Teil on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva 16. detsembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Eesti pank, prognoose Sa pead, majandus saavutab koroonakriisieelse taseme järgmise aasta teises pooles ja kasvab aastaga ligi kolm protsenti. Siseministeerium ja kaitseministeerium liiguvad lähemale kokkuleppele, kuidas luua politsei- ja piirivalveameti kriisireserv nii et see Eesti sõjalist valmisolekut ei kahjustaks. Täna me oleme leidnud sellise ettepaneku, et reisireservi liikmeteks saavad kuuluda inimesed, kes ei ole määratud kaitsev poolt sõjalisele ametikohale. Euroopa Liit võib anda lõpliku heakskiidu Faizer koroonavaktsiinile juba 23. detsembril. Krüptovaluuta bitcoin ületas esimest korda 20000 dollari taseme. Narva ekslinnapea Aleksei Jevgrafov valiti Narva haigla juhatuse liikmeks, kui ta peaks ka uuesti linnapeaks. Valiti oma, võib haigla juhtimine kestavad kaks nädalat. Ja mina juba haigoda hinnasõda ja kui mina osutunud valituks linnapea kohalis jätkan ka tulevikus sellega tegeleda. Kiirabi väljakutsete hulk ei ole koroonaviiruse teise laine ajal vähenenud. Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja üks teiste riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha. Eesti jalgratturite liit valis aasta parimaks ratturiks meestest Tanel Kangerti, naistest Jaanika lõivu. Ilm püsib pilves, sajab vihma ja lörtsitemperatuur nii öösel kui päeval nullist pluss kuue kraadini. Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi saavutab Eesti majandus koroonakriisieelse taseme järgmise aasta teises pooles põhist. Stsenaarium eeldab, et viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla ja piirangud eemaldatakse. Välisnõudlus hakkab aasta keskel kasvama, jätkab Janek Salme. Eesti Panga hinnangul kahaneb Eesti majandus tänavu 2,5 protsenti. See oleks palju pehmem langus, kui koroonakriisi puhkedes kardeti ning ühtlasi ka üks väiksemaid Euroopas. Suhteliselt väiksem tagasilöök teeks kergemaks ka kriisist väljumise. Keskpank prognoosib, et kui vaktsineerimine osutub edukaks ja viiruse levik saadakse järgmise aasta esimeses pooles kontrolli alla, hakkab majandus uue aasta teises kvartalis taas kasvama ja kogu aasta majanduskasvuks kujuneb 2,9 protsenti. Eesti Panga president Madis Müller ütles, et tänavune kolmas kvartal näitas, et Eesti majandus on piisavalt paindlik ja suudab kiiresti taastuda. Sellest lähtub ka meie prognoosi baasstsenaarium sellegipoolest. Kuna nüüd see viiruse teine laine on olnud üsna tugev, siis Tööpuudus sai tõenäoliselt siiski tõuseb. Samas ettevõtetel on piisavalt palju jõude seisvat ressurssi ja ka laenutingimused on soodsad, ehk siis, et kui nõudlus tagasi tuleb, siis võiksite astuda nii töökohad kui ka ettevõtted taas oma võimsuse kiiresti rakendada. Ühtlasi on Eesti pank hinnanud, et kui pensionireformi tulemusel võtab veerand teises sambas olijaist välja kokku umbes 650 miljonit eurot kiirendab see majanduskasvu ajutiselt umbes 0,6 kuni 0,7 protsendi võrra. Keskpanga hinnangul võiks Eesti majandus 2022.-ks aastaks naasta pikaajalisele jõukohasele kasvurajale. Mülleri sõnul oleks riigil siis ka mõistlik tulud ja kulud taas tasakaalu saada. See on ka üks murekoht, mis meile silma paistab, kui me vaatame riigieelarve strateegiat. See eelarvepuudujääk on tekitamas püsiva ebakõla riigi tulude ja kulude vahel. Püsikulud on piisavalt palju tõusnud, et, et riigieelarvepuudujäägis kogu prognoosiperioodi jooksul kuni aastani 2023, ehk siis et pikas perspektiivis, kui sellise eelarve poliitikaga jätkata, siis juhul, kui me ei taha, et, et püsivalt riigivõlg suureneb, siis oleks vaja kas maksukoormust suurendada või siis siiski proovida riigi kulutusi vähendada. Arutelud politsei ja piirivalveameti kriisireservi üle liiguvad kompromissi suunas. Madis Hindre räägib lähemalt. Suvel teatas kaitseminister Jüri Luik. Tema ei pea kriisireservi loomiseks tarvilikku. Eelnõu ei kooskõlasta. Teisipäeval. Pärast pikki arutelusid pani siseminister Alar Laanemann allkirja eelnõu täiendatud versioonile. Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross ütleb, et ametlikku hinnangut eelnõule neil veel pole, aga. Me oleme saavutanud nii mitmeski olulises küsimuses selle kokkuleppe. Kõige enam valmistas kaitseministeeriumile muret plaan piirata kriisireservi liikmed mobiliseerumist õppekogunemistele kutsumist. Kaitseministeerium kartis, et sellega kannataks meie sõjaline valmisolek, räägib siseministeeriumi sisekaitsekriisivalmiduse nõunik Toomas Malva. Täna me olemegi teinud sellise ettepaneku. Kreisireservi liikmeteks saavad kuuluda inimesed, kes ei ole määratud kaitse poolt sõjalisele ametikohale. Ehk siis meie värbamisallikat ei ole need inimesed, kes juba kaitseväe poolt on ära planeeritud. Kaitseväe sõjaaja struktuuris on umbes 25000 ametikohta. Ja kui isik on politsei, piirivalveameti kriisireservi arvatud, aga ta selle ajal arvatakse sõjaaja ametikohale, et siis samamoodi peatub tema tegevus reservis ja see on kindlasti üks oluline küsimus, mis selles uues eelnõuversioonis on saanud sobiliku lahenduse. Sõjalise väljaõppe on Eestis saanud umbes 65000 inimest ehk suurem osa neist on kaitseväe jaoks nii-öelda külmas reservis. Küll aga kutsutakse neidki aeg-ajalt kordusõppustele. Just külmareservi saatus tulebki kahel ministeeriumil veel arutada, soovib siseministeerium endiselt politsei. Piirivalveameti kriisireservi liikmed ei peaks mobilisatsiooniks või lisaõppekogunemistel osalema. Margit Gross. Sellisel juhul on kaitseministeeriumi kindlasti seisukoht see, et isikul on kohustus tulla õppekogunemisele ja sellest osa võtta ja ta ei saa selles osas kindlasti olla vabastatud. Niisiis, need arutelud veel jätkuvad, aga eelnõusse on tehtud veel mitu olulist muudatust, mis peaks kreisireservi mõtte teistele ministeeriumitele meeldivamaks muutma. Neist üks tähtsamaid puudutab seda, kes saab kriisireservi teenistusse kutsuda. Toomas Malva ütles, et siseministeerium soovis kriisireservi võimalikult mobiilseks teha ja sestap tegi suvine eelnõu kriisireservi kokkukutsumise. Politsei ja piirivalveameti peadirektori ülesandeks. Täna on eelnõus siis ettepanek, et see oleks vabariigi valitsus ehk siis väga kõrge tasand kokkukutsumine kriisireservi mõistes on see abs, kus tekivad siis kohustused, kohustus tekib inimesel tulla, kohustus käisid tema tööandjal teda lasta. Viimasel ööpäeval tuvastati koroonaviirus 590-l inimesel, teste tehti kokku 5903. Viimase kahe nädala nakatumisnäit 100000 inimese kohta kerkis üle 470. Sel teemal jätkab Janek Salme. Terviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma tõdes pressikonverentsil, et praegu on tegu koroonaviiruse ulatusliku ja kõrge intensiivsusega levikuga. Samas on tema sõnul viimastel nädalatel ilmnenud ka teatud stabiliseerumise märke. Uute haigusjuhtude nädalane juurdekasv langeb, see näitab siis, et haigestumine liigub stabiliseerumise suunas peamiselt siis uued, haigestunud lisandusid endiselt siis Harjumaale, möödunud nädalal ja Ida-Virumaale. Aga siia järgi tuleb siis juba Tartumaa ja Pärnumaa. Eelmise nädala haigestunud olid peamiselt, et tööealised elanikud, et nüüd on natukene stabiliseerunud isegi langenud laste seas haigestumine ning ka vanemate inimeste seas Viimase kahe nädalaga on haigestunud ka ligi 100 tervishoiutöötajat, neist pooled on meditsiiniõed. Haiglaravil on tänase seisuga kokku 324 inimest ning härma sõnul on see ka 61 protsenti ette nähtud voodikohtadest täis. Hetkel on meil siis 540 tavaravi kohta, et meil natukene on ruumi veel haiglaarvudel tõusmisel ja aasta lõpuks siis Luuakse veel täiendavad kohad, plaanime siis jõuda 659 voodi kohale, siin need tuleks siis arvestada, et kui me voodikohti juurde loome, siis selle võrra väheneb siis plaaniline ravi. Terviseameti teatel tehakse iga päev umbes 4000 kuni 7000 Eesti pühade aeg testide tegemist, katkestusi ei too, kinnitas Härma. Testimise süsteem töötab endiselt täisvõimsusel kogu pühade ajal, kui pühade ajal mõned perearstikeskused peaksid need kinni olema või on kinni, siis üks, kaks, kaks null võtab vastu inimeste kõnesid suunab testima üks, kaks, kaks, null teenuse võimsust tõstetakse pühade ajaks. Tõnu Karjatse jätkab välisuudistega. Soome terviseamet lükkas ümber ajakirjanduses levinud väited, nagu oleks esimesed koroona vaktsiinid juba saabunud Soome Faizer tekki vaktsiini jõudmisest Soome teatas ka sealne rahvusringhääling YLE. Soome terviseameti kinnitusel on tegu ilmselt arusaamatusega seest ravimitehas ei saa saata vaktsiini kliendile enne müügiloa saamist. Euroopa Liit võib anda lõpliku heakskiidu Faizer tekki koroonavaktsiinile juba 23. detsembril, teatab Reuters Euroopa Komisjoni allikatele viidates. Euroliidu seaduste kohaselt annab Euroopa ravimiamet soovituse uutele ravimitele müügiloa andmiseks. Lõpliku otsuse teeb Euroopa komisjon pärast konsultatsioone Euroopa Liidu valitsustega. Euroopa ravimiamet teatas eile, et võib anda soovituse juba 21. detsembril. Euroopa Nõukogu president Ursula Fonderlaien teatas täna, et liikmesriigid alustavad vaktsineerimisega kõik samal päeval, et ära hoida mahajäämisi. Pandeemia lõpetamiseks on vaja vaktsineerida kuni 70 protsenti ühenduse elanikkonnast. Euroopa parlament kiitis heaks määruse, mis tagab, et Euroopa Liidu raha saavad kasutada üksnes õigusriigi põhimõtteid järgivad riigid. Ühtlasi kaitseb määrus projektide elluviijaid ja tagab, et kahju peab korvama nõuete vastu eksinud liikmesriik. Määrus kehtib nii üksikute koiga süsteemselt rikkumiste korral. Niisiis hõlmab määrus ka õigusriigi aluspõhimõtete nägu, demokraatia heaselt sõltumatu kohtusüsteemi õõnestamist, kui need ohustavad ühenduse raha võtamist. Määrus jõustub esimesel jaanuaril. Krüptovaluuta bitcoin ületas esimest korda 20000 dollari piiri. Aastaga on riskivaluuta väärtus tõusnud 170 protsenti. Seda on hoogustanud suuremate investorite huvi, kes näevad tunnustamata krüptovaluutas kiire teenimise võimalust. Huvi tiivustavad ka selle puutumatus, inflatsioonist ja ootused. Et bitcoini saab ametlik maksevahend. Koroona teemadel võib lisada, et Lätis ja Leedus löödi taas negatiivseid rekordeid. Lätis tuvastati viimase ööpäevaga 1023 uut koroona nakkuse juhtu Leedus 3418 aga Eestis toimub riigikogu homne viimane kogunemine kaugistungina. Ettepaneku tegi Reformierakonna fraktsioon. Kallas põhjendas oma ettepanekut sellega, et oht on endiselt üleval. Lisaks on tema sõnul suures saalis rahvasaadikud üksteise kõrval tihedasti. Seega on vaja kaugtööle minna hääletamisel võiksidki kaugtöö pooldajad 42 40, kusjuures lisaks reformierakondlastele sotsiaaldemokraatidele pooldasid sellist otsust, kui mõned keskerakondlased ja mitmed jätsid hääletamata. Ta parlamendisaadikud, kes soovivad ja saavad, võivad siiski koguneda ka riigikogu saali kuid on siis võimalus osaleda distantsilt. Narva ekslinnapea Aleksei Jevgrafov valiti Narva haigla juhatuse liikmeks, samal ajal soovib ta ikkagi uuesti ka linnapeaks saada. Sellest Jüri Nikolajev. Narva haigla nõukogu esimehe Irina Janovitš sõnul palgati Aleksei Jevgrafov Narva haiglasse selleks, et parandada koroonakriisi ajal haigla strateegilist juhtimist. Narva haigla kauaaegne juht Olev silland jätkab ülemarstina. Küsimus on selles, et natuke selt muuta juhtimisNarva haiglas ja teha niimoodi, et Olev silland abistab pigem ja rohkem meditsiinilises teenuses, aga Aleksei võtab enda peale juhtimist ja strateegilist juhtimist. Aleksei Jevgrafov panustab haiglat juhtides oma linnapea kogemusele ja kontaktidele. Tulevad investeeringud, ma loodan, et need investeeringud tulevad. Mul on kontaktid ministeeriumis, ma tean, kellega ma pean rääkima sel teemal ja kylla asjast. Sellega tegelen. Samas ei loobu Aleksei Jevgrafov linna juhtimise ambitsioonist Kuiaga Jevgrafov detsembri lõpus linnapeaks valitakse siis, mis mõtet on kahenädalasel haigla juhtimisel. Nii palju kui võin, aga tegelikult minagi juba tegeles Narva haiglaga hinnasõda ja kui mina osutunud valituks linnapeakohalist, mina jätkan ka tulevikus sellega tegeleda, aga praegu peame keskenduma ikka tänase päevani. Ja Irina Janovitš, kes on volikogus Kodulinn Narva fraktsiooni esimees 30. detsembril Aleksei Jevgrafov tuleb esitatud meie poolt ka linnapea valimistel Sibula valimistel ta ei võida. Aeg näitab aga praegu, tänasest päevast. Ta on juhatuse liige Narva haiglas. Narva volikogus hiljuti loodud koalitsiooni linnapeakandidaadi Katri Raigi hinnangul on haiglas toimunud juhi muutuse taga pigem soov tekitada segadust ja tagada endale sissetulek. Siin tuleb tähele panna, et kolm ühte fraktsiooni kuuluvad poliitikud tegid ausalt öeldes endale väga kasuliku tehingu. Haigla nõukogu esimees on endine linnavolikogu esimees, kes endisele linnapeale sokutas. Tahaks väga hästi tasustatud 6000 eurose kuupalgaga töö, selle käigus siis endine haigla juhatuse liige doktor silland saadeti ravijuhiks, mis kindlustas omakorda tema positsiooni. Mina ei näe siin kopika eest soovi lahendada. Narva haigla juhtimisprobleeme. Aleksei Jevgrafovi sõnul on haigla juhatuse liikmel suur vastutus ja töökoormus kuid kas juhi palk on tõepoolest 6000 eurot, seda ta veel ei tea. Ma ei tea, ma ei kirjutanud lepingut, aga mulle tundub, et vähem jätkan samadel tingimustel, mis olid endisel juhatuse liikmel. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Kiirabis ei ole väljakutsete arv võrreldes kevadise koroonaviiruse leviku perioodiga vähenenud, küll aga suurenenud koroonaga seotud väljakutsete arv. Sel teemal Kadri Põlendik Kevadine eriolukord vähendas märgatavalt kiirabi väljakutseid, praegu seda öelda ei saa, märkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas. Võib-olla mingit osa natukene vähem ja covidi osa on rohkem, nii et keskmisena ei ole olulist vahet. Lihtsalt väljakutsete pikkus on oluliselt pikem. Rohkem aega kulub masinate desinfitseerimise tõttu umbes 10 protsenti. Tallinna kiirabi tööst on seotud Covid 19 haigete abistamisega. Seetõttu on pealinnas tööl kaks lisabrigaadi. Põhjus, miks kiirabi väljakutsete arv pole sügisel vähenenud, on selles, et ühiskonda pole nii-öelda lukku pandud, märkis Adlas. Väljakutsed on tavahaigused ja lisaks Covidi väljakutsed, mida natukene vähem on vägivallatraumat siuksed, spordi ja libeduse traumad. Väljakutsete arv on samal tasemel ka Tartu kiirabi tööpiirkonnas, kuhu jääb 14 linna ja asulat nii Lõuna-Eestis kui ka Järvamaal. Visiitide põhjused on suures pildis samad nagu kogu aeg, ütles Lõuna-kiirabistaabi juht Andras lauga. Mets. Mis teeb kiirabi töö praegusel hetkel kindlasti raskeks ja nii-öelda aeganõudvamaks on siis kõik need muud kutsed, kus covidi diagnoosi ei ole, kus on mingisugused ülemiste hingamisteede tunnused, et kus me peame siis ka enda kaitsmiseks kasutama isikukaitsevahendeid nagu põhjalikult see Covid väljakutse või keeldud Covid väljakutse ei ole suur probleem. Oskame käituda ja kõik need muud, kellel veel ei ole kinnitatud diagnoosi, need on siis nagu töömahukad. Narvas on lauga metsa sõnul oluliselt kasvanud koroonaviirusega seotud visiitide arv, mistõttu on lisatud üks brigaad kiirabi oleks kogu aeg kättesaadav. Tartu kiirabil oli viimane päev 11 kinnitatud covid visiiti, siis neil on keskeltläbi 40-st visiidist 10 visiiti ja Narva kiirabi üheks probleemiks oli siis et need inimesed kutsuvad, et nad saavad kovitajagnoosi kohe kutsuvad kiirelt, et mis nüüd saab? Nad kindlasti kõiki nendest patsientidest, kes kiirabi kutsuvad, hospitaliseerib ja neid siis nagu kurnas Kiirabide töötajate ridu on hõrendanud ka koroonaviirusega nakatumine või lähikontaktseks muutumine. Viimane on teema Tallinnas, sõnas Raul Adlas. Istuvad oma 10 päeva ära, see tähendab seda, et me peame natukene tõstma oma töögraafikuid ringi ja eks ta paneb natukene koormused töötajate leidmisel, aga hetkel meil võrreldes võib-olla mõne haiglaga ei ole hetkel nii suurt katsenaga. Tartu kiirabi tööpiirkonnas on tõsisem seis, ütles Andras Laugamõts. Meil on praegu 11 töötajat, Covid positiivsed ja 13 töötajat on meil siis märku, kui praegusel hetkel eneseisolatsiooni. Õnneks tundub, et nemad ei nakatunud. Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille seas edasine valik tehakse. Komisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus on väga rõõmustav, ainuüksi eelvaliku tegemine oli väga keeruline. Komisjoni kuuluva Signe Kivi sõnul oli aga lõplik valik üllatavalt konsensuslikke volitusi. Siis iseloomustavad läbi mõeldud kontseptsioon ja regionaalsed projektid. Meil oli võimalus kõigil oma 10 eelistust esitada ja selles Need kooruski välja siis lõplik nimekiri, mis täna avalikustati, kõige olulisem, et ta oleks eesti kultuurile vajalik ja et ta sisaldaks endas ainult ühte funktsiooni way, et see objekt oleks kasutatav ja nagu tema tegevused laieneksid mitmele valdkonnale. Ja me pidasime väga vajalikuks ka niisugust regionaalset aspekti. Loomulikult kui need projektid esitati, siis tegelikult oli ka juba nii kirjalikus taotluses kui ka pärast esitlusel näha, kuivõrd hästi on üks või teine objekt, nagu läbimõeldud need sõelale jäid. Nende puhul ei tekkinud kahtlust, et kui komisjon nad nimekirja jätab ja kaks nendest peaks valituks osutuma et nad tõesti ka siis valmis ehitatakse. Neile, kes riiklikult tähtsa kultuuriehitis ettepaneku tegid ja nüüd valitute sekka sait tähendab järgmisse vooru pääsemine oma ideega edasi töötamist, visiooni täpsemaks muutmist sellest Jane Saluorg. Nii näiteks ütleb Tartu linnapea Urmas Klaas, et alates uue aasta jaanuarist hakkab Tartu südalinna kultuurikeskuse ideega veelgi suurem ettevalmistustöö, et riigikogu kultuurikomisjonile lõppvooruks esitada. Praegusest põhjalikum visioon. Kindlasti on väga oluline riigikogu järgmine otsus, ehk siis riigikogu valik, millised on need objektid, mis Kultuurkapitali rahastuse saavad südalinna kultuurikeskusega? Me oleme teinud põhjalikke ettevalmistustöid, seda kultuurikomisjon esile tõstis. Too projekt on nii põhjalikult ja nii palju osapooli haaravalt läbi mõeldud. Meil on ka kaks majandusanalüüsi tellitud, aga loomulikult me saame ja peamegi minema täpsemaks eskiiside osas ning ette valmistama ka projekteerimist. Eelarve on järgmise aasta oma, mis selleks tegevused ette näeb? Järgmisse vooru pääses ka Narva Kreenholmi kultuurikvartal manufaktuur, mille arendusega tegeleb Narva Keithi. Osaühingu tegevjuht Jaanus Mikk räägib, et järgmiste sammude tegemiseks ootavad nad riigikogu kultuurikomisjonilt täpsustavaid küsimusi, millele vastad ja arendustööd edasi, tehes visiooni selgemalt ka ühiskonnale esitleda. Kõigepealt see on väga rõõmustav uudis, et ikkagi pandi tähele Kreenholmi kui tähtsakult tuleviku kultuuriobjekti. Mida see meile edasi nüüd tähendab, on see, me peame minema detailsemaks, tuleks tõenäoliselt alustada sellest, et tellida arhitektidel eskiisprojekt, vaadata, kuidas on võimalik sinna meie ideed rakendada ja tekitada sinna selline kultuurikeskkond, erinevad saalid näituste jaoks, kontserdite jaoks asteljeede jaoks tekiksinile, loomelinnak, sinna, seda kontseptsiooni nimelt järgmise poole aasta jooksul siis edasi arendada, et tekitada see usutavust sellest projektist. Milliseks muutub ilm sellest räägib maile Meius. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, Ida-Eestis sajab kohati nõrka vihma, enne keskööd ka lörtsi. Mitmel pool on udu. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10, põhjarannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli, saartel kuni kuus kraadi. Homme päeval sajab kohati vähest vihma ja on udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 11 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul lõunakaarde. Õhutemperatuur on null kuni pluss neli, saartel kuni pluss kuus kraadi. Ja spordiuudised Johannes vedru Eesti jalgratturite liit kuulutas välja 2020. aasta parimad ratturid. Aasta mees rektoriks valiti IF roosaic ning meeskonna eest väga tugeva hooaja alguse teinud ning sügisel Itaalia velotuuril osalenud Tanel Kangert. Kõige õnnestunum maks võistluseks saab lugeda Pariisi Nice'i velotuuri, kus 33 aastane Kangert oli kaheksas. Aasta naisrattur on maastikurattur Janika lõiv kes jõudis tänavu rahvusvahelise alaliidu edetabelis viiendale kohale. Tokyo olümpiapääset püüdev lõiv oli maailmameistrivõistlustel 20. ja Euroopa meistrivõistlustel 11.. Eile lõppes avalduste esitamise voor Eesti naiste korvpallikoondise peatreeneri kohale. Tähtajaks laekus korvpalliliidule 31 avaldust. Suurem osa konkursil osalejatest on välismaalased. Nüüd hakatakse kandidaatide ringi avalduste põhjal kitsendama. Lõpliku otsuse. Uue peatreeneri isiku osas sobib Eesti korvpalliliit teha jaanuaris. Kiiruisutaja Marten Liiv on alates käesolevast hooajast treeninud Hollandis, kus ta kuulub profitiimi ikka hookoosseisu. Kiiruisutajate võistluskalender on koroonaviiruse levimise tõttu tavapärasest totaalselt erinev. Tagantjärele võib aga öelda, et liiv on oma treeninggruppi valikuga asjaolusid arvestades 10-sse tabanud. Sisuliselt kõik käesoleva hooaja tähtsad rahvusvahelised võistlused peetakse Hollandis Heerenveenis täpsemalt öeldes isegi samal jääovaali, mille liivigapäevaselt trenni teeb. Intensiivne ja tähtis võistlusperiood peaks algama jaanuari keskel Euroopa meistrivõistlustega. Viimastel kuudel on 23 aastane Eesti rekordimees saanud vormi testida Hollandi kohalikel võistlustel. Marten Liiv. Tegelikult ma olen see hooaeg päris palju võistlen, hetkeseisuga on suhteliselt hästi kõik viimased võistlused, ainult sõitsime 500. meetris Euroopa kiirema aja ja ajaks 35 37. Ja 28, november 70 tuhandet meetrit ja sõitsin selle hooaja kiire maja ja samuti ka Euroopa kiirem. Ja, ja siis üks null 962. Tänase päevakaja materjalid ongi teieni toodud aitäh kuulamast.