Kallid sõbrad, teie ees on ere Ai see küsimus nii käituda. Aga järgmine pikne. Ei täida käske, me olime küll siin väikse 10 punkti peetaksegi tema. Nii nagu kõik on sõbrad siin. Ja keegi ei hammustata Iris, kui me kohtusime sinuga gümnaasiumi lõpukirjandi päeval, siis olid juba sel hetkel kindel, et vähemalt aastaks jätad sa õpingut kõrvale võtad aja maha ja tegeled ainult muusikaga tagantjärele, mõni aasta hiljem otsusele mõeldes, kui riskantne või julge see valik sinu jaoks oli, tookord. Tegelikult see nii riskantne julge otsus, kuna mul oli tiim olemas, mul oli tol hetkeks ma, ma olin leidnud endale bändi ja mainin sattunud õigete inimeste juurde ja ma teadsin, et no kõige tähtsam ei jääks, oli plaat teha. Sest ma olin seda alati tahtnud ja mulle tundus, et n nagu sellises maailmas võib-olla sellega ootamine ainult noh, nagu kooli pärast võib-olla ei ole mõttekas. Ma olen üpris rõõmus, et ma ikkagi tegin sellise otsuse. Jaa, mul vedasid, mu vanemad olid sellega nõus ja kaasas ja toetasid mind. Juhul, kui nad poleks olnud nõus Siis ma arvan, et ma ikka ei oleks läinud, kuigi ma eks palju rakensiidi, ent õnne. Ikkagi see on teatud mõttes ühele kaardile panustamine või täispangale minek. Mida sa, mida sa ootasid või nägid ette selleks, et asi õnnestuks, peab ju kõik toimima, sa pead saavutama edu, mis võimaldab, et sul igas mõttes hakkama saada, aga seda ei ole võimalik ette prognoosida ja seda juhtub väga vähestega. Tegelikult. Uljas noorus ei, pigem ma. Ma teadsin alati, et ma tahan minna seda teed, see oli mul juba eriti ammu valmis mõeldud, et ma seda teed, niikuinii lähen, kooli saab minna ja hiljem ka ja ma veits plaaningi nagu ikkagi kunagi see nagu ette võtta, et saada seest mingit sellist baas ja haridust ka nagu, mis abistaks mind. Aga mõnes mõttes see juba selle esimese plaadi tegemine oli väga-väga õpetav ja ma tean neid palju rohkem, kuidas paremini plaati teha. Ja mis mõnes mõttes. Ja ma tunnen end ikkagi kindlamalt ka oma tunne, tundsin end end kahe aasta eest. Kool eest ära ei jookse, mul läks neljakümneselt kooli. Aga eks see ikka raske, aga ma arvan, et ma saaks hakkama ja ma ei kavatse 40 seni oodata. Pealekauba on elukool ka midagi väärteks. Praktika. Olles sinu mõtteid kuulnud ja lugenud varem mulle tundub, et Sa oled unistaja tüüp. Kui sa kunagi unistasid muusikast kui ja helilooja karjäärist. Oled nüüd seda teed mõned aastad käinud, siis see, kuhu sa praeguseks jõudnud oled, kui kui suurel või vähesel määral see vastab sinu kujutlustele või unistustele ühest ühest karjäärist on see niisugune, mida sa oskasid ette näha. See, mis toimub sinu ümber, missugune on tähelepanu, kuidas reageerib meedia, mida räägivad muusikaäriinimesed. Näikse 16 aastasena oled ikka veits naiivsem ja tahad veits rohkem kui nagu nagu selles suhtes, et see on võimalik. Aga Sa ei tea, kui palju seda tööd nagu veel peab sisse panema. Sa ei suuda nagu ennast analüüsida, kui palju sul on veel minna? Ja kõige ma isegi olin üpris realistlik ja nagu ma proovisin, mitte nagu liiga suureks paisutada oma unistusi ja sellist asja ja tänu sellele ma ei ole nagu, ma ei ole nagu kohe üldse pettunud nagu oma karjääris või nagunii nii kaugele, kui ma olen praegusele kolme aastaga jõudnud, ma olen ja need, see on kaitsehingeliselt rahuldav ikkagi. Ja ma olen lihtsalt aru saanud, et mu väärtushinnangud on veits muutunud. Et kuigi kuigi ma juba varasemas eas teadsin, et kogu see mingi kuulsuse mingi tobe, mingi teine asi, noh et ega see ei ole midagi tohutult vägevadki, põnevat ja seest hästi, siis noh võib-olla nagu Ma ikka nagu unistasin veits nagu kuidagi. Et oh, ma nüüd lähen välismaale, siis ta nagu maailma MegaStar. No ma arvan, et tegelikult kõik 16-sse tunnistavad niimoodi. No aga ma ei ole üldse nagu pettunud, kui kaugele ma olen jõudnud, sest et mu väärtushinnangud on muutunud ja ma arvan, et muusikatööstus kui selline on ka muutunud. Kuigi ma ei tea, kui palju see minu puhul rolli mängib. Aga samas mul on ka hea meel, et noh, mõnes mõttes mul on hea meel, et mul ei juhtunud seda, et mingi Aleksei tehti seal mingi ma ei tea, saad kuhugi suurde kohta ja suure lepingu ja siis sa tegelikult kui palju sul jääb seda kontrolli, et ma olen, mõnes mõttes tunnen selline kulgemine, kus ma kus mul lastud areneda just musikaalselt ja nagu artisti mõttes, et mul on olnud palju vabadust valida ja mul ei ole midagi peale suruda. Ja see on nagu kõige tähtsam tegelikult. Sa mainisid teeris töö tegemist mida see karjääri ülesehitamise puhul tähendab, üks asi on käia proovis stuudios teha valmis plaat, valmistuda esinemisteks kassa lisaks, et sinna midagi veel juurde karjääri ehitamisel töö tegemine. Kas see tähendab suhtlemist teatud inimestega, mingite kogemuste omandamist, mida võib-olla meiesugused lihtsurelikud ei oska aimata? Ei tea, kuidas siseringis asi käib? Ma ei tea, kui palju see tegelikult mõjutab, pigem on see, et millist karjääri tegelikult tahad. Kas, kas sa tahad saada popstaariks, kas sa tahad esisingleid teha, kas sa tahad olla, no ma ei tea, top 10. kuskil ükskõik, mis maas või siis sa tahad teha oma asja, sa tahad olla, teha muusikat, sa tahad olla artist ja noh, nagu teistsugu tegelikult päris teistsugune tee. Ja selle teise teega, mida ma tegelikult valisin kaasneb veel see, et laulukirjutamine näiteks ma ei tahtnud saada selliseks lauljaks, kes ei kirjuta ise oma laule ja see nagu lisatöö ja see näiteks laulukirjutamine, see võtab ikka päris palju aega ja ma tunnen, et et sa mõnes mõttes peavad olema natukene kips, et teha, et sa ei saagi kirjutada maailma parimat laulu mingi seitsmeteistaastaselt, siis sul ei ole nagu sellist mingit mingit ilusat ärkast või midagi. Millegipärast nüüd, kui ma olen nagu uurinud veitsa analüüsinud, siis näiteks 25 aastaselt tavaliselt inimesed nagu sees nagu mingis kõrgias, kus, kus nagu nad ei ole sellega nii liiga palju veel tegelenud. Aga samas näed, Nad on piisavalt tegelenud sellega, et suuta oma visiooni õigesti kanaldada ja õigesti materjaliseerida. Miks omalooming sulle tähtis on? Mida see muudab su jaoks kas esitada enda lugusid või paluda need kelleltki? See annab palju vabadust, mõnes mõttes. See ei ole ikkagi sõltuv kellestki nii palju, kuigi see on väga tähtis, kellega sa töötad. Mul lihtsalt tohutult vedas, et ma leidsin kohe alguses nii ägeda produtsendi, et minu juurde on tulnud nii äge bänd. Nik, kostja, pisi kõik annavad juurde seda, midagi erilist. Ja Nad on kõik nagu pigem seda teist teed pidi läinud muusikud, kes lihtsalt on arendanud mind. Tegelikult ma olen saanud õppida. Sa saad ikkagi sõu ise kokku panna. See on, see on ka minu jaoks päris tähtis. See, et mis laval toimub ja sa oled mõnes mõttes oma iseenda lavastuse pea. Pea, nina, sa paned selle kokku, Sa mõtled, millest sa tahad laulda, sa mõtled, mida sa tahad edasi anda, miks sa seda üldse teed? Miks sa üldse oled artist? Kogu see asi on minu jaoks tähtis. Noh, kontsert on tervik ja võib-olla on ülekohtune natukene paluda seda kas või mõeldes R2 Live esinemisele, kas seal on sinu jaoks omad kõrghetked ka või sinu jaoks ongi see kulgemine algusest lõpuni, publik tunneb teatud lood paremini ära, eks ole, võib-olla reageerib mingitele lugudele rohkem vähem. Kuidas esineja jaoks on, eriti, kui sa oma loomingut esitad tunnetad sa laval ka, et nüüd on see eriline laul. Kuidas sa tajud seda ise? Selles suhtes meil on vedanud, et meediale esimese plaadi kästi rahule ja mulle tundub, et ma suutsin igasse laulu panna midagi erilist, tegi sellist väikest erilist jumet Miksmiklik või miks Mittik ja selles suhtes pigem on see nagu emotsionaalne selline laine, kus sa peal oled, et, et on selliseid tumedamaid hetki, on, on nagu heledamaid hetki, on selliseid tantsulugusid nagu kas, kas see tuleb siis seksuaalne energia mingi selline mida võib ka alla ja mis ei ole nagu üldse halb päikeseline pupikes ja siis samas on ka selliseid südamest otse hästi ausaid hetki, kus sa peadki olema täiesti nagu kohal ja mul on lihtsalt hea meel, et ma saan seda teha nende lauludega, et ma saan panna kokku sellise kava, kus on selline laine. Võttes arvesse, et sul tegelikult on läinud ikkagi päris hästi ja ja sul on olnud erinevalt paljudest enamusest eesti ansamblites lauljatest võimalus proovida end välismaa lavadel ja kohtuda väga erinevate inimestega Euroopas. Need inimesed, kes muusikalis midagi otsustavat, tõenäoliselt sa puutud aeg-ajalt nendega mida nad ütlevad kommentaariks või komplimentidega sinu esinemistele. Kuidas tavaliselt reageeritakse ühele eesti tüdrukule? Näiteks Eesti eksootiline. Kas endiselt on nii, et et sa loed, kust ta tuleb ka sinu puhul ja muusikas? Eks see kindlasti läheb, mõnes mõttes on Eestis nagu väga hea, väga hea läbi lüüa, sest kui sa juba midagi teed nagu hästi, siis ma arvan, et sa saad juba päris head abi Ennast kusagil mujal esitleda, eriti hetkel, kus, kus mõnes mõttes on nagu muusikatööstuse suur nagu areng ja nagu lilled hakkavad vaikselt nagu avama end ja sa saad minna, sul on rohkem võimalusi kui ennem, et me, ma, ma, mul on väga. Mul on väga hea meel, et ma olen sellisesse põnevasse ajastusse sattunud Eesti muusikamaastikul. Kuidas inimesed reageerivad sellele? Mulle tundub, et nagu selles suhtes ei ole vahet, kust sa tuled, peaasi on ikkagi see, et kui sa teed asju, siis see on aus, et see on otse ja, ja sa teed seda õigetel põhjustel ja siis nagu mulle tundub, et kui sa seda teed, siis nagu inimesed näevad seda, tunnevad seda ja eriti nagu ma arvan, et muusikaäris ka. Kas nende huvi ja nõus samamoodi vastu siiras sest teinekord öeldakse, et mitte keegi kusagil sind ei oota. Ja need, kes rõõmustavad selle üle, et keegi tahab veel tulla meie mängu, ma olen ikkagi noh, pigem vähe. Minu kogemus on vastupidine, kuigi samas peab päike, kellelt muusikuid on nii palju nagu miks veel juurde. Aga ega sellepärast, eks muusikat ikka tehakse isiklikel ja egoistlik ja eesmärkidele, mõnes mõttes. Et, et see on täitsa okei, et keegi ei oota, eks see. Ja see on ka okei, et see paneb sind näitama, kui palju sa seda tegelikult tahad, kui palju sa tegelikult tahad nagu muusikaga tegeleda, kui, kui sa oled pidevalt miinuses ja kui kui sa pead palju tööd tegema selleks, et kõik läheks hästi ja nagu mida sa tegelikult tahad, et voldisclõbed, Itaal, tadžikid, meikarit. Sa oled tegelikult päris varasest noorusest eeris juba konkurssidel lauluvõistlustel või lauljate võistlustel osalenud. Kas sa mäletad esimest korda, miks sa läksid, kas see tuli sinu enda seest või oli see ikkagi õpetaja, kes soovitas või palus või käskis kuidas see juhtus? See tuli ikka enda seest ma elady esineja olnud, mõnes mõttes ma tunnen, et mis mind tegelikult artistikarjääri puhul tõmbab, ongi lava. No mulle meeldib näitlemine ka, muusikaga on täpselt see sa ja sa ise tead, mida sa tahad edasi anda see ese, tead, mida sa tahad tunda laval. Ja sellele ma mõtlen ka, kumma kirjutan laule. Minule on kõige tähtsam see laiv ja lava ja see, kuidas performans nii-öelda meetmetes Sulle vist on läinud laulu või lauljat konkurssidel päris hästi algusest peale sa oled enamasti olnud ikkagi auhinnaliste kohtade leks. Aga see, see access tegelikult mingist hetkest tulema näiteks esimeses klassis ma ei saanud kohe üldse mitte kuhugi oma laulmisega ja nii edasi, kuni viiendani, kus ma mingi värisesin nagu haavaleht, kuigi ma alati nagu tahtsin olla laval ja ma tahtsin laulda aga no ei tulnud seda õiget ja siis siis kui ma sain mingi missi kätte, mis oli tegelikult alles mingis kuuendas-seitsmendas klassis meil, milleks ikkagi läks ju aega. Siis senist oli muuseas sellest, et ma sain aru, et tähtis ei ole nii palju see kui palju vigu sa teed laulmisel, kui täpselt noodikõrguseid, vaid see, mida sa ütled ja mida sa mõtled nagu selle lauluga ja nagu, kui ma sain seda teada, et aa, ma lähen lavale põhjusega ja ma tean täpselt, mida teen, tegelikult siis see klikis mind ja siis hakkas nagu kõik hästi minema lauluvõistlustel nooremana. Ainuke asi, millest mul on kahju, on see, et ma ei saanud nagu bänd teha enne 16 aastaseks saamist. Ja ma alati tegelikult tahtsin, aga ma nagu ei olnud selles õiges kohas, siis ma olin alati mingi stuudiotes koorides ja ja tüdrukute lauluvõistlustel ja see oli selline nagu pai pailapse mängumaal. Et oleks võinud ikkagi rohkem bändi teha. Aga noh, mis teha, lihtsalt ei tulnud sellist võimalust, aga õnneks ta 16 aastaselt. Teinekord juhtub nii, et lauljate konkursi võitja ei saa pooltki nii kuulsaks või edukaks hiljem kui näiteks kolmanda-neljanda koha omanik saaja, millest, millest ta tuleb, järelikult ei võida alati parimad. Või siis pääsevad maksvusele veel mingisugused omadused, mis aitavad näiteks sellel samal neljanda koha võitjal jõuda hoopis kaugemale. Kokkuvõttes, kas oskad kuidagi seda sõnastada või selgitada, et mis need omadused on või mis asjad töötavad? Jah, tegelikult maitse on kõige olulisem, mulle tundub hästi, palju on häid talendikaid, lauljaid ja pillimehi, aga kui neil pole enda maitset, kui neil pole head maitset mõnes mõttes muusikas siis ei ole nii äge. Ja pluss minu meelest seda on ka tunda, et need, kes kohe ise hakkavad nagu tegelema muusikaga, sellepärast et tänapäeval seda tegelikult ei vaja. Kohe mingeid topsot, produssereidet, hopsot, bändi enda kõrvale, vaid sa saad ise teha algul laule arvutis kasvõi ja sa saad neid ise esitada, kui sa tahad isegi elektroonilist muusikat teha, sa saad seda ise teha. Ja sa saad nagu ise alustada sellest. Et need, kes tavaliselt on juba alustanud sellega mõnes mõttes ja need, kes nagu ise on initsiatiivid, kad, see nagu loeb ja loomulikult sihikindlus. Ja see, mida sa tegelikult tahad oma elust ja mida sa tahad sellest karjäärist ja kelleks sa tahad saada? See nagu hästi palju mõjutab, ma arvan, et see ongi see See maitse asi kõlab eriti huvitavalt. Võib-olla natukene mõtled veel juurde siia, mis see tähendab? Hea maitse võib olla ju, noh. Subjektiivne. Jaoks, eks ole hea, maitse võib olla. Britney Spears, hea maitse võib olla monster Raagabajee ma ei tea, kuidas sa seda nagu mõistad. Ma ei tea, see on mõnes mõttes nagu võib-olla mingi emotsionaalne tundlikkus või ma ei saa aru või mõnes mõttes ise ka ei saa aru, aga lihtsalt kui ma, kui ma vaatan, nagu, kui sa vaatad mingeid lauljaid ja sa vaatad mingi nagu pillimehi, siis on mingi tunne, et nagu mõned teevad asja, mis nagu ei lähe millestki üle või nagu ei ole läila või ei ole seal mingi maitse küsimus, et sa paned nagu täpselt ei rõhuta üle või sai sai noh, ideel liiga vähe. Ma ei, ma ei oskagi seda öelda. Kui sina teed muusikat, Ago Teppandiga Te olete stuudios, on võimalik, et jätate mingi asja pooleli, sest see tundub teile liiga läila. See oleneb, meil on olnud selliseid juhtumeid, kui me mõtleme, et kuule tsoonist ja vist veidi liiga nagu liiga plast sest meile meeldib Pokk, meile meeldib Britney FB-s ja meile meeldib, peaksid ise selline asi, meile meeldivad head mingid sitikad, mingid meloodiad, mingi sellist asja. Aga, aga siis ongi nagu tegelikult ma arvan, kus see hea maitse nagu lähebki, ongi see, et kas sa tunned ära, kas on aus või see ei ole aus? Et nagu, et seal võimelised laulukirjutajatele on ka, et aa hull tahaks mingit ägedat pophitti teha, et see nagu vahe, et kas sa, kas sa suudad seda balansseerida, sõidad nagu piisavalt panna sinna sisse seda sisu emotsionaalsed tuumikud ja samas nagu ka teha eriti kätsisid hukke selles suhtes see piir on päris, noh, see piir, mingi mingi nöör, mingi pisike nöör, mida sa ikkagi pead kõndima. Ja no eks loomulikult maitse asi ka, et kui kus need ääred on sellel joonel, et kas sa lähed võid liiga plastikuks või sa lähed veits jällegi liiga alternatiivsed, eriti kui seda alternatiivpopi. Aga aga üldiselt ma arvan, et hea maitse on see lihtsalt, kas inimene suudab tabada ära mingi aususe loost või noh, jah, et kui sa, kui sa juba tunned, et see laul siin ei tunne nagu sellest mingit, et miks see on tehtud või nagu, kas sellel on mingi lugu või või sa nagu tunned ära, et okei, et keegi vani lihtsalt mingi ahah, klubid käes, praegu läheb mingeid tantsubiit peale, siis siis tuleb teema, mis kõigi läheb peale myya armastus, pidutsemine või veena armastuse, kõik muud variandid. Või siis mingi selline hiildu world meest seitsmest seal, nagu, et rünar ta hinge või igatahes Ja nagu see mõnes mõttes tavatelefone nagu midagi, nagu miks tegelikult nii on, või miks, miks niimoodi öelda, et seda on, kui midagi on näiteks klišee, siis sa ka tunne terase nagu kuidagi muudaks seda asja plastikaks või nagu vaatasin näiteks villa jäme ja Britney Spearsi seda uut videot, sest suvelised. Oodake, Leesment. Ma mõtlesin, et kas ma vaatan nüüd reklaami, vaatan muusikavideot ja see oli täpselt nagu okei, eriti hea biit ja on olemas siis millest laada pidutsemistest loomulikult ja siis egod looma jäikade toetaim, prednebeets, jääsen, villa jääv. Mõnes mõttes ma saan sellisest asjast aru ja ma saan aru seest nagu seksuaalsest energiast, mis kaasneb popmuusika käes ja ma tahan seksuaalselt olla eriti vägev inimene ja seda oma laulus nagu näidata, sest inimesed tahavad seda tunda. Ja, aga samas nagu mõnikord sa lihtsalt näed ära, kui siin Éric, see on nagu, et mingid mustrid, mida korratakse, sest nad teavad, et ahaa, see läheb inimestele dopamiini käima, eks ju, inimene läheb, klopi, tunneb nagu südataks. Kas sul on visioon või nägemus ka missugune peaks olema karjääri tipphetk, äkki sina tead, kuidas mõõta et öelda jah, jess, näge karjäär, mida ma olen teinud või kuhu ma olen jõudnud, on sul enda jaoks see sisemine nii-öelda teadmine tipphetke kohta olemas. Ma ei ole selle peale kunagi mõelnud isegi. Paljude jaoks ilmselt on see plaadimüük. Miljon plaati on müüdud, minu elu on enam-vähemkindlustatud, mõnede jaoks võib-olla on sellest väljamüüdud staadionikontsert? Ma ei kujuta ette, need on lihtsalt mõned variandid, mis mul nagu peast läbi käivad, aga, aga sa ei ole ise niimoodi kunagi mõelnud, et mis hetkel hinnata nii-öelda karjäär kihvtiks kordaläinuks. Mõnes mõttes on, see on täiesti nagu, et kui sa annad midagi välja, sa tunned ise, et see on ülihea. Ma ma Stotaks nagu seda, et ma lihtsalt tulema, et nagu, oh ei võit nagu, et seda lihtsalt välja saada. Ja siis, kui, kui siis läheb nagu sellel asjal hästi. Ma arvan, et see võib olla päris tipp nagu, et kui kui, kui, siis nagu läheb, et saatestina selle materjaliga teha, mida sa tahad käia, tuuritada, näha maailma, olla erinevatel lavadel kõik see, mis kõik see, mis siin nagu tõmbas selle selle karjäärivaliku suhtes, kui sa saad seda kogeda ja sa jääd, samas oled noh, ei ole ainult maha müünud. Siis see ongi see, ma arvan Jaan viidi värvis lillaks niuksed. Nojah, see on raadioga