Näitusel ABC ja CO kooli raamat mineviku Eestis on vaatamiseks välja pandud valik Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute kogust pärit õpikuid. Seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil õppis Talurahvas lugema ning sai usualast haridust aabitsa katekismuse Jamu vaimuliku kirjanduse kaudu. Alles 19. sajandi alguses ilmusid esimesed eestikeelsed aine õpikud ning sajandi keskel kasvas õpikute arv ja mitmekesisuse, nende sisu, räägib Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Virge loo. Tõppe raamatuid hakati koostama alles 1860.-test kuskil seal ja koostajad olid siis peamiselt nooremad eesti soost koolmeistrid. Ja oli ka pastorid, kes koostasid õppematerjale. Ühtseid õpikuid koolides polnud ning koolmeistreid lähenesid õpivarale oma äranägemise ja eelistuste järgi. Erinevad olid ka linna ja maakoolides kasutatavad õpikud. Nii panid gümnaasiumid linnades rohkem rõhku klassikalisele humanitaarharidusele. Linnakoolides kasutati palju siis võõrkeelseid õppematerjale ja, ja talurahvaharidus jäi pigem lugemise õppimise tasemele ja võib-olla siis mõnes kohas ka natukene rehkendamist arvutamist. Aga jah, et linnakoolis õpiti rohkem antiikkeeli ja kirjandust ja ka ajalugu. Just sellele klassikalisele humanitaarharidusele pöörati nii suurt rõhku ja just et ladinakeelset läbi kumab, et kui tänapäeval on meil, eks ju ingliskeelse põhiline siis tollel oli ladina keel väga tähtsal kohal ja kõige alus Ka kõige vanem näitusele välja pandud raamat oli mõeldud ladina keele õppimiseks. Kõige vanem raamat ongi aastast 1515. Mida kasutatigi ladina keeleõppeks, see on üks vana-rooma kirjaniku Svetooniuse teoste kogum. Ja see kuulus siis Tallinna gümnaasiumile. Lisaks õpikutele on näitusel välja pandud veel muid õpetamiseks vajalikke tarbeid ajaloomuuseumi kogudest.