1900. aastal sündinud Theodor Andresson räägib selles saates mälestusi Eesti vabadussõjast. Ta oli esimesi vabatahtlikke õppur sõdureid Scout-väeosas, mis formeeriti Ameerika eestlase kapten Henry reissaare rahadega. 1918. aasta detsembrikuul Viljandis. Kui raudtee formeeriti, see oli ka üheks tõukejõuks, et varusta actioneid kõige paremate Inglise ja Ameerika relvadega, see aitas meil kohe ja need Ameerika relvad olidki need kuulipildujad. Need, Matson ja lüüs ja püssid olid vene püssi küllaga, Inglismaal valmistatud, kõik, mis nüüd oli, see see paremus oli, no esialgu oli niimoodi ka paremini sai vähe süüa. Viljandis kapten raissaril oli Sürgavere mõis rentnik ja tema esialgu tõi sealt leivajahu sest meil ei olnud sõjaväele küpseid esioli aganatega nii pooleli ja resson tema tuli ja siis tema sai loa, et tema omal kulul varustab ühe kompanii ja toidab seda ja maksab palgad ja aga noh, siis pärast läksime temale raskeks, läks üldalla, missugust vormidegantsite? Meil ei ole mingit vormi, meil olid ainult omad omad riided ja poolkasukas mul oli. Ja oligi ainult poole kasuka peal kaudi märk oli vask, nisugune, põdra peaga. Siin oli igal igal end ja me pidime ütlema omavahel Svenska out. Ei olnud keegi keegi muu. Castroli ohvitser või oli keegi vend skaut? Jah, ja see oli seal juba siis ma mäletan, kui leitnant Pennyga läks, vennad edasi oli nõndamoodi, et valk võeti ära siis soomusrong liikus edasi Mariemburgi peale, kitsarookimine, raudtee, mis läheb palgast, moreen purki? Seal seal oli palju tegemist, seal seal oli palju ja üks huvitavamaid momente on, on seal selle mustjõe silla vallutamine. See on Valgast üks 40 kilomeetrit enne Uba jaama Mustjõgi ja seal on suur raudteesild 28 sülda, kõik, me olime taevamõisas ja anti käsk, et vot, sild tuleb vallutada. Et rahva teatede järele sild on mineeritud. Organiseeriti Ki siis üks lätlane oli teejuhiks, viidiumid läbi metsa. Ja oli jälle umbes samasugune maastik, nagu oli pikksaares. Enne jaama oli lage plats, taga oli mets, Me meid viidi sinna metsa. No ja seal oli siis niimoodi. Raudteesild silla peal kõnnib sõdur, püsson rihmaga seljas ja all on näha see putka, kus need abilised seal London ja tuleb tormijooksuga ära võtta. Avasime tule. Ja mina esimene see, kes automaadi päästis. Ja kõik, nii palju, kui meid oli, kõik tulistasid ja läksime kohe edasi, oli naa kõik, kes seal Sostaabas, mis nendel see oli, kui siin-seal putkas olid, need läksid sinna raudteetammi taha ja tammirahad taganist, härra Tamm oli võrdlemisi kõrge, mehaanilise ainult, aga üks mees, see, kes seal üleval oli, see tuli, tuli alla ja tahtis redeliga minna ülesse sinna kasti võrgus mineeritud laskemoona sees oli. Aga õnneks sai enne seal haavatasidki, on tuli välja, et Gensust oli läbi ja tuli alla tagasi meie õnneks ja siis tuli välja. Ei ole, ta on üks poolakas, ütles pärast mangus. Joad ja mobilise, Soovane ja ballaak ja nii, ja kuhu ta Iidee pärast näida soomlast tulid sinna, kas Toomlast ta ära täpselt? Seda ma ei tea. Aga me saime tervelt silla kätte ja selle eest lubati meile kõigile autasu ja. See oli soomusrongid, oleksid sildid õhku lasta, siis ei oleks meil edasiminekuid olnud, sellepärast et see oli suur pikk 28 sülda pikk raudteesild viadukt ei pea. Siis sai rong üle minna ja sealt läks edasi, seal oli üks väike jaam vahet ja siis oli suurem ja opa jaam opa ja siis seal oli seal roppajame tagant juba läks Riia Pihkva kivide. Riia Pihkva kivitee ja nüüd me läksime opa jaama, seal me kaua saanud olla, oli juba teade, soomlast on moreenpulgi ära võtnud, soomusrong soome sanitaarrongi ka, nii et tuleb ruttu sinna minna. No läksime seal takistus ei olnud, aga enne marjumburki metsa vahel oli tee lõhutud ja me läksime soomusrongiga soomusrongi edasi sai ja jäime ööseks sinna ööse pime oli, parandada ka ei saanud. No ja mis siis juhtus öösel? Meie oleme metsa vahel tuled kõik kustutatud. Mina olen varast väljas, postil, rongi maas, seal tagaotsas ja kuuleme ikka tsuh katsuhkatsukat tagant tuleb rong. Mis sa teed, ära tuleb, tuleb rikkale järjest lähemale. Ja nüüd tuli parajaste minule vahetus, mina lahen sisse varajaste ja aknast haavasin seal akna ja vaata ma välja näen sädemed, punased, sädemed lendavad, kõik ülemised ikka tuleb lähemalt katsuga. No ma ei saanudki rohkem pea sisse võtta ja. Nüüd tuleb kurat selga. Ta tuli ja tuli soomlasse sanitaarrong. Ja õnneks oli nüüd niimoodi, et Romil oli see tendarees või suured rattad. Ja siis rong tuli suure hooga ja soomusrongil on tagav lahtised platvormid, kus on tööriistad ja tagavara parandamise materjal ja nii ja tema tuli suure hooga ja tagumis ratastega, jooksis selle lahtise platvormi peale ja keeras ennast kummuli või külje peale. Nüüd oli hull asi. Soomusrong sai päeval, parandasid ära, sai edasi, aga sellega oli tegu ja seal ma ei tea, kuidas nad selle nüüd ära said, aga meie läksime soomusrongiga edasi ja soomlased olid Molyymburgis sees kõik, kes on moreen, põlissoomlaste olid väga palju 16 meest kaotanud seal ja need mehed olid pantud vagunitesse, juba ootasid ärasaatmist Soome soomlastelt vihaselt lennud. Mina pean ütlema küll, et see oli vabadussõjas üks suur pöördepunkt, kui soomlased tulid see meeleolu, mis siis tuli ja siis see eeskuju, kuidas sõjamees ennast üleval peab. Ja kui vaprat ja kui, kui, siis Vorma põlgamata. La Ronan läks lahingusse. Võttis 10 15 padrunit taskusse. Meie mehed mässisid ennast igatipidi, need vahvad mehed, kes Pedaigendil igatipidi padrunite vöödega ja ja sellest olnud midagi. Ja siis see marimba lahingu kohta öeldi ka niimoodi, et punased olid kõik kindlustatud, aga soomlased läksid peale, tulevad ja ei lase ühtegi pauku, muudkui tulevad, lastaks sinnapoole, aga nemad ei lase ja tulevad. No Silvat nii ära, et lõi nii verest ära need vastased, et nende siniinimestega tegemist on midagi, midagi rohkemat. Soomlast olid vihased just sellepärast et kodusõda Soomes oli olnud seal Soome oma punased ja olid venelast, kes olid, need tegi seal väga rumalat, töötab ka inimesi ja ja sellepärast nemad tulid siia kätte maksma. Ja teate, ma räägin teile ühe episoodi seda kirjelduse Soome Soome leht, selle korral, et kui soomlased tulid sadamasse pandi need kae kaupaelasse. Jah, et muidu nad oleks siis ükshaaval kõik fondile kohe läinud. Jah. Vaata, vaata niiviisi niiviisi iseloomustati seal puidujutt, see on Soome leht kirjutas, muidu muidu jutt ja muidugi, aga vaata, see iseloomustas seda, seda olukorda ja seda, seda psühhoosi, mis nendel sõduritel oli, kui nad siia tulid ja aga nüüd mul on üks, üks üks väga kurb asi rääkida. Leitnant pind ka haavata sai ja siis suri. Olime opa jaamas kopajaama tagant umbes kolm kilomeetrit läheb läbi Riia Pihkva kivitee. Me seisime soomi rongiga selles jaamas ja seal oli teada, et siin taludes ja siin ümbruses on punaseid ja võeti kokku ja tehti luure. Muuseas oli Kahro soomlased, seal soome sanitaarrang oli, sealt tehti kokku umbes meid oli viis või kuus, kaks soomlast olid, mina olin leitnant, pind ka oli ja siis oli vist veel kaks kaks meest ja läksime käisime. Eks ole, maastiku peale ja juhiks oli meil lätlane. Ja nüüd hakkasime juba jaama tagasi tulema. Teed mööda kõik tulime järsku ees. Bow pauk, lasti vist oli, mina ei kuulnud seda olevat, et vene keeles ütlenud, et GTO tamm ja siis leitnant NK, saanud ütelda oma omad ja nii nii pauk kohe tuli ja nüüd oli niisugune aset leidnud, Genka sai raskesti haavata. Ja kukkus ja siis teada paanika, kõik, kes me olime kõrvale kraavi kohe, et midagi on seal lahti. Soomlased, Žanna, kohe karjuvad näidansanitalime, heidan sanitari Neuer raskesse raskesti haavata ja tuli väljajaamas oli pandud post välja. Ja see on üks väga kardetav asi. Kui inimene on hargsõjas, seal oligi see, see mees ja seal posti üks tuisuga või arg mees, tema nime oli. Lenk, ma mäletan. Ja tema, selle asemel, et nüüd kindlasti access tuleb otsekohe tulistas ja tulistas nii õnnetult ja et läitnud halvatud, seal sai raskesti haavata miidi. Tark Kliinikus elas seal paar päeva ja sul ei ole haruldane sõjamees oli, suri oma mehe kuulist, joome kuuliste. Vist või 16. märtsi käsk aega, et õpilase siis oli, selleks ajaks olid enamlased enam piiri taga, et õpilased võivad ära tulla koolidesse, et oma õppetööd jätkata. Nojaa, mina kasutasin ka seda ja siis tulin ära ja tulin kooli õppima. Tulite Viljandisse taga Viljandisse tagasi ja on koolis niikaua kui esimese maini. Siis olid organiseeritud õpilaste loodud juba siin ja viidi meid uuesti Frandil. Kas läksite uuesti vabatahtlikult? Me olime kõik vabatahtlikud õpilasõpilastelt, kõik vabatahtlikud, kõik olid nooremad, kuulunud mobilisatsiooni alla. Mis üksusesse te siis läksite? No Viljandi kooliõpilaste rood tema hakkab siis uus, uus peatükk lõppeb riial. Kes Viljandi kooliõpilaste roodu juhtis? Viljandi. Rajoon moodustati kahest koolist, Viljandi reaalgümnaasium ja Põltsamaa gümnaasium, pooled poisid olid Viljandis kaks rühma Viljandist kaks Mõldsama ja Põltsamaapoisid Tõi siia, kapten veer Wolt siia ja me arvasime, et veenvalt tuleb ka meil roodu ülemaks vanni. Aga seda ei juhtunud ja meile määrati, jah, ma ei tea, kelle poolt kõrgemalt poolt leitnant helbrest, ma ei tea, kust ta tuli, aga peab ütlema, et ta õige sõjamees meile meile sattunud noaga me olime kõik ise asjast huvitatud ja vaimustatud kuidagiviisi. Ja esimesel mail 19 viidi meid frondile ja fantoli lähenenud mõisakülale ja Ruhja oli venelaste käes, valk oli venelaste käes. Ja siis ähvardas uuesti peale tunni ja need kuues polk, mis siin lõunarindel oli siin Ruhja ääres ja Need olid passiivsed, nyyd ei julgenud sinna pealetungile minna, ootasid ja viidi meid õpilasi sinna Panther, Mõisakülla mõisakülast, läksime edese ühe jaama. Ja mis seal oli vaid meid, maaahelikuga hakkasime Ruhja peale minema. No ja me ei saanudki paljud lasta, mõne üksiku tirtsu tegime. Kuid punased panid lugejast minema. Ja siis, kui me läksime Ruhja sesse olime näha. Ruhja taga oli seal paari kilomeetri peal olid need kaevikuid kuuenda polgu kaevikud, siis tõusid kuuenda polgu mehed ja julgesid tulla sinna. Ruhja, no ja sealt siis Rujas kaua saanud olemist, hakkasime jälitama, need punased ja esimene peatus oli meil siis säde jõe ääres pikemat aega. Ja siis juunikuu, kui hakkas sõda landesveeriga, viidi meid, läksime landis, värin nuhaga landas vere enne enne sõda. Käisime Volmaris kah, olime seal Bortne, kui arv järjest läheb sade välja Säde jõe ääres, siis me seisime kauemat aega ja seal oli siis venelastega sõbrustamine kuidagi diviis kaeviku, sõprus, kaeviku sõpruse ja siis venelased ja ütlesid, kui järgmine kord järgmisel päeval läksime. Ma mäletan, mina läksin, seadsime kuulipildujad taha, valimised läksid jõe äärde kohe, nemad tähendab pool kaevikus. Ja siis, et kui midagi juhtub, et siis saad toetada kohe? Ei, ma läksin muidugi ilma relvad seal midagi ei onud tulid rääkima ja ütles, et ja see oli just järgmisel päeval, kui me eelmisel päeval ka rääkinud, oi, kuidas me kartsime. Me kartsime üle, tulete ärge kartke, et meil on meie, Eestimaa on vaba ja ega meie edasi ei tule. Oligi niimoodi, et järgmisel päeval anti öösel sama päeva õhtu tööandjad, järgmisel päeval tuleb üle minna üle jõe minna. Siis seal seal, nüüd tuli seal meie looduülema nii-öelda mitte sõjamehe au maksvusele Ta jõi ennast purju, selle asemel et etud organiseerida, üleminekuid varre teha ja parve jaoks olid materjalid seal olemas ja ja andis nüanss käsu, et neljas rühm läheb kõige enne, sest seal on kõige vähem kaotusi Vöödi, nii. Nojaa, väiksed poisid olid kõik seal, Põltsamaa poiste meie ka kõik esimesis olid pikemad poisid, mina olin esimeses rühmaülem ja siis oli nii õnnetud akaid sealt minema, sild oli ära põletatud, üksikud need postid olid püsti ja sinna pääle saetud lauad nii kuidagi. Noja poisid said sealt, mis ema ja ei saanud sealt midagi, ühel poisil kukus püsse jõkke ja ei tundu üleminekust midagi välja. Aga siis sel leidnud helbrähki kohta tuleb seda öelda, ta oskas lõõsata hästi. Esimene asi kohe, pataljon küsib, kui kaugele on üleminek, see oskab valetada hästi, et üle elanud kõik 10 vangi võetud ja ja, ja nii edasi. Ja pataljon annab kohe teade, et õpilased on üle läinud kohe teistel käsk üle minna ja teised läksid sealt vasakul pool seal sildadest üle, sillad olid terved ja ja siis mis juhtus? Me oleme keskpäeval nüüd vastaspoolt, sealt vasakult poolt tulvad kolm sõdurist, Vahtemmede omad? Noh kui nüüd diabeedi üle olema ei midagi, noh, ja siis nemad olid jälle kõik, väeosad olid juba üle läinud ja ja meie saime nendest täiesti arvel, sest jõest läbi. Kus teil oli esimene kokkupõrge landesveeriga? Ja see oli üldine Landeswehri pealetung. See oli jaanipäeva ümber. 1919 119. See oli tõsine lahing kolmis Flanders spergastmegi, seal pidasime solist tolmeni mõisal roopalevee ja Stolbeni ja Võnnu vahel. Seal me olime nii mõisas. Nii nagu hobusel raua eest. 105. Esimene rühm oli siin, vasakpoolne on esimese söömaga siin teine ja kolmas olid siin mõisas sees. Stalia Noja Landes ver tuli peale. Esiteks lätlased olid roopalevis ja see oli esimene, kus Landes nii aset võttis. Lätlased tulid furoori ka, taganes, ma mäletan seda. Ratsaeskadron, mis ta oli siis siit tolmas, nii koledasti tulid, ajasid pea kõik, kui tulid Stolmeni mõisa peale tagasi. Muidugi seal, Me peatasime nad ja ja lasime nad sinna kah kaitsepositsioonid sisse võtta. No ja siis lahing algas niimoodi, et me olime. Ja nii nagu Toris osa meest oli esimese maailmasõja kraadikutesse ja ees oli soo ja soodaga suur põld, niisugune näha, saad, näeme. Üks ahelik tuleb rasknaabrist, teine tuleb. Kolmas tuleb ka veel järgi, kolm aheliku tulevad. Ja esimese aedikus on kohe kuulipilvi seisul pommipilduja neid vea veavad järel ja lasevad pommipildujast ja õnneks või õnnetuseks kohalaste kohe meie meie rühmale sinna kaevikusse. Liiva sisse oli kaevatud need kaadikuid esimeses maailmasõjas mee kaevanud ühtegi. Tolmu kõik kohad täis, Hiinan poisid karjuvad, üks karjub kontus tusena et põrutada see ja, ja eks ta vene keeles kar, no mina teada, ta oli eesti keeles, ei oskanud vist ütelda, või midagi veel. No ja oligi niimoodi. Nüüd järsk, kuhu me oleme, ootame kõik kuulipildujad omad on kõik teada. Kui laseb maxima laseb, on tunda, kui, kui näiteks automaat Vislasepsi laseb ohohhoo kullasem jälle Siljeesivaned popup, popup, popup kiiresti. Kailt laseb jälle seal taktatakke. Aga nüüd järsku võõras hääl. Kõrv on kõigega harjunud, võõras hääl. No ja nüüd ei saa aru, mis ei tähenda, aga siin lähedal kohe. Ja mina lähen, jooksime lagedale väljavaate, vaatame, mis, mis seal ometi on kaevikust välja ja sinna ette kuidagi. Allid lähevad edasi, mina mõtlen, et omad on, tead poisid Edasi poisid tõstavad pead vaatama ühel PA kinni seotud, nüüd arad, võõras võõrasse see ülikond hoopis nõiapoisid tõld, hakkasime siis laskma. Jooksime, kuid Aid viis nelja vastu, ma ei tea, kui neid palju ei olnud, aga nad tulid sinna viisi hobus lauda meie sisse, kohe me oleme kahel pool, tulid siia siis siin oli kuulipill, näeme, tassitakse, kuulipildujad läksid tagasi. No ja mee ruttu kõrvale sinna, aga mõisast oli jälle näha. Buduaarist oli, näeme siit, jooksime, sakslased meiega jooksime ja tuliste meid siin. Tuuli, Joe Joe igatepidi, aga no me tõmbasin möni instinkti järele, pea õlgade vahele, panime ruttu edasi, saime mäe varjus nagu. Ja siis sealt oli näha, kuidas sakslased taganevad. Ja ja me võtame siis püssi panema, kui sulle puuoksa peale ilusti ja võtame. Igatahes alguses on seal šlam Muska peale pilgu peale ja kirbuvee seal öeldi. Ega seal kirpu jõel. Ja siis näeme, et lähevad kraali mööda, seal suveaeg oli, aga soomlasest gravitsi kraadisest mööda läksid, siis me lasime, aga nad olid võrdlemisi kaugel. Nad viisid oma haavatud, mis edasi, ära. Üks oli seal järgmisel päeval soo pealt leitud ja rohkem rohkem ei joonud. Aga ega seal veel läbi on, nüüd ööseks meie ei anda oma kaeviku sõnam viime tagasi tõmbama, tagasisidet sai suur mägi oli suur mägi ja mäe sees olid need laskelaskuri augud, mis esimese maailmasõja tehtud. Selle mäe taga oli maantee ja maantee peal oli soomusrong vanapagan. Ja see põristas seal ja see andis meile niisugust head tuge. Me taganeme sinna enne kui taganemine tuli oli seal omadega tegemist vesideks, poisid panid kõik jooksume, asjad ei tohi taganeda, ei tohi, ei hoolinud, keegi, läksid rukisse, mina läksin siis sinna telefoni juurde, meil on telefon, ka telefone seal majas sees ja sain siis täitsa rooduga ühenduses. Devaralleelseta, mis iganes viga on. Ma ütlesin, diaat ei ole midagi teha, poisid, pant, kõik plehku. Võtke telefon maha, tulge kohe ära. Oligi nii, et telefon võeti maha ja taganesid ka sinna mäkke ja siis olime öö otsa seal. Järgmisel päeval siis oli Eesti ja eestlaste poolt üldine pealetung, nii et see lahing lõppes sel päeval ära, see oli vist, ma ei või ütelda, kas 23. või midagi nihukest oli, aga järgmisel päeval avastasime väga rumala asja. Esimesel päeval meie kaks poissi said haavata ja langesid sakslaste kätte. Ja sakslased olid nad maha lasknud ja maetud kõrgeste mulda peale anud, kohalikud jalatsid näitasid. Ja mis kusse algasvat, see algas eelmisel päeva lahingust. Vene lood oli meie kõrval seal roopa ja meie alevi ja meie vahel ja seal olid venelased, need venelased, kes Vangi oldised anud. 14. Rood nimetati kuuenda polgu juures ja seal sõdisid teiega koos. On nad olid, halvesin nagu endale polgule ja seal ühes, aga temaga meie lähedal saad, need olid siis üle tulevad venelased, no need olid, mis varem olid tulnud jah, ja neist oli formeeritud ja nende Kompanii või roodu ülemaks oli, ma ei mäleta, laitanud Boderatsik niukse nimi oli, need olid Casand eelmisel päeval ühe sakslase kätte. Haavatud on ja venelast länk, kõik oma oma rumaluste juura seda haavatud ja surnud, torkinud seal püssitikkudega. Noh, ja järgmisel päeval sakslased said siis, kui see lahing käis, sakslast said selle kätte oma mehe ja nägin, mis oli tehtud ja siis tehti mee väiksel portsjonid on kaks, võltsan poissi haua ja idas, pärast kaevati sealt maastanud välja, need ei ole ja saadeti tulivad ära ja niuke kurb asi. Muidu sakslane ehk ei oleks seda teinud, ei tea. Aga ega ega Landeswehri sõjaski vange ei võetud. Neile ei juhtunud küll ühtegi, soomusrongimehed olid mõne võtnud ja siis olid olid naasema Forbosti tõmmanud jalgupidi. Nii ma kuulsin küll, kuidas asi edasi läks. Hakkasime edasi Londonis, taganesime, läksime Riia Pihkva kivitee peale sealt ja siis läksime edasi. Seega voldi saiu voldis läksime Ronboysi Riia äärde välja ja Riia sisse meid ei lastud, sest seal need segasid vahele, meie väeosad üldse ei saanud, me lootsime, õed, meil käisid küll, meil oli kolm õde looduskaja, nemad käis körlyyas ära, mehel on omad omad hobused ja omad õlad. Mis oli rakereeritud. Lähemad käisid Riias siiski ära, aga mehed ükski ei saanud. Ja siis ega ükski väeosa meist ei saanud, üksikud ohvitserid ja need juhtivate need käisid Riias täis saanud. Kas te Riiani läksite ikka lahingutega? Ei, siis ei olnud enam lahingut alles talveni on ta enam ühtegi kokkupõrget, muudkui läksime edasi sakslasele taganist ära Riia alla sinna järvede taha siis ei peajõud, oli ikkagi soomusrongide osa ja kuperjanovlased ja, ja siis malevlased ja kes sealt tulid. Teised, meie olime väike osa ju, aga terve see sõjavägi, see oli ju siis Põderi Köderi juhatada ja sinna kuulus isegi kaheksast sõrgemend, kes mere äärest tuli sakslastele, ohustas aineid selja taha. On need nende plaanlak hukka jussi, sakslaste pealetung, Stolbenist sealt pidi tulema, vannu taha kohe, et eestlasi sealt võtta, aga seal oli küll, aga me olime, meie olime kõva pähkel seal vastas ja ma mäletan, kui suurtükid vaheldumisi lasid, neli saab, neil olid üleval korraga, meil olid need talal kaks keerlaske inglissuurtükineed, kopad, sakslased kupatasime meile ka, aga no nemad lasid üle meist sinna mäed seda metsatukka ikka. Et mõtlesin, et seal on kaevikud ja siis seal on suvitagi, aga me need suurtükid olid, olid küll umbes seal seal selle koha peal, aga, aga sealt nad kõvasti tulistasid. No meil kaotusi oli, Landes veris ka ikka. Tagajärg oli ikka see, et meil oli 140, kui me välja läksime, soodus, aga siis korra, kui siin üle loati pärast siis sai. Kas 80 midagi jäi, oli, kõik olid välja langenud, no seal olid haavata saanud ja munni muidu välja langenud ja siis niipalju kui sääse teada saadi, et meid on nii vähe, siis meid enam lahingusse ei saadetud. Ja see oli siis kindral Reegi korraldus vist või midagi, tema oli operatiivjuht seal, eks toekamaid mehi vannis. Tookord oli polkovnik veel seda küll. Kas lätlaste suhtumine sõja jooksul kuidagi muutus ka eesti sõdursse? Londonis Veriaal väga Landeswehri sõja alguses, kui sa läksid, kui me siin Rovia taga olime ja mujal, kui sa talusse läksid, küsima maisi, maisi, Nov, leiba, tee, Ans Peeennsnov Piiva. Ikka üks nagu ja siis ütles, et ei ole ikka au ja nagu algas sõda Lando sfääriga läksin tantsima, siis löödi kõik välja ja siis oli niisugune aeg, et hakkasid need aedmaasikad juba tõsis, anti näidia ja piima toodi nii palju, kui tahad, meelasin suure nõudega anti kaasa, viige ja siis oli veel hoopis teine. Ja pärast olid suhtuti siis hoopis teistmoodi. Alguses olime nende mätaste kodu nii hädas, et midagi ei saanud ja nad olid noh, nendel oli ka niimoodi, et nende Läti kütipolgud läksid kõik laiali ja läksid kodudesse. Ja siis, kui me seal lätimaal alguses olime, lähed tallu, kõik tühi, järsku naised tulevad, niisiis tuleb kuskilt tagatoast või tuleb üks sõduri mu kalifeedes, mees, see oli punaarmeest ära tulnud ja, ja nii. Nii, nii siis juhtus, et lätlased tulid isi ärav, eriti see Paju lahing oli nendesse nii mõjunud ja läksid, läksid laiali ja neid enam ei olnud. Aga kui sõjamehed, lätlased pärast enam suud sõjamehed ei olnud nende ees eestlast vaatestike lätlase peale üle õla sihukesed vabadussõjas oli niimoodi, et lätlastega meie palju nii-öelda ei arvestanud. Eriti paistis silma siis, kui sõda juba hakkas lõpupoole minema. Lätlased said meie käest eriti karistada. Vabadussõjas see on Paju lahingus. Paju mõisa oli läti kütipolgud kõik ja Paju mõisamüüridesse Nad taganesid ja nende vastased olid siis veajõud, olid soomlased. Oberst, Kalm, nii, vaatasin seal ja kuperjanovlased ja sellessaadikad püsis lätlaste hulgas väga suur. Aukartus soomlaste vastu kui sõda oli landesveeriga ja enne seda, kui mees seisime Säde jõe taga, ühes pool oli meie teisel pool lõuna pool olid lätlased ja kui me seal tegime korra sõprust, etavalis ideed on peretoori, siis tuli üks komissar sinna välja ja hakkas meiega rääkima. Hakkas muidugi oma propagandat tegema, me ei reageerinud selle peale, aga järsku tuleb üks püstak kaalukus teha välja ja küsib, et too vasin jõest. No siis me saime aru, et, et see au kar soomlaste vastu on hästi suur ja ma nii palju, kui mina ei ole. Paju lahingu siis ei olnud, kuid inimeste needki seal osa võtsid, rääkisid, et nüüd Läti kütipolgud taganesid sinna küüni põhuküünid, kivistki, küüni ja soomlased läksid sinna juure, loopisid käsigranaati sealt sisse niipalju kui oli muidugi kahju, et, et Kuperjanov seal haavata sai. Pärast Juri, kuid Kuperjanovi kohta öeldi ka selle kohta tema erakordse nii-öelda vahvuse ja taibukuse poolest oli ületamatu, öeldi niimoodi, et, et ta jättis oma asemikuksid järjekorras viis asemiku juhul kui teda, kui tema peaks langema. Teine niisugune mees oli muidugi meie Viljandi mees, kapten Irv. Tema oli samasugune, mõlemad mehed, kes põlgasid surma ja ei kartnud, otsisid, otsisid isegi lahingus surma. Keda te vabadussõja tuntud väejuhtidest nägite oma silmaga? Siis kapten Parts oli soomusrongidega, sai kokku, saame Volmarise Võnnu seal nende nende soomusrõngastega. Aga Reek, Reek oli täitsa meel. Seda ma nägin. Räägi siis, kui parun Taube tuli oma lennukiga sinna vaherahu saama. Siis ma sedasama münte nägime lennukiga, nad tulid. Varun Taube tuli. Seda ma tean ka, et üks Landeswehri sõja üks lennuk lasti püssikuulidega lihtsalt maha. Üks üks, üks kerge nemad soomustatud ioni õppelennukeid lihtsalt olid niuksed kerged. Neil see eraldi, Ron poisi lasti maha, ma ei mäleta seda. Siis seda laviini. Me olime väga vaimustatud sellest. Nii nägime, et meie meiega tuntakse vaherahu tegema, kust te Tartu rahuläbirääkimiste ajal olite koolis? Nii kui vabadussõja läbi sai? Meid toodi frondilt ära, olime siin kasarmus veel ja sügisel läksime kooli. Kui Landeswehri sõda läbi sai, siis. Inglise kaskadkaa, kiivrid, kiivrid ja olime kõik, klassis oli, kõik on alles me olime kõik kõik nii aktiivselt sihukeses asjas ja ajalehed ju kõvasti kirjutasid ja siis mitte ainult rahuläbirääkimisi, siis sel ajal oli ka suurt võitlused ju Narva taga. Ja venelaste pealetungid talvel, kuna tulid traataiad ja siis tulid traataedade peale. Ma seda sellest ma ei tea, sest ma ei ole seal olnud. Ja siis grupeerlasime ka muidugi nende erakondade järgi nende ajalehtede järel. Igal erakonnal oli oma ajaleht. Põllumeestel ja ja Päevaleht pidasin vast erapooletuks. Aukus rohkem ikka paremale poole, kelle poole te jõudsite? On rahvuslik postimemme. Mis arvestite pidasite siis, kui Tartu rahu oli tehtud ja sõda läbi? Keskkooli ära lõpetasin, siis ma läksin Saksamaale õppima, mis eriala kehalises kasvatuses tõpsi. Deutsche Hoffuulutasid loeb saksa kehalise kasvatuse ülikoolidega seoses Berliinis Berliin ja õppisin seal ju kolm aastat. Mina olin saanud nii mitmekülgse ettevalmistuse, mina ei ole mitte ainult selle peale nende tippude peale kunagi minu minu mõistes poolteist on hoopis hoopis teistmoodi noored lapsed, et nemad saaks kuidagiviisi hinge või kuidagi viis selle mõiste, spordi mõiste kui niisugusse eneses, enese kehas, jänese vaimus, enese olemuses. Ja seda ometi vanast pärast enam ei saa. See oli nii vastumeelt kui venelasi siia tagasi tulid vabrikutöölised ja kõik krossile muutku mõõtke, minge nüüd sportiga. Said ometi aru nii kaugele, et kui saani, nendel polikliinikutel ja nii palju tööd oli, inimesed said, draamasid selle tagajärjel ja haigestusid mõni veits hingega. No ja siis hakkas, jäeti siis vähemalt ära. Aga sport kui niisugune siga inimesel olema, tema kehas tema hinge see ja seda saab algust panna ainult noorest pärast. Esiteks, mis on vaja, et nad oleks üksteisega koos ja saaksid mängida, saad võistelda, saavad teha midagi. Mina pean enese nii-öelda Plussiks ühte asja meelde tuletama, kui mina õpetajaks tulin, mina tõin siia Eestimaa SMSe rahvastepallimängu. Kas teie toodud, see on minu toodud ja see hakkas levimas Rakvere seminaris ja sealt tema läks mujale. Teatud ajal peab iga mees ära proovima võistlust.