Vikerraadio vabadussõda oli sõda, mida Eesti vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.-st aastast kuni 1920. aastani. Vabadussõjas langes 5000 eesti sõdurit. Täna tähistame ühe olulisema lahingu Võnnu lahingu aastapäeva ja ühtlasi Eesti vabariigi võidupüha ja tähistame seda Eesti ajaloos esimese mereparaadiga. Enne kui jätkub vikerraadioülekanne Küdema lahest. Enne kuulame pisut muusikat. Hetkel muudad, kui igal retkel oledu Silu tujusid, kui ta ei ole ette arvata täna elu põrguks luuda. Hellalt, armasta, avad oma sinisilma. Keerame ta jälle kurjaadinima. Ja Sirvime taas kaitseväe sõduri laulikut. Ja. Võidupüha mereparaad jätkub Saaremaal Saaremaal Küdema lahes. Laevad peaksid tervitama praegu meie lipulaeva. Mati ei ole hea, kas oled kuuldel? Just nimelt olen kuuldel, paraad jätkub ja nüüd on siit möödunud just äsja Poola miinitõrjelaev, mis oli järjekorras kaheksas paraadlaev, aga me teame ju, et neid on kokku täna 19 koos meie laevadega ja kaheksast välisriigist, nii et sõjalaevade paraad igal juhul jätkub ja siin on tulemas veel nüüd Lätti ründeklassi laev. Aga sinna juba kolm järgmist laeva on Taani kodukaitsealused, need on ranniku patrull-laevad. Ja muide, taanlastel on sisevetel ja kalal just kõik see piirialakodukaitse korraldada, nii et Taani sõjajõud või Taani kaitsevägi on oma kodukaitset selles osas küll kõvasti usaldanud. Ja nüüd on ikka lugu selles, et laevad lähevad ikka järjest väiksemaks ja väiksemaks. Sest tegelikult on niimoodi, et sõjamereparaadidel võib ju laevu üles rivistuda paraadiks mitmetel põhimõtetel. Üks põhimõte on siis selline, et laevad pannakse paraadjärjestusse prantsuskeelseid tähestiku järgi tulenevalt sellest, milline on laevani. Teine variant on rivistuda laevad üles siis vanima lipu põhimõttel, ehk siis täna oleks paraad alanud Taani lippude all. Ja see kolmas variant, mis meie paraadil siin jälgida on, see on siis laeva suuruse järjekorras, nagu me sellest juba rääkisime. Ja muidugi siin kui enne sealt kai pealt läks väga kiireks admiral Pitka tulekuga, sest tegelikult pidi tublid ajakirjanikud juba kell 11 15 admiral pikal olema. Ja kui meie siin vikerraadio micro mikrofonide eest pääsesime nii-öelda ja sealt suured tule edasiandmise tseremoonialt alles mõni minut enne kahte Eestis jäi kogu see suurtseremooniaga nägemata, et kuidas siis president pärast laeva tuleb, aga igal juhul ma tean seda, et presidendile kaitseväe juhatajale anti siin veel enne admiral pikale tulekut mereväe poolt ka nii-öelda sümboolsed meened või niisugused vahendid, mis tegelikult ei olegi ju põhimõtteliselt sümboolselt, kui neid kasutada ja neid saab kasutada, sest need olid merebinokkel meresirkel ja merekaart ja suur merekaart, mis siis tegelikult on. Kaitseliidu ehk siis tänase võidupüha mereparaadi korraldada algatusel trükitud Rootsis on tõeliselt asjalik ja täpne, mis siis puudutabki seda akvatooriumi ja seda mere ja seda Saaremaa loodepoolset osa, mis siis just tänase paraadiga seotud on. Tegelikult me saame nüüd ka natuke edasi juttu rääkida meie mereväe peastaabi esindajaga, reed naaber annab siin järjest intervjuusid ja nüüd tuleb veel meilegi korda appi. Rääkige natukene sellest mereparaadi traditsioonist kui niisugusest, sest tegelikult ju see suurem paraagitamine algas alles 19. sajandi alguses või isegi veel varem. Taalmaa paraal mereparaad on ju tegelikult samasugune vägede ülevaatus nagu on maaväe paraadi ja noh, praktiliselt ikkagi niimoodi, et enne enne ütleme meresõtta minekut ikka väejuhid vaatasid oma väed üle ja samamoodi laevastiku juhid. Nii et noh, et siin ei ole tegelikult midagi nisukest väga erinevat, aga nende vahe on muidugi see, et neid tänapäeval üldiselt väga tihti ei korraldata ja üldse neid väga tihti. Ja, ja sellepärast on mereväe maad on võib-olla kõige kõige pidulikum paraad üldse sest noh, nagu teada laevad ja mereväel laevad eriti on noh, peetakse nagu riikidel küllaltki auks ja uhkuseks. Jaa, jaa, tihtipeale on niimoodi, et mereriikide riigipead teevad oma riigivisiite just nimelt sõjalaevaga ei sõida sõida mitte hobuse ega, ega autoga, noh tänapäeval sõidavad küll lennukiga tihtipeale ja sellised suuremad paraadil on, mis, võib-olla tõesti jah, ütleme niimoodi 19. 20. sajandi Aga? Noh, kuidas ma ütlen, Eesti vabariigi jaoks on see esimene paraad, sellepärast et meile nagu Eesti Eesti vabariigil endal ei ole ühtegi paraadi siiamaani peetud Tallinna all on küll paraade peetud, sellepärast tsaariajal oli Tallinna sadam oli üks balti laevastiku põhibaase ja ja seal võib-olla kõige suurem laevastiku ülevaatus, mis, mis Vene tsaar tegi, oli siis kui saadeti siines kaader Vene-Jaapani sõtta. Et noh, et siis siis siis oli Tallinna laht oli suuri sõjalaevu täis aga muidu on ment korraldatakse ikkagi mingisuguse kindla sündmuse puhul. Möödunud aastal näiteks belglased tegid oma laevastiku aastapäeva puhul, tegid paraadi ja britid tegid siis Trafalgari lahingukoha 100. aastapäeva tähistamiseks. Admiral Pitka, kui ma ei eksi ja admiral Pitka näitas seal Eesti lippu. Ja esiesindas ütleme nüüd, et teist korda Eesti Eesti laeva portimutis paraadil esimest korda käis meie see vastne allveelaev Kalev 37. aastal, kui praegune kuninganna oli veel noorukene tütarlaps ja parasjagu sellel ajal oli kuninga kroonimise puhul tehti sõbraatiaks. Meie poistel on see üks paraadi kogemus juba olemas. No tegelikult oli ju Eesti merejõududes alguses kaua aega kasutusel vene määrustege kogu, mis puudutas paraadi korraldamise traditsiooni ja see oli vot marski pastanavleeni. Et kui kaua meie seda veel omal ajal talusime ja seda nagu öeldakse vene kombel aluseks hoidsime. Põhimõtteliselt on niimoodi, et need mereväetraditsioonid ja mereväeetikett on rahvusvaheliselt väga sarnane, sest ta enamasti ikkagi põhineb just nimelt inglise traditsioonidel ja inglastel on üle võtnud siis enamus riike, noh, ameeriklased näiteks ütlevad, et nemad kohe otse kirjutasid inglastele maha ja meie Ma ei olegi päris kindel, kas, kas päris kõike määrustike jõutigi esimese vabariigi ajal ära teha. Sellepärast et esimene noh, nagu päris oma meremäärustik tuli 25. aastal ja 39. aastal seda siis täiendati keeleliselt ja, ja samamoodi on seal siis kõik traditsioonid ja noh, kõik kõik tegevused ära kirjeldatud, nii et, aga aga noh, ütleme vabadusse see oli midagi muud võtta ei olnud laevama määrustik olime arustik ja siis pikka andis lihtsalt korraldused, tuleb teha nagu rohkem vaadata inglaste määrustiku ja, ja tehase omasest noh mingid väikeselt erinevused nendel määrustikel on, sellepärast et laevad on ju erinevad ja laevastikud on erinevad, aga, aga üldine traditsioon on praktiliselt ikka kõigil sama. Igal juhul on ka see traditsioon pisutki erinev iga laeva puhul, kuidas nendes riigipead vastu võetakse, siin on ka, olenevalt olukorrast võib ju mingi kokkulepe leida, ma küll täna siinsamas pikal olles halvestadeksin portaažiks ja inimestega rääkida, siis magasin selle koha küll maha. Kuidas president laeva tuli, nüüd ma seda ei näinudki. Kui tulevad laava tähtsad isikud siis olenevalt sellest, kui tähtis keegi on, olenevalt sellest pannakse talle välja, noh, kuidas ma ütlen auvahtkond ja, ja presidendile kõige rohkem ja vaiksemalt auastmetega väiksemad siis teine asi, mis kindlasti on ka ohvitserid, laeva tulevad, on see vile tervitus ja kui president tuleb laeva, siis tõmmatakse üles presidendi lipp, sest tema on nagu kõige kõrgema aukraadiga, ta on meie riigikaitsejuht, et siis on, siis on näha, et president on laevas kohe kaugele. Omal ajal, kui laevad sõitsid kaha merd, see olid võib-olla enam-vähem rohkem purjede all, et siis oli ju see mere peal tervitamas käimine hoopis iseäraline protseduur, sest paljudes kohtades laevades ja riikides oli ju nii, et mida kõrgem ülemus, seda paksem ta oli ja siis sai sellesama tervitatava ülemuse ja pealiku laevades toimub pootsmani tooliga. See pootsmani tool on siis see, mis lastakse nööridega kuskile laeva parda juurde, kus nad siis nokitseda ja laeva remontida või värvida. Aga noh, niisuguseid juhtumeid ja selliseid asju vist tänapäeval enam ei ole vaja. Ei, praegu ei ole, sellepärast laevade varustus on noh, nagu natukene parem ja on, tõstetakse talidega või on vastavat trapid ja varem on olnud niimoodi, et väga palju rohkem olid labad, reidi sadamad ei olnudki nii sügavad, et suured laevad oleksid saanud olla nad ei näiteks meie, need hävitajad või miiniristlejad, Vambola ja lennuk, Nad olid praktiliselt suvel navigatsiooni, seal olime praktiliselt reidil, siht, liiklemine toimus kõik paatidega. Ja, ja selle selle jaoks siis olid ja noh, sellepärast ongi niimoodi, et tegelikult see on see meremeeste nali, et, et mida, mida kõrgema aukraadiga ülemus, seda paksem on, seda rohkem hol vajaks mehi laevadest. Ja siin on siis nüüd enam-vähem käes ka juba see sõjalaevade ots paraadil ja meie valvas sõitis siit just mööda. Nii et valvelaev ta on kõige kõige kõige vanem laev tegelikult selles, mis on veel esitatud teise maailmasõja ajal aga sõidab, sõidab ja tublisti sõidab. No üldiselt on niimoodi, et nagu juba öeldud, et tänasel paraadil on siis laevade kiirus olnud lubatud kiiruseks kuus sõlme ehk siis kuus meremiili tunnis ja kui arvestada seda nüüd, kui kiiresti nad maal võiksid sõita, siis see on ligikaudu 11 kilomeetrit tunnis. Nüüd täpsemalt ei suuda siin nii kiiresti alustada. Aga tänase paraadi pikkus üldse on siin merel nüüd mitmete kursside all kokku 70 kaabeltaud mis on siis pea 13 kilomeetrit ehk umbes seitse meremiili. Nii et tunniga jõutakse see enam-vähem ära sõita ja paraad ajagraafikust välja ei lähe. Ja laevade vahemaa on siin veel omavahel määratud, et nende vaevade vahe peab olema kuni kolm kaabeltaud. Ja siis Sid, admiral Pitka sõidavad laevad mööda 1,15 kaabeltaud ehk siis see on pea 200 meetrit, nii et meie näeme neid küll ideaalselt. Hästi ja ka need, kes siin pol kaldal seda paraadi jälgivad, neid massidesse neid inimesi. Et noh, ma arvan, tänane paraad peas ka ilmad, et olema väga hästi nähtav, nii et meie praegu siit jälle oma jutud hetkel lõpetame. Nüüd on paras aeg rääk Ta paraadi juttu ka tänase mereparaadi, peaettevõte ja korraldajaga, see muidugi kaitseliit siin ei ole kahtlustki. Kaitseliidu peastaabi ülem kaitseliidu ülema kohustes major Urmas Muld. Mis pärast siis kaitseliit ikkagi võttis endale mereparaadi? Korraldada, kust te, millest see mõte või idee üldse alguse sai? Paraadi korraldamise mõte tegelikult on sündida päris mitu aastat tagasi ja major Leesik endine kaitseväe ülem on selle idee kandja olnud vähemalt paar-kolm aastat. Ja siis sai möödunud aastal kokku võetud, rikud inimesi, kes olid selle tulevase kraadiga nagu seotud ja arutasid, et 2006. aastal võiksime teoks saada ja loodi selleks vastav mereparaadi organiseerimise staap ja nii ta hakkas juba sügises tasapisi siis oma vorme ja koju võtta. Aga üle, missuguste hunnikute ja kändude tuli ronida. No tegelikult oli niimoodi, et võib-olla see esialgne arvamus, et mereparaad korraldada, see nagu selle aja jooksul töö käigus, nii ka muutus. Et tegelikult tuli lahendada päris hulka logistilisi küsimusi. Sadam kõigepealt, kus seda merepraad oleks võimalik läbi viia, need alused, keda siia kutsuda siis kohalikel kisti ja lahendus, mismoodi külalised siia saavad, mismoodi siis need laevad liiguvad, mismoodi paraadi vastu võetakse ja nii edasi, nii edasi, need küsimus tegelikult oli palju ja muidugi julgeoleku küsimusega, et kui midagi peaks juhtuma paraadi ajal, mismoodi siis neid aluseid siin päästetakse, mismoodi see pääste asi üldse korraldatud on ja mismoodi näiteks raadioühendus on tagatud näiteks laamade vahel ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Neid küsimusi tegelikult niivõrd tohutult palju, et alk muidugi ei keegi ei osanudki arvata, võib-olla et selline suur ja raske töö tegelikult meid ees ootab. Aga see julgeoleku küsimus on ikka tõsine küsimus, sest kui tänagi hommikul lendasid siin mingeid üks lennumasinate üle lahe rääkimata sellest, et siin on Natura 2000 kaitseala, kus ei tohi üldse mingisugune lennumasin üle lennata ja siin on ka piir, kust ei tohi isegi purjekas lahe sinna sissepoole soppi minna, et mis siis veel rääkida siin mingid võõrad lihtsalt sealt üle lendavad vaat kus tahavad. Loomulikult, julgeoleku aspekt on niisugune väga oluline, seda tuleb igatpidi arvestada. Nii et algselt juba, kui see määrab raadio paika pandi, siis oli kahtlemata üks selline oluline on näiteks kasvõi selline aspekt näiteks ütleme, nagu see meloodia, praam, praegust, mis sadamas on, oli küsimus, et kas tohib Ekraan sellise raami peale nii palju lippe ja selliseid väga olulisi Eestile väga olulised inimesi panna, et kas ohutuse seisukohast on see väga tark tegu. Et võib-olla äkki tuleks nad siia maad pidi, aga küsimused lahendatud koostöös vastavate asjatundjatega ja nad arvasid, et et võib ja, ja need muudele julgeoleku küsimustele vaheldused leitud ja need, ma arvan, et kõik peaks sujuma. Aga siis veel see võimalik õli või kütusereostus, selleks on ka ju võimalikud variandid ette nähtud. Loomulikult me oleme ka selle peale mõeldud, kui mingi leke peaks juhtuma, siis seal lähedal tegelikult on ju selline ala, mis nüüd on nüüd looduskaitseala, ütleme ja, ja loomulikult me oleme ka selle peale mõelnud, aga loodame, et midagi peaks juhtuma, kuskil midagi peaks juhtuma, et me oleme ka selle peale mõelnud, et noh, tegelikult on ikka väga raske ette kujutada, et kuidas kaitseliit saab ikka olla mereväega. Kas te oskate seda seletada? Tegelikult on niimoodi, et Õnneks on meil olemas nagu merekaitsedivisjon ja merekaitsedivisjoni eesotsas on nüüd olemas selline väga tuntud ja auväärt Toomas Peek, kes on seda nüüd mereparaadi korraldamise staapidega edukalt juhtinud. Ja, ja see nagu oleks oligi tegelikult selliseks omamoodi põhjuseks, et senine organisaator oli kaitseliidu nii kui nii kui nii võtta ja kes julges ilmselt mitte tajudes algselt seda suurt töökoormust, et ta võttis selle üles endale kanda, nii et, et see oli päris päris hea. Sest tegelikult selle paraadi ettevõtluse käigus me tegime ju mitte ainult et sa pead, ütleme, kaitseliidu selline paraad vaid tegelikult on ju siia haaratud ju Kaitsevägi, merevägi, Maavägi piirivalve, noh, kõik, kõik erinevad ametkonnad, politsei, noh, selles mõttes, et, et noh, selles mõttes on hea, et kaitseliit tegelikult suutnud nüüd ühte sellisesse üritusse kaasata erinevaid ametkondi ja nad suutnud kuidagi ühiselt ja ühtselt tööle panna ja ühise eesmärgi nimel ja minu meelest see on väga positiivne, et ja väga oluline ja ilmselt tähtis ka teie jaoks, et tegemist on ka ikkagi õppusega, mitte ainult paraadiga ja loomulikult, et nagu te näete, kuidas sisse tulite, et siin on logistiline külg väga tõsiselt välja arendatud ja ja kõik see omavaheline kooskõlastama erinevate ametkondade omavaheline selline klapp ja kokkuviimine, see ongi tegelikult selline suur ja ma julgeks nimetada väga laia mastaapne buss. Et ma loodan, et sellest on mitte kasu, et mitte need kaitseliidule ametkondadele, kestadest radis ja selles selles sõpruses osalevad nagu seda aluseks võtta. Tänasel paraadil on kogunisti neli Taani sõjalaeva, nendes kolmusi Taani kodukaitsealuseid. Siis võib ju küll öelda ja peabki ütlema, Itaalia on meie väga hea toetaja ja abiline olnud ja tulnud ka siia kõige suurema arvu laevadega väljastpoolt Eestit taanid olnud juba aastaid kaitseliidu üks selliseid toetajaid ja abistajaid. Ja sellepärast ongi väga sümboolne, et tänasest mereparaadist võtab osa tegelikult kokku neli alust Taanist. Kõige suurem on siis merelõvide silleven. Mis seal siis tegelikult Taani mereväest mereväelt ja kolm kodukaitsealust ja kaasas on muidugi ka nendega veel Taani kodukaitse ülem, nii et, et selles mõttes on väga esinduslik ja väga sümboolne nendepoolne osalemine siin tänases mereparaadist ja kes sedagi jõuab enam üles lugeda, kui palju taanlased meid moraalselt ja miks mitte ka materiaalselt toetada on, ma mõtlen isegi seda kaitseliidu poolt? Jah, kahtlemata, et Tanja tõesti, et väga-väga panustanud ja, ja sellesama merepäevade korraldamisel osales ka üks Taani nõunik mereväelane, kellel on selliseid kogemusi eelnevast teenistusest mereväes Taanis. Et Taani on igatpidi õla alla pannud ja igatpidi meid moraalselt ja materiaalselt toetanud. Öelge nüüd see ka ära, et kui paljusid riike te üldse siia paraadil osalema kutsusite ja kui palju neist kutsutuist tuli tegelikult, sest paljud ei saanud aru, et miks ei kutsu neid paraadil otse merevägi vaid kutsub, noh ütleme siin mitte mingisugune vaid lihtsalt kutsub kaitseliit. Et mis sidemed ja seosed küll võivad sellel mereparaadiga olla, eks algselt tekkis jah sellised arvamused, et ta võib-olla ei olegi selline üritus ja mastaapne ja et kaitseliit kui selline nende kutse võib-olla üleni tõsiseltvõetav. Aga, aga, aga üks võib olla põhjus, on see ka, et, et kuna see mereparaadi organiseerimine on ikka päris selline pikk protsess, siis võib-olla seda aluste kutsumist siia mereparaadil oleks pidanud alustama võib-olla päris tükimat aega tagasi. Ja kuna see on see, see koht Saaremaal suhteliselt tundmatu, et ega see, ega see sõit siia Saaremaale on suhteliselt keeruline ja see koht on tegelikult väike mereparaadi läbiviimiseks, siis selline riik nagu Ameerika Ühendriigid näiteks ei saanud oma suure laevaga siia sisse tulla, mis oleks kahtlemata tekitanud väga suurt elevust, et ta oli ikka väga suur laev ja, ja, ja, ja meeskonna peal ikka suur ja, aga, aga kahjuks lihtsalt Eestis ei ole sellist kohta, kus selliseid laevadega panna. No see Est esindas ameeriklasi hoopis suur lennuk, mille siin õhus oli ruumi küll ja küll, aga kes siis veel ameeriklaste kõrval tulemata jäid, keda väga lootsite või ootasite? Ma ei oskakski täpselt välja öelda, et neid, kes saab nüüd tulemata jätsid, aga, aga, aga ma arvan, et see 19 alust, mis praegusel paraadil osalevad, et samamoodi ongi võib-olla selliseks väikse väiksele kohale omamoodi nagu piiriks, et stsen omamoodi hea, et et võib-olla, et neid aluseid ongi nii paljudega, praegust parajasti on ja härra major, viimane küsimus teile kui kaitseliidu peastaabi ülemale ja kaitseliidu ülema kohusetäitjale, et millal siis kaitseliidus ametlikult ülem paika saada? Seda otsustavad need, kes seda küsimuse peavad lahendama ja kaitseliit ootab lahendust ja arvata see lahendus kaitseliidule on igatpidi soodne ja kaitseliidu arengut toetav. Aitäh ja head võidupühajätja, aitäh teile. Te kuulsite Matti enne paraadi lindistatud intervjuud ja mõne minuti pärast loodame taas kuulda, mis paraadil toimub, kuidas ligi 20 laeva, Eesti mereväe laevad, Sulev tasuja piirivalvelaevad maru valvas, vapper veeteede ameti kaks Eevat ja Läti, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Poola ja Suurbritannia ja Taani laevad. Meie, admiral Pitka eest mööda sõidavad nüüd aga pisut lahedat meremuusikat Karl Madiselt, Margus Martmaalt. Põhja-Eestis 104,1. 104,1 vikerraadio. Vikerraadios jätkub ülekanne võidupüha mere paraadilt ja tagasi admiral Pitka-le. Mati. Jajaa siin admiral Pitka, meil on nüüd lugu niisugune, et üks kolm minutit tagasi läks meie siidadmiral pika juurest viimase sõjalaevana mööda piirivalvebokser, mis võib-olla ei olegi niivõrd sõjalaev, aga siiski sellesse ritta ta kuulus. Ja kui nüüd on täna mitu korda olnud küsimus üleval, et kuhu need jahtlaevad siis jäävad ja kas nad ikka tulevad ja missuguseid kõik mööda sõidavad, siis seda me paraku ei saagi teile rääkida, sest neid ei tulegi, seisavad siinsamas lahesopis ankrus ja ei ole isegi veel sugugi kõik purjede all, ma ei tea siis, millal nad ja kuhu siit edasi suunduvad, igal juhul sellele publikule, kes siin laeval on pool poolsaartel, et nemad seda hetkel nüüd ka küll ei näe. Ja kui ma nüüd vaatan siit admiral pikalt aht, sest me oleme ahtriga sinnasamma ukse tahapoole kus otse ees paistab siis meloodia suitsevate korteritega, siis sealtpoolt peaks tulema see suur paraadi lõpetamise saluut, kel on just praegu täpselt kolmveerand kaks. Võib-olla ta kohe algab, aga igal juhul kellel seda ei ole, no ma jõuan veel kahe sõnaga seda rääkida, et täna tehakse Saaremaal seoses jaanilaupäevaga veel igasugust ralli on meelelahutust ja võistlemist piisavalt ka meie külaliste jaoks, sest sõjalaevade meremeeste kultuuri ja spordigramprogramm algab juba kell 15 siin lähedal Mustjala valla staadionil. Ja algab see programm viimase jalajooksuga, kus iga riigi viimane kukub välja, vot niisugused lood siis ja ja selles jooksus võistleb ka sõjalaevade koondmeeskond ja muide köieveos võistleb sõjalaevade meeskond näiteks Mustjala valla esindusega ja sealt pidavad isegi esinduses naisi olema. Ja pärast toimub veel vabaõhuetendust Mustjala pulm, millest muust ei ole kohalikud näitlejad siis keda, mis kogunisti 40 esitavad vana Mustjala pulmatraditsioone ja noh, kell kaheksa õhtul olla Kuressaare ikka se suur kultuuri ja spordiprogramm, mis on siis ikkagi see jaanilaupäeva õhtuprogramm. Aga isegi homme pole siin veel kõik kaugeltki läbi saanud, sest sõjalaevade meremeeste jaoks, kui nad ikka kõik väga väsinud pole, algab hommikul kell 10 Kuressaare linnastaadionil suur jalgpalli turniir. Ja homme peaks siis meie tänase paraadi kõige uhkem laev Suurbritannia hävitaja Edinburgh võtma suuna Tallinnale. Igatahes homme õhtuks peaks ta olema juba Tallinnas ja peaks seal olema ka ülehomme kuu ja millal need teised alused, et nüüd täpselt homse päeva jooksul laiali sõidavad, missugustesse baasidesse nüüd on mul praegu küll ei ole, aga igal juhul neid kõiki laevu saab täna veel siin uue sadama ja veere sadama kandis uurida, vaadata, neid külastada, nii et kindlasti on publikul ja küllalt palju rõõmu ja noh, siis veel sellest jaaniõhtust rääkimata. Võib-olla sellega ma siit siis lõpetaksin, sest meie juba pöörame Ahtri hoopis sinnapoole, kus oli laeva vööri, asume siis tagasi siit hoide vahel sinna sadama poole. Eesti esimene mereparaad on lõppenud, vikerraadio esimene ülekanne mereparaadil. On lõppemas, pidustused lähevad edasi Saaremaal ja üle kogu Eesti. Ilusat võidupüha jätku. Ilusat jaanituld soovivad Matti Kirotar ja Rein Palo oma meeskonnaga Saaremaalt ja Piret Kriivan ja Liivi Salumäe stuudiost. Ilusat võidupüha jätku ilusat jaanituld, mis on süüdatud võidutuledest. Valged kajakad kiidavad ranna. Ja meierei online hinge kui kaua videol vilkuma? Täna kuulevad kõik, kes soovivad vikerraadios kell 14 null viis saadet eesti asjade orbiidis põhjusetult tahaplaanile jäänud Aleksander terasest kes asus toonela teele 15. mail. Saade annab vastuse mitmele küsimusele, nagu näiteks kuidas on võimalik elada suurema osa oma elust võõrsil elades sellegipoolest Eestile. Saate ka teada, milline omapärane mäng on rahvut, mida mängiti ainult riigivanema maja hoovil Eesti Wabariigi kuldsel ajal. Räägime ka suhteliselt vähetuntud sõjaaegsest laskemoonalaoplahvatusest teispool Läänemerd, mis nõudis kümnete eestlaste elu. Saate autoriks on Jürjestam. Kohtume täna viis minutit pärast kahte.