Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kahe aasta eest koostatud küberturvalisuse raporti hinnati maailma tabanud kuritegeliku kahju suuruseks 600 miljardit dollarit. Ükskõik kui rikas või elunenud keegi ka poleks, on see suur summa. Raha ise kaduma ei lähe, see liigub tagasi majandusse. Probleemiks on kuritegeliku majanduse kasv, ebaõiglus ja normaalse maailmaliikmete kannatatud kahju. Ohvrite seas olid ettevõtluse kõrval haiglaid, koole ja muid ühiskonna liikmetele erinevaid sotsiaalseid teenuseid pakkuvaid organisatsioone. Optimist võiks leida, et kui kahju kasvab, sünnib näiliselt eimillestki ressurssi olukorra parandamiseks. See tähendab, et kui kahjud on juba väga suured, tunduvad kaitsele tehtavad kulutused suhteliselt väikeste ja arukatena. Paradoksaalselt kui probleeme ei ole, tähendab aga sama kaitseteenus ülehinnatud. Kuigi just tänu neile ongi olukord turvaline. Sünnib omapärane rütm, milles ühel hetkel praktiliselt alati jäetakse allegooriline uks lukustamata. Millele järgnenud vargusele reageeritakse siis aknatrellide ehitamisega mistõttu ootused lõppevale aastale rajanevad optimismi senisest paremini kaitstud inforuumist. Muuhulgas loodaks ka kahjude vähenemist. Nädala alguses avaldatud värskeima infoturbeettevõtte McCarthy koostatud raportis märgitakse, et aasta lõpuks ületavad kahjud. Triljoni dollari piiri. Seega on asjade seis inforuumis halvenenud. Eelmise raportiga võrreldes on olukord praktiliselt kaks korda halvem. Baseerub 1500-l Euroopa, USA, Aasia ja Austraalia tehnoloogia valdkonna eksperdi käest saadud teabele. Osaliselt tuuakse küberruumis kuritegevusele pikanadanud kahju kasvu põhjuseks Covid viiruse isolatsioonist tingitud suuremat sõltuvust inforuumist. Kuna sellega Kaasnenud proportsionaalset turvalisuse tugevdamist inimlikult oli kaugtöö kogemust paljudele esmakordne ja kaasnev kohmakus oli nagu Talleggist eksimine karjast kaugemale võõrasse huntide vale ootavasse olustikku. Lisaks suurenes mitmemuuseum. House ja uudse onlain, teenuse tarbimine. Ja siin oli rohelisi röövlite saagiks sobivaid osapooli. Juba kaks. Ühed olid kliendid uute teenuste ilmudes nende esmakasutajatena. Teiseks oli ta ka ebatavalise majandusliku surve olustiku sattunud ettevõtjad, kes otsisid paaniliselt onlain-maailmast lahendusi majandustegevuse jätkamiseks. Kumbki sihtrühm polnud huntidega kohtunud ja pidasid elugi perruumist tavatult turvaliseks. Kuid triljoni dollari suuruse kahju jaoks jääb. Algajate röövimisest väheks. Suurimat kahju tekke allikad olid infosüsteemide pant vangistused ja lunaraha väljapressimises, infosüsteemidele ja teenustele, kontode juurdepääsu jaoks põtmeidungitsvat kalastuspettused. Ettevõtete kirjavahetuse hõivamised, nuuskurwarabile, ettevõtluse, Saladuste ja infosüsteemide kontrollimised, teabevargused ning krüptoraha hoidvate virtuaalsete seepide röövimised. Triljoni dollari eest ei siirdu kõik kurjategijatele. Osa kahjudest kantakse süsteemide taastustööde ja. Ettevõtte töö häirimise tagajärgede arvele aga ometi moodustab kahjudeks loodud hiigelsummast märgatava numbri ikkagi reaalne raha. Raha motiveerib sama rohkem tegema ja kasvatab investeeringuid kuritegeliku masinavärgi arendusse. Küberkurjategijad on tõenäosused. Mõneski tehnoloogilises arendustegevuses rahumeelset tsiviilühiskonda rajavatest inseneridest ja teadlastest ette jõudnud. Paraku on sellise oskusteabe jagamine avalikkusega vastuolus nende. Küüniliste huvidega, mistõttu peame esmalt näiteks kuritegelike tehisintellekti rakenduste läbi viga saama. Et seejärel õppida, kuidas immuunsust arendada? Paraku moodustab osa kahjudest raskesti hoomatav, kuid reaalselt majandust, turvalisust ning heaolu pärssivad nähtused. Paljud ei oska neid märgata, mida on ka raske ette heita, kui vähemalt osa ongi nähtamatu. Näiteks kaotatud võimalused. Küberkuritegevuse tõttu jäävad. Võimalustest kogemata ja neid ei osata kaitsta, kuna ei teata ju seda, mida ei teata. Teise hiilivad. Kahjuna toovad raporti koostajad välja ohvriks jäänud ettevõtetes töötajate kahjustatud moraali. Kasvab usaldamatus, levib nähtamatu passiivsusena ja pärsib positiivseid arenguid. Olukord sarnaneb paljuski covid panebeedeemiaga ja sellega, kuidas inimesed selle suhtes käituvad. Optimismiks ei ole põhjust sestap tuletist hoopiski. Kurjategijatele edu puhul õnne soovida. Kuula varasemaid portaale R2 L2.