Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Eelmisel aastal tutvustasid Google'i insenerid viitekümmend kolme kui petite kvant pikli haldavat kvantarvutit argielulise mehhaanilise maailma metafooridega ja olles sellel dekaadil arvutipittidega. Kodunenutel kulub aastaid kvantarvuti tööpõhimõtetest koosneva vestlusega harjumiseni. Sestap piirdutakse aeg-ajalt töötamise sisu selgitamise asemel tulemuste kõrvutamisega. Näiteks näiteks võrreldes kvantarvuti arvutusliku võimsust tavalise lauaarvuti omaga. Google'i näites võrreldi värske kvantarvude 200 sekundit kestnud tööd maailma võimsaima superarvutiga viimaselt kulunud sama tulemuse saavutamisele 10000 taastat. Põgusalt uudisest kuulnud vutimängusõprade südameid võis läbida magusa valu tuiksatus. Mõeldes, kui sujuvalt ja graafilise detailsusega võiks sellise arvuti abil ekraanil vastaseid nottida. Mängusõprade kurvastuseks pole aga niipea lootustki kvantarvuti taha istuda. Tegemist on alles prototüüpide loomise ja kontseptsioonide testimisega. Kriitilisemad vaatlejad ennustavad pikka ootust. Põhjuseid selleks on palju kvantbitid, kuidas te suhtes äärmiselt tundlikud, mistõttu töö on vigaderohke. Google'i testis oli üle 99 protsendise arvutuste tulemustest vigane ja vaid protsendi murdosa aeti õnnestunuks. Seega eeldab praktilisemasse kasutusse jõudmine seni leiutamata tehnoloogiaid, millega tagatakse samaaegselt teineteisele vastanduvad alternatiivseid anne positsioone kodeerivate ja omavahel põimunud informatsioonikandjate praktilisem haldamine kvant bittidele rajatud arvutamised. Tööpõhimõte erineb tänasest transistoride seisunditele ränavate bittide kontrollimisest ning eeldab ka siis teistsuguste nõndanimetatud kvantalgoritmi muide ja tarkvara arendamist. Samas võiks 300 kvantbiti abil kirjeldada teadaoleva universumi kõiki aatomeid ja seda infot saaks samaaegselt manipuleerida. Fantaasia väsib ära mõeldes, mida kõike võiks sellise haardega arvutuslikult läbi töödelda. Covid teemalises meeleolus paistaks antud detailsuses kirjeldatuna täna meie tehnilise nägemisvõimekuse piirile peituv viirusrühmaga kamakana ja viirusele nime andvat krooni moodustava iga valgulise ora külge võiks siduda kas või molekulaarse lipsu muutes viiruse inaktiivseks jõuluehteks. Taolisele võimekusele. Mõtlemine on tugevalt tiveerev, tänu millele tegelebki kvantarvuti loomise kallal maailmas sadu uurimis- ja arendusrismi. Räägitakse kvant ülemuslikkusest ehk Quantum sõpremasse staatusest mille puhul programmeeritav kvantarvuti lahendaks ülesande, mis oleks nõndanimetatud tavalise arvuti põhimõttele rajanev superarvutile praktilise aja jooksul võimatu. Viidates varasemalt kirjeldatud probleemide põgusal tutvustusele leidub kvant ülimuslikkuse saavutatavusele hulganisti kahtlejaid. Oodatavalt aga näeme lõikumas kahte maailma. Üheks on tavakodanikest maksumaksjad. Nende arusaamad rajanevad uudistes kirjeldatavale. Näiteks võib tõlgendada Google'i uudist kui seni parimat tipparvutit 10000 aasta kaugusele maha jätvat superlatiivid pakendatud raalist mis jõuab siis peagi poodidesse. Teise vektori moodustavad teadlased, kes põrkuvad kokku üha keerulisemate probleemidega. Kui sa iga väljakutse kallal nähakse vaeva, avaldavad nad väikeste edusammude kohta teadusartikleid mille sisu tõlgendatakse siis ajakirjanduses elujaatavat uudiste näljasele maailmale läbi roosamate prillide ja rahvusvaheline poliitika lisa Pulustikule oma konteksti. Sest võimekas arvutit võib vaadata ka läbi võidurelvastumise prisma. Öeldud tuleks meeles pidada seoses uudisega tänasest per arvudest 10 triljonit korda võimsamas Hiina kvantarvutist. Kirjeldatud süsteem kasutas madalal temperatuuril super juhtivate elektrooniliste materjalide rajanevate kvantbitid tipptasemel valgusega seotud footonid. Tegemist on idee demonstratsiooniga keeruliselt füüsikalise eksperimendi käigus olevat õnnestunud juhtida 76 footoni arvutusoperatsioone, millega saaks kirjeldada 10 kolmekümnendas astmes dimensionaalses seisundite ruumi tänastest superarvutitest sadat triljonit korda kiiremini. Võimsal superarvutil kuluks teoreetiliselt sama töö lõpetamisele kaks ja pool miljardit aastat. Sellisena kirjeldades polekski ju tulevikku vaja kuigi kaua oodata. Kui oleks ebamugavaid praktilisi küsimusi nagu näiteks, kust teadlased teavad, et nende kvantarvuti jutumärkides siis arvutas õige tulemuse, kui ükski tavaline arvuti seda ei suuda. Järsku pakub kvantarvuti meile osavalt pakendatud väljamõeldisi. Tulemust saab siiski kontrollida väiksema arvu kvantbittide kan arvutuste kaudu. Antud artiklis tuuakse ära kuni 30 fotoniga saavutatud tulemustega troll. Küsimuse peale, miks seda ei tehtud natukenegi suurema arvu fotonitega vastasid eksperimendi läbiviijad et nad tahtsid seda 40 footoni ise teha. Kuid pidite pooleli jätma, kui olid kulutanud superarvutiaega 400000 USA dollari eest ja vastust ikka veel ei sündinud. Seega paistab, et kvantarvuti ehitamisel ei ole puuduvaid teooriastega tehnilistest lahendustest vaid ka rahast. Kuula varasemaid portaale R2 L2.