Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 15.-st detsembrist. Stuudios on Janek Salme. Valitsus kinnitas koroonaviiruse vastase vaktsineerimise plaani. Võime hinnata teistele saabuv kogus esimese kvartali jooksul võimaldab vaktsineerimissuurusjärgus Aare 1000 inimeseni. Euroopa ravimiamet arutab Faizeri ja koroonavaktsiini heakskiitmist 21. detsembril ehk rohkem kui nädala võrra kavandatust varem. Valitsus kiitis heaks toetusmeetmed valdkondadele, mis täiendavatest piirangutest kõige rohkem kannatada saanud. Toetust üldmaht on üle viie miljoni euro. Suurusjärgus 2,1 miljoniga me toetame Ida-Virumaa ettevõtlust. Abielu referendumi eelnõu teine lugemine riigikogus on kavandatud 11 10.-ks jaanuariks. Keskkonnaamet kavandab Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muudatusi. Neid plaane kritiseerib aga looduskaitsjaid koondav mittetulundusühing roheline laenama. Reedel peetakse interneti vahendusel muudatuste teemaline infopäev. Nii seal kui ka homme päeval on pilves ilm, öösel Lääne-Eestis vihma ja lörtsi, Kesk ja Ida-Eestis lund ja lörtsi ning võib tulla ka jäävihma. Suureneb jäiteoht. Õhutemperatuur suur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval sajab vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ennelõunal kalunud. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval pluss ühe kuni pluss viie saartel kuni pluss seitsme kraadini. Valitsus kinnitas koroonaviiruse vastase vaktsineerimise plaani järgmise aasta esimese kolme kuu jooksul peaks vaktsiini saama ligi 100000 inimest. Ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Eesti osaleb Euroopa Liidu eelostulepingute seitsme ravimitootjaga. Vaktsiinid tarnib Eestisse tootja, seejärel jaotatakse see riigi sees laiali. Ettevalmistused on juba tehtud, kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik. Hetkeseisuga ei ole ükski vaktsiini tootja saanud oma vaktsiinile Euroopa Tammemati hinnangut ega ka müügiluba kuid algsete nii-öelda kokkulepete alusel võime hinnata teistele saabuv kogus esimese kvartali jooksul võimaldab vaktsineerimist suurusjärgus 100-le 1000-le inimesele. Loomulikult meile meeldiks, kui kogus oleks suurem. Me oleme ka tegelikult vastava taotluse esitanud, aga arusaadavalt tuleb lähtuda siin Euroopa Liidu elanike arvust, erinevate tootjate tootmisvõimekusest ja võimsusest. Kui me saame rohkem, siis on väga hästi. Loodame loomulikult, et sa oled 100000 vähemalt täitub riigiasutuse tervishoiu sotsiaalsüsteem, haiglad, hooldekodud, perearstikeskused teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimise niipea kui vaktsiinid Eestisse jõuavad. Tänase teadmise järgi, mis võivad esimesed Euroopa Liidu müügiloa saada aastavahetuseks ning reaalsed tarned jõud Eestisse hinnanguliselt jaanuaris. Aga oleme valmis ka selleks, et see juhtub varem. Vaktsineerimist alustatakse tervishoiu töötajatest, seejärel vaktsineeritakse hooldekodudes viibijad ja siis juba eakad ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed, räägib perearst doktor Marje Oona. Saame haigekassas vastavad riskirühmade inimeste nimekirjad, mille alusel me siis saame vaktsineerimisega alustada. Väga oluline riskirühm, inimesi, kes võivad põdeda suurema tõenäosusega, kellel haiguse kulg võib olla väga raske, on hooldekodude elanikud. Hooldekodudes on tegelikult juba mitmeaastane kogemus tavalise gripi vaktsineerimisega, see on seal kulgenud üsna hästi ning hooldekodudes töötavad tervishoiutöötajad kes on saanud ka vaktsineerimisteemalisi koolitusi, nii et hooldekodudes reeglina toimub siis vaktsineerimine nende tervishoiutöötajate abil, kes niikuinii hooldekodu elanike tervisel silma peal hoiavad. Aga siin jällegi võivad siis perearstikeskuste töötajad abistada. Triin Suvi ravimiametist ütles, et Faizeri ja Moderna valmistatud vaktsiinide puhul on tegemist sellise vaktsiiniga, mille puhul ei kanta organismi mitte viiruse osad vaid raku viiakse info RNA, mille järgi organism ise sünteesib antikehi. Samas pole teada, kui kaua kaitse püsib. Et praegu kliinilistes uuringutes vaadati efektiivsust, eks ole, kuni seal kaks kuud hiljem. Kuid tegelikult, eks ole, me tahaksime teada, mis on aasta pärast, mis on kahe aasta pärast, aga neid andmeid ei saa ka kuidagi kiiremini tekitada, sest et me peame ootama, et see aeg oleks möödas. Mõningate haiguste puhul ei ole efektiivsus selge kõiki haigusgruppe, võib-olla ei ole selles kliinilises uuringus olnud nii palju, et saaks teha laiapõhjalisi järeldusi näiteks immuunpuudulikkusega patsiendid. Vaktsiin ei ole uuritud lastel ja seetõttu ta ei sobi kasutamiseks lastel hetkel. Sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas, et vaktsineerimine on vabatahtlik ja viiakse läbi tasuta. Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks toetusmeetmed valdkondadele, mis on täiendavatest piirangutest kõige rohkem kannatada saanud. Toetust üldmaht on üle viie miljoni euro. Ida-Virumaale läheb kriisiabiks üle 2,8 miljoni europeaminister. Jüri Ratas. Suurusjärgus 2,1 miljoniga me toetame Ida-Virumaa ettevõtlust. Ma arvan, et see on väga põhimõtteline, väga suur otsus tegelikult, et anda kindlust Ida-Virumaa ettevõtjatele edasi minna suurusjärgus kolme miljoniga. Täiskasvanud huviharidus, huvitegevus nii Ida-Virumaal kui, kui Eestis sport Ida-Virumaal kui Eestis. Laste ja noorte huvitegevust huviharidus Virumaal kui Eestis, eraharidus Ida-Virumaal kui Eestis, nii et see sisaldab seda kolme miljonit. Möödunud ööpäeval tuvastati koroonaviirus 301-l inimesel, teste tehti 4591. Tallinnas lisandus 132, mujale Harjumaale 31, Ida-Virumaale 44, Pärnumaale 27 ning Tartumaale 25 nakatunut. Raplamaale tuli juurde 11, Järvamaale kuus, Hiiumaale viis, Võrumaale neli Põlva ja Valgamaale kolm ning Jõgeva, Viljandi ja Saaremaale kaks nakatunut. Nelja nakatunu elukoha andmeid pole rahvastikuregistris. Ööpäeva jooksul suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis surnud 157 koroonaviirusega nakatunut. Hommikuse seisuga oli haiglas 313 koroonaviirusega patsienti, neist 19 juhitaval hingamisel. Eesti viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100000 inimese kohta on nüüd 465. Haridus ja teadusminister Jaak Aab puhtus esmaspäeval kokku inimesega, kellel täna diagnoositi koroonaviirused. Vastavalt terviseameti juhtnööridega jääb lähikontaktsena 10-ks päevaks isolatsiooni ning teeb esimesel võimalusel koroonatesti. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna teatel on ministri tervislik seisund hea. Kõik selleks nädalaks kavandatud füüsilised kohtumised ministri osavõtul jäävad ära. Uudisteportaali Delfi teatel puutusid lisaks abile nakatunuga kokku ka riigikogu kultuuri- ja majanduskomisjoni liikmed. Kultuurikomisjoni liige Annely Akkermann kinnitas, et mõlema komisjoni liikmed peavad jääma isolatsiooni. Kaitseväes on veel 16 koroonaviirusega nakatunud ajateenijat, hoogsas testimisest ja isolatsioonist oli abi ning alates reedest hakatakse ajateenijaid puhkusele lubama, jätkab Madis Hindre. Kolm nädalat tagasi oli kaitseväes 125 Covid positiivset inimest, neist enamus ajateenijad. Kaitseväe peaarsti kolonel Targo Lusti sõnul on tänane seis märgatavalt parem. Need meetmed, mida ma nagu oma plaanis ette nägime, on olnud piisavalt efektiivselt ja täna me räägime sellest, et isoleerituid kaitseväes üleüldse, nii kodus kui väeosas on 230 ja positiivsed ajateenijaid on tänase hommikuse seisuga lõunase seisuga ainult 16. Koroonaviiruse teise laine tõrjumiseks on kaitseväel kulunud üle 100000. Eurolusti märgib, et palju oli abioksast testimisest. Et koheselt testida ühe positiivse vastuse järel ka lähikontaktseid, tuvastada võimalikult kiiresti need ja siis panna insolatsiooni meetod peale. Meil on olnud näiteks esimese brigaadi puhul, kus naasadan tapase laiali tapal üks eraldi ala, kus Covid positiivseid oleme hoidnud ravinud, ja Tallinna linnakutes, kus hajutatus linnaku sees on natukene keerulisem teha. Oleme kasvatanud sellise asuvad taastusravi nii-öelda pinda selleks. See, et kaitseväest on koroonaviirus eemale tõrjutud, annab hingamisruumiga ajateenijatele, kes tavaliselt novembris puhkusele lubatakse. Nüüd algab suurema osa ajateenijate puhkus 18. detsembril ja kestab kuni kolmanda jaanuarini. See võib täheldada teatud erisusi, aga ma arvan, et need erisused on plaanitud juba selliselt, et kes peaksid kas korrapidamisteenistuse tõttu või muul põhjusel pääsusele edasi olema, need on oma tegemised graafikule vastavalt ära ja siis puhkusele. Ja see sõnum on kindlasti kõikidele, kõik saavad oma puhkused kätte kellelgi midagi õhku rippuma või midagi saamata. Targo Lusti märgib, et mõnes mõttes on puhkuse edasi nihkumisest ajateenijatele kasu. Kui tihtilugu tuleb ajateenijal valida, kas saada linnaloale jõulude või aastavahetuse ajal, siis nüüd saab suurem osa neist kogu pühade aja kodus olla. Aga veel kord tahaks kindlasti meelde tuletada kõiki peab püsima võimalikult kodune ja perekeskne, et kontakte maksimaalselt vältida. Kaitsevägi lubab toetust ka selleks, et ajateenijad võimalikult ohutult koju jõuaks. Päevased panevad teatud ekspressliinid käima väeosade ja suuremate linnade vahel ja on ka niisugused väiksemad kiht kohtadega sõidud siis oligi ajateenijate grupp ütles, et neil on vaja Kuusalusse paidesse kuskile minna, siis sellised on tehtud ja ka Ekspressi peatselt nõudepeatusi teha. Samamoodi on see tagasitulek korraldatud selliselt, et Kaitsevägi võimalikult lihtsaks ja turvaliseks ajateenijate liikumise siis jaanuaris tagasipääsu. Jätkame välisteemadel uudiste kokkuvõtte teeb Uku Toom. Euroopa ravimiamet teatas täna, et arutab Faizer koroonavaktsiini heakskiitmist rohkem kui nädala võrra kavandatust varem, 21. detsembril. Vaktsiini heakskiitmist plaaniti esialgu arutada 29. pärast, täiendava info saamist otsustati aga erakorraline kohtumine varasemale ajale tuua. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien tervitas ravimiameti teadet, kuna see tähendab, et vaktsineerimised võivad tõenäoliselt alata veel enne selle aasta lõppu. Koroonaviiruse epideemiast tingituna kab Leedu politsei nädalavahetustel ja pühade ajal inimeste liikumispiiranguid kontrollima teetõketega. Politseid abistavad ka Leedu kaitseliit ja sõjavägi. Teetõkked rajatakse linnade sissepääsude juurde lennujaamadesse ja sadamatesse, kokku tuleb neid 250 korda hakkavad tänavatel hoidma 920 politseinikku, teatas siseminister Agne Pilot aite. Tema sõnul on politsei ülesanne inimesi abistada, mitte karistada. Siiski ollakse valmis kasutama ka karmimaid meetmeid, kui inimesed ei taha politsei korraldustele alluda. Ka Leedu katoliku kirikud ei vii homsest kuni kolmanda jaanuarini läbi jumalateenistusi, kuid jäävad inimestele avatuks. Usklikel soovitatakse saada missadest osa interneti, televisiooni või raadio vahendusel. Kirikud jäävad avatuks aga eraviisiliste eks palvetamist eks matusteks ja teisteks talitusteks, millest võtavad osa vaid lähimad pereliikmed. Need on alates esmaspäevast Euroopa kõige kõrgema koroonaviiruse nakatumisnäitajaga riik. Holland karmistab koroonapiiranguid vähemalt viieks nädalaks. Nii jäävad kuni 19. jaanuarini uksed kinni kõikides koolides ja kõikides poodides peale toidupoodide. Kinni pannakse kõik kultuuriasutused, spordikeskused, ilusalongid ja juuksurid. Restoranid ja baarid olid kinni juba eelnevalt. Kohtuda võivad üksnes kaks inimest, pühade ajal on lubatud kolme täiskasvanu küllatulek. Vene valitsus kehtestas Ki nisu, odra ja maisi ekspordikvoodid stabiliseerida siseturul toiduainete hindu. Vene valitsuse otsusel on nende teraviljade väljaveokvoot järgmise aasta 15.-st veebruarist kuni 30. juunini 17,5 miljonit tonni. Ühtlasi kehtestatakse nisu ekspordile ekspordimaks 25 eurot tonni kohta. Vene president Vladimir Putin süüdistas eelmisel nädalal toiduainete hinnatõusus valitsust ja nõudis olukorra lahendamist. Nädala jooksul. Ja tagasi Eestisse. Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastamisringile maa korralise hindamise eelnõu, mille järgi korraldab maa-ameti järgmise korralise maa hindamise 2022. aastal. Viimane maa korraline hindamine toimus 2001. aastal. Maa väärtus on selle aja jooksul kasvanud aga keskmiselt seitse korda. Edaspidi toimuksid korralised hindamised iga nelja aasta tagant. Ühtlasi näeb maa hindamise seadusemuudatuse eelnõuet, et maamaksu summa ei tohi aastas kasvada üle 10 protsendi. Abielu referendumi eelnõu teine lugemine riigikogus on kavandatud 11 10.-le jaanuarile. Seda kinnitas Aleksander Krjukov oli antud intervjuus riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets. Millal muudatusettepanekute esitamise lõpptähtaeg on? Lõpptähtaeg on jätkuvalt jõus, see on 30. detsember. On räägitud siin riigikogu töö- ja kodukorra seaduse võimalikust muutmisest täna Helir-Valdor Seeder, Isamaa esimees samuti viitas sellisele võimalusele, kui peaks minema nii, et opositsiooniga ei ole võimalik läbi rääkida siis selle venitamistaktikast loobumise osas, et mis te selle kohta praegu värskemat infot oskate anda? Kõik need teemad on laual, praegus ja mina pean olukorda väga tõsiseks, vähemalt nende hoiatuste valgusest, mida opositsioon ise on andnud. Nimelt selles mõttes, et nad on ähvardanud parlamendi töö täielikult blokeerida tohutu muudatusettepanekute arvuga mistõttu on eluliselt tähtis riigile, et parlament saaks oma tööd edasi teha, mitte istuda maikuuni lõputute muudatusettepanekute otsas. Ma saan aru, et asuta siis keskerakonda veenma, et nad nõustuksid töö ja kodukorra seadusemuudatusi ette võtma. Mina ei ütle enne midagi, kui ma ei ole neid reaalselt laua peal näinud, et mis tüüpi nad on. Et loomulikult on kõik juriidilised variandid, nende üle saab arutada, millised on lahendused, kui tuleb 5000 ettepanekut 10000 ettepanekut aga sellegipoolest tuleb enne peale vaadata. Ja siis siis läheb tõepoolest tõsisteks aruteludeks ja ja me ei pääse kindlasti ka komisjoni erakorralistest istungitest. Keskkonnaamet kavandab Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja muudatusi. Neid plaane kritiseerib looduskaitsjaid koondav mittetulundusühing roheline Läänemaa. Looduskaitsjad on mures, et rahvusvahelise tähtsusega märgala kaitse muutub tulevikus halvemaks, jätkab Juhan Hepner. Mittetulundusühing roheline Läänemaa toob kõige suurema probleemina välja, et ligi 20000 hektarit senist sihtkaitsevööndi ala oleks uue eeskirja järgi piiranguvööndis. Looduskaitsjad leiavad, et leebemate liikumise majandustegevuse piirangute kehtestamiseks pole seal alust, jätkab MTÜ roheline Läänemaa esindaja Kätlin Tamm. Ei ole olnud selliseid uuringuid, mis nagu tõestaksid, et puudub negatiivne mõju linnustikku üle, kui näiteks nendel aladel on tulevikus kalastamine järjest leebem ja nii edasi. Erimeelsusi tekitab 2009. aastal valminud ekspertiis, millele keskkonnaamet on uue eeskirja koostamisel viidanud, kuid mis looduskaitsjate hinnangul neid muudatusi kindlasti ei toeta. Keskkonnaamet leiab uue eeskirja seletuskirjas, et linnukogumid asuvad avamerealal hajutatult, mistõttu ei vaja Väinamere sihtkaitsevöönd rangeid liikumispiiranguid. Reedel peetakse interneti vahendusel muudatuste teemaline infopäev jätkab keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Kätlin Kurg. Selle etapi mõte ongi see, et kõik inimesed, kohalikud turistide huvigrupid, MTÜd, ekspertühingud, ornitoloogiaühing, et nemad esitaksidki oma arvamusi ja ettepanekuid ja et need oleksid hästi argumenteeritud, et just nimelt see sisu on seal oluline, et võib-olla mitte kinni jääda nendesse pindaladesse, vaid, mis sa endaga sisuliselt kaasa toob ja mis see muudatus seal on? Parandusettepanekuid saab esitada kaheksanda veebruarini. Keskkonnaaktivistide sõnul on mureks olnud aga just see, et keskkonnaamet ei ole nende kriitika sisuga juba varem arvestanud. Tallinnas rahvusraamatukogus saab näha, milliseid õpikuid kasutati Eestis seitsmeteistkümnendal, 18. ja 19. sajandil. Vanim raamat näitusele on pärit aastast 1515, jätkab Reneljas. Näitusel ABC ja CC kooli raamat mineviku Eestis on vaatamiseks välja pandud valik Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute kogust pärit õpikuid. Seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil õppis talurahvas lugema ning sai usualast haridust aabitsa katekismuse Jamu vaimuliku kirjanduse kaudu. Alles 19. sajandi alguses ilmusid esimesed eestikeelsed aine õpikud ning sajandi keskel kasvas õpikute arv ja mitmekesistamise nende sisu, räägib Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja Virge loo. Tõppe raamatuid hakati koostama alles 1860.-test kuskil seal ja koostajad olid siis peamiselt nooremad eesti soost koolmeistrid ja olica pastorid, kes koostasid õppematerjale. Ühtseid õpikuid koolides polnud ning koolmeistrid lähenesid õppi varale oma äranägemise ja eelistuste järgi. Erinevad olid ka linna ja maakoolides kasutatavad õpikud. Nii panid gümnaasiumid linnades rohkem rõhku klassikalisele humanitaarharidusele. Linnakoolides kasutati palju siis võõrkeelseid õppematerjale ja, ja talurahvaharidus jäi pigem lugemise õppimise tasemele ja võib-olla siis mõnes kohas ka natukene rehkendamist arvutamist, et aga jah, et linnakoolis õpiti rohkem antiikkeeli ja kirjandust ja ka ajalugu. Just sellele klassikalisele humanitaarharidusele pöörati nii suurt rõhku ja just et see ladinakeelset läbi kumab, et kui tänapäeval on meil eks ju ingliskeelse põhiline siis tollel oli ladina keel väga tähtsal kohal ja kõige alus Ka kõige vanem näitusele välja pandud raamat oli mõeldud ladina keele õppimiseks. Kõige vanem raamat ongi aastast 1515. Mida kasutatigi ladina keeleõppeks, see on üks vana-rooma kirjaniku Suetooniuse teoste kogum. Ja see kuulus siis Tallinna gümnaasiumile. Lisaks õpikutele on näitusel välja pandud veel muid õpetamiseks vajalikke tarbeid ajaloomuuseumi kogudest. Kirjanik Raul Annion tutvustas Kuressaares tema poolt kokku pandud raamatut Suur Tõll ütles Margus mullale, et tegemist on varasematest lugudest erineva käsitlusega. On ikkagi täiesti uus tullu lugu, et ta on jah, muistendite ja rahvalugude põhjal kirjutatud uus lugu, millel on oma alguse oma lõpp. Kui palju siin on kirjaniku poolt uusi asju juures? Ütleme, kirjaniku poolt on nagu see sidumine ja ütleme, üldised töö selle lugudega ja erinevatest õllu lugudest nagu nende iseloomujoonte ja selliste detailide väljakorjamisega, aga ikkagi 95 protsenti või isegi natuke peale on ikkagi kõik vanade lugude põhjal kui tähtis tegelane oli tol Saaremaale ja saarlastele kui nüüd tõesti neid muistendeid lugeda, siis ta oli väga oluline ja kusjuures ta oli hea südamega. Ja kui lõpuks siis juhtus õnnetu, siis kogu Saaremaal einestada, kui suur ta siis nagu tegelikult oli? Jah, muistendite muidugi. Neid Tõllu suurusi igatpidi saab võtta ja nagu öeldakse, mida rohkem jutud liiguvad edasi, seda suuremaks nagu kangelane räägitakse. Aga mis on nagu väga ja mõõdupuu, mis muistendist tuleb ka välja, et kui me võtame karja kiriku, siis Tõll oli siis nende sammaste kõrgune, ütleme umbes sinna 10 meetri kanti tänapäeva mõistes. Ja ilmast. Öösel on pilves ilm, Lääne-Eestis sajab vihma ja lörtsi, Kesk ja Ida-Eestis lund ja lörtsi ning võib tulla ka jäävihma. Suureneb jäiteoht. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti tee 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Ida-Eestis null kuni miinus kaks kraadi, Lääne-Eestis null kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ennelõunal ka lund, püsib jäiteoht. Õhutemperatuur tõuseb pluss ühe kuni pluss viie saartel kuni pluss seitsme kraadini. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Autoralli MM-sarja 2021. aasta teine etapp ehk Rootsi ralli jääb koroonaviirusest tingitud piirangute tõttu ära. Rootsi ralli pidi toimuma 11.-st kuni 14. veebruarini, kuid korraldajad ja kohalikud võimud nõustusid, et parim variant on ralli ära. Rootsi ralli on WRC kalendri ainus talveralli ning nüüd peetakse läbirääkimisi võimaliku asendajaga. Hooaja esimene ralli Monte Carlos. Hetkeseisuga toimub Eesti vormelisõitjast Jüri vipsist sai täna kolmas eestlane, kes vormel üks sarja ametlikul testimisel osalenud. Varem on sama võimaluse saanud Marko Asmer ja Kevin Korjus. Testisõidud leidsid aset Abu Dhabis, kus möödunud nädalavahetusel toimus ka hooaja viimane etapp. Red Bulli meeskonda kuuluv Vips lõpetas hommikuse sessiooni neljanda kohaga ja näitas kokkuvõttes kuuendat aega. Sellel pühapäeval eetrisse mineval jalgpalli skaalal selguvad lõppenud hooaja parimad ja Premium liigas on sõelale jäänud kolme mängijat. Kõik kolm kuuluvad meistriks tulnud Tallinna FC Flora ridadesse ning nendeks on Rotten kuusk, Rauno Sappinen ja Konstantin Vassiljev. Favoriidiks peetakse Flora ründajat pineni, kes lõi 28 mänguga 26 väravat ning oli ülekaalukalt ka liiga resultatiivseim pool kaitse. Vassiljev käis platsil 25 korda ning tema arvele jäi 10 väravat. Vot ja kaheksa väravasöötu kuus väravat löönud keskkaitsja Märten Kuusk mängis 26. kohtumises ja aitas kaasa sellele, et Florale löödi kogu hooaja peale vaid 17 väravat. Parima meesjuuniori tiitlile kandideerivad Eesti koondise esiväravavahiks tõusnud Londoni Arsenali mängija Karl Jakob Hein ning Flora poolkaitsjad Vladislav greida ja Markus poome. Jalgpallikala läheb eetrisse Eesti jalgpalli Liidu, Youtube'i ja Facebook'i kanalitel sellel pühapäeval algusega kell 18. Eesti-Läti korvpalli ühisliigas võõrustab Pärnu sadam täna BC Kalev Cramot. Pärnu ja Cramo mängisid omavahel alles 10 päeva tagasi ja siis jäi üllatuslikult viie punktiga 79 74 peale Pärnu. Liigatabelis on Pärnu teine ja Cramo neljas, mäng algab kell 19. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.