Olen vikerraadio. Tere hommikust, head kuulajad ja häid pühi kõigile. Võidupüha tähistab meie riik tänavugi paraadiga. Tänavune võidupüha on aga eriline. Esimest korda tähistab mereriik Eesti oma võidupüha mereparaadiga. Paraadi juhatab viitseadmiral Tarmo kõuts. Eesti esimene mereparaad on Saaremaal Küdema lahes, uue sadamavetes ja vikerraadio teeb esimest korda ajaloos ülekannet Eesti oma mereparaadist Tallinna stuudios Piret Kriivan ja Liivi Salumäe ja Saaremaal koos Eesti raadio helibussiga Matti Kirotar ja Eesti raadiotehniline meeskond eesotsas Rein Paloga. Ja juba mõne minuti pärast saame teada, missugune pilt meie reporteri silme ees avaneb. Aga täna on selline päev, kus meil on palju, mille üle järele mõelda ja palju, mille üle rõõmu tunda. Me oleme vaba riik, vaba mererannaga. Eesti piirivalve orkester ja Tallinna tehnikaülikooli meeskoor. Kogu maa pilgud ja kõrvad on pöördunud Saaremaale, kus tänavu on keskendunud Eesti võidupüha tähistamisel Matigas Saaremaa on võidupüha tähistamiseks ja mereparaadiks valmis ja kas ilm on selleks valmis? Tegelikult ei saa salata, vaata et ilmast tuleb kalata ja ilmaga ongi niisugune lugu. Saaremaal paistab lauspäike, kuigi eile oli siin küll paar korda selline olukord, et kui siin mõned tihedad vihmahood üle käisid, siis kui meie siin juba nägime sind uues sadamas seal reidil olevaid sõjalaevu, kes olid juba eilseks sinna valmis seatud siis pärast mõndagi vihmavalingute oli siin selline sinakashall udu, et neid laevu polnud näha ja siis tekkis tõeliselt hirm, et mis saab kui täna selline sama ilmunud. Aga praegu on küll absoluutselt selleks valmis, rahvas hakkab siia uue sadamaplatsidele ja nõlvakutele kogunema ja igal juhul on isegi juba minu meelest sealt Kuressaarest suurelt vot see ühendatud võidu ja jaanituli siia peaaegu et ära toodud, mis siis kell 11 40 algaval suurel tseremoonial, kui juba president siia paraadplatsile või tseremoonia platsile sõidab, et siis juba ametlikult see tuletseremoonia siin ka alguse saab ja see kõik tuleb muidugi enne seda veel, kui mereparaad algab, nii, mereparaad algab alles kolmveerand üks. Kas sinule paistavad praegu kõik laevad? No kui nüüd sinna lahe suudmesse vaadata siis mina loen siit üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10 11 12, jah, no 12 paistab küll siia ja, ja teisel pool on siin ka veel paar tükki, need mina arvan, et laevad on kohal kõik ja ilma küll nii head. Tegelikult on ka see paraadi marsruut niimodi seaduslikku admiral Pitka pärast siit järjest sinna. Lahe peale sõidab ja ennast poide vahel ankrusse seab, et siis kui need laevad sealt mööduma hakkavad, siis nad mööduvad ka nii selle pika ajaks kui ka nende pealtvaatajate jaoks siin kahelt poolsaarelt, Panga pangalt ja siit selle poolsaare, kus meie asume siin linase poosar. Kõik nimetused ei ole veel korraga pähe jäänud, aga aga et siis on olnud tõesti näha niimoodi poole kilomeetri kuni kaheksa meetri kaugusel ja ma arvan, et pealtvaatajal saab see olema küll väga hea võimalus niisugust asja näha. Ja suurepärased võimalused, et aru saada, mis siin üldse toimub. Kas paistavad ka merelt pealtvaatajad selles mõttes, et kutsuti väikeseid purjelaevu vaatama ka need on nii kaugel merel, et need ei paista randa ära. Tegelikult on niimoodi, et neid purjelaevu ja igasuguseid purjekaid siin ei ole veel praegu näha, kui seal nüüd kaugemal akvatooriumis on mõned seal Valendavad purjed, siis ma ei tea, kas need on need, kes paraadil osalevad. Kuigi meil on üks teine lugu ka veel ära rääkida ja ma arvan, kui praegu Eesti rahvas juba nüüd kuuldel on, siis meil on siit sadamast küll anda edasi mõned hoiatused ja see puudutab nimelt lennukeid, sest et niigi on teada, et see küdema laht on Natura 2000 kaitseala lindudele ja taimestikule ja siin on seotud kogu separaadki mitmesuguste piirangutega, et ei ole nii, et igaüks sõidab, siin lendab, siin läheb, siin astub ka, kuhu tahab. Ja nüüd tund aega tagasi oligi siin lahe lahe kohalolukord, kus mingisuguseid, ütleme siis lennumasinad, tegid siin mitu ägedat ülelendu ja need ei ole absoluutselt paraadiga seotud ja mul ongi siia seda värki kommenteerima kutsutud lihtsalt üks paraadi korraldada, Nendest kaitseliidu peastaabi pressiesindaja Tanel Rütman, et mis siis tegelikult toimus siin, kui kõrgemad ohvitserid juba vibutasite ja küsis, et mis asi see siin siis üldse nüüd on, et kuidas võivad mingisuguseid yks lennukid ja helikopterid siit nüüd üle lennanud? Ja nagu ma etteütlus, on meie kõige tähtsam soov täna, et see paraad hästi korda läheks ja ja selleks, et hästi korda läheks, peaks järgima neid reegleid, mis nüüd tänaseks päevaks on siin kehtestatud, et üks reegel on, muutub lennuliiklust, on see, et madalamal kui kolm kilomeetrit lendavaid lennukeid siin paraadi akvatooriumis neil ei ole lubatud lennata ja sama puudutab väikelaevu ja ujuvvahendeid kes ei ole ennast registreerinud, et asi on lihtsalt selles, et siin on suured sõjalaevad seal suur rasketehnika peal ja ja erinevates riikides on erinevad reeglid. Nad võivad tõlgendada mingit võõrast objekti, mida paraadi legendis ei ole. Kirjeldades oma vaenlasena, et inimeste enda seisukohalt on kõige ohutum selliste mitte traditsionaalsete sõidu ja lennuvahenditega paraadi ajal, mitte siia piirkonda tulla. Vaat siis sedamoodi on alanud tänane hommik väikeste hoiatustega ka see peaks meie kõikide peotuju rikkuma, sest need õiged lennukeid, kes võivad siit üle lennata ka mitte päris Küdema lahe kohalt, Vaidsid ikka Küdema lahe suudme kohalt, kes avavad paraadi kell kolmveerand üks. Meie Eesti õhuväe kopterid ja Nato siis hävitajad F kuueteistkümneid nii-öelda Türgi esinduses ja see suur USA allveelaevade hävitaja luurelennu Corion. Kes siis avavad paraadi siin pärast seda suurt saluutja, tervitus pauke presidendile, nii et see kõik on lubatud, aga teine asi on muidugi see, et kuna see küdema lasteni üldse Natura 2000 kaitseala siis siin on teatud piirangud juba selle poolest, et ega siis isegi tavalised nii-öelda süütult purjekad ei või siit lahe suudmest teatud kohast kaugemale enam sissepoole soppi minna, nii et siin on igasuguseid piiranguid ja piiranguid on ka pealtvaatajale, küllap nemad siis näevad neid märke ja paigaldusi, kuhu siis keegi võib astuda. Pealt kuulajad. Kuulevad tegelikult praegu eetris laeva mootorimürinat missugusele laevale te kõige lähemal olete, mis laev see müriseb? Meile kõrva, no tegelikult on see laev küll mitte tänasel paraadil osaleja laev, aga ühest küljest on ta tõesti ka osaleja, sest see on seesama meloodia, mis tuli siia sadamasse hommikul kell seitse, siis kõiksuguste külaliste Vippidega ja see, mille peale see laev siis tegelikult telliti, mis siis täna õhtuseid uuesti Tallinnasse tagasi sõidab, see reisilaev meloodia, mis siis ka tegelikult ju miks mitte paraadil osaleb, aga just tema mootorid on need, mis siin mürisevad. Just nimelt tegelikult oleme me ju kõik üle kogu maaotsapidi, osaliselt sellel paraadil. Aitäh sulle, Mati, praegu. Me kohtume sinuga taas üsna varsti. Kõige head. Aare Laine, Saaremaa mees on koos kapten Hugo Meriga Saaremaamehega praegu ilmselt mere ääres ootamas mereparaadi algust. Jutuajamine on lindistatud Saaremaal, eile. Meri siit sihitalust praegu ei paista, aga mereni on siit umbes kilomeeter. Hugo Meri selle talu peremees on merega ammugi sinasõber olnud, laevamees töötanud kaptenina aga sõitnud Rootsi lipu all. Nüüd, kus Hugo Meri on taas kodus juba mitu mitu aastat tunneb ta heameelt, et tema kodu päris külje all toimub Eesti esimene mereparaad. Valmis on saanud Saaremaa sadam, mille avamisel Hugo Meri oli. Hugo, mis tunne praegu valdab, kui mereparaad on kohe-kohe tulemas, kas koht on välja vaadatud, kuhu sa seda vaatama lähed? Jah, koht on juba mitmed päevad välja vaadatud ja ja see on lihtsalt üks üks suur rõõm, et seda paraadi näha. Ja teiseks on ka see, et ma olen ise olnud Rootsi mereväes ja välja õpetatud miini kahjustajateks. Nii et see on igatipidi mul tere tulemas, et näha neid sõjalaevu meie Küdema lahes siin ja muidugi minu mereelu algas õieti väga noorelt. Mina arvan, et kui mina olin midagi viie-kuue aastane siis ma tegin otsuse, et minust peab saama laeva kapten ja see oli muidugi sel põhjusel, et kõik need rannaelanikud ju olid seotud merendusega. Ja siis minu vanem vend Oskar meri käisin isegi siin Kuressaares merekoolis ja lõpetas ära ja tema oli siis minu arust medali 15 aastat vanem. Ja loomulikult eeskuju mulle ja sellepärast polnudki üldsegi raske seda otsust teha, et minust saab ükskord laevakapten. Nii imelik ka, kui ta on, siis siin minu, ütleme esimene suurem meresõit algaski Küdema lahest. Guysi vana purjekas, elli läks üle 300 inimesega pardal Rootsi. Ja, ja muidugi need vanemad inimesed, kes mõtlesid seda, et noh, et nad põgenesid. Aga mina ütlen küll, et peale siis neljateistaastane poiss ja mulle tundus see üks suur seiklus ja mina pole kunagi mõtelnud selle peale, et mina olen põgenik. Ja kui me läksime rootsesid, muidugi mul tuli keel üsna kiirelt suhu ja nii oligi kogu aeg, et tahtsin venna ikka ikka laeva ja siis oligi uimane, kuudiasse maastane. Siis oli väga raske minna, sellepärast nad ei ju olisi russi välispass ja sellega ei saanud suurt liikuda. Ja siis pidi olema kahe vanema allkiri. Papa tahtis, et minust peaks saama elektriinsener. Aga minu mõte oli jälle, et peab ikka saama laeva kapten. Aga nüüd oli tarvis mõlema vanema allkirja. Ja mina rääkisin oma mure ära emale ja ema oli alati, sai minust rohkem aru ja ütlen nii, et Erabelsin selle papaallkirja, nii et sa saad oma oma loa ketta ja nii oligi ja sain omale esimese laeva poole. Kuueteistaastane laps oli siis 1946, tähendab kaks aastat hiljem, kui me tulime Rootsi. Ja läks päris palju aega, kui said siis kaptenisillale. Jah, loomulikult, see on alati nii, et keegi pole kapteniks on teinud vaid selleks peab lihtsalt inimene võitlema ja loomulikult alguses olid, oli välismaale, siis aimanid, kehvemad laevad Rootsis ja ikka noh, et kui mõni rootslane just ei tahtnud minna paremasse laeva, no siis oli teine järjekord oli siis välismaalastele ja niimoodi siis kihutasime edasi ülespoole. Aga loomulikult siis tuli see aeg, ma olin juba kolm ja pool aastat laevas ongi ja siis või minna merekooli. Aga nüüd, kui sa saad Rootsi mereakadeemia merekooli, siis pidi olema vähemalt gümnaasiumiharidus teatud ainetes mul loomulikult seda ei olnud. Ja muidugi ma olin selle jaoks juba ka ennast ette valmistanud ja tellisin kirja teel igasuguseid kursusi ja see oli kõige tähtsam oli just matemaatika, mis pidi olema gümnaasiumiharidus vähemalt. Ja siis tehti üks pooleaastane ettevalmistuskursust. Ma sain lõppude lõpuks ainult siis sinna sisse ja siis kolm aastat vatesse kooliaeg ja siis oli siis valmis kapten, aga vahepeal oli ka nii, et ma ei saanud seda kolm aastat järgemööda mitte käia, vaid lihtsalt raha lõppes ära ja mingisugust abi, mingisugust stipendiumi mitte mingisugust asja ei olnud välismaalastele. Nii et kui mõni arvab, et me tulime midagi moodi õnnelikkuse maad Rootsi, siis see asi küll nii mitte ei olnud, nagu ta praegu on, kus välismures pannakse kooli, õpivad rootsi keele ära ja kõik, nii, nii ta ei olnud, vaid meie pidime ise kogu aeg lihtsalt omaenda eest võitlema. Ja oligi niimoodi, et mulle üks aasta oli täiesti mulle raha otsas ja. Ma läksin rektori juurde, ütlesin, et asjal on järgmine, et ma pean kooli lõpetama, et mul lihtsalt ei ole rahana käia. Ja siis rektor bänner ütles seal, et naat, kus laevasse sõita, siis ma ütlesin saatjat, soli mühistoni, vedeli, müstri, laevakompanii vuta saare peal. Et see oli, oli jälle komperduna, viimati sõitsid meeskonna liikmena. Tahtsin totot, mina helistan nendele ja läks midagi, pool tundi tuli tagasi meripaki uuesti kohvrist välja ja jätka see laeva, reedel maksab kõik kinni selle kooli ja sa saad 350 kuni kuus, mis oli, piisab sellest elada. Nii, et keegi ja niimoodi ma lõpetasin kooli ära ja kui ma olin lõpetanud, siis ma muidugi see oli ju endastmõistetav, et ma olen kui nende laeva. Ja muuseas on see laevakompanii, mis praegu kuulub siia Viking Line, jooline omale nende oma ka, aga nüüd vist enam ei ole. Nii et siis ma läksin laevu nendele laevad, mis käisid üle kogu maailma ja niimoodi hakkas, siis hakkas siis pihta ja ja lõppude lõpuks, siis kui ma olin oma võlad kõik ära maksnud, siis vaba mees nagu. Ja läksin teistesse komponente, kes maksis paremal ja kes läksid kaugemale ja kus ma tahtsin minna ja mul tuleb nii hästi meelde, kui ma just sõjaväest tulin siis läksime tuustlemis oli kõige suurem komponee sel ajal Rootsis ja nad küsisid, et noh, et mis soovitusel on maas, et ma tahan minna nii kaugele kui võimalik ja nii kaua, kui võimalik, las issand jumal, siis on suur valik, sest kõik tahtsid perekonna inimeste kodus rohkem olla ja nii pandigi üks laev koha, mis käis Jaapani ja siis Ameerika lääneranniku vahel. See oli paar aastat ja siis olime jälle üks, üks ja. See Kuuba ja Mehhiko ja Kanada ja Ameerika vahel. See oli õudsalt ja jälle oli midagi kaks ja pool aastat. Aga no ükski asi pole nii head, et ära lõpe. Ja oligi nii, et kasta tuli võimule ja siis rootslased viis kõike mu laevad sealt välja ja sellega lõppes siis see romanss Kariibi meres. Jah. No vaba mees vabal maal oled sa nüüd ja taas oma sünnikülas, mis esimene peaaegu kõrvuti Saaremaa sadama avamisel. Ja sa rääkisid tol päeval, et seriga sinu mõte, et just siia paika peab see sadam tulema, sa teadsid seda kohta juba lapsena ja nagu sa ütlesid just siit Küdema lahest alustasid sa teekonda siis Rootsi, mida sa pidasid küll seikluseks, aga oled seal elanud ju aastakümneid, nüüd siis kodus, et tagasi ja ilmselt on see ka üks sinu unistusi, et see 100 nüüd on valmis ja siia tulevad suured-suured reisilaevad sadade-sadade turistidega sellel aastal ja mis seal aastatel ja ilmselt võib-olla mõttes unistad ka sellest või vähemasti mõtled, et oleks hea, kui seisad sina kaptenisillal ja tuled siia sisse oma laevaga. No praegu on see küll võimatu või siis lähed kusagile laeva peale ja sõidad seal kapteni kõrval. Aga uhke tunne vist on küll. On tõesti, jah, just just just rääkida Saaremaa sadamast, siis oli nii, et ma olin vallavalitsuses ja siis pärast olin kaks perioodi vallavolikogus ja ma tean, Viiu saatsime, tegime väga palju projektis ja saatsime igasugused seletuskirja ja tõstsime esile just Tamme sadama sea seal, et see oli juba esimese Eesti vabariigi ajal vanadest paberitest nägime, valdas et siis nad olid uurinud seda, seda pöhja ja, ja ma arvan, et, et kui Eesti vabariik oleks ühe joonega edasi läinud, et seal oleks siiski olnud sadam ja, ja teised on ka see, et Küdema lahes ehtad ju ma tean, mu isa rääkis ju heitodi, pulli, laevi ja nii et see pole sugugi midagi võõras koht. Ja ma isegi kirjutasin ühe artikli. Meie maas oma ei ole, et, et midagi 95, mis oli, kui ma kirjutasin, et see ana peaks tulema sinna niikuinii, et see on kõige parem ja ütleme, kui sa vaatad, et ta on ju väga kaitstud, kui laev tuleb sisse, nii et selle koha pealt ütleme kapteni seisukohalt on siin väga kena koht ju. Ja samuti sügavus. Nii et sinna ta peaks tulema ja sinna tuli ka loomulikult ja, ja see on tõesti üks üks noh, saares on ju ammu rääkinud valgetest laevadest ja ja just ja kui sa nimetasid siin praegu, et tuleks, jagab sellega komandosillal nagu läheb, tuleb aga üks unistus ja ma arvan, et mobiilse täidel ma olen kindlalt selle peale, et odame, ei, majanduslikult ei korraldada ennast ära ainult kruiisilaevadega, et sinna tuleb liinilaevad. Ja siis ma lähen selle laeva peal ja sõida üks kord v seal saamast välja, aga siis juba palju suurema laevaga, palju kindlama laevaga kusagil, kas siis Rootsi või mis iganes need liinid hakkavad käima, aga see on kindel, et liiniliiklus sinna tuleb. Aitäh kunagine meremees, laeva kapten Hugo Meri, toredat võidupäeva tähistamist ja jaanipäeva. Jah, aitäh teile kah. Et see Sana lainet pole asja tulla, toonane üle ei salli. Oi, sina, maamees, oli meri ja laulad koosilmantides. Kuule. Alexandre algset. Küll sinust merimehe teeb, oli selle laulu pealkiri ja laulsid Viktor Gurjev ja Georg Ots. Aga kuidas portreteerida eestimaad? Küsime Tanel Padari käest? Tonni. Põlisrahvariie. Läheneb. Dividavana ja tipa-tapataba võtan kätte mikrofoni teise õllekapa Põltsamaal, Võrus, Tartus või Tapal. Kõik inimesed räägivad. Hakkan teile Eesti maaelus. Elus mägesid. Ega ta ka tormi saatel aknast välja vaadanud, kusagile kadunud. Tema iga päev kirjutajale viiesajakrooniseid alal jaapani meile külla ja Valgevene küla. Tulge meile külla tulla, teile külla. Küll on hea, et me oskame olla rõõmsad ja oskame olla kurvad. Oskame olla pidulikud ja ülemeelikud, tõsimeelsed ja iroonilised. Küll on hea, et me oleme sellised, just nagu me oleme. Lauri Saatpalu ja ansambel taaga. Täna majonees lauas tuleb sajate jänes, Gilbekkiv sussib laud veel välja, näe tainastega arvult pole vaata paljuba. Kardus vale tainas, tagumik käeskannikas ja siis on järja õmblustest. Kui säiluvad, aga siin on vaja hoida, enne ei tõmbaks kõike keelele maha ja ma olen jääma ja vaenlane ja selle käär ei hammusta. Mind ei saa üle sedda. Ei räägime ma. Pannoklid soki kakki rokipruuli. Aga aasta lõpus jätke rahule. Onu saarel patsu, koduõllepruuli, lõikempechi leival lasen kruusivarule kurval pilgul oma närvil sööma. Pildilt vaatab ise mõtlemiskaedes meie veetud kaetokollima. Käppasid köitaalsus ristil kõikumisi. Aga ma jään, ma olen ja ma eestlane ja selleks jään, ei hammusta ta, mind ei saa, hüve. Ei ela Liimena hunte, lambapäid ja ei lähe ka. Saaremaal 105,9. Et lina lakke nodoviis oma Kas vikerraadio? Tehnikaülikooli meeskoor ja piirivalve orkester ja laulu pealkiri oli täna me liigume, see oli sõduri laul ja see on ühelt plaadilt, mida me täna oleme juba mitu korda mänginud, see on sõdurilaulik. Mis tegelikult on kõigepealt mõeldud meie õpilastele ja tänaseks päevaks. Tänaseks võidupühaks peaks olema rohkem kui 600 eesti koolini jõudnud Eesti sõdurilaulude plaat ja laulik, et õpilased saaksid osa sellest osast eesti kultuurist ja kaitseväelasest mõtlemisest ja jäät õpilaste ind ja tahe Eestit kaitsta, kasvaks. Selle plaadi on teinud haridus ja teadusministeerium ja Eesti kaitsejõud koos see laulik sisaldab 58 laulusõnu ja noote. Eesti hünnist ja isamaalistes lauludes, kuni siis rivi laulude ja ajalooliste sõduri lauludeni välja. Ja seda CD plaati võivad varsti kõik lihtsurelikud peale õpilastega poodidest saada. Meie mängime täna seda ka sellel albumil esinevad, et kaitseväe orkestri kõrval Revaalia kammermeeskoor, tehnikaülikooli meeskoor, Rahvusooper Estonia poistekoor ja Eesti piirivalve orkester ja, ja kuulame nüüd üht vana tuntud lugu kaitseväe orkestri ja Revaalia kammermeeskoori esituses. Lili Marleen. Eesti on mereriik ja tänast võidupüha tähistame mereparaadiga kus algab meri, kus lõppeb maa Tõnu Raadik ja Marko Matvere. Alga. Sabaotsa alga meri. Meri muudkui ai näikeri. Aga mis on vaide all? Salajase Tügaval Adamit Online. Salajasel, sügaval. Seal kalapoes õige koht. Ja. Ega õige? Lugema iva aga kõrge on. Merel olek põhja läheks meri ise põhja. Veel mõnikümmend minutit ja algab Eesti ajaloo esimene mereparaad, kuidas selleks valmistutakse, sellest aga juba pärast uudiseid.