Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Kuidas käituda, kui taskust kukub tänavale 10 euro suurune rahatäht. Esimene reaktsioon oleks kohe üles korjata. Aga kui rahatäht kukkus sõiduteele? Autod kihutavad edasi-tagasi ja sina püüad nende vahel kummargil elu müüki panna 10 euro eest. Nüüd juba mõtled natukene kauem märkamata, et enamus aega veenad end sellega nõustuma. Huvitav, kas rahanumbrit suurendades ollakse lõpuks nõus eluga riskima? Inimestel on kiire, nad kas peavad või tahavad olla pidevas ühenduses. Tehniliseks vahendiks on loomulikult nutiseadmed. Tänaval viibides on nende inimestevaheliseks ühenduslüliks kõrvaklapid. Mugavuse nimel on viimased muudetud traadi vabaks. Nende headust saab suurendada hinnaga. Mõned populaarsed mudelid maksavad juba üle 100 euro. Elus on olukordi, kui kõrvaklapid libisevad kõrvast ja kukuvad tänavale. Suurema tõenäosusega on sellisteks olukordadeks ühistranspordivahendisse sisenemine ja väljumine. Käed on hõivatud, õlad põrkuvad ja pead teevad kiiremaid liigutusi. Kõrvaklapp kukkub ja leiab ajutise puhkekoha, kõnnitee ja transpordivahendi vahele jääval. Sõidutee lõigul kannatlik õnnetuse osaline ootab enamasti ära, kuni transpordivahend lahkub lootuses, et kallis vara jäänud rataste alla fokusseerib pilgu asfaldiribale ja kui veab, korjab kalli vara üles. Rongide metroo puhul on risk kordades suurem. Platvormilt tuleb hüpata vähemalt meetri sügavusse kanalisse ja sealt kruusa vahel otsides aega kuulutades ning piinlikkust kogudes sadab hirm järgmisele kukkuma motiivi halastamatus purustustööst. Lisaks tuleb kuidagi platvormile tagasi saada. See poleks enam hüppamine, vaid ronimine võimalik kõrvaldada. Pille kaotuse tajumise hetkel käib kogu stsenaarium pöörase kiirusega peast läbi muuhulgas tormiliselt arvutades kukkunud tehnoloogia amortisatsiooni ja valmidust või iha lõpuks tihankida uuem mudel. Need ju lisandub mõnesaja päevases tempos. Siin võime mõttelist eksperimenti täiendada ja lisada kaotatud kõrvaklapi tasemele. Telefoni väärtuse arvutamise valem muutuks keerulisemaks, sest lisandub immateriaalse vara telefonist talletatud informatsiooni väärtus. New Yorgis kukud metroorongikanalisse igal aastal tuhandeid asjakesi iga päev 10 või enam korda. Neist umbes 5000 tagasisaamiseks pöördutakse metroojaama töötajate poole. Kasvava osa rööbastele kaotatud varast moodustavad traadivabad, kõrvaklapid USA-s mobiilsete nutiseadmete turust suurim osa Apple'i käes. Ja enamus hävinguohtu sattunud kõrval pidestan kallipoolsed err, poodid, nakkusmure suur, seal otsitakse kiireid lahendusi ja esimeseks on loomulikult ise rööbastele hüpata. Ohtliku käitumise sagedus kasvas, kus nutiseadmete levikuga ja ühe õnnetuse järel suurima vältimiseks asuti siis metroo klienti üles kutsuma, et iseseisvalt kutsumise asemel helistatakse abi telefoninumbrile viis, üks üks ja appi tuleb vastava õngitsemisvahendiga personal. Statistikas on üllatavalt umbes pooled kõikidest päästeoperatsioonidest seotud Riski telefonide ja mitte kõrvaklappidega. Telefonide päästmise näitaja ületab paarikümnekordselt kõrvaklappide juhtumeid. Tõenäoliselt ei ole põhjus siin halvemini huvitavates telefonides, vaid ohverduse hinnas. Telefoni nimel otsitakse suure riskiga olustikus täiendavaid lahendusi. Kui kõrvaklappide nimel näideldakse kaotusevalu olla ja kiirustatakse. Tööle oodatavalt traadita kõrvaklappide kasutus levib ja kaotuse risk suureneb. Aeg on arendada vastumeetmetel innovatsiooni. Jaapanis Tokios registreeriti suve lõpetava kvartali 90 päeva jooksul 950 kõrvaklapi metroorööbastele kukkumise juhtumit. Iga neljas ohtlikku kanalisse. Vaadatud ja seal oli kellegi kõrvaklapp. Järelikult kardetakse Tokyo jaamast. Rööbastele iga kuu umbes 1000 eset. Kõrvaklapid on enamustest teistest kaotatud esemetest aga ühed väiksemad ja nende Ongitsemine Jämeda kruusa vahel traditsioonilise mehaanilise haarad siga on ajaliselt ebaefektiivne. Jaapanis on rongide sekundi täpsusega ajakavas püsimine püha. Mõistetud pikem kohmitsemine suure liikluskoormusega rööbastel ei ole soovitav. Ühe innovaata teise lahendusena rändaski Panasonic kruusa vahelt spetsiaalselt kõrvaklappide imemiseks loodud tolmuimeja. Esialgu on seadeldis test kasutusel Iker Bucura jaamas. Ja loodetavasti ei kuku kõrvaklapiimur ise rebastele. Kui läbi rahalise kaotuse eksperimendi prisma võiks kogu seda protsessi vaadata teistsuguse nurga alt. Pudenevad tehnilised infotükid on vaid saabuva ajastu hoiad. Oleme liikumas lakkamata ja ühes kanalis ühenduses olemise seisundi poole millega kaasneb juhuslike sündmuste risk, mis saab olla vaid ühendust lõhkuvalt negatiivne. Tehnilise innovatsiooni asemel aga võiks mõelda sotsiaalsele innovatsioonile, mille eesmärk oleks inimesel mitte tema tehnoloogia kaitsmine. Kuula varasemaid portaale R2 L2.