Vikerraadio kell on 11 läbi viis minutit, 40 minuti pärast algab Eesti esimene mereparaad sest me peame täna võidupüha vabadussõja lõppu ja Võnnu lahingu aastapäeva. Täna on see päev, kus meenutame kõiki sõdu, mis on Eesti eest peetud ja kõiki, kes on Eesti eest langenud aegade hämarusest alates. Ja mäletame kõiki, kes on Eesti eest elanud. Mati sai viimasel hetkel enne suurte sündmuste algust kätte tänase päeva jaoks ühe olulise mehe see mees, kes 20 minuti pärast raporteerib kaitseväe juhatajale staabiülem vanemleitnant Toomas Peek. Sel ajal kui mere peal siin Küdema lahes on mereparaad alanud ei ole tähtsa mehega enam intervjuud võimalik lihtsalt teha ja seepärast ongi just praegu paras aeg rääkida preparaadi staabiülema kaitseliidu Tallinna maleva meredivisjoni pealiku vanemleitnant Toomas Peegiga, keda on juba ajalehe peal kirjadeski mereparaadi tegijaks ristitud. No ainult teie võite öelda, et kui raske on mereparaadi üldse korraldada. Tere hommikust kõigile. Mereparaad on võrdlemisi keeruline, sõjaväe operatsioon tsiviilkeskkonnas ja ta on nõuab oma teatud aja. Normaalnormaalne oleks seda teha aasta pooleteistkümnega, mitte nelja kuuga. Nii et täna ta on tõeline niisugune lahinguülesanne. Ja teile antigi aega ainult neli kuud ja tundub, et kõik on valmis ja kõik on valmis. Rääkige nüüd neile, kes sellest asjandusest suurt midagi ei tea, et mis on mereväe paraadi juures need olulisemad etapid või toimingud või kokkulepped, milleta paraadi üldse pidada ei saagi. Kõige olulisem on välja valida koht, kus paraad teha. Eelnevalt peab olema sündmus, milleks seda paraadi teha siis valitakse koht, siis kutsutakse külalised. Ja selle koha valimisega koos kaasneb siis selle ürituse sisustamine ehk mis mõõtmetes. Kas ta on ainult pidupäev või on ta õppus lõpus ja kas sinna kaasatakse siis ka muud struktuurid või ta on ainult meremeeste nagu operatsioon? No tegelikult ongi nii, et tänane paraad on ka õppus sellest me jõuame rääkida veel, miks ta õppus on, aga et siia on kaasatud ka muud struktuurid, tsiviilerastruktuurid nii-öelda selle militaarse ka koos see on tegelikult üks suur tegemine. Ma arvan, et on taasiseseisvunud Eestis üks kõige suuremaid tsiviil ja militaarorganisatsioonide koostööprojekte üle 40 asutuse institutsiooni on osalenud. Ma tahan eriti tänada neid inimesi, kes tegelikult paraadi on teinud. Need oma ohvitserid ja toimkondade liikmeid ja neid inimesi on sadades, kes on pool aastat kohusetundlikult ja pühendunult töötanud, nii et tegelikult ikkagi paraadi tegijad on olnud need inimesed, mina lähen, administraator, kes seal administreerivad. Nojah, ei tea, kas maksabki ennast nii tagasihoidlikud hinnata, aga miks see tänane mereparaad ikkagi? Osa on esiteks need laevad, kes tulevad, ei ole kunagi koos treeninud ega sõitnud. Nad on erinevad klassi ja teiseks on marsruut võrdlemisi keeruline. Kolmandaks on kaasatud maismaa struktuuride lennuvägi. Maavägi, toetusstruktuurid. Neljandaks või viiendaks on loodud kogu riigi tasandil. Kriisivalmidus. Sidentid välistab välistamiseks või, või seal menetlemiseks kusjuures on kõik viimseni lahenduse leidnud telefoniraamatut trükitud, nii et me oleme valmis käivitama üleriigilist kriisikomisjoni hetkega. No siin Küdema laht ja Küdema lahe ümbrus on ju tegelikult Natura 2000 ala kuhu nurkade siis need looduskaitsjad ja rohelise toeta pressinud? Me lähme kuhugi pressinud, nad on olnud projekti kaasatud TEMA projekti esimesest päevast. Ta ongi suur sobitamise ja konsensus ehk rahvusliku projekt suures osas. Kõik ettekirjutused, tingimused on, on täidetud ja ma tahakski nagu pealtvaatajalt öelda, et lõpptulemus kuidas paraad kujuneb, on siiski nende kätes, kuidas nad suhtuvad sellesse loodusesse, kuhu nad tulevad. Ja, ja nii ongi. Mida teie siis paraadi ajal teete, kui kolmveerand üks need soluudile tervitused riigi peale käivad ja kui siit üle lendavad NATO hävitajad, meie õhuväe kopterid ja see Ameerika ori on, et siis läheb ju teil seal komandopunktis töö lahti, mida te sel ajal siis õieti teeb? Olen staabis oma 12 juht ohvitseri juures ja vastavalt olukorrale oleme valmis võtma vastu otsuseid, mis iganes otsuseid vaja võtta, nii et olen staabid. Kas teil on ka mingit infot selle kohta, mida meie mereväeohvitserid, sideohvitserid nendel võõrastel laevadel siis on kuulnud, näinud ja kuidas neil läinud on? Ma arvan, et kõik on teenindatud, kõik laevad on teenitud kõige kõrgemal tasemel. Ühtki intsidenti tänaseks ei ole ja tagasiside on äärmiselt positiivne. Mis muud, kui jõudu. Ma tänan teid. Jälle ka. Olavi. Eerika. Kõrgel tal väike maa ja siini. Saaremaal valmistatakse veel viimaseid hetki mereparaadi alguseks. Mati ei ole hea. Halloo, Mattiga, sa kuuled meid? Nonii me teeme nüüd niimoodi, et kuulame hoopis veel ühte mandri lugu ja kuulame sellest, kas eestlastel, ajaloos ja näiteks kaugemas ajaloos oli ka oma merelinnuseid, kas meie ajalugu tunneb selliseid, sest ühed võidupühast tähtsamad ja olulisemad sündmused toimusid ju Kaarma maalinnas Saaremaal, kus süüdati ka üks võidutuledest. Missugune on selle Kaarma maalinna koht Eesti loos, sellest räägib Ain Mäesalu. Meil muidugi jah, linnuseid nüüd otseselt päris mererannal eriti ei ole tõsi, mõni jääb päris lähedale tooma, linnus on ju üpriski lähedal. Samas on, on nad merega seotud olnud küll sellepärast et mitmed linnused on jõgede ääres ja jõgede kaudu siis võimalik pääseda merele. Ja ka Saaremaal võib öelda, et mitmed linnused just sellisel parajal kaugusel, et, et et see ei ole ka siis merel ei ole kaugele minna. Kaarma maalinn, kus võidupüha pidustused toimuvad, on just üks selline. Ja karma maalinn on üks üpriski huvitav linnus. Tundus huvitav, kas või juba seetõttu, et ta väliselt veidikene erineb nendest teistest Saaremaa suurtest maa linnadest. Ja tõtt-öelda me päris täpselt ei teagi, millal seal Kaarma maalinn on ehitanud võttud Saaremaal on nii, et paljud muistsed maalinnad paiknevad kirikute läheduses toob kindlasti muidugi kirik. Tegelikult lajatad ikka maa linna juurde, nii nagunii on seal Valjalas ja pöides ja ja nii on ka Kaarmas. Tõenäoliselt muidugi Kaarma linnus ikkagi pärineb võib-olla juba 12.-st 16.-st sajandist 30.-te algusest vähemalt aga temaga on kõige rohkem kirjalike allikate informatsiooni siis teada alles 1261.-st aastast. Nimelt 1260 sai orduvägi suure kaotuse osaliseks turbe lahingus. Lahingus osalesid ka siis eestlased, ilmselt ka saarlased ja, ja korealased, siis abiväge teda ja nemad nagu pöördusid ka siis ordu vastu. Ja pärast seda muidugi puhkes saare val suur ülestõus. Kuigi saarlased 1227 olid alistunud nende alistanud nii-öelda lepingutega ja nende lepingutingimused olid kindlasti tunduvalt soodsamad, kui, kui see oli siis Mandri-Eestis. Aga ikkagi nad tahtsid täielikku iseseisvust tagasi saada. Kindlasti tegemist oli selliste ehtsate meresõit, aga kes olid harjunud ka siis kaubandusega tegelema ja just see kauplemisõigust, mis mis oli tublisti vähenenud, võib-olla see tekitas trotsi, nii et 1260 siis puhkes ka Saaremaal suur ülestõus ja, ja siis 1261. aastal talvel siis vanema riimkroonika järgi. Ordu organiseeris suure sõjakäigu Saaremaale. Et olid Liivi orduväed, oli Tallinna foon Cd, PRIA Saare-Lääne piiskop, b vägi ja Tartu piiskopi vägi, nii et tõenäoliselt oli neid mehi väga palju ja vot siis toimus see kõige suurem lahid. Kõige suurem piiramine toimus siis Kaarma linnuse ümber. Kaarma linnus oli selliseks kõige olulisemaks tugipunktiks ja kui me nüüd Kaarma linnust lähemalt vaatame, siis ka Narva linnus on, on veidi nagu nelinurkse kujuga või siis kas mitte päriste Liidulkaga ümardatud nurkadega. Aga ta erineb tunduvalt teistest Ringval linnustest oma kuju poolest just võimalik enam nii et on, seal oli algselt selline tüüpiline muinaseestlaste maalin ka ümara põhiplaaniga, aga nüüd siis 13. sajandi siis teisel poolel 1260. aasta paiku ta kindlustatud, teen ümber, rajati täiendavaid kindlustusi ja siis muudeti ka tema kuju. Ja see nelinurkne kuju muidugi see oli, selle tegemiseks saad eeskuju siis nendest sakslastele innustest, mis olid sel ajal ka, et sellise nelinurkse kujuga ja mis pakkusid jälle omaette uusi nagu kaitsevõimalusi. Peale selle selle karvalinnuse juures märkame ka kahte eraldi spetsiaalset, siis väravakäik. Kivimüüre veel rajatud ei olnud, mis oleks nakkubertiga seotud kivi piirid olnud. Nii et, aga ta oli jah, selle aja selline tähtsaim keskus jätavad 261 tähendab ühendvägedel võttis päris palju aega, enne kui nad suutsid siis selle karvalinnuse vallutada. Ja vanema riimkroonika autor näiteks lisab selle sõjakäigu lõpetuseks veel mitte kunagi hiljem pole saadud nii suurt sõjasaaki, kui neil õnnestuks Kaarma linnusest seda saada, nii et saarlased olid ikkagi säilitanud ka oma jõukuse. Ja sellise vabaduseiha ja sel momendil 1261 oli Saaremaa kõige tähtsam keskus Kaarma. Aga kärsitu laseb, et õnne vaid kauguses kukkuva. Eerunud lennata linalakk kel silmist nii kelmi kaitse. Meid ei sellist, küll maailmas kusagil idu kui Saaremaa heinamaad. Juuni. Ei sellist, küll maailmast osa. Kui Saaremaa heina omaniooni. Nii hämaras, toomepuul nabale on sinule hõiska vaid ööbikuid. Miks muidu su huuled ja tappa nii nagu sarnane? Talletatud Tallina Helsingis viis tiiki, Helmi käis seal neid ei, sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaal juuni. SL, Eesti on maailmas koosa. Oi, Saaremaa niitude aastased üleöövaikuses lauludes helisev nurm On pilvedest lendab taevas su üle ja kirgliku suudluse esmane. Eerunud talle Tallina, lasime seal silmist nii kelmikalt. Meid ei sellist, küll maailmas kusagil. Või Saaremaa heinamaad jooni. Seemnest Venemaailmas koosa. Kui Saaremaa Häidavad joonigu. Just sellise lehe heinamaal peamegi pidu, kus hämari koidule ulatab ta on mõtteid ja toimikuid ei too. Rõõmudeküllane. Pudrud kavalat juttu kuldtärniga nooruke, kes ja mis ööd on nii valged ja kuluvad ruttu hetke, sina natukene sinusse ei saa. Ööd on nii valged ja kuluvad ruutu etnina Lakene saabee ta. Saaremaa sadamas on ootusärevus suur, vähemasti internetti pildi järgi ja sõnajärg nüüd kohe matile sinna sadamasse. Tere jah, jälle siit Saaremaalt, kui Saaremaa uues sadamas on algamas tänase maakaitsepäeva ja võidupüha peamine tseremoonia. Kui vabariigi president saadab seitsada aitäh teile nii võidutule kui jaanitule ühes tõrvikus mis siis veel täna õhtupoole ja õhtul igal pool üle Eesti vastu võetud ja tervitatud saada, millest süüdatakse siis muidugi ka jaanituled ja sain siin vahepeal meie ülekandebussis kuulda, et Piret, sa olid mind eetris välja kutsunud, aga ma paraku sellele kutsele kohe vastata, sest mina seisan parasjagu siin väga suure pika Vipile telgi ees, kuhu tuli siis korraga nii palju kõrgeid ametimehi ohvitseriatašee Sid valitsuse liikmed, riigikogu liikmeid, et see meie paigaldatud vikerraadiomikrofon tõsteti siis lihtsalt ühel hetkel ära ja mina ei leidnud õigel hetkel oma mikrofoni üles ja nüüd paigaldasin ta teise kohta ja seepärast see väike viivitus tekkiski, et me oleks võinud ju tõepoolest juba oma lülitusega varem alustada, aga midagi ei ole ka veel hullu muutunud. Sest siin väiksel paraadplatsil kail on üles rivistatud siis. A kompanii ehk siis üksiku vahipataljoni nisugune paraats rühm, mis ei olegi tegelikult kompanii kosmoses esindatud kõigi kolme väeliigi mundrits, maavägi, lennuvägi, merevägi. Siin on veel ka Saaremaa kaitseliidu rühm mehi ja siin ma näen veel rivis seismas ka Saaremaa naiskodukaitsjaid ja loomulikult on selle paraad rivi kõige peas siis kolme väeliigi lipud koos oma toimkondadega. See oli siis niisugune lühi kirjeldus siit väikselt paraadplatsilt, kui seda niimoodi nimetada võib. Merel on ootel muidugi need laevad, mis siis tulevad paraadsõidule. Kui admiral pikkasid kai pealt merele läheb, see juhtub siis kolmveerand ühe ajal, aga sellest me jõuame veel täpsemalt rääkida. Igalühel on siis lood niimoodi, et kui praegu on kell 11 ja 30 minutit, siis umbes 10 minutit jääb veel aega. Kui siia peaks saabuma vabariigi president, kes hakkab siis tänasest paraadi vastu võtma ja mereparaadi siis juba merelt pärast juhatab ka kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo kõuts. Aga see peamine jahmis algava tseremooniaga seoses meeli elevil hoiade, mis kindlasti korraldajate närve viimseni pingul hoidnud on muidugi kell kolmveerand üks algavas mere, palun. Milles osalevad siis kaheksa välisriigi sõjalaevad? Nende hulka võib võib-olla arvata ka mõned suuremad patrull-laevad kes samuti nende rivis seisavad. Ja siis kolmveerand üks, kui. Ja saab tervitatud. 21 aupauguga mereparaad algab. Tseremoonia siin kailigatahes on alanud ja kõlavad esimesed raportid. 19 alust paraadi rivistanud vanemleitnant Toomas Peek Tõepoolest, mereväe paraadi staabiülem vanemleitnant Toomas Peek, tegin ettekande. Kaitseliidu ülema kohusetäitjana. Ja teatavasti on ju kaitseliit just võidupüha paraadi korraldaja olgu see siis antud juhul tegemist meeleparaadil. Nüüd toimub siis väike üle, vaatasin paraadrivis. Lipu tervitused. Jah, võib-olla natuke imelik selle peale mõeldagi, et just kaitseliit on tänase mereparaadi korraldaja. Aga sellest saame lähemalt kuulda hiljem juba. Me oleme oma mikrofonidega admiral pikal ja kui me teemegi sellest kaitseliidu ülema kohusetäitja Urmas muldiga juttu, et miks just nii läks, et kaitseliit hakkas järsku mereparaadi korraldada. Muidugi võiksin nüüd natuke ka veel presidendi ootuses rääkida seda, mis hakkab toimuma siin juba hiljem, siis kui keskpäeval natuke üle keskpäeva. Võtab admiral Pitka sellise väikse kursi siia Küdema lahele ja teadlasi kahe poi vahele ankrusse ja hakata valmistuma siis merele paraadi vastu võtma. Et just siis kolmveerand üks peaks see aeg olema, kui kõlab saluut või siis 21 aupauku saluuti näol meie riigi peale mis tähendab siis, et samal ajal peaksid siit lahe suudme kohalt üle lendama meie õhuväe kopterid, NATO hävitajad, head, Praegu ja vot siis siin balti riikide õhuruumis korda Türgi F, kuueteistkümned ja suur USA mereväeluure ja allveelaevade hävitamise lennuk. Veegoltzee Orion, mis siis tegelikult asendab siia paraadile kutsutud väga suurt USA sõjalaeva. Nagu. Ameerika sõjameremehed ei saanud seda kutset vastu võtta, sest tegemist oli nii suure laevaga et see poleks siia paraadile, kust laiust ei suuruste poolest kuidagi mahtunud ja nad ei riskinud selle suure laevaga tulla, saatsid siis siia sellele mereparaadile hoopis oma mereväelennuki. Tegelikult on ju 23. juunil võidupühana tähistatud alates 1934.-st aastast siis nii-öelda tükk aega veel enne kui asi vahepeal päris otsa sai. 92.-st aastast on võidupüha paraadid toimunud ikka suurtes maakonnakeskustes või linnades, millega on märgitud siis vabadussõjas saavutatud võidu suurt püha Landeswehri üle ja täna siis selle võidu 87. aastapäev. Aga jah, neid võidupüha paraadi Antsis korraldatud Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Võrus, Viljandis, Valgas, Haapsalus, siis Põlvas, Jõhvis, Rakveres ja eelmisel aastal paides ja nüüd ongi siis käes Saaremaa kord. Et see olevat juba viis aastat tagasi selge olnud, et siin Saaremaal tahetakse paraadi korraldada. Ja Jerzy. Kell on 11 35. Saab toimuma järgmine ettekanne. Nüüd peaks olema siia paraadväljakule, kui nii tohib seda muidugi nimetada, ehk siis kõigile kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo kõuts, kellele tehakse omakorda ettekanne. Tänase mereparaadi valmisoleku kohta Kaia sõitis džiip, välju, paraadi juhataja. Härra admiral mereparaadi avamiseks ja puidutulede viimises maakondadesse on üles rivistatud aukompanii ja kaitseväe orkester koosseisust 101 inimest. Rahvusvaheline mereväe laevastiku 19 alusega tuleb Marmul vaht. Ei tea, kas nüüd siis uut ülevaatust enam ei toimu, vist ei toimu? Et paraad, nii väike, kui ta siin praegu on nende meeste näol naiste näol, kes siin rivis seisavad, on siis juba ühe korra üle vaadata seda, et aitab küll. Ja nüüd ei jää muud üle, kui president ei oodata. Kui nüüd uskuda seda ajakava, siis president peaks noh, ütleme siis nii, umbes täpselt, saab oma 11 40. Kolme minuti pärast. Jah, igal juhul on nüüd siis paljuräägitud Saaremaa sadam oma kolmekaiga, nii valmisid, on vastu võtnud ka juba esimesed kruiisilaevad. Või esimesed korrad, sest siia üx kruiisilaev praegu käibki, on kokku lepitud vist need suve jooksul käiakse siin 10 või üheksa korda. Nii et sadam on tegevuses, kõik on asfalteeritud. Jooned on maas, kõik on korras olevat, muru veel ei kasva. Mis võib-olla annaks sellele veel niisuguse ilusama läike ümbruskonnale ka? Aga noh, see ei ole peamine. Löödi mängitakse. Tuletooja on paare. Mis tähendab, et kuskilt lähedusest peaks hakkama siia kaile lakule liikuma võidutuli. Ja miks mitte siis ka jaanituli mis on nüüd juba siis ühes tervikus, mis täna peaksid veel igale poole kaugele õhtuks kohale ja hoidma mitte ainult? Konnakeskustesse vaid ka valdadesse. Tegelikult sai kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kapten Toomas Luik tule juba hommikul enda valdusse seal Kuressaares, kui toimus kahe tule ühildamise tseremoonia, üks tuli, süüdati teatavas teele Tori sõjameeste mälestuskirikus. See toodi siis soomukiga Venemaale ja teine tuli süüdati eile hilisõhtul. Ja seda tehti siis karma maalinnuses. Nii sai siis kokku kaks tuld, nagu see on iga kord olnud enne võidupüha ja muidugi hommikul, et siis suure pidulikkusega ühendatakse ja nüüd on see tõrvik siis siin ja nüüd on siin platsil ka president. Härra Eesti vabariigi president mereraadio avamiseks võidutulede viimises maakondades on üles rivistatud aukompanii kaitseväe orkester koosseisu 101 inimest. Rahvusvaheline mereväe laevastik Covid 19 alusega kaid ülemarvult. Nüüd võib küll öelda, et mereparaad on siin Saaremaa uues sadamas ametlikult alanud. Ametlikult algab ta alati ka siis, kui saabub riigipea, kes asub praegu võtma vastu seda väikest paraadi siin maa peal. Hille, minna siis juba admiral Pitka merele ja seal võtta siis laevade paraad vastu. Aga kõik algab ikkagi maalt ja nüüd käivad. Edasi. Sonilised lipu tervitused. President kõnnib siis oma saatjatega Paraad rivi eest läbi. Siis on see sümboolne tervitus tehtud ja siis peaks president asuma kõnet pidama. Jah, kuna tegemist ei ole ametlikult siin kalda peal paraadi vastuvõtmisega, siis siin tervitustseremooniat ei ole. Aga nüüd see, mis siit meie mikrofoni juures paistab siia sammas kaile, siis siin muud ei olegi ümberringi kui üks suur rahvamurd on õhupallidega. On lapsi on vanu, on kõiki külalisi kes räägivad mitmetes välismaa keeltes mujale lihtsalt pole paraku siit selle suure VIP telgi juures näha see, mis toimub seal teisel pool lahe ääres, kus on palju rahvast. Seda praegu ei oskagi öelda, kui palju seal rahvast võib-olla. Armsad kaasmaalased, eks relsid. Rahvuslike väärtuste hoidmine on nüüdisaja üle ilmastumises olulise tähtsusega. Kui rahvas võõrduks ühisväärtustest ja sümbolitest oleks oht kaotada oma identiteet ning hääbuda ajaloo hämarusse. Täna tähistame taas vabadussõja suure võidu Võnnu lahingu aastapäeva. Esmakordselt teeme seda mereparaadiga, mis Eesti kui mereriigi puhul on sümboolse tähendusega. Samuti on tähendusrikas paraadi toimumine Saaremaal. Olid ju saarlased tuntud meresõitjate ja vaprate sõdalaste na, kes hoidsid muistse vabadusvõitluse viimast kantsi kauem kui üheski teises Eestimaa osas. Tänasel mereparaadil osalevad lisaks Eesti sõduritele ja kaitseliitlastele veel kaheksa riigi sõjaväelased. See, et osavõtvaid mais on varasemast enam annab tunnistust meie partnerluse tugevast alusest ja heast koostööst. Ühisväärtuste nimel. Tervitame välisriikide esindusi meie võidupüha paraadil. Riikliku iseseisvuse taastanud Eesti kaitsejõud tervikuna ning kõik väeliigid eraldi on läbi teinud suure ja eduka arengu. Olgu niisuguse hinnangu aluseks tunnustus välismissioonidel osalejatele. Edukat kevadtormi, õppused, seire teostamine meie õhuruumis või NATO üksuse staabi vaeva vastutav roll. Riigikaitse kõrgeima juhina avaldanud tehtud töö eest tänu peastaabile ja väeliikide juhtjuhtidele eriti aga kaitseväe juhatajale. Oma tasakaaluka ja samas innustava tegutsemisega on viitseadmiral Tarmo kõuts juhtinud meie kaitseväe saavutusteni, mille üle võime uhkust tunda. Ent soovides eduka arengu kestmist peame tunnistama ka puudusi. Veel ei ole piisavalt sidustatud ühiskonna erinevate struktuuride koostöö riigikaitseliste ülesannete täitmisel ja liiga kergekäeliselt unustatakse varem seatud eesmärke. NATO koostöö arendamise kõrval on meie püsivaks riigikaitseliseks eesmärgiks totaalkaitse tõhustamine. See on väikeriigile oluline kogu maad hõlmav kaitsestrateegia. Hõlmates valdkondi kriisivarude tagamisest kuni organiseeritud relvastatud vastu. Panuni annab totaalkaitse universaalse valmiduse võidelda mitmesuguste ohtude vastu. Kokkuvõttet võttes tähendab see eri ametkondade suutlikkuse ühendamist elanike ja riigi kaitsmiseks mis on ka seadusega sätestatud ülesanne. Sisejulgeolek ei ole sõjalisest riigikaitsest vähem tähtis. Totaalkaitse arendamise teel saab aga kindlustada mõlemat. Meenutagem kas või 2005. aasta jaanuaritormi või viimase poole aasta jooksul Eestit tabanud õli reostusi. Nende tagajärgede likvideerimine kinnitas, et me vajame enamat kui üht kõrge väljaõpe tasemega väeüksust. Olles valmis osalema välismissioonidel, jääma suutma kindlustada julgeolekut ka siseriiklikult. Politsei ja päästeteenistuse valmisolek nii suurõnnetuste kui võimalike terroriaktide puhuks on riigi julgeoleku võtmeküsimusi. Riigikaitse arendamisel oleme arvestanud oma NATO partneritele antud lubadustega. Tulemustega võime üldiselt rahul olla. Eesti on üks vähestest riikidest, kes on täitnud oma rahvusvahelised kohustused staapide personaliga komplekteerimise osas. Samas on ka lubadusi, mis nõuavad rohkem pingutusi kas või sisemajanduse kogutoodangust kahe protsendi eraldamisel riigi kaitseks. Ent kõige olulisem olulisemaks pean ma esmase iseseisva kaitsevõime säilitamist ja veelgi sihikindlamat arendamist. Me peame arvestama asjaoluga, et Eesti on NATO piiririigina geopoliitiliselt küllaltki tundlikus asendis. See seab ka oma spetsiifilisi tingimusi, mida saab efektiivselt täita ainult kaitsetahte kujundamise ja riigikaitsjatele vajalike oskuste õpetamise teel. Siin on ajateenistus abinõuks, millele ma eine alternatiivi. Debatti ajateenistusest loobumise ja Professionaalse armee eelistamise üle tuleb tervitada nagu igasugust ühiskonnas peetavat mõttevahetust. Otsuste langetamisel ei saa aga eirata riigikaitse spetsialistide nõuandeid. Kasuks tuleks ka selge eesmärgipüstitus, tus ja andmete kasutamine nii oma võimaluste kui ka maailmas levivate ohtude kohta. Väikeriigina saame niikuinii arvestada vaid piiratud võimekuse ja ressurssidega. Kasutada tuleb kõiki võimalusi, kaasa arvatud elanike tahet oma riiki kaitsta. Seetõttu oleks vale loobuda ajateenistusest ainult palgalistest koosnevate väikesearvuliste üksuste kasuks. Nüüdismaailm ei ole muutunud turvalisemaks. Pigem vastupidi. Seepärast on vaja poliitilist kainust ning kaugelenägevat pilku, et teha riigikaitses tarku otsuseid, olgu nendeks siis ulatuslike reformide läbiviimine või üksikute väeosade tulevik. Vale otsus selles vallas võib tuua kaasa probleeme mitmele järgnevale põlvkonnale. Kindlasti vajab enam tähelepanu selge juhtimisstruktuur struktuuri väljatöötamine riigikaitses. Samuti on mobile mobile ponisüsteem ja arvestusressursside üle võtmeküsimused, millest oleneb kriitilisel hetkel meie riigi saatus. Nagu ka noorte isamaa armastus. Lubadus ajateenistuse eest palka maksta ei muuda seda iseenesest populaarseks ega suurenda tahet oma maad kaitsta. Vajalikud sisulised meetmed, mitte lubadused. Vahepealsete vahepealsetel aastatel paranes ajateenistusse kutsumise kvaliteet ja kvantiteet. Kuid nüüd on alanud taandareng. Vajan leida selle põhjused ning kaaluda ka riiginõudlikkuse tõstmist. Kuid esmalt peab kaitseväe infrastuur kultuuri areng kulgema plaanipäraselt ning väeosades lahendama probleemid ajateenijate kolmega. Koostöö nii kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi vahel kui ka laiemalt on meie rahva ja riigi julgeolekust kõneldes väga oluline märksõna. Heaks eeskujuks on siin kaitseliit, mis seob ühise eesmärgi nimel paljusid meie ühiskonna liikmeid ja valdkondi. Seniste saavutuste eest väärib suurt tunnustust meie seast. Varalahkunud kaitseliidu ülem major Benno Leesik. Koostöö piirivalve, politsei ja päästeametiga näitab kaitseliidu olulist rolli sisejulgeoleku kindlustamisel. Lisaks on hästi täidetud ülesannet osaleda sõjalises riigikaitses ja noorsooriigikaitselisest kasvatamises. Oma sõjaliste kohustuste raames valmistas kaitseliit eelmisel aastal ette mitu allüksust ja lähetas esimese rühma Euroopa Liidu rahutagamismissioonile Bosnias. Koostöövalmidust näitab ka tänase mereparaadi korraldamine. See on sisuliselt keeruline suurõppus, kus testitakse kümnete erinevate struktuuride ning sadade inimeste oskusi ja koostöövõimet. Lubage avaldada siinkohal tunnustust kaitseliidule ja eraldi vanemleitnant Toomas peekile. Samuti tänan kõiki, kes on paraadi teokssaamist, nõu ja jõuga erineval moel toetanud. Head kaasmaalased. Julgeolek ei ole kaup, mida saab üksnes importida. Seda tuleb ka ise toota. Iga riik on selleks suuteline, kui ta tegutseb targalt ja osaleb rahvusvahelises koostöös, unustamata seejuures oma koduseid töid. Ma olen veendunud, et Eesti on just niisugune riik. Soovin teile meile kõigile rahu ja tarkust, et edendada Eesti vabariiki. Head võidupüha. Võidupüha kõne pidas president Arnold Rüütel. Ja, ja nüüd kõlavad need tuletooja fanfaari, mida ma juba enne nendes Fonhaarideks pidasin. Need olid hoopis signaalid paraadiks valmis, see saabub siis siia väljakule. Seesama võidutuli jaanituli ühes tervikus, selle ulatab presidendile kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kapten Toomas Luik. Ja seekord siis on lood nii ja hoopis teistsugused kui varematel aastatel, et võidutuli läheb siit kaatriga ümber Saaremaa põhjaranniku Virtsusse ja seal on siis vastas kõik need mehed, kes täna sõitsin Kuressaares suurel tseremoonial tulede hindamise tseremoonial tuletooja medali ja ootavad seal siis seda võidutuld täitsa maakondadesse laiali viia. Ja ette sõidab siis Mercedes C. Kus see tuli siis rea president kätte jõuab. Igal juhul eskordi täna siis seda tuld siin ümber Saaremaa põhjaranniku piirivalve kaater. Ja seda siis liiv, kaatril, piirivalve, vanemleitnant Mati, terve Lääne piirivalvepiirkonnast. Arvamused ja eeldused aga saavad tule siinsamas, Kaiv. Nendel on siis see tule teekond lühem kui teistel sellega ka praegu siit oma lülituse lõpetame, et minna juba üle meie lipulaevale Admiral Pitka ja sõita sellega siis merele sinna poide vahel end ankrusse seada.