Ja Eesti on maa, mida idast ja läänest ja põhjast ümbritseb vesi. Ja enne, kui jätkub mereparaadi ülekanne, admiral Pitkalt, kuhu meie andmed. Tal on jõudnud juba president ja kaitseväe juhataja ja meie reporter. Enne me kuulame mõnusat meremuusikat ja mõtiskleme selle üle, kas me oleme merekultuursed, inimesed. Kas talveund siis magab merekaru kui jälle möllab jäine merre maru. Kas siis, kui laev on keset lume, err näeb merekaru talveune. Kashmiri hobu Cap mööda põhja ja pelgab laevu, mis on läinud ja kes annab merepõhjas talle k ru, kes patsutab ja lase laiama. Määre hunudki Maniinbere luu, kes ühtlasi ka duubli pere loom, kui naine, lapsed kodus peavad vahti, Kasmere hunt peab muudkui. Kas talveund siis magan karu? Kui jälle möllab jälgi mere? Kas siis, kui laev on keset? Eesti on mereriik mereakadeemia rektori kohusetäitja Peeter Järvelaid on meil täna külas, mis peab olema ühel riigil, et ta oleks tõeline mereriik. Kui niimoodi otsast alustada, siis peaks nagu meri olema. Aga see on, see on meil olemas ja meloodia on meil olemas ja teine asi veel, mida me sageli nagu unustame, on tegelikult meil on Peipsiga. Et Euroopas on küllalt rahvaid, kes oleks üliõnnelikud, kui neil selline järgi oleks, Anna niimoodi, nii et meie oleme nagu mitmekordne mereriik, ütleme, meil on meremõõdus, järv on ja mis meid teisest ringist eraldama. Teiselt poolt meil on hästi pikk rannik. Ja seetõttu meil on ajalooliselt sellest ajast peale, kui meie esivanemad on sellel alal elanud, on olnud ala alati võimalus ja kohustus minna merele. Ja seetõttu on, on see riik avatud aina ja nüüd on teine, väga lihtne küsimus, mereriik algab sealt. Kui see rahvas, kes selle rannal elab, saab hakkama kõigega, mis on seotud merega, merega ja merel käimiseks. Ka mere ääres elamine on kunst. Tegelikult Ta on ju niimoodi, et sai, roni liiga liiga lähedale ja oled mõistlik merega. Sa tunned merd, on niimoodi, et noh, kui, kui käia näiteks Eesti rannikul rääkida lande vanade inimestega, seal eluaeg elanud, see on suur nauding, õppetund. Nemad oskavad rääkida iga kivi kohta iga ilma kohta, tema teab täpselt, kus on veetase, mis märk näitab, no kas hakkab varsti ilm pöörama või mida iganes. Vaat see on see merekultuur tegelikult laenu. Ja see on see küsimus, kui rahvastik ütleme, teatud piirkondades väheneb või kaob siis kaob tegelikult järjepidevus, mida oskab, ütleme Tallinnas nüüd üles kasvanud saarlane või, või siis hiidlane või siis ranniku elanikkonna öelda mere kohta, kui talle pole pidevat sidet, sellepärast sa pead mere ääres elama. Ja Põlva maavanem mulle väga vahvalt räägib, et kui põlva vaja noh, seda ilmateadet Peipsil, siis tema helistab vanaisale ja vanaisa ütleb, et no kuule, selle kivi juures sul seal niimoodi nüüd ilm pöörama ja pöörake ja pöörabki ja on ju niimoodi, et, et noh, üks asi, sa vaatad arvutist, et mis on see meteroloogid ütlevad, aga teiselt poolt seesama vanaisa, onju. Aga küsimus on veel see, et kes tuleb selle vanaisa järele, nüüd oleks vaja lapselast või lapselapsi tema ümber, kes, kes näitavad needsamad kivid, et nii et see merekultuur ikka ütleme niimoodi laiemas mõistes. See tähendab, et, et on olemas inimesed, kes mere ääres elavad, on olemas inimesed, kes teavad, on ja kes tunnevad, ei karda merele minna. Kes suhtlevad üle mere. Ja vot see on ka, mis me oleme nagu vahepeal unustanud, et tegelikult meremehed on kandnud ju kõiki uusi asju meile, nii liikuda sadamates nähes maailmas tulidele meile teised laevad külla. Tähendab, see on tegelikult seesama kultuurivahetus või tuleme kas või selle kogu selle ristiusu küsimuse all oli ta enne 13. sajandi. Loomulikult tähendab loomulikult oldi teadlikult oli seal üks faas, sellepärast et noh, koos ristiusk levis sellel samal kaubateel ja meredega see on, ütleme, mereriigi tunnus, me peame hakkama saama oma probleemidega merele. Te ütlesite väga ilusti, et neil on võimalus ja kohustus minna merele. Kuidas me seda kohustust täidame? Ma arvan, et et meile jõukohasel viisil ja noh, me saame hakkama sellega, ütleme niimoodi, aga kui me püüame nagu pessimistlikud olla, siis noh, loomulikult kogu aeg on märg. Kuulge, mis ütlevad, et suuri probleeme võib tekkida selles mõttes lihtsalt sedasama elanikkonnaga mere ääres. Sellepärast, et mitte kuskil ei saa paremini pida mere asja kui mere ääres või merel olles. Rahvastiku olukord on teada siis vahepeal 50 aastat, kui okastraat oli merele s. Ega need jäljed ei kao kaks põlvkonda auku ja need, kes ütleme, teiste rahvaste esindajad mundris, nagu meie merel käisid, need läksid minema. Ega nad ei õpetanud ka, mis siin on seal saladus. Ja meie mehed käisid mingitel võõrastel meredel, on niimoodi, noh, jumal tänatud, selles mõttes, ega see meri on meri ja see kogemus meil on olemas. Ja nüüd kui tulles nii-öelda oma liistude juurde on ju mereakadeemiasse siis mõtlane, et eks me seda negatiivset poolt ka tunnetama, aga me püüame teha maksimaalselt selleks kõik enda poolt, et Eesti meremehed oleksid meredel. Et võib-olla kunagi leiduks veel mõni Hemingway, kes ütleb, et igas sadamas on üks Eesti meremees, aga tihti meremees on ju täna maailmale väga paljudel laevadel eesti meremehed, nad on au sees ja kultuuriga või kust see kultuur tuleb? Kultuur tuleb sellest, et mereakadeemia hoiab oma vanemat kaadrit väga ei ole, aga meil on praegu Nikonna seis, on ju, millele me täna vastust ei tea. Meil on olemas ka Nõukogude Liidu ajal on erinevatel meredel sõitma kaptenid, mehaanikud, erinevate alade mehed, kes lihtsalt oma patriotismist ja vot sealtsamast murest ma tea, noh otseselt nad iga päev ütled, nad, patrioodid, nad teevad oma tööd. Aga see on minu jaoks, on, noh, ma olen ise ka 25 aastat õpetanud küll muud alaga, see on fantastiline vaadata, kuidas poisid lähevad vanemaks vanema kapteni järel või mehaanikuna elane nimetada, nagu nagu pardipojad lähevad. Ja see ei ole õppetundjad, vot lugege raamat läbi või lugege see artikkel läbi vaid see on vot see vahetu suhtlemine vaenlase ja meil on suhteliselt väiksed sellised praktikarühmad, ütleme 12 inimest. Sa vaatad, kuidas see vana merekaru istub seal keskel ja ta räägib kõiki asju, mis sellega asja käivad, on ju et õpilased peavad sellest lugu, nii et vot see vastav vastastikune. Mina ise ütlen, et tegelikult seal on veel üks konks. Miks neid vanu merekarusid tuleb väga hoida. Kui üks inimene on maailma seal käinud ja ellu jäänud, järelikult tal on kaitseingel olemas andnud ta nagu ikka juhtub, õnnetusi on olnud, see tähendab, see on eriline inimene, kelle saatus juba hoidnud on ju ja vot sellistel inimestel on oskus noh, tegelikult nad annavad nuheldakse õpetajana tükikese hingest või niimoodi ma arvan, et meremeestele soovitakse nii kiilu alla ja, ja kõike, aga tegelikult öeldakse lihtsalt, et soovib sulle lihtsalt meremehe olla. Ja vot vot sedasama tegelikult nad õpetad, annavad edasitükid, kese Meremäe on, sellega ei tohi mängida ja sellest peab aru saama. Aga sellest ei tohi rääkida väga noh, sest see on selline noh, väga intiimne. Ja, ja võib-olla ütleme isegi selle juurde kuulub vot, seesama tunnetamine on jama, et, et kogu aeg antakse põlvest põlve. Ja praegu vot seesama auk täidetakse 150 aastat on ja mis on olnud noh, ütleme, me ei saanud areneda niimoodi, nagu täiesti vabalt oleks. Aga samas me ei tohi kunagi öelda, et me ei arenenud sellepärast et On olemas teatud selline üldine merekultuur või ütleme, isegi selle piirkonna või Läänemerekultuur mis ka teatud totalitaarses riigis oli nagu väljaspool olid lendurid, on teatud tehnilised alad, kus poliitika, noh, kuidas ütelda, ega poliitika ei saa käskida lendama ega, ega merel sõitma. Ja vot merel ka. Ja sina hobi hoopis nagu teised liinid lähevad. Ja need mehed, kes selle on läbi käinud, sinna kapteniks jõudnud, tippu jõudnud, sellel alal tegelenud, endasse imenud ja noh, ma mõtlen, et ma hiljuti käisin ka Peterburis Makarovi akadeemias on 100 kolmekümneaastaseks vot jällegi ei räägita mingi lühikest ajalugu, eks pika ajalugu. Ja noh, ma ütlen teile, et Eesti meremeestest peetakse ikka ääretult lugu, tähendab, noh ravikasvandikud on, kes on meil, see oli kõrgem, noh, ütleme Vene impeeriumit, mere koolane. Ja nüüd siis Venemaa juhtiv merekool siis need vanad professorid tuletavad oma õpilaseestlase meelde, kellest on saanud noh, nad on hea merelise karjääri teinud ja nad on kõrge kultuuriga mere, määramatu ja vastastikku jälle nemad peavad oma õpetajatest. Ja nüüd jällegi vot needsamad Makarovi kasvandikud ka, sest meil lihtsalt ei lastud seda kõrgemat merekooli siin omada on ja see oli Nõukogude ära jagatud, öelda, et Eesti annab sellist keskastmeõpet ja edasi, kui lähete juba suurtes keskustes. Aga need mehed on seal kõrgemates õppinud on ja plusso kogemus ja nüüd me püüame ehitada vot sedasama kõrgemad kooliga tähendab, et, et Eestis oleks võimalik, et vot täna tuleb nüüd öelda küll niimoodi korrektselt, et mitte ainult ei ole meeste ala vaid noh, mitte väga massiliselt. Aga noored daamid tulevad ka nendesse merenduse valdkondadesse, mis traditsiooniliselt on olnud meeste näiteks tüürimehed, tähendab tüürimees, kes tõusta kapteniks, tähendab Eesti kapten olemast naiskond. Naised astuvad ka sellele sellele alasele konsultatsioon meeste jalale. Aga ka noored mehed muidugi noh, traditsiooniliselt ja mõtlen mõne mõni päev tagasi käisin ka Saaremaal. Olid väga huvitavad kohtumised Saaremaal ja siis me tegime väikest statistikat, et meil on neli aastat õppivad tüürimehed ja sellel aastal lõppes 46 tüürimeest see tähendab ühel aastal umbes noh, ütleme 50 venemalt läbi, lõikas siis ligi 50 noort tüürimeest, õpib, kes on Saaremaa juurtega iseenesest fantastiline pannud ja saarlased ise olid üllatunud, et noor inimene läheb ära ja nad lähevad, kaovad nagu saarelt ära ja nendel ei olnud sellist nagu üle vaadata, siis nad ütlesid, et Kuressaare kamad korraldama merepäevade raames ka Saaremaalt pärit meremeeste kokkusaamise. Sellepärast et Kuressaare pildistan ära kadunud meremees, vormis me läheme. Siis nad vaatasid ja üks väga ilus oli, kui, kui me räägime Eestist kui mereriigist, siis saarlased või hiidlased loomulikult räägivad noh, nende saarest kui mereriigist ja, ja seda tuleb toetada, tema õige on ju nii. Aga selles tänama pildis peaks olema ka see meremees, kes tuntav mitte lihtsalt seal mingites riietes, vaid tuleb uhkes kapteni või mehaaniku riides. Ja vot see on ka suur suur selline vaidlus, mille, milles vot see kultuuri küsimus meie toetava praegu seda kultuuri, meremees, laevapere, laevapere, teatud hierarhiaga, hierarhia ei ole mitte või vaid vastutus. Tähendab laevas vastutus liigub nii-öelda alt üles ja vastavalt sellele peab olema inimene kandma ka vormidel teatud tunnused ja inimene, kes selles peres nagu kasvab, ta peab aru saama, et ka väljapoole on näha, kellel lasub kõige suurem vastutus ja on olemas on noh, nagu ikka, maailmas on erinevad traditsioon, on olemas meremehes meremeeste koolkonnad, kus kasvatatakse kõik meremehed nii-öelda vormis ja nimetatud laevaohvitserideks on üle ülemist otsa ja on teisi, kes noh, täna täna Lääne-Euroopas mõningas piirkonnas kuuekümnete asfaldit enam Vorma veidi iganenud ja meie oleme kõik see keegi ära ei tunne ja nii edasi. Siis tegelikult need, need on ka mingis mõttes kriisis, on asi muidugi jätkub seal oli niimoodi, aga näiteks juba eramerekoolid viivad vormi uuesti siis mereakadeemiale norm ja ei, mereakadeemia kadetid annavad vormi ja tänavapildis me peaksime tegelikult häda. Häda on täna selles, et mereakadeemia on jagatud nagu kolme piirkonda ja kõige suurem merekooli osa asub Lasnamäel. Ja sellepärast siin alllinnas on ju ja kuna see asub ühes hoonetekompleksi, siis, siis enamik neid kadette liigub selles samas ühes majas. Ja, ja seetõttu nad on vähe linnas Tallinna linnapildis silmapaist kahju. Mina arvan küll. Ja nüüd, kui me kolime Koplisse, siis ütleme, Bly peaks tulevikus nägema liikumas pidevalt, on ju meremehi koplisse, gorite mikser koplisse kolima, sellepärast et lihtsalt see oli üks piirkond, kus meri on hästi lähedal. Nemad seal pik pikk unistus olnud, et et merekool asuks mere kaldal ja teine unistus on veel, mis kuulub nagu merekooli juurde merekoolina sadam. Ja me väga loodame, et esimesel septembril 2009 käivitub juba juba Bliss mere mereakadeemia ja süsta sadamas, see on siis piirivalvesadam seespool sadamat, nagu läheks mereakadeemiale, seisaksid, meie laevad on ja see on noh, ütleme, 500 meetri ulatus või isegi vähem on ju niimoodi inimestel töötajatel käia või siis Kadettidel käia laevadele. Ja see on muidugi fantastiline ja teine asi, et see on 1913 valminud siis balti laevatehase administratiivhoone või nii ja see arhitektuuri muidugi mälestis ta merendusvaldkonna üks arhitektuurimälestis. Paljudel tallinlastel ei ole koplisse asja ja seetõttu noh, kes ikka trammi lõpp-peatusesse sõidab, onju niimoodi, aga tegelikult mere ääres on imeilus paekivist vanade meistrite poolt ilusti tahutud kividest hoone mis on nii-öelda maailmasõjast peale juba selleks noh, oma ilusa nagu heleda värvi kaotanud. Kui ta nüüd ütleme, nende tänasest päevast tehnikaga natuke üle käiakse, puhastatakse ära, siis ma arvame, et paljud inimesed avastavad selle une uuesti. Ja seal on veel üks, üks väike selline, aga seal on unustatud või mingil põhjusel tabatud. Tehnikaülikool majandus, majandusteaduskonna õuna seal varem oli, pea, on elus ja minu jaoks oli see esimene šoked, et noh, näiteks koolil minu arust koole nagu kirik, kana või tempel on ju niimoodi ja see kell peab kindlasti käima, sellepärast seal elu ja eriti tiksub. Ja noh, ma ise olen Tatuligas hariduse saanud siis Tartu Ülikool elu käib ümber kella ümber raekoja kella, mis, mis lööb oma veerandit naljakal kombel või võib-olla keegi aru ei saa, aga see on Tartu elu juures, on jälkus, Tartu vilistlane kohtub kella peale kella minu jaoks nagu kell noh, väga oluline sümboleku kell seisab, siis pole mõtet teda kanda, on ju niimoodi ja elu peab edasi minema. Need noored inimesed lähevad edasi nende aegs aeg, tiksubjad mäletada. Nii et see meri tuleb meile juurde ja ma arvan siis täiesti uued uued tingimused. Ja see on teie küsimuse nagu noh küll pika vastamise üks küsimused, et näete, siiski on, tähendab, kui me räägime. Et merekultuur on ju, see tähendab esiteks teadvustamist, teiseks oma nahka investeerimist on siin Läänemerel. Tallink on näiteks jõudnud juba väga sellisele heasse positsiooni, tähendab noh, riik püüab ümber sõnastada ja see oluline on inimene. Tähendab inimene ja üks osa tähendab elanikkond, kes kasvatab seda järelkasvu, elab mere ääres ja nii edasi ja teine saan professionaalid kes on väljaõppinud ja diplomeeritud. Vot mereakadeemia osa selles Eesti riigi selle ülesande täitmisel on just sees diplomeeritud meremeeste ja kõika kõige kõrgemal kvalifikatsiooniga ta selle ülesandeid. Nii et siin ma arvan, et siiski see muutus on olemas, sellepärast et see on küllalt suur raha, et, et nüüd mereakadeemia sinna kokku võtta ja merekool tuleb sinna pitsakeskuseks luu. Mereakadeemial oli üks väga oluline ülesanne valmistada tegelikult ette võidupüha mereparaad. Sellega oli palju tööd. Noh, ma arvan, et meil on nii kogenud, kogenud mehed teevad kõik tööd ära, mis vaja, aga siin ka noh, lihtsalt mõtlen, mis, mis on toimunud ainult vot see on nüüd viimaste aastate üks väga huvitav, väga huvitav trend, kus me oleme noh, väga aktiivsed olnud laevanduse või selline õpetamine on olnud noh, väga traditsiooniline, siin alustatakse nagu laevamudelitest ja purjepaatidest ja kõik, sa pead läbima need kõik astmed. Aga viimastel aastatel on tulnud Valmendit. Et olid, nagu neid nimetatakse ja tegelikult paljud riigid meist palju suuremad ja palju rikkamad edasi ei ole nagu läinud selle uusima tehnoloogia kaasa. Eesti on olnud väga aktiivne ja meie õnn on olnud ka nii nagu omal ajal, et me elasime baltisakslastega kõrvuti, see on ja ma tahtsin neist paremad olla ja siis järsku ütleme, 20 sajandi keskel avastati, et Eesti koolisüsteem oli 30. aastatel peaaegu et maailma parim või noh, niimoodi. Ja nüüd merenduses juhtus niimoodi, et meil on kaks naabrit, on üks, on väga suur riik, kellel on väga Peeter esimesest ajast peale väga kõrged ambitsioonid olla mereriik. Nii, ja see on riiklik prioriteet. Ja, ja tänane president Venemaal on, loeb seda prioriteet teediks, Peterburi on tema nagu suund, see tähendab sinna investeeritakse tohutud. Aga teine riik on meil siin nagu teisel pool, kes on väga vapper meile eeskujuks olnud, on Soome, kes on väga innovaatiline oma logi, aga, ja kõige sellega. Ja nüüd me kahe naabriga koostöös me oleme Euroopa projektis. Ja see on unikaalne projekt jällegi nii-öelda piire ületav projekt, see tähendab õlireostuse Valmendite süsteem tähendab et on, luuakse elektrooniline süsteem Läänemerest milles osalevad kolm riiki, kolm keskusteks on kotkas, on Tallinnas, Peterburis ja et luua võimalikult ühistöö võimalust elektroonilisel tasandil, mängida meeskonnad kokku ja suuta nii-öelda merepilt ja anda kõik, mis merel toimub, sõda. Ja vot see Valmendi ostmine on, see lülitub kõik ühtsesse võrku, nii et me saame töötada üheaegselt nii Peter nähes, mis Peterburi Venemaa-poolne Läänemere osa on kui Soome kõike seda näeme. Nii, see on võimaldanud meil tõsta oma professionaalsust, see tähendab, me suudame igasuguseid ülesandeid merenduslik üles täita noh, 1000 korda kiiremini, kui nad mingisuguses reaalajas võiksid taimedega läbi arutada. Ja teine siin nad on visuaalselt nähtavad ja vot see Valmendite süsteem on leidnud siis huvi nii mereväes piirivalvel, meil on väga aktiivne koostöö ja, ja seetõttu antigi mereparaadi kogu logistika tegemine mereakadeemiale ja siis laevanduse dekaalne kapten raudsalu, tema on siis ka mereparaadi üks selle vastutav isik. Ja tema juhtimisel siis mereakadeemias arvutati välja kõik stsenaariumid, kõik stsenaariumid tähendab selles akvatooriumis, kus hakkab toimuma, mängite läbi kõik ilmastikutingimused, mis võivad üleüldse etteheite tulla, onju siis tuulehoovused, kõik pandi niimoodi selle pildi peal ikka kõik manöövrid, kuna tegemist on niivõrd kogenud kapten, et aga siis vaadati kõik riskid, mis võivad olla, see tähendab, need on kõik salvestatud niimoodi tähendab, ja nüüd on niimoodi, et isegi kunagi tähendab sellised manöövrid kuidas talle ohud on viidud miinimumini, loomulikult on arvestatud kõik, et kuna see on siiski mitte selline viimse piiri peal olev õppus, Ta loomulikult õppus, tan sõjaväelane. Aga samas on, vaatajad on teatud selline noh, see rituaalsus sinna juurde toodud, see tähendab seal kõik nagu minimaliseeritud. Aga samas me võime öelda, et nendele inimestele, kes tagavad ohutuse, on olemas juba valmis teadvus, stsenaariumid, mis üldse võivad tekkida. Ja, ja need on kõik mälus mälus ja see tähendab, et kui üldse mingid probleemid peaksid tekkima, need saab vaevaldata aha vot vot sealt või täiendada meil olemas pilt. Minutil yks on, peab situatsioon selline olema selline, kui tekivad seal kõrvalekaldeid, mis seal enam. Nii et, et see on äärmiselt innovatiivne selline osa ja ma arvan, et see ja NATO-s ka märkamata kindlasti sõnades märkamata, et ütleme, selline väike riik suudab selles valdkonnas sellisel tasemel olla. Mereakadeemia rektori kohusetäitja Peeter Järvelaid rääkis meile mereharidusest Meri siin seisma jää. Keegi peatas, kallas veest jagu, sai kaldast algas maa. Peagi viisi kokku sai esimemm ta vaevaga kodu lõi lapse majja tõi. Oli õnn. Oli rõõm. Oli naer. Oli oli see. Tulega mõõgaga tuli kaasees, häda tõi valu, tõi võõrast leiba, sõi. Kas ta memmeke lapse heals vennake piisa raist märjaks salli Ko kuu? Kullane kivile mullane, pilvine, tuuline, oo tuul, täi. Saaremaa sadamas on maavalitsuse tuletseremoonia. Admiral Pitka on aga teel ankrupaika ja Pitka pardal. Eesti juhid ja digiratar Mati, oled sa kuuldel? Olen olen seekord õigel ajal kuuldel esimese kutsumise peale ja tegelikult Ma nii et me ei ole enam mitte teel ankrupaika, vaid olemegi juba kahe poi vahel. Sellest hoolimata, et me väljusime sadamast esialgse plaani kohaselt ettenähtud ajast viis minutit hiljem. Igal juhul jõudsime siia mingi kuue või kaheksa sõlmese kiirusega. Seitsme kaabeltau kaugusele, mis ei ole tegelikult rohkem kui 0,7 meremiili ja 1,2 kilomeetrit umbes nii, et meil ei olnud kaua sõita ja selle 10 minutiga saime siia ennast kahe poi vahele paika seatud. Need poid muide, paigaldati siia just alles eile ja just nimelt meie lipulaeva ja paraadjuhtlaeva admiral Pitka jaoks, nii et meie oleme paigas, signaallipud on heisatud pole siis midagi muud kui hakata ootama seda hetke ja aega, kui kolmveerand üks. Nii nagu see meie paraadi kava ette näeb, peaks siis olema see suur saluut või aupaugutamine presidendi auks, kus lastakse sissid, admiral pikalt üks aupauk. Ma siis nüüd küll ei tea, millisest pardaga rahuriste, kuhu poole, aga kaldalt peaks siis tulema vastutervitused 20 saluut paugu näol. Ja miks see nii on tehtud, kui me mäletame ju pidevalt räägiti sellest, et tuleb kolmest haubitsa ost. Korraga 21 kogupauk siis me ju mäletame Neid jutte ja vaidlusi, et kuidas siin Natura 2000 alal ja Küdema lahes tohi niisuguseid paugutamise läbi viia. Et see ajab linnud pesadelt minema, et siis tulevad rebased ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd on lepitud kokku niisugune pehmem variant, et teeme siis nii ja pehmemalt, et need soluudi paugud ei ole ehk niisugused tugevad nagu ehk oleks siis kolme haubitsa kogupaugud kalda pealt olnud. Aga kui ma nüüd sinna mere poole vaatan, kus siis kõik need paraadlaevad juba Ta on rivi seatud siis minu meelest või siiski veel ei toimu. Ja. Ei, ei toimunud, ei saa toimuda enne, kui ikkagi ametlikult see paraad algab ja tegelikult peab ju siin kolmveerand üks olema ka veel niisugune kuidas öelda, pidulik või tervitav õhumasinate ülelend siis meie õhuväe kopterid tulevad siit üle, siis tulevad NATO hävitajad F kuueteistkümned. Nemad on siis Türgi õhujõudude lennukid ja siis veel ka USA luurelennuki allveelaevade hävitaja. Ja täna on küll selle poolest hea ilm, et ega siis ometi lennugraafikutes või mingisuguseid muutusid tulla või ootamatuseid, need lennukid äkki ei tulegi, mida rahvas ju teada, mida rahvas ootab. Muidugi ennemmelgume merele saime, läks siis kaatril teele ka see suur võidu ja jaanituli. Ja nagu juba enne sadamakailt reporda, siis öeldud on siis sel aastal asjad hoopis teistmoodi selle poolest, et enam ei ole Maal maad pidi selle tule laialisaatmist näiteks džiipidel või ma ei tea, millal veel. Et nüüd siis oodatakse seda võidutuld Virtsu sadamas, kõikide maakondade esindaja Nad on vastas ja kui siin sel ajal, kui admiral Pitka kail siia lahele tuli, siis toimus just nimelt siin uues sadamasse Saaremaa tule vastuvõtmise tseremoonia, mis tegelikult tähendas, et tuled saadetakse siit valdadesse laiali, kuhu nad jõuavad ilmselt üsna pea. Aga ei tea küll täiesti öelda, millal näiteks mõni tuli kuskile sinna Kagu-Eesti valda jõuab näiteks Räpinasse. Aga muide, sel aastal on üks asi ka hoopis teistmoodi, et kui nüüd see piirivalve kaater nagunii tule võidutule siit Saaremaa. Põhjarannikut pidi virtusse viib et siis pärast seda, kui virtuse tuli laiali jagatud, viivad piirivalvurid esmakordselt presidendi süüdatud võidutule ka Kihnu ja Ruhnu ja toosama kaater kestsid siis piirivalve vanemleitnandi. Tervega tuli käes või tõrvik käes, välja sõitis need, nendel on tänavilgaatriga teha siin üks suur tiir. Vot nii palju siis sellest tulest. Aga. Vot ikka ei saa aru, kas need laevas liiguvad juba siiapoole või ei liigu, aga minu meelest ei sihkus. Mul ei jää kohe kuidagi rahul, et, et äkki magama midagi väga tähtsat sind maha. Ma arvan niimoodi, et kui nüüd peaksin midagi suuremat toimuma hakkama, siis anname ennast jälle märku ja kuna me jagame oma raadioeetrit ka meie kolleegidega raadio neljast, kes teevad saadet siis meie vene kuulajate jaoks, siis me peame arvestama, et ka nemad tahavad siin üht-teist vahele rääkida. Et ega me siis nüüd väga pikalt seda eetriaega hetkel kinni ei pea, aga praegu on siis seis just niisugune, nagu ta on ja mis puudutab nüüd seda suurt rahvaarv oh, mida ma lootsin ka siit ütleme siis Küdema lahe vastaskaldal näha siin Panga pangalt või või kuskilt siit lähemalt teel maripuu rannast, siis sealpool ma nüüd küll EDIT suurt rahvahulka ei näe, aga võib-olla ma lihtsalt ei oska, kuhusid admiral Pitka pealt täpselt vaadata, sest ega siis laevu on suur rauamürakas ja siin tegelikult ongi nii, et mõni osa vaateväljast on siis sinna panga panga poole igal juhul piiratud. Aga igasuguseid muid otsuseid, nagu sa pilet enne küsisid, kas neid teisi aluseid on ka näha, nüüd ma näen neid küll, et nad on sõitnud siia lahesoppi sisse ja on, on meist jäävad nagu maa poole, et neid on siin neid purjekaid ja mida siin kõike veel näha ei ole, nemad siis ootavad ka, millal see paraad siin lõppema hakkab, siis nemad võtavad ilmselt ka selle paraadi ja sõidavad nii nagu igal pool rahvusvahelistes vetes ja mereparaad. Ideaalse traditsiooniks on, et ikka kohalikud jahtklubid ju ja kõiksugused muud alused sõidavad sõjalaevadega koos, aga siis teatud distantsi tagant. Nii et, et ma ei oskagi praeguseid rohkem midagi teile, head kuulajad öelda. Ma arvan, et jääte ehk sellega esialgu rahule, mis ma teile praegu rääkisin, küllap siis mingil ajal uuesti. Teeme nii mati, kohtume uuesti pärast mõnda paari ilusat eesti laulu. Kaugel elu, kodumaa, karmillachini. Seob võitlusel sõlminud oota kalli. Tasa. Tähendab see on õiglane veel neli. Korda oli, ma olin siis, kui kohtasin Bändi jälle laule. Oota kallima, oo kaugelt tervitanud. Pärnumaal 104,8 vikerraadio 104,8. Juurde. Roolil. Roolis. Ridala. Valtsi. Ja nüüd tagasi sündmuste keerisesse, admiral Pitka Alemmati, ole hea. Ja me oleme taas kuuldel, siit admiral pikalt ja kui ma enne veel kahtlesin, kas laevad ikkagi liiguvad, siis nad juba tegelikult liikusid, aga kui nad tulid meile kohe otse vastu siia, siis ei suutnud seda liikumist niimoodi eristada, tegelikult Rootsi mere peal juba alanud ja meie eest mööda sõitnud Suurbritannia surra, hävitaja sõjalaev Edinburgh ja siin on juba kõik vastastikused aud ära antud, nii et meie meeskond on siin admiral pikale üles rivistanud. Muidugi on üleval tekkidel meie kaitseväe ja kaitseliidu ja mereväe juhtkond muidugi ja riigipea eelkõige, kes siis tegelikult seda paraadi praegu vastu võtab ja nüüd on siis meie eest mööda sõitmas Stani alus. Ja mul on siin kõrval ka abiks kommenteerimas seda paraadi meie mereväe peastaabispetsialist Reet naaber, noh mida selle väikse taani aluse kohta siis öelda. See taani alus on meie keeles on ta merelõvi ja tegelikult on ta Me jätkame seda juttu, nüüd vahe, head kuulajad, Estheri kuulsite, mis võisid siit üle sõita, lendasid üle needsamad palju lubatud NATO hävitajad ehk siis Türgi õhujõudude lennukid, F kuueteistkümned. Ja kui siin just mõni minut tagasi andis admiral Pitka õhutõrjekahurist ühe kõva paugu ja sealt kus sadamakai poolt ülevalt mäekünka otsast anti, siis vastu 20 tervitus saluuti ja need kõik kuulusid riigi peale, siis seegi märkis omakorda paraadi algust. Ja siit on muidugi üle sõitnud juba meie õhuväe kaks kopteritega Ameerika Orion-tüüpi lennuk, see suur allveelaevade hävitaja ja mereluurelennuk, mis võib siis enda pardal kalda kuni üheksa tonni kõiksugust hävitavat materjali. Aga meil oli see Taani laevajutt pooleli ja see pole mitte väikelaev tegelikult, vaid see on järjekorras teine ja järjekord on nad just suuruse järjekorras pandi, kui Edinber oli esimene. No rivistus on põhimõtteliselt selline, et kõigepealt on suuruse järgi on sõjalaevad, siis sõjalaevade järgi tulevad tsiviillaevad ühesõnaga piirivalve, veeteede ameti ja becally pukser. Ja see taani laev on tegelikult patrull-laev, see on üks nendest laevadest nagu taanlased kokkuhoidlik ja mõistlike inimestena ehitavad, et neid laevu on võimalik varustada erinevateks otstarveteks kas siis miini jahtijateks või patrull laevadeks või, või noh, mina või uurimislaeludeks, mida just parasjagu vaja on, et need on noh, küllaltki sihuksed mitme mitmekülgseks kasutamiseks. Ja kui me siin näeme, möödusid laevadel meeskonnad reas, kõigil on siis meremeestel mütsid paraadi juhtlaeva auks ja siinsete kõrgete juhtide jaoks mütsid peast võetud rinnale surutud siis niinotsiite uhkelt mööda sõidavad. Aga ega need traditsioonid siin mereparaadide ajal on ka kõikidel laevadel võib-olla isegi erisuguseid, et kõik laevad ju võta tervitusi ühtmoodi, et nendel on igalühel omad traditsioonid. See oleneb jah, aga üldiselt on nad küllaltki küllaltki ühtemoodi, on need traditsioonid, nad põhimõtteliselt tulevad ju inglise, inglise mereväest ja teised mere riigid võtavad neid siis üle ja noh, mina võib veel näiteks ütelda, praegu on niimoodi, mida me tavaliselt ei näe, on see parateerivad laevad nad väikeses lipuehtes, see tähendab seda, et neil on masti tipus on riigilipp. Sellepärast et seda suurt rikkujad nagu meil praegu pikapeale päeval on, seda käigu peal ei kanta, niisugune komme on ja see, et laevameeskonnad on üles rivistatud, siis on noh, oleneb, kuidas nüüd keegi on, kes tervitab mütsi tõstmise ja kolmekordse hurraaga või, või Elaguga riigipead ja, ja kes mitte sellepärast, et noh, et see oleneb kuidas, kuidas kellegil just see traditsioon on, aga see, et nad üles rivistatud on, see käid kohe täiesti kindlalt igast paraadi juurde ja noh, näiteks see praegu prantsuse miinijahtija, mis messil mööda läheb, noh, nemad, nemad ilmselt nagu ei tervita praegu mütsiga, aga selle eest on nad paraadvormis üles rivistatud ja kui ma nüüd õieti aru saan, siis ülemisel tekil on meil vist isegi relvad. Jah, seda ma olen isegi ka siit ja nüüd hakkab juba esimene laev, ehk siis 141 meetri pikkune Edinburgh seal uus sadama täiesti juba teise suunda pöörama ja kui siin oli veel jutuks see, et kui suure kiirusega laevad üldse paraadil sõidavad, siis tegelikult on vist tänane kiilus see, mis oli lubatud neile juba eelnevatel päevadel ilmateate põhjal, et võib-olla kuus sõlme tunnis, mis ongi just paras jälgimiseks, sest kaheksa sõlme tunnis pidi laev siis sõitma siin paraadil, kui sibulast puhunud praegu loodetuul, et see laevulast siis või see tuur oleks, ei tahtnud kuidagi lahte suruda, et neil oleks siis nagu üldse pidanud gaasi juures olema, aga no täna räägitakse või vähemasti ilmateade ütles, et süüd vest on nii et see on just minu meelest täiesti soodne tuul siin mereparaadi pidanud. Ei olegi, ilm on väga-väga hea ja, ja väga mõnus ja Nokian tegelikult kui seda paraadi kava sai tehtud, siis igaks juhuks saigi tehtud kaks kava selles suhtes, et olenevalt ilmast ja paraadi juhataja noh, hommikune tänahommikune otsus on tegelikult see, kui oleks pidanud seda nagu meil oli plaan A ja plaan, et noh, et kui oleks vaja midagi veel, kui ilm ära keerab, et on vaja midagi muuta, et noh, et see on ikkagi tavaliselt niimoodi ja ja noh, üldiselt tehakse, need paraadiga tehakse väga põhjalikud, kaasa arvatud näiteks see, et on ettekirjutused, noh, et kui jutt on hirmus vihmida muidugi jaanikese vahel tavaliselt on, aga seekord on ilmselt vanajumalale meelepärane koraal. Et ta on ilusaid vihma korral. Muidu nad on sellest pidulikust avavormis, aga et siis nad võiksid olla näiteks vihmariietes, et noh, et kõik sihukesed pisiasjad tavaliselt kirjutatakse hästi ette, see peaks nüüd olema. See on soomlaste hävitaja, ei saanudki eile õhtul ühtki mereohvitseri öelda, kuidas see inglise keelest tõlgituna tagasi on, et mis ta eesti keeles võiks siis tähendada, mis ta vaste netikaater tegelikult ta näeb välja nagu soomusrong. Noh, ta ongi nisukene, vot nüüd lööman ilusti näha, kuidas tehakse lippude või seda mütsi tervitust. Kolm korda hüütakse uraja iga hurraa ajal sirutasime just 45 kraadi üles paremale ja siis uuesti surutakse linale kokku, aga meie nüüd oma lülituse praegu lõpetama, sest tulemas on uudiseid ja võib-olla Piret saab selle peale ühe lupsukese muusikat vahele mängida, et küllap me tuleme siis peale kella üht juba mõnel hilisemal hetkel siia admiral pikale tagasi. Ja Eesti esimese mereparaadi ülekanne jätkub pärast uudiseid.