Keegi ei olnud ju kõige rohkem mentaastamised, eks ole. Üks tehas hakkas tööle teeni, seal hakkas seal kusagil vaalitiivile limiidi, mul tähendab, paneb käed ja kallilt uraani, niisugused asjad rohkem olid. Kuidas suhtus stuudio tol ajal stuudia, inimesed sellesse Tombergi filmisse, Nõukogude Eesti esimene suurem dokumentaalfilm, mis siis ka Stalini preemia. No kõik kõikide kolme liiduvabariikidele filmitud Stalini preemiat, ma tean Ots kullitasid trikki, käis seal püksi, tõstsid selle ju kõik, mis laulud. Laulupidu, aga see ei aasta ilma ja eriti veel kahjuks sellest vähenevad. Oli režis pisikene juudi proua, väga tuntud režissöör, sel ajal. Aga kas see ei tekitanud mingeid kahtlusi, selle ma selles mõttes küsinud, et vot jällegi kui ma vaatasin kõiki neid ringvaateid, siis mul olid nad hästi meeles ja ma mäletan, et ma avastasin üks kõige nihukesi drastilisemaid episood oli see, kus siis selles Nõukogude Eestis räägitakse, nälgivad eestlasest kodalisel ajal kasutati ühte sama kaadritele. Ma mäletan, et, et kodanik Kroonikas oli see siis kirjutatud just see, kuidas Eesti noor pere hakkab paremini elama ja said need uusmaasaajad said endale talud. Kasutati sedasama lapsega kaadrit niimoodi kompositsioonis, maksumontaaži sellest täpselt niimoodi viidi mingisugune Pihkva juurest võetud absoluutne lagunenud hütti ja siis lapsed. Ah muidugi oli valet, palju muidugi lavastusi oli. Jaak Mil, vaesed olid ju ka olnud, muidu. Seda võib ka niimoodi aktsioon niimoodi vot praegu hooneks pärast läheb. Jah, aga ilma selleta ka ei ole raske olla meil praegu aeg, mõtlen, et praegu on ja homme läheb paremaks ja võib-olla 10 aasta pärast ütleb, et naiivselt mõtlesime. No vot, see on see asi ja mina, stuudio kolis Harju tänava majja. Oi vaat seda ma ei mäleta, aga see võrdlemisi ruttu ahsoo siis veel saime paremad ruumid, olime mäel. Seda ma ei teadnudki, et ja süvaseal ruumis, kus oli paraseleks see tõsi, jah, jaa. See, need väliseestlaste Citrus tähendab kuidas ta nimi oli sõprusring ja ja, ja vot selle tuli. Kas teie abikaasa vahetas siis kostabi välja? Jah. Ta mitmendat veelkord, et kui kohalik tarid, mitmendat põlvkonda ta juba siin siis olid kohal venelane. Need olid kunagi valkude nivoode seal ka rohkem veel Valgevene nimi. Ma ei tea, kas need esimese sõja ajal oli tal isalist. Kui me olime, oli nimel Oli teil siis vahepeal kuulsid ka juurde tulnud? Ikka veel. Seal oli siis juba 35 inimest, oli ka juba vaat siis oli kõige toredam seas. Jah, vot kuused ja saite taga. Mida see lõputööde tünnis, hull kohe, see oli suur montaažilaut, ma ei tea, kas ta praegu. No igatahes, ma töötasin viimse minutini, ma ikka, kui ma stuudios veel olin, montaaži laotan, seal. See sai kaks lindil lastud, tal on neli ketast, ei teagi, montaažilaud ja segi Monteerinud nooo. Seal te saate, tähendab, helilindi laste piltsadel aasta vot see on teil sealt seal plank silmi oma Klank ilmse tuntud saksa firma ja vot see ränk silmi, nime tallad. Meil oli siis tõesti väga kenad inimesed, võib-olla need on esimesed, võib-olla sellepärast tulid noored, tegid suured, rasked ikkagi läbi Äravused, eks ole, olid ju kõik, eks ole, kes olid juba kutsioonis või kes olid siis korpuses õõtsuda ja see, mis seal rääkida. Aga ta oli Eesti kodakondsus, tal oli. Ja ta tuli siia ja tee kujutage ette, just enne sõda ja sattus. Aga ta on väga andekas inimene, väga andekas. Tema niuke. Selles. Nukufilmide nüüd aga kui ta tuligi, ta tuligi niimoodi loodes midagi teha, ega ta muidugi siis polegi mõelnud. Pealkirjaks millal hiljaks tagasi tuli tuli natuke hiljem, siis ta. Istus kusagil laagris oli arreteeritud ka abikaasa kutsustada. Kuna ta ammuninud töötaja tundis väga hästi kõik seda protsessi laboratooriumis ilmutamise Birutimist, kõik seda ta tunnis. Hästi. Muidugi. Temperatuur oli ka jumisega. Doratuuriks vot kui teid huvitab see lõik neil kivat iraator tõrva, Dovskini Faiu ja tema abikaasa on tükk aega olnud sele kellusegatsiooni, ma ei tea, võib-olla ta praegugi veel tööd, mul ei ole mingisugust ühendust. Võib-olla ta praegugi veel seal töötab. Terad jääksid kirjafikatsiooni asju väga hästi. Aga Doravatovsk ise, millal tuli ja kust ta tuli? Ta tuli Leningradist. Ma ei tea, miks ta siia tuli. Ta on ka niisugune väga-väga hea piraader oli üldse väga kena, meeldiv inimene. Aga kui ta tähendab, üleüldse tekkis selline situatsioon, et, et, et meil on nii palju hakkas tulema pärast seda siis Leningradist ja Moskvast No muidugi, võib-olla tavakeelde, ma ei tea, võib-olla Kiiulgelised siia, et vot ma olen kihlakeraadab, ma tahaks siia tulla, siis tulin arvatavasti väljakutse saatma nendele. Aga kuidas nad siin kohanesid, alguses näiteks ma mõtlen, et kroonika, operaator või kroonika režissöör peab piisavalt hästi tundma keskkonda, kus ta siiski tööd Enam-vähem kõik käis ju selle ühe stsenaariumi järgi, kas Leningradis filmi tõttu meil siin tegelikult, eks ole? Natukene lavastama ka, kui hästi me elame, eks ole, kui halvasti elati, siis terava Dowski õppis näituses päris kiiresti eesti keelt. Aga niisugune titalingermonov ei oska siiamaani ei taha osata, võib-olla ei taha osata, aru, saab ta ikka, kuigi ta muidu ta on väga aus inimene. Natukene niisugune, tead, vot niimoodi. Tema ja minu meelest kui nüüd kohe niisugune inimene, kus ta igal pool saab olema, on ju väga palju reisinud, see aitab väga palju inimesel, eks ole. Aga võib-olla on ka loodud ka niimoodi ta juudi soost skonniga see rahvas kuidagimoodi paremini võib-olla saad kusagil. Kohaneb ja tore mees scrollida. Minule ta meeldib. Aga kui teie monteerima töötasite, kas ta monteerisite ainult oma mehed ilme? Aga ei tahtnud koostööd teha. Ma ei tea mikspärast iga snii püüdnud Kellega teie tegite Lewinsky, oli meil režissöör, tulnud ka Moskvast? Intelligentne meesterahvas Ta tuli õige õige pea tuli veel tükk aega. Aga miks te kunstilise Rimidele läksite? Kohe esimese finni, Talgaalite saab? Ma rääkisin siis, kui tegin silm jahid merel aksoosis, ma jahib meele, ma olin assistent. Leningradis tulid mõlemad juudi soost. Nendega saab väga hästi töötada, esiteks nad on palju intelligentsemad. Nemad ristisid mind, sest ma olin ähmi täis, kui mul ei olnud, ütleme selle statisti 200 inimest, siis nad treestisid kisakat niit lugema. Raul Vervjueerige. Režissööril näituseks oli, jäi meil toimub kõik tegevus ühel väiksel saarel ja seal on jaht, jahtklubi jahtklubi käisime Leningradi paviljonis. Ma ilmatu uhke tahtmine. Ja seal pidi olema liiget, 200 inimest Väikse saare peal nii palju olnud Jahtklubi liidri 200 inimest. No muidugi ma kutsusin nii palju massostad, kui mul ei olnud nii palju, vot siis tervelt mind tröösti, kaunisti ohutasid neid kaks juuti, kes olid administraatorid, üks olis, Rael, teine ma ei mäleta, mis ta nimi oli, kesisuses seal oli Igor oli kunagi väga andekas inimene. Tööd hästi ei olnud, liidus oli väga palju režissööri, jäägu tööde töölised, kes teevad mulle ilmi, võib-olla aeg olla aasta jooksul, mitte nii, kuidas välismaal tehakse? Meil võtaksin protsess hirmus palju aega luugamata lihtsalt ma tean, et no vot, see oli niitu mitu aastat tagasi ma kuulsin soomiteedi kaheksa kunstilist filmi, me tegime kaks filmi, koosseis oli väiksem, aparatuuri oli vähem. Nemad tegid selle kaheksa filmi, tegime kuidagimoodi palju dokumentaalfilme, tihti dolla. Uinub päris palju, need olid nii, kuidas kukkus välja. Plaan ei andnud, et näiteks minul ei olnud plaani, raha saadi. Moskva andis siis, no arvatavasti ja meil oli siin oma komitee kinematograafia komitee eksis olnud niiviisi me ju muidugi ka ühte puhkus käidud Moskvasse pakkumast. Muidki vannud vastu vodkat näiteks sel ajal veel, kui teie abikaasa oli direktoriks kes võitis filmid vastu, kuidas siis filmide vastuvõtmise protseduur oli? No ikka Moskvas jälle oskad, aga kohalik Nukaalik, kes meil oli siis soli riisima, siis Lauristin tuli sil vist Lauristin oli 40 sõita. Aga nõnda, kesse enne lambist? Raadik oli ja, ja, ja Raadik oli. Aga too oli nüüdisaega ja ta pidigi olema väga lühikest, ta hüüdis, täpselt, klapib ja oli surra. Muidugi kangesti pakkuda. Moskva võtaks vastu. Meie kroonika ringvaated ja Fimmikas, need jäid ainult vabariigi piiridesse või läkitanud üleliidulisse. Eiei vot seal oli niimoodi, näituseks Kelliki Moskvas telliti ütleme, mingisugune Paala teha. Või siis kevadel tegi seda ja siis ta lõpuks koju saadetud. Ja kui see meeldis, siis honorar tulla ka seal, palju saadi dollar honorari. Päris korralikult. Näiteks kui palju pidi tegema operaator aastas filmedest, oskate mulle öelda selleks, et normaalselt ära elada. Ma ei tea, ei olnud niisugust probleemi, probleemi ei olnud. Sellepärast et võrdlemisi head palgad olid ja nii strateegilist, ütleme, filmikeeles selle filmida ta ju veel, eks ole. Kui lavastaja nimedeta. Millal tekkis ja kuidas tekkis üldse noh, ütleme niimoodi, et alguses oli väga palju kaadrit või see, kes filme tegid, need tulid ikkagi enamalt jaolt väljaspoolt sisse, eks ole, kas siis suisa leningradlased või moskvalased või siis parimal juhul, eks ole, lihtsalt eestlased, kes, kes seal olid, noh, nagu näiteks Tomberg, eks. Aga millal hakkas tekkima see liikumine, et need ka meie endi keskelt hakkasid uuesti kasvama tegijad? Kes tegi filmi, mis oli tõesti vot minule sesse Laarium mulle ei meeldi, siis võib-olla veidi rohkem. Ja selle peal ma olin, siis tuleb monteerija juunikuupäevad. Seda perioodi just kirjeldas siis, kui tähendab see 40 41. Erasõit kestanud pidid ära sõitma. Ta oli muide näitleja Kaljo Kiisk. Ta lõpetas seda instituudid Weeklede sõõradžarski seal, kus keegi meie näitlejad. Sest trükised Jääminek oli siis ta avas selle materiaalses, mina olin selle filmide olnud. Aga mis te siis sellest kiisast alguses arvasite? Aga kuidas kiisk sattus kataloogis kutsuti, tuli, ta ise ei tea seda. Vot tema oli alguses teadis veidlejaks. Küllaltki olulist huvi oli võib-olla tal ja siis võib-olla juba oma. Välimus ei ole näitleja, tal oli kindlasti väga piiratud ampluaa. Aga millal kroonikas hakkasid tulema esimesed eestlastest tegijad või mitte isegi eestlased, teie peid, ütleme? Ja, aga no ma mõtlen, et istutatud, et oligi nagunii, et alguses olid ainukesed kohalikud, need, kes nagu kultuur, filmid õnnestus üle. Aga millal, nüüd tekkis see läbimurre, et, et hakkasid siis uued nagu peale tulema? Vot need, kes lõpetasid Moskvas reed Gazas, salu Andersson. Väljakesper. See oli ikka viiekümnendad jumalat ja Jüri Müür tulin. Sealt oli väga nii naljakalt esimene lend, niisugune. Et kas tema abikaasa on ala elusana? Mõlemad surmasõlme, Dillock, läheks nii, ta MyStar hakkas tarvitama narkootikume, tead isegi, või niimoodi? Ja peale etendust palun väga, tulid kinostuudiosse ja hommikuni. Muudkui aga vaatused ekraani, räägi sisse. Aga palgad väiksed, tahtsite seda muidugi. Ja tuldi minule juurde, tähendab järele õhte. Et ma tean, et 46 tuli stuudiosse tööle Leida Laius, ema. Või ka tuli siis, kui meie olime just ljakates, tähendab, ruumides Rüütli tänaval, ma rääkisin teil teisel korrusel seal. Ta tuli meil val, eks neil oli tarvis val Leida Laiuse sulidel praks patsiini siukest. Tüdruk tuli ja veider. Ema oli meil väga palju aastaid, ta tegi kõik need etapid. Väga kaua aega. Aga kas te sellest ajast ka näiteks Leida laiust, mäletate, kas Leida Laius siis käis juba stuudios? Oleme loonud eesti tüdruk. Tal on ema, on väga tore. Ikka, võimaldades oma tütrele nuttide Moskvas. Aga kas te seda olete kuulnud? Ma ei tea, kas see vastab tõele, et Leida laius sattus stuudiosse tänu sellele, et Ženja, Rosenthal ja Taniloo tutvusid temaga Võsu rannas. Ženja Rosenberg võib-olla ka. Ei, ei tea. Ma pole kuulnudki sellest. No aga siis, kui tähendab leidja Lions lüpades näitleja seda pakulteegi muljet lõikan. Minu ajas küll, nii vähe, kui mina sain platsil käia, juhtus igasuguseid lugusid seal platsile. Kas abikaasa ise ei rääkinud? Suur ja punased juuksed tal olid, ma mäletan siukseid lookis. Hunnikuid. Film oli võrdlemisi huvitav. Siis oli huvitav teha. Seal mängis kauaaegne