See on raadioga Daamid ja härrad, ärgaks live. Tere tulemast, lõpp, tervist. Tere. On see teile endale suur üllatus, et me siin niimoodi praegu kohtume? Ma arvan, et R2 Live egiidi all lavale tulla ei ole ühe suhteliselt uue bändi kohta väga paha saavutuseks. Võib nii öelda küll jah, et tegelikult isegi küllaltki suur saavutus. Üllatus kahtlemata, et mäletan, kui mina sellest teada sain, siis ma parasjagu oli selline hetk, magasin kodus, märkasin ühes, võtsime telefoni, siis vaatasin, et mul olid sõbrad-tuttavad ERRis kirjutanud, et vao R2 Live, palju õnne, siis. Helistan Henry Kõrvits, palun helista mulle. Soivaatsed Tolstoi. Kas see on osakene plaanist, kas lippers Lõvi jaoks on olemas plaan mida teha, mis aja jooksul ja kuidas teha bändina, et? Pildil olla ja see plaan ulatub umbes neli kuud ette. Niimoodi me kogu aeg edasi liigume, et niisama teha on raske selles mõttes, et kui sul kindlat plaani ei ole, siis seda on raske nagu. Hoomata või teostuda? Milles teie plaan seisneb või kuidas sõnastatud on? Mida te näete, et võiks bändiga juhtuda või kuhu liikuda, et kuidas see teie moodi käib? Ma olen ma enda jaoks nagu paik on, mingisuguseid selliseid panid või selliseid pidepunkti, mis ütleme selle aasta sees peaks kindlasti ära tegema ilmselt ka meilt, mõni mõnel määral nagu öeldakse, sellist, kas plaati või mis eebeediumi, sellist, mis on näha, on meil plaanis ka tuleb tulemus. Lisaks miks mitte veel mõni video? Kindlasti mingisugused kontsert oli täitsa ja siis pole ka vaata et viis sellest pihta hakkad, kuhu jeerum. Tunnetasite või tajusid teilt midagi oodatakse, tuli seepärast noortebändivõitu või juba kusagil varem. Sõbrad-tuttavad on ütleme päris kaua juba oodanud igasuguseid lugusid, aga meil oli kuidagi ütleme tegelikult me saime ju esimese siukse konkreetse salvestusega, see kontriitš saime valmis septembri lõpus. Et me oleme selleks ajaks juba päris arvestataval bändi teinud, aga kuidagi ootasime seda momenti, et siis, kui me oleme nagu küpsed ja valmis, et siis me hakkame tegema, et sellist poolikut, et asja ja me oleme küllaltki kriitilised enda muusika suhtes ka. Et siis siis me tahame, tundsime, et nüüd me oleme nagu valmis liikuma sinna tasandile. Me hakkame jagama enda enda lugusid ja, ja videosid ja kõik sellised. Mis tunne see on anda oma lugu välja, saada tagasisidet, lugeda kommentaare, kuidas see mõjub? Väga hästi mõjub ideaalsete, see on täiesti nagu hea kuulata, mingi, kui inimesed ütlevad, et et teha, tead, see lugu, kuulan seda. Kongressi reisis singlil osta käitumist ja noorte noorte panis aastast sest ma kuulan seda iga hommikul tööle, lähen või, või umbes et mul see raadio kahe mini laivis kaant suitsen kogu aeg Ripley peale. Kui ise mingeid välima bänne neid, noh, mis iganes bänd ja siis on mingid lemmik loomise kuulad, siis teadsin. Eestis on kuskil keegi inimene, kes sinu toodetud või siis tehtud lugu kuuetab sama moodi. Et see on lähedane. Kas hea lugu tuleb lihtsalt? Ma arvan, et tuleb hea lugu, tuleb emotsioon emotsiooni pealt, siis kui sa liiga kaua ühe looga tegeled, siis ma nagu vähemalt enda kogemuse põhjal meil võib-olla ei tule nii head, et, et selles mõttes see peab emotsioon, emotsioon peab hea olema selle loo valmimise hetkel. Ja see ei tohiks olla päris nii, mõtleme nüüd teeme nüüd ühe uue loo või midagi, et see peab lihtsalt tulema seda noh, siiamaani. Täiesti loomulik alamütlemis esimene singel, kaadris tuli prooviruumis veerand tunni või kuidagi see, ütleme, algnesine kondikava lendas paika 10 15 minutiga. Luukäänd, see oligi selline, et põhimõtteliselt mina tulin ühe kitarrikäiguga proovi, siis me tegime seda käiku natuke. Selliselt läksime refräänilist sellelegi, nagu mõtlesime isegi teadmisi, Franz on, aga lihtsalt mängisime midagi ja kõik klappis ja sobist käik kuidas. Kuidas käikele? Kas seda atmosfääri annab kuidagi luua, et tuju oleks õige, ma ei tea, tuleb selleks enne kinos käia, tuleb tellida pitsa või, või, või see tuju asi on ikkagi seletamatu ja iial ei tea. Ma olen isegi veits algab sellest, et kuna me ütleme mingi aeg elasime kõik üsna ühes kandis, siis oli ikka see, et esimene mees, kes load ära tegi, võttis teisedki oma auto peale, siis juba, sest auto seisis proovivaip sisse. Seadsin ka natuke, tuleb, et mitte see kõikivad erineval natukest mingisuguste nihetega prooviruumi, siis hakatakse kuidagi peale töö või koolipäeva vanduma, et et võib-olla sealt juba sai, saab see vaib nagu tihti audit. Otseselt muidugi selleks teadlikult midagi ei tee, aga aga ongi, et osad päevad on ikka tunduvalt paremad ja palju paremini. Klapp on kui, nagu muud päevad, et sõltub täiesti, mis, mis meil päeva jooksul toimunud on või nädala jooksul või kui, kui palju sellist eraelulist teemat meil on. Miks? Ja millal te võtsite esimest korda kätte oma pilli? Mäletate seda? Ja väga hästi, mis värk oli? Mul oli niimoodi, et käisin kümnendas klassis ja oli koorilaager ja siis üks klassivend mängis, võite omale Paamat. Selle peale ma mõtlesin, kas seda lugu oskab mängida, siis ta mängis seal kohe ära, mõtlesin, tahan ka aeg. Läksin koju, võtsin vanema venna nailonkeeltega kitarri ja siis mängisin kell 10 jõudsin koeri laagrist koju mängisin kella viieni. Kui mingi Smilersi põhilood selged tuurid. Nii sul, minul oli niimoodi, et mul võiks Altnaabripoiss, kes kes mingi kitarriõpetaja käima ja ma siis mõtlesin ka, et võiks ju ka midagi õppida, kuigi ma olin varasemalt, olin akordionit, mängin jääsega, mõtlesin kitarr ning tuusam pill. Ja mõtlesin, et noh, ma tean, et kellelegi passat mängiks reis, ma hakkasingi sellest pihta kellelegi. Käisin õpetajate juures, sealt tutvusin juba eral, noh, edasi nagu selliste nooremate inimestega, kes, kes mind ka õpetasid ja sealt kuidagi läkski. See kõlab kuidagi nii lihtsalt. Ma arvan, et kõik on selleks võimelised või noh, see on ju õpid oma näpuasetused ära ja siis lihtsalt see, et sa teed seda keskendunud või või sa, sa pead väga tahtma lihtsalt teha seda mina tookord nagu tahtsin ja üleüldse tegelikult ma esimene aasta mängisin niimoodi. Noh, ma arvan, kaks-kolm tundi päevas lihtsalt mängisin erinevaid lugusid ja kahjuks ma enam nii mängi. Aga, aga siis alguse periood oli, ma olin nii võlutud kitarrist, mis teid seob? Omavahel, miks te olete slipp, päris lõpp. Mina siis sain kahte ülejäänud slipi Sloppis sealt 10-st klassist. Nemad teadsid 11. Kui ma veel et kui ma esimesse klassi läksin, siis seal oli üks poiss Henri ees, kes, kes nagu tuli minu juurde, ütles, et kuule, et võiks sõbrad olla. Mul ka sõprajale parimad sõbrad. Ja siis sellest ajast ongi siiamaani mitte bändi. Oleme nagu kogu aeg parimad sõbrad olnud. Hetkeni, kui Madis tuli ka endale hea hea punt toas. Kas see, mida üks bänd tegema hakkab, lepitakse kuidagi kokku, kui see kujuneb töö käigus? Kuna me ei ole ainult tan, Me olemegi tõesti parimad sõbrad, siis see muusik ka maitse on küllaltki nagu selles mõttes sarnane küll erinevate nüanssidega, siin. Trummar eelistab sellist hevi, metalit ja. Erinevatel on tõesti raskem, raskem muusika välimuse järgi eeldaks. Eks natuke ikka peame, me peame kätt pulsil hoidma. Püüan endale selgeks teha, et ikka selle maika ja ilma särgita nagu veel, ei veel ei ole teema. Et ei ole nagu probleemi, kui te olete sõbrad, te mõistate 11 ja ei pea eraldi tõestama üksteisele, mis on hea või mis on halb, et te tunnete selle ise ära. Kuidas teie moodi loomingu vormistamine siis käib, et kuidas klassikaliselt lipperis lobi, kui tal on sellised klassikalised meetodid või mõtted või kohad ja ajad välja mõtlemine käib. Ainuke võib-olla selline klassikaline näinud selle loometegevuse juures on võib-olla see, et alati lüürika tulebki hiljem. Aga kõik muu on täpselt nii, kuidas juhtub, kui kellelgi mingi hea käik sellega tuleks, see proovi selle ümber Jämitakse kui toob kohe midagi head, siis siis sa juba loob sellise sisse tunded, et see võib-olla juba eos toimib, et võib-olla see ongi see järgmine asi, millega midagi tegema peaks või ise kuhugi suruma. Ja vahel on see, et mõni käikena viimase viima, eks üks selline jupp siis, mis, mis prooviruumis nii-öelda rohkem paika laps oligi täpselt see, et see käik on olnud kuskil, ma ei tea, ma julgen pakkuda äkki aasta kuskil tuksunud niimoodi ja nüüd on see, et nüüd kuidagi tabasime selle hetke äravise, see klõps käis ära ja peab sellega alles natuke edasi. Lüürika tuleb sellepärast hiljem, et meie jaoks on oluline nagu saadase loo emotsioon paike algusesse ja siis siis sellesama emotsiooni peale kirjutada, sest need sõnad teistpidi tundub nagu väga raske. Sa mainisid laval, et sa oled. Mulle jäi mulje, kuulanud päris palju raadiot. Kas raadio on sinu või teie jaoks koht, kus mingil moel tuleb inspiratsioon või seda muusikat oma ellu ei lase, kas seda on võimalik kontrollida kuidagi? Mainisin jääte, mainisin tegelikult seda, et pole, pole kaks aastat kuulanud muud raadiot kui raadio kaks et kuidagi see on minu jaoks viimastel aastatel olnud lihtsalt raadio, mis mis täpselt niin. Ja siis mulle nagu sobib või, või, või, või täpselt sellist ütleme, aetakse õiget õiget asja. Aga muidu raadio kui selline raadiotavaliselt kuulan seda kas siis töö juures või, või, või siis autos, et siis ma nagu ei süvene võib-olla kõikides lugudes nii palju, et see võib olla pigem nagu see avast või avardab. Ja, ja siis ma lähen koju ja siis ma kuulan seda lugu. Et pigem jah, see on selline avastamise poolun raadio. Oma asjadega toime tulete kohti, kus prooviruumis näiteks selgub, et et kuidagi kogemata sattunud kellegi teise laulust midagi teie kätte, niisuguseid asju tuleb ette või, või teil ei ole muret? Eks see on ikka niimoodi, et alateadlikult ju püüad kuidagi pigem alateadlikult või kogemata juhtub midagi sellist, et sa mingi teatud risk või millegi sarnane. Aga kunagi üks ka üks Eesti sellise muusikamaastikul üks noorem härrasmees ütles mulle, et sellega on ju väga lihtne Kikopeerijad paaniliselt teis helistiku muuda, natuke rehvides on ka, see tähendab veeks või teeks seda. Aga ütleme, see on variant või selles mõttes, et kui tõesti avastad, et Rail Estoni midagi metallikat operatsioon ei lähe Ja see on pigem selline alateadlik käsik. Võib-olla üks päev nagu avastad, kaugele see on sarnane või keegi mainib, et sa mõtled, et see on tõesti sarnane. Aga see kunagi ei ole niimoodi, et et, et see on nagu teadlik valik, kuigi enda puhul on just see, et väga palju erinevat muusikat kuulama, pigem kuulan mingit bändis, üritan lisaks nende muusikale lüürikele, nagu saad aru nende kogu sellest protsessist kogu sellest, et sellest bändist tervikuna, et et ühe loo põhjal, noh, võin öelda, kas see on hea lugu või halb lugu, aga minu jaoks on just oluline nagu kogu see tervik. Piisab nagu 10-st bändist, mis on väga-väga head ja võin rahulikult kaks aastat kuulata, neid mõelda, lugeda. Võtame jutu kokku, mulle tundus, et R2 live publik võttis slipp päris lõpp või hästi vastu. Feeling oli, oli õige ja mulle tundus, et nautisite ise ka laval olemist. Millest see teie jaoks oleneb, kuidas te tunnete ära, et täna tuleb kift kontsert. Selle ütleme, R2 Live puhul oli minu arust see, et kui ma tulen sinna kõigepealt sinna siis lavale üks Pillele käes ja ütleme, olime valmis mängimis, vaatasin saali peale, siis ma ma ei näinud seda põrandapinda, ma nägin Antneid, kehaside neid päidenit käsi ja siis ma vaatasin ülesse rõdu peale, seal oli ka veel oma sky rida selliseid teadlane, mõtlesin, et ütleme, sain sellise nagu eeldused võis endale veits nagu enda ütleme siis selle esinemise paremaks õnnestumiseks ette kujutada seda, et sa mängid rock Cafes täismajale kõigile nagu pässi ütleme visuaalselt nagu ütleme siis paistis Ka selle järgmise loo lugu. Pole oraalne jaamu keeranud. Et ma olen kaks aastat järjest raadio vastajaid kuulatud Tekkinud. Naeled. Seitseeoo. Viimane jälle rahulik.