Neid tüütuid, neid kujusid on ju äss ilugevata palju, kuidas võiks või kes loeks rääkida. Aga siiski Miolitoni teha. Nii üldsusele rohkem laiemalt tuntud. Otra. Talatada ta kohanud, see oli sõja ajal taas, aga kui kui meie rahvale Donald seal Nagu suvi üle, kui Moskvasse aga enne seda leegionis olles, minul oli siis vahepeal ka päris rindel ülesanne, et nad käivad korrad rindel seal, kus teine pool sakslaste poolel, Norra Kristingu leegion. Selleks, et teha seda Kõnet. Pole mõtet sõdida tuubi üle linna ääres ja. Sisse selle peale tuli üks noormees üle öeldi kaks, see oli üle, aga siis ühe puhul tekkis nagu rohkem kaastunnet ja mõtled. Noormeestest on kuidagi ära kasutama, seal peaks nagu. Haigus andma vastava poliitilisi sõjalise ja sel ajal oli justkui veel humanitaarne eksisteeris oli just nende ületulijate ja koolis ja poolehoidjate saksa sõdurite kool olemas. Selle kooliga kõigile siis kõhuviderni tolleaegne juht, vitro. Ma lasin õieti, tuli linna. Ja see, võib-olla see, see kohtlane mulje. See koht oli varsti pärast seda. Kui leipzigi protsess oli. Ja noh, siis sel puhul oli neid kilt nii reis piltide järgi. Omasugune kujutlus Dmitri vist väga See oli kuskil Moskva taga männikus üks niisugune kõrvale vaja kus sõna tollal töötles. Minskisse mõjul ruumi siis avaldada. Suhteliselt lühikese tasuline, vana Andane, see hea perekonnaisa välimusega mees. Jaa, väga rahulik jutuga ja see oli see selline. Ja kui sa ei saa aeg läbi, siis siiski füüsika asjadel, aga siis ta oli kah seal kohe selle all, et seda sest võiks ju kooliööl saata. Näiteks lõikas see asi jutt, läks suhteliselt lihtsalt teete. Mõnel teisel puhul oli ka nii, et ta kandis Saksa mundrit, ükskõik, kas ta on siis suusad hoopis tigedast hull. No siis ma, see oli esimene kokkupuude ja siis ja aedukene aniga, kui juttu oli siiski oma kõva pool tundi sest tekkis niisugune isegi pettumus, õpi nagu omal ajal, kus ta suitsu puhul nad kasse on tuld täis pluss kuuleks loengut, näedas vaatanud selgub, et ta on päris tavaline inimene. Ja tema kohta teadaolevad andmed nagu ei lähe kokku selle kokku ja argipäeva olekuga tume käitunud jutud ja niisuguseid loogiliselt on õige seda ööd vaja koostööd, see, milles mõtlesin täitsa reaalselt vaja on. Aga te olete näinud ka hoopis teistlaadi inimesi asju, ta võttis sealsamas Saksamaal. Ilm oli ilus asi veel. Siis muidugi oli seal nüüd. Kari Eskujuturite korjega siiski galerii, Joebanes napsa ja Hermann Göring oli ka seal, no muidugi Ungari seedimis esimene. Oma kujult suur vees. Paistis silma kõigile ja ikka liigutused olid suured, Nurdelised. Siis sai ta nagu tahes-tahtmata jälgitud No muidugi põhjalik tutvumas ei olnud, aga, aga või siiski nii palju öeldud käitumine protsessil endalgi sest oli ju alune siiski, et, et need, kes saksa riigi jälle lühikesel ajalõigul Seal sosistas seal kohal Üsna lähedal temale see ajaloos esimene rida oleks need naised, ma kuulsin salajast sosistamist vihale sosistama. Aga kui ka ametlikult vastavas pandi. Siis oli tihtipeale ütlema seda, et mis ta siis nii tegid trenni, tegid teda ennast nagu ei olnud. Füürer käskis, see oligi sujuvalt. Üksainus kord, milles kord oli sunnitud siiski rääkima omamoodi, miks tema üldse natsid valitsuses olid, siis oli. Saksamaad suureks ütleksime, see oli riidepoliitiline tegevus. Õieti veel olla seda. Perekonna tappa. Ei olnud. Vana feldmarssali ja maanteel seal ja seal. Tore, et te oletasin, Kahar. Kas te olete ammu siin? Ah, tõsi jah, ma ei pannud tähele, ma ei julgenud ennast liigutada. Soorik see on siis 20.-te 20 20 seansiseks 50 aastat küll, jah, üle 50 aasta. Algab 60 regi saama, kas ta on algusest peale olnud nii. Nii agressiivne või. Tulla tüli norima, tema ei jõua süüa. Ei ole hästi rahulik. Ja ja mulle millegipärast mulle ei ole tööde ärava halvaga halvanalüüsime. Ema rahulikult elu jõhvis mööblile Lülligi ahah, aga Alma Vaarmaniga. See asi võib juhtuda nii, et mina Ja jõuga saab asju ajada. Ükskõik missugusel tasemel asjad ei oleks, saab ajada rahulikul teel, ilma näiteks laua taga istuma, ilmad. Mees püsti, tõuseks või raja. Või väga paha sõna öeldakse, või teise arvel või aadressil. Vaat, ma näed saraga arseen. Ja. Jalad. Ei tema kohta siiski. Säilik see tal seal on teie heaks. Paremale siiapoole. Tähendab nii. Kas nii? Nagu tsirkuses kuberneri Esimene lasteaed, aga mitmel pool olnud juba läbi kukkunud. Naised kukuvad valitsuses paratamatus. Softis. Loomulikult pole vinged naised olnud ja ei ole looja, mis seal siis ütleme siis see jutt oli vähe tähtsustatult. Ühtede reformi tihti, et naised on ebaõige asja eest väljas. No minul on igatahes südames ei ole siin Alma Vaarman, kes teeb paigale, paneks Eedeeke reskova, seal tulevad, tuleb, tuleb. Ma ei ole teiega nõus, et naised need nii saamatuda Nad ikka mõne asja ajavad ikka üsna lörri. Lepime ära ja ma esitan teile niisuguse küsimuse, et te peate kohe mõtlema. Teate, kui teie alustasite oma revolutsioonilise võitluse teed, siis teeb, kindlasti oli ettekujutus sellest ühiskonnast, mille nimetaja võitlejate. Kas see ettekujutus meie tegelikkusega langeb kokku ja kui mitte, siis, siis mis osas ei? Ma ühenduses sellega meenutaksin ühtelugu, see oli 1900 seitsmeteistkümnenda aasta vana-aasta õhtul meieni kamp noori, seitse-kaheksa inimest olime tolleaegses töölismajas Suur-Karja tänav 18. Meie noorteühingu ruumides. Mäletan, et puhvetis saime kuuma vett ja vist oli seal teed ka natukene oli pruul, suhkrut ei olnud, aga juurde hammustada ei olnud midagi. Mulle meenus, et mõni aeg tagasi, kui need seda veel müügil oli, oli los, olin ostnud ühe karbi nii üsna ebaapetiitne välimusega küpsiseid, mis olid ka juba üsna kergelt hallitanud. Elasin tol ajal Tehnika tänava alguses Suur-Karja tänavalt Tehnika tänavale edasi-tagasi, see oli 10 minuti tee, jooksen või teen seda ja siis hakkasime seda selle d veel juurde võtma. Leidsime, kui hallitus ära pühkida, tega stani viga Jonadki lõpuks. Meie kambast kõige vanem oli, kui ma õieti mäletan, Engelbrecht, raud, tolleaegne Tallinna toitluskomissar. Ta oli 22 aastat vist vana. Tema rääkis siis need raskused, mis on Tallinna toitlustamisel, et isegi nende väga tagasihoidliku normide juures, millega tol ajal kaartidele leiba andsid, jahu jätkus kõigest mõneks päevaks. Ja et lootust ei olnud teda kusagilt saada, ainuke lootus oli, võib-olla sõjaväe käest saab mõned vagunid ühenduses, sellega läks siis jutt sellele, et kuidas see elu võiks välja näha nii aastakümne 15 pärast, nii kauge aja peal nagu 50 60 aastat edasi selle peale nii kaugele muidugi ei mõtelnudki. Ja kui keegi oleks ütelnud, et kümne-viieteist aasta pärast Saab puudus olema mõnedest üsna igapäevastest toiduainetest ja muidu tarbekaupadest. Et inimesed Tallinnas elavad veel neis maja loovudest, mis tol ajal ja pole väärt ära Mahale mahalõhkumise väelt. Ja et meil peab meie, peame selle aja möödumisel mõtlema, et kuidas ehitada juurde kainestusmaju ja alkohoolikute ravi asutusi. Siis me kõik oleksime ütelnud, et see on puhta lollakas, kes neist juttu räägib sellepärast et sarnane termin nagu sotsialismi lai maja ei olnud veel sel ajal leiutatud. Sest siis paistis maailmarevolutsioon nei ukse taga olevat ja sotsialismi oli lihtsalt kiviga visata. Ja nii ei mõtle nad mitte ainult meie tolleaegsed ju endiselt, vaid ka meist hulga vanemaid märksa targemad mehed ei osanud ette näha kõiki neid raskusi ja keerdkäike, mis olli ees meie alatud ürituse juures. Ja ma arvan, et võib-olla see on hea, et inimesed alati ei oska ette näha kõiki neid raskusi mis neil ühe teise asja algatamisel tuleb läbi ära, aga kui nad neid kõiki ette näeksid, siis võib-olla mõnigi suur asi maailmas jääks tegemata. Räägitakse Tani pallil olevat ka, kui ta seal üle alpide ronis. 37-st sõja elevandist olevat järelejäänud mina neid lugenud kõigest kaks või kolm. Võib arvata, et kui nad, need, kes teele jäid, oleksid seda ette näinud. Kahtlane, kas nad kõik olekski nii karjasena mäest üles hakanud ronima ja inimesed teatavasti neelevantidest madalamad mitte ainult elu ja vaid ka kannatlikkuse poolest. Ja nii sarnast järeldus võib-olla võiks siis ka inimeste kohta teha. Ma tahaksin sellele samale küsimusele vastaksite seltsimees Vaarandi, millele seltsimees Allikmets hiilgava kõne pidas. Ettekujutus ühiskonnast ja tegelikkus. Kõigepealt võeti seda kuidas suhtud see omal ajal suuniveri programmi sellesse, mida teati, millest räägiti sotsialismi puhul ja sellest, mis aastate jooksul on siiski saanud. Noh, sellest palju rääkida, aga nii proovisin siiski öelda, mis nähtavasti on Eesti elu. See on paratamatus, et asi siis, kui temast mõeldakse. Kui ta veel kujutuses sfääris siis sama inimesele kõige valusam Aga vot tuule teene jäävad siis jõuame. Tähendab, see on fantaasia, see on see, mida me tahame. Kui aga tegelik üks ükskõik mis asjas kuid tegelik teostamine tuleb, siis kerkib nii palju raskusi ja ka nii palju keerdkäike, et see asi ei kujune sugugi nii kergeks ja nii ilusaks, kui ta on algul mõeldud. Muidugi sotsialismi kohta ei ole siia Saatli teooria kohta midagi öelda ja ka praktikakohta, aga siis see tähendab, et selle realiseerimises rismi realiseerimise jooksul sa pead ise veenduma selles, et tegelik olukordi, kus nii teostada mõningaid asju ehk et mitmedki asju ei saa lausa võib-olla oma fantaasias oma oma ajus, luutöötajad, noh, teeme ära selle, et see on nagu tühi, tühiasi teha, ei elus reaalses elus on olla palju raskemad, keerulisemad vahest ja et teha tuleb ikka põhjalikult ja, ja, ja ka, ja teha nii, et tal on tehtud samuti sotsialismi ehitamisega, selles võib öelda niiviisi. Et muidugi on olnud meeskond olnud jälgida ja ka ise läbi elada mõningaid üsna keerukaid asju, noh, ütleksime siin oli üks isa oma sõjavool, kus pandi proovile üldise korra olemuse õigsus tugevus õieti, ja kui need on läbi elatud ja sa tunned, et teisiti ei saanud, pidid need asjad pidi tulema kui sarnane seda arutelu. Ta siiski võidetud ühtemoodi tugevus ja siis on niivõrd kainen end, et tal seda esialgset just väga suurt romantikat enam ei ole, selle asemel on nüüd niisugune. Vean igapäevane suhtumine elusse täie aru saama ka sellest, et nojah, et selle, et seda teed ära käia