Olla A2. Daamid ja härrad, ärgaks live. Härra Killedele silver, tervist, mis pom villaste aia jaoks on? Minu jaoks ta on peale selle, et ta on niisugune tore ansambel, kus mul on nagu au kaasa lüüa on tänavu ka lisaks sõpruskond tore seltskond inimesi, kellega on väga vahva koos muusikat teha, kellega meil on nagu ühesugune maailmavaade. Minu jaoks on Bombillasana võimalus öelda asju, mida mujal sellises nurga alt ja võib-olla mingeid asju isegi otse ei saaks nagunii-öelda, kui poleks Bambillast. Kas ma tohin väga liiva, kui ma ütlen, et, et see bänd on ka vaatamata kõigele rahvamuusikat? Miks teie muusikat eristab eesti rahvamuusikast? Me kasutame väga palju siukseid, erinevaid võtteid, mis on teistest muusikakultuuridest. Ja me ei ole ennast piiritlenud niimoodi, et kindlasti teeksime. Nüüd võtaksime ühest kandist neid võtteid vaid just niimoodi, et me vaatame üle kogu maailma ringi ja siis siit-sealt tulevad ideed. Kõige kõige suurem seos võib olla rahvamuusikutega, siis ongi rütmimustrid. Meie kultuurikontekstis ei saaks midagi ürgsemalt olla, midagi ka, mis kyll ja Arno on, kes on kõige rohkem käinud sealt India, Türgi pool, mis nemad otse nagu asukohast siia, meie asukohta toonud. Ma võin öelda, et me teeme nagu eesti rahvamuusikat, mida Eesti poisid on välja mõelnud ja siis seome seda siis teistest muusikakultuuridest pärit toredate võtetega. Kuidas sina või teie argumente, mis on see, mis kombillazasse sobib, see, mida te kaasa toota, mille pealt sa mõistad seda, et see on meie rida, see tuleb kuidagi nagu sisemisi täpselt niimoodi ongi, lugu sünnib. Ega ma pikalt ei kaalu nagu selle üle, kas sobib, on vilets või mitte, aga kuidagi läheb sinna konteksti. Muidugi, eks ma olen loonud lugusid, mis ei sobi villase jaoks otseselt, aga aga Bombillase peale mõeldes siis iga lugu, mis tuleb, läheb ikka õigesse kohta mulle tunne. Olen loonud lugusid, mis siis võib villases mõnedes või mitte kuskile, aga, aga mõned sobivad villasesse ja see küsimusele vastus minu poolt oleks võib-olla see, et mis toob minust selle välja, Bombillasel on see, et minust tuleb see iva ja siis on see sünergia just läbi nende tüüpide, kes on Kristjan Jõemägi on nüüd Chambers väga kodus, Arno on tabla asjades kodus, kyll on mitmes erinevas muusika valdkonnas kodus ja sa saad selle iva panna, mis lööb nagu õitsele läbi nende tüüpide eest, kes moos. Ma ei tea, kui palju teil on avanenud võimalust proovida, aga, aga mis keskkonnas või või missuguste inimeste keskel pommillas kõige paremini töötab? Mulle isiklikult meeldivad päevased kontserdid, ka lagipähe tuleb päike ja võib-olla mitte eriti lagipähe. Eelmine aasta oli nii, nii lagipähe tuli päike, mis lava peal seista küll paljajalu, läksin lavale. Tohutult kuum jalatallad ära. Kloogarannas. Mõni sõber on öelnud, et, et selline päevased kontserdid, kus on lapsi ja täiskasvanuid ja noori fänne ja festival festival vabas õhus, päikese käes, seal kõige parem, kes pensionärite tuuakse lava ettevaatava stiilile, on lapsed, tuuakse vaatama ja seal on oma tonnid, on ka kohal ja et see on kõige-kõige lahedam, et et mis tüübid need on, see kõlab nagu tegemist oleks vaatamisväärsusega või millegagi, millega inimesed ei ole harjunud, et Eesti kontekstis meie väljanägemine eest, aga nagu igapäevane. Eks me oleme niisugune heas mõttes tolad, keda siis tullakse vaatama, et näete, sihuke onu on pika habemega turbaram peaseni, teine onu on juuksed, on millegagi koos põnev vaadata. Aga see ei ole, see ei ole just selle põnevuse pärast tehtud see meie väljanägemine vaid noh, isiklikult minul on okei, meil on seda suveaeg suve, kes on ka ja inimesed on kõik rõõmsad ja ja soojad, aga palju seda külma aega, kus, nagu see laita see päikene inimeste inimeste sees, siis vangist selle kriidiga võime, olen hakanud kasutama kaoliin savi selle Enena jänese väljanägemise tegemiseks, et seal on kõik nagu selline rituaal, mis nagu valmistab ette selleks esinemiseks Jah, eks me oleme kõik nagu mingid tegelased kusagilt muinasjutust. Soovitan siinkohal oma bändiliikmeid võrrelda mõne muinasjututegelasega konkreetselt. Meil on siin nagu esinejanimed, mina näiteks kilbava, see nimi tuli mulle sellest, kui ma õppisin muusikakoolis Puškaaris, mis on iseenesest selline väikene sihukene putka, kus siis kohalikud lapsed õppisid pilli mängima tasuta ja minusugused turistid maksid selle kinni. Ja kuna ma siis nende lastega koos palju viibisine, mängisin nendega koos, siis nemad hakkasid püüdma kilbabaksele vaba või on niisugune vana mees, nende jaoks kremon, habe Indias, habe ei ole nagunii populaarne, habet hakkavad kandma juba siuksed, vanad mehed kyll tähendab, et tapavad ära. Inglise keeles küll jah, aga Õnneks noh, inglise keel on seal küll olemas, aga nad ei võta seda nii tõsiselt. Kyll on ta päris nimi. Päris võiks ta meiega muinasjututegelased, ülejäänud Arnold, täpselt samamoodi nahk, ilma baas, siis ma mõtlesin välja, et kilbabaa ongi täpselt nagu sihuke Alibaba või niisugune väike Mukk mingi sihuke naljakas, naljakas tegelane mingisugusest muinasjutust ja täpselt samamoodi Arnoga ehk surnu maha Raids, keda täpselt samamoodi hakati kutsuma tema välimuse järgi Indias, kui ta õppis. Nii et kah kannab oma nime täpselt samamoodi võimsalt välja nagu sihuke keskaegne tüüp kusagilt mogulite jutust. Silver Sepp iseenesest oli juba niisugune nimi, hõbedat see juba iseenesest muinasjututegelane läheb välja ka nagu sihuke haldjas, mis te arvate, missugused peavad olema eeldused? Bombilla suguses bändis mängida ja musitseerida. Olete märganud, et teil on kõigile ühtemoodi kiiks? Meil kõigil on mingi kiiks, aga nüüd kiiksud ei kipu ühti ühtima, vahest mulle tundub, et sellises lambis nagu Bombillas nagu meie oleme, et nendel inimestel, kes on siia alla kogunenud et nendel on nagu niisugune soov kanda edasi sellist positiivset, vibratsiooni, maailmavaadet. Kohati isegi ülitõsiselt mõtlen seda, et kas keskmise eestlase jaoks kohatult elurõõmus ei ole see, mida te teete või? Äkki ta on selline sütik, et noh, kui sa inimesega kontserdil näed nagu nende silmi ja kui sa oled ennast suutnud leegile viia ja see saab nagu ühe üheks siis see ei ole kohatu, seda konteksti oleks muidugi lahe laiendada, et see turuplatsidel mängida ja sellises kohas, kus on sellist igaühe argist argist punktist A punkti B minekut, et mille järgi võib-olla öeldakse, et eestlane on, hoiab endasse ja noh, loomulikult seal suures linnas ja seal on külm ja aga just et kontserdile seda küll ei saa öelda, et need, kes kontserdile tulevad Mulle tundub, et inimene, kes satub meie kontsertide, satub kohe nagu mingisse siuksesse suurde energiavälja ja ta sealsamas sees ja ta tunneb täpselt sama, mida meie Rääkige oma pillidest natukene. Kust jookseb teie jaoks piir? Kas pommillas kasutab seda kõike, mida mehed suudavad ja oskavad, või, või seal on mingisugune loogika ka, millest teie valik sõltub? Pillide puhul ekspillid peavad omavahel sobima, eks nad kõik peavad andma juurde mingit erilist saundi, mis liitudes nagu tavalise bändi olevate pillide nagu basskitarr, trummikomplekt, kitarr, et need kuidagi suutma moodustada siukse ühise terviku. Mingi muster, põhimuster on jällegi need rütmid ja need sõltuvad sellest instrumendist, mis nad tüübid mängivad või siis sõltuvalt sellest tulid struktuurist, aga siis ongi see, kuidas ühendada see bassi ja trummikomplekti ja mingis mõttes tuua see popmuusika lavale. Järsku meie jõuame, trummikomplekt on tegelikult noh, pealtnäha nagu trummikomplekt, aga tegelikult on see Arno enda tehtud jah, basstrumm nagu basstrumm, aga kõik need üleminekud, Tomid, kõik need on tema enda tehtud ja sellepärast ongi et ükskõik, kes võib vaadata ja kuulata ja proovida, seda saundi järgides on võimatu siukseid pill ei, ei ole võimalik kusagilt hankida. Egiptuse sõber, kes ütles täpselt, et ta meie bändi käinud viis korda kuulama, seda ei saa sellest küll sellepärast, et selle bändi saund on niivõrd unikaalne, et mitte kusagil teist sellist ei ole, et olgugi, et noh, Medemega rege muusikat ja kõlab nagu rege või teeme siis natuke afromuusikat. Aga need on kõik erinevad. Me niikuinii ei jäljendaja mitte kedagi täpselt ja keegi ei suuda jäljendada täpselt meid sellepärast neid instrumente, mida meie kasutame, ei ole võimalik kellelegi saada. Natuke juttu ka, et te näete veits teistmoodi välja ja ja noh, kas just pingutada selle nimel, aga, aga nii on läinud, et see tekitab kohe mulje või mõte minu peas rikutud mõtlemises, et et mind niisugusel bändil võiks olla ka esinemise eelset ja järgset kindlat mõned nimetavad neid rituaalide, eks. Kuidas ta end häälestata ja sisse või välja, et kuulub mõni rahupiip sinna juurde või midagi? No nagu ma ennem ütlesin, põhirituaaliks on valge pulber. Valge savi, lähed pähe pähe. Enne kontserti silver võtab juuste hõbedase kaksi. Tuleb igaühe juurde, kõikidele märgib peale sellega siis nagu õnnistatakse tulevane kontsert sisse vaeselt ta läheb sellega lavale, teeb kõige esimese rea fännidele ka kõik märgid peale, kõik ootavad seda hetke nii. Kuidagi niimoodi me saavutame selle ühise lava peale mineku. Aitäh sulle, aitäh. Mina olen mina, Silver Sepp ja me oleme ansamblist pommila. Nautige meie ergat, live päike paistab peale. Esimesena kuivas. Okei, kuumaga vaatame seda kohapeal toimub, eks ole. Mulgimaa onu. Puidule Emeed pärnaka ei pea palju võõraid tulnud ja tuleviku väljavaade, et need on head võrra mammi, pole mingi nalja. Taval. Leidagi. Iroobame dokument kõigile teada-tuntud tabad jutumees väidab pilgule, kiidab et tellides on igal maal, aga meil on julge meremees. Lähen naeran. Iganenud tuul, ei hakka teda tormi. Nonii kõige peole ja naine Taheta Need laiba mar tapeti, need totakad ja Austraalia rikkama Jantada tantelt krokodilli haamritaat. Püüda meelde ja piga põrsilvi kallim Idalidaar tange küla avaldas maha kaamel. Vaatan juure juure juurt tabanud mulda. Ta on kõigi nende emapaaride, kuidas paremini. Aga sellest? Palun. Positiivne vibratsioon sündides kingiti kusagile Bay. Tähendab ta ennast lootusega täitsa sõidame intressiga ja erapõõsastesse. Igas talus ainult kaela. Tõin. Sulle tava ja meie leida ka veel. Ja ta ei. Aidanud. Keegi ei pea kannatama rattapaari, muusika tantsivad rütmiga raviva pilud tükikese, juba. Taevaajad kerkivad ainsagi nõelata. Tüdrukud, poisid läbi teineteist leiavad, jäätmeid laulavad naeratada. Ega ta pordi põllul lainetavat kõrgemal torditrajektoor. Rahulikult talle tagandada. Härgadega. Palveta külvadjaga, palveta, pääsla leiad. Ei. Ei juhtu, iga päev ei juhtu. Ei juhtu iga päev. Et küll võit on läinud, liiga palju käinud, liiga palju. Joodi. Võtar. Kärpeid. Tüdruk peole. Tüdruk palju parem lage. Tüdruk. Laaneliigendus hüüad. Minu naljad kedagi naerma ei aja, minu lõpetute elu ei ole kellelegi vaja. Juhi tehti, ma peab tähtis, kui teistele tunduda, et tühja mõtlemine vaba. Kergelt. Enam. Ei pangela. Olete pange tanki. Läbinu. Tüdruku peale jäta. Ta rahule ma tean küll võis olla. Et liiga palju olen käinud seal ja liiga palju näinud. Ma olen näinud. Inimesi atelt usbeki hoonet õnnelik. Pole hullu. Kulgeda. Vaata vaata, minu elu on kui. Tüdruku ammu peole. Parem lase ennast. Ja tüdruk on neiule pilu Done liiget. Palju parem lasen, püüame hea tüdruk. Ei ole iluliiget. From ilusa tüdruku peale taob. Armas tüdruk, keda siin saalis viiril. Ära pahanda mu peale ja ma loodan, et me saame sõpradeks. Ma loodan, et kunagi mitte keegi ei pea tänasest päevast edasi kunagi pahandama. Aga kui teil tuleb probleem, tuleb probleem vahest, kuidas oma vihale vastu astuda, siis öelge lihtsalt kombillase sõnadega hali Leela konstrueerida valulik. Taga, kellega ta ta, ta, ta, ta, ta kõigil, väga ta. Tahate. Ausalt öeldes. Ma tegelen joogaga. Või oled sa labori? Baseerina preteerida olen valmis loobuma ja suured tavalihakulbid, koletu maastikuga kaetud lumi, ametnik, plaat nagu teie vennaga. Ta tunneb tornaado, kuidas oma plaane ja ega ta ei saa aru, kuidas oma peale. Kõrge rohu mida ta töötas, tuuled järgi, võime. Luuletaja. Et nad ei võta tšekki kui lähed palju panni peale. Tornid. Taigen. Aitäh kõigile siia tulemast. Err kaele, fotoaparaatidele. Rabada. Oli veel noor ja kena poiski pulsi nüüd ära ja pärast seda pole ma suutnud teda unustada, kuid Napradel Abinud väga minul ainult Raco nagu kuninganna. Kui leiad kellegi pädeva, kes vibraga, õpetad. Tingimata seljakoti läksingi ära teele värskelt ja mõnusat meele potin, omad tavad ja kombed siin ära. Nimelt teele lõbumpoidle käin viimane õlimaali vispliga, kuigi mängin kurgiga kulakateks, moraal. Kuulge, kedagigi. Täna taga. Jäta taigen lagunenud, tonn pinge vana meil enam ei tarvis, on küll tabada päevast päevade kütab väga kindlalt tuule taga koigile. Pildil on küla kõige lugupeetud dopingut apelsin. Kas neid mööda läinud, selle ta ikka vabas maailmas on neid terve hulk kriitikuid nutate tattaga. Nabinad meiega? Ei vaata kunagi. Ei läinud aega ega rahunenud. Võinuks olla praegu, et olen siin, olen lugupeetud, need tobud võtab, nüüd viib. Võib ka nii öelda jälle. Aken trummid kuidagi jahmas, näed minust läbi rütmika, narkar kudusid mind, mina ei tunne häbile atrulli jäägiga kaasa lööma, hätta jäänud liiga tega mängida. Lahego tänaval hängida. Tüdrukule meeldivad luurepatrullid, tüdrukule meeldivad? Mina pole enam ikkagi kauem ja joon rääkida. Badeemneda jälle. Jälle. Ma olen mures, mis toimub sinu peas. Ma näen, et tänada. Ent kui ka Alaver ei ole suutnud. Täna õhtul püüa ennast. Olla ainulaadne ja kordumatu. Kui palju? Võib leida pärle, tuhatud?