Päevakaja võtab kokku neljapäeva seitsmeteistkümnenda detsembri olulisemad sõnumeid, stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Euroopa riigid loodavad lähipäevil selgeks saada, kui suured on ravimifirma Pfizer. Esimesed vaktsiini tarned alguses pakuti kõigile alla 10000 doosi, aga viiruse vastu on tarvis suuremaid koguseid. Eesti poolt oleme öelnud, et me saame selle esimese tarnekoguse ära kinnitada, kui meil on olemas kindlus, millal ja kui suures koguses toimubki nädal. Terviseameti andmetel lisandus Eestis viimase ööpäevaga 733 positiivset koroonatesti. Lätis kehtivad esmaspäevast veelgi rangemad piirangud koroonaviiruse ohjeldamiseks. Meetmed on jõus kolm nädalat. Raudtee soovib suurendada Tallinna-Rapla raudteelõigu läbilaskevõimet. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ütleb, et enne 2020 neljandat aastat pole mõtet töid teha, kuna alles selleks ajaks jõuavad kohale uued tellitud rongid. Tulevikus peaksime tahtma graafikud pühendatud liputunniloomel probleem. Balti jaam olid takistuseks. Aga tänases balti jaama ümber ehitataks ja on ka juba uusi ronge tellitud. Vene president Vladimir Putin andis täna oma traditsioonilise aasta pressikonverentsi, mis seekord puudutas põhiliselt kuna kriisi ja selle mõjusid majandusele Tartusse. Aparaaditehases on üles pandud näitus Valgevene tulevik naisteväega. See näitus on eelkõike sellisest inimlikust jõust, mis vallandab meisku reaktsioon millelegi ebaõiglasele ja sillale. Rahvusvaheline spordiarbitraaž määras Venemaale kahe aasta pikkuse rahvusvaheliste spordivõistluste keelu, mis kehtib 2022. aasta lõpuni. Venemaa sportlased saavad võistlustest osa võtta varase lipu. Allilm on eeloleval ööl pilves, kohati sajab vihma ja lörtsi ning on udu. Kesköö paiku jõuab saartele vihmasadu, mis laieneb üle mandri ja sisemaal tuleb lörtsi ning ida pool ka lund. Homme pärastlõunal sadu harveneb. Õhutemperatuur on miinus ühest kraadist öösel kuni pluss seitsme kraadini. Homme päeval. Ja nüüd kõigest järgemööda, Euroopa Liidu liikmesriikides algab vaktsineerimine koroonaviiruse vastu 27. detsembril. Nii kinnitas Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien täna Twitteris. Selleks peab Euroopa ravimiamet oma esmases päevasel koosolekul Pfizer i ja Biontech i vaktsiinile müügiloa andma. Euroopa komisjon võiks vaktsiini lõplikult heaks kiita 23. detsembril. Eesti proovib koos teiste Euroopa riikidega aga selgusele jõuda, kui suuri vaktsiini koguseid suudab ravimifirma Pfizer esimeste tarnetega pakkuda. Esialgu pakuti kõigile alla 10000 doosi, millest viiruse vastu suurt abi pole. Mõned olid sellega nõus, Eesti mitte. Madis Hindre räägib lähemalt. Novembris sõlmis Euroopa Komisjon Ameerika ravimifirma Faizeriga raamleppe 300 miljoni vaktsiinidoosi ostmiseks. Eesti peaks sellest saama 600000 vaktsiinidoosi. Viimastel päevadel on mitmed Euroopa riigid teatanud, et nemad saavad esialgu 9750 doosi. Rootsi vaktsineerimise koordinaator Richard Bergström ütles Rootsi raadiole, et ligi 10000 vaktsiinidoosi ei mõjuta küll viiruse levikut, aga see-eest võib see tõsta rootslaste moraali. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler maris Jesse ütleb, et sellist kogust pakkus Pfizer kõigile liikmesriikidele. Eesti poolt oleme öelnud, et me saame selle esimese tarnekoguse ära kinnitada, kui meil on olemas kindlus, millal ja kui suures koguses toimub teine tarne. Eile kogunesid liikmesriigid koosolekule Kõlas ka see üleskutse eile Euroopa Liidu siis sellel tervishoiuministeeriumite videokonverentsis, et palun, ärme anname järgi sellele nagu väljastpoolt tulevale survele, vaid ikkagi toimetame ratsionaalselt ka ette valmistatud kavade alusel. Ehk teisiti öeldes sarnaselt Eestile loodab Euroopa komisjonilt Faizer lepib kõigi liikmesriikidega kokku mitte ainult esimese peaasjalikult telepildi jaoks mõeldud tarne, vaid ka teise vaktsiini koguse, millest päriselt abi on. Omaette küsimus on, kuidas kokkulepped sünnivad. Maris. Jesse ütleb, et konkureerivaid läbirääkimisi liikmesriigi ravimifirmaga ei pea. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets selgitab, et täpsemalt numbreid peaks selguma liikmesriikide jaoks lähipäevil. Jaotuskava pannakse kokku liikmesriikidega, ühiselt komisjoni koordineerimisel. Ehkki Euroopa Komisjoni vaktsineerimiskava koordinaator suhtleb otse Faizeriga, lepitakse konkreetsed tarned ikkagi kokku liikmesriikide ja ettevõtte vahel. Kasemets kinnitab, et ükski Euroopa Liidu riik teiste arvelt oma osa suurendada ei soovi. Siin riigid on kõik olnud solidaarsed ja näidanud üles niisugust head koostöötahet ja omavahelist koordineerimist. Aga üks Euroopa Liidu riik paistab selles arutelus eraldi silma. Prantsusmaa peaminister Jean Castex ütles eile parlamendi ees, et nemad saavad 30.-ks detsembriks esimesed miljon ja 160000 vaktsiinidoosi. Veel 677000 doosi peaks nad saama viiendal kuni kuuendal jaanuaril. Kuidas teha Prantsusmaa seda, mida kõik teised Euroopa Liidu riigid veel läbi räägivad? Keit Kasemets ennustama ei hakka. Aga mis on riikidel veel võimalik teha, on siis see, et selle komisjoni ühise strateegia väliselt veel ise osta, siis otse vaktsiine lisaks. Samas kinnitab Kasemets, et isegi kui mõni riik peab oma läbirääkimisi, siis see Euroopa jagamiskava ei mõjuta. See kokkulepe liikmesriikide vahel on ka see, et kõigepealt täidetakse siis seda ühist lepingut ja riigid saavad endale lisadoose soetada. Terviseameti andmetel lisandus viimase ööpäevaga 733 positiivset koroonatesti suri neli inimest, kokku tehti teiste 6116. Positiivsete testide osakaal oli seega ligi 12 protsenti. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on nüüd 491,8. Viiruse tõttu on haiglale ravil 323 inimest ehk ühe võrra vähem kui eile juhitaval hingamisel on 16 patsienti. Siit edasi läheme aga välisteemadel ja Kai Vare, palun. Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier teatas Twitteris, et läbirääkimistel Ühendkuningriigiga on tublisti edasi mindud. Tema sõnul on raske aga võimalik homse päeva jooksul kokkuleppele jõuda. Briti läbi rääkima küll ka ütles aga, et kokkuleppele jõudmise tõenäosus on vähem kui 50 protsenti. Euroopa Parlamendi liidrid on öelnud, et pühapäev on viimane tähtaeg, lepingu tekst nende lauale jõuaks. Parlamendi liikmed on rõhutanud, et ei taha kiirustada ja neil peab jääma aega lepingu läbivaatamiseks. Maicel Ko sõnul kaldub asi kahjuks sinnapoole, et kokkulepet ei sünni. Ülemineku aeg lõpeb 31. detsembril. Prantsusmaal kalees on viimastel nädalatel tekkinud pikad veokite järjekorrad. Ettevõtjad on mures, et kui lepingut ei saavutata, tekib aasta algul piiri ületustel suur segadus. Samuti hakkavad uuest aastast kehtima tollimaksud. Veokite järjekord on rohkem kui 10 kilomeetri pikkune. Venemaa president Vladimir Putin ütles täna oma iga-aastasel pressikonverentsil, et praegu on veel vara rääkida sellest, kas ta kandideerib uuesti presidendiks. Tema praegune ametiaeg lõpeb 2024. aastal. Ma pole enda jaoks veel seda otsust teinud, kas lähen 24. aastal valimistele või mitte. Riigi stabiilsel arengul on suur väärtus. Formaalselt on rahvalt luba olemas, aga ma vaatan, kas teen seda või mitte, ütles Putin. Ta kiitis Venemaa koroonavaktsiini, aga tunnistas, et teda ennast veel vaktsineeritud ei ole. Venemaa president süüdistas USAd uue võidurelvastumise algatamisest. Ta kutsus üles pikendama strateegiliste tuumalõhkepeade arvu piiravat start lepingut, mis järgmisel aastal läbi saab. Politoloog Karmo Tüür kommenteeris Putini pressikonverentsil. Vladimir Putini selle aasta pressikonverentsi peamine märksõna on hõre. Praktiliselt kõik küsimused taandusid ühele teemale, pandeemia, koroonaviirus ja selle mõju majandusele ja inimeste sissetulekule, et Vladimir Putini vastused olid selles mõttes täiesti etteaimatavad, me oleme paremini toime tulnud, seal oli kõik, ta võiks tavapärane, ainukene motiiv, mis kordus mitmeid kordi eri sõnastustes oli, viige vaenulikele välismaistele eriteenistustele muule välismaisele sekkumisele. Vaadates kaamerasse teatas Vladimir Putin, kaunista sõnadega. Väline sekkumine ei too mitte kunagi mitte midagi head. Ja nüüd läheme Lätti. Läti valitsus otsustas veidi aja eest karmimate koroonapiirangute kasuks. Ragnar Kond on valmis vahendama. Tere õhtust, Ragnar ja mis siis esmaspäevast Lätis muutub? Tere õhtust, karmimad piirangud on tõepoolest, aga ma ütleksin, et näiteks kaubanduses on need ka täpsemalt, sest Lätis on kehtinud praegu kaubandusele erireeglid nädalavahetustel, ehk siis laupäeval ja pühapäeval ja alates siis nüüd sellest laupäevast kuni 11. jaanuarini on Lätis siis kaubandusele üheselt piirangud ja nende piirangute või siis nende kaupade nimekiri, millega kaubelda võib, peaks õige pea siis majandusministeeriumi kodulehele ka ilmuma. Aga põhimõtteliselt on Läti valitsuse eesmärk, et vältida vähendada igasuguseid kontakte. Et inimesed ei koguneks ja noh, seejuures võib-olla ei olegi nii tähtis see, et kas üht või teist paned osta, saab või mitte, kui ma vaatan seda nimekirja, mis praegu on avalikkuseni jõudnud, siis siit ma näen, et lähtutud on põhimõttest, et peab müüma või võib müüa siis neid kaupu, ilma milleta kolm nädalat inimesed hakkama ei saa. No siin on näiteks toidukaubad, hügieenikaubad, esmased majanduskaubad, mobiiltelefonitarvikud, loomatarvikud, loomad, toit, et lahti on ka apteegid ja nii edasi ja, ja seejuures võib müüa ka siis alkoholi ja sigarette. Nii et see nimekiri täpsustub. Aga põhimõtteliselt lähtub jah siis põhimõttest, et, et jätta lahti need kauplused ja müüa neid kaupu, ilma milleta ei ole kolm nädalat võimalik hakkama saada. No rangetele piirangutele vaatamata on Lätis ikka veel terve hulk kohti, kus üks-üks-ühele ikkagi inimesed kogunevad kus samamoodi see viirus levib ja nüüd on siis pandud ka täiesti kinni kõik igasugused iluteenistused, juuksurid, kosmeetikud, maniküüriteenused ja nii edasi ka fotograafiateenused näiteks, ja piiranguid on ka kultuuri sporditegevuses, et ka siin on siseruumides igasugune tegevus täiesti nüüd kolmeks nädalaks keelatud ja mida ütles peaminister Karinš just äsja, et kuigi piiranguid liikumispiiranguid Lätis praegu ei seata, on see oht, et kui olukord ei parane, siis 10 päeva pärast neid ikkagi kehtestatakse. Läti valitsus eeldab, et inimesed lähtuvad nendest piirangutest, peavad nendest kinni ja tuleb niisugune rahulik kodune jõuluaeg, mis siis 10 päeva pärast peaks need nakatumisnäitajad allapoole viima. No Lätis on praegu haiglates olukord väga hull, seal lähedal patsientide arv juba õige pea 1000-le. Ja nagu riigipea infektsionist professor Uga Dumpis just äsja ütles, on Läti jõudnud olukorda, kus elu ei ole enam selle pandeemia pärast turvaline, nii et saame näha, kas piirangud siis aitavad või mitte. Aga põhimõtteliselt on Läti osanud jah, leida niisuguse hea tasakaalu, kuidas püüda neid nakatumisvõimalusi vähendada, aga samas hoida ka ikkagi igapäevaelu lahti. Aitäh Ragnar Kond. Ja edasi läheme jälle koduste teemadega, nimelt Edelaraudtee tahab Tallinn-Rapla raudteelõigu läbilaskevõimet suurendada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ütleb, et võimalik rahastuse Euroopa Liidu struktuurifondide selgub järgmise aasta kevadeks. Kui finantseeringut ei tule, on üks variant. Edelaraudtee küsib töödeks laenu Erle loonurme. Edelaraudtee juhatuse liikme Rain Kaarjas sõnul on Edelaraudtee tahtnud Hagudi, Saku ja Männiku möödasõidukohti projekteerida ja välja ehitada juba pikemat aega. Tehnilised lahendused tööde alustamiseks on olemas. Me oleme aja jooksul juhtinud sellele tähelepanu, et seal on meil probleem, et kui tulevikus me peaksime tahtma liiklusgraafikut tihendada, siis tiputundide on meil probleem. Balti jaam olid takistuseks aga täna, kus balti jaama ümber ehitataks ja on ka juba uusi rongi tellitud. Tellitud on kuus uut reisirongi ja tööd, raudtee läheksid maksma 4,7 miljonit eurot. Eks seal on kaks põhimõttelist võimalust, eks ole, et tuleb ju nii-öelda siis riigiabi või siis, kui seda teha nii-öelda oma vahenditest ehk siis laenuvahenditest, siis siis noh, eeldaksime seda, et see investeering on siis ka sattunud vabariigi valitsuse poolt kinnitatud prioriteete investeeringute nimekirja. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna juhataja Ain Tatter. Ta ütleb, et järgmise aasta riigieelarvestrateegias rahatöödeks ette nähtud ei ole. Kuna uued rongid jõuavad kohale 2024.-ks aastaks, on läbilaskevõime suurendamine vajalik just selleks ajaks ja rahastama peaks seda Tatari sõnul Euroopa liit. Sellist raudtee investeeringute tegemine on kõige mõistlikum riigi vaatest ikkagi Euroopa struktuurivahenditest. Kuna juhul, kui me laseksime Edelaraudtee endal laenu võtta ja oma vahenditega ära teha, siis riik peaks kinni maksma. Niisiis selle laenuintressi laenuteenimise kuludeks ärikasumi ja seda pika aja jooksul, tähendab, ütleme, suurusjärgus pool miljonit oleks dotatsiooni riigina, et siin kümmekond aastat juurde maksma, siis Elroni läks. Aga juhul, kui me teeme selle Euroopa struktuurivahenditest ühekordse investeeringuna, siis riigieelarvele pikaajalise mingit täiendavat kohustuse lisama. Kui tõenäoline see on, et Euroopa Liit annab raha, sest nagu ütles ka Rain Kaarjas, et Türi-Lelle raudteelõik näiteks tehti siis nendepoolse pangalaenuga Jah, natuke Jüri ränne ongi sõnade erand, eks ole, kus me sellel perioodil Euroopa vahendid ei leidnud ja see tehti ettevõte oma vahenditega ja me maksame seda pikaajaliseks siis läbi Elleni toetust riigieelarvest. Ain Tatari sõnul selgub võimalik rahastus Euroopa Liidu struktuurivahenditest järgmise aasta kevadel, tõenäoliselt märtsis. Politsei ja piirivalveamet alustab esimesel jaanuaril uute passide väljaandmist. Passide kujunduses on tähtsal kohal Eestimaa loodus ja Eestile omased elemendid. Sisekaantel on kujutatud rannikuäärt ja tasast merd. Sisulehtedel on aga Eesti metsades elavad loomad ja linnud. Uurides passi luubiga võib näha väikeses kirjas lauseid, näiteks ilvese juures on lause puhkab, kui on meie ümber vaikus ja karu juures. Eesti mets on ilus. Eri valguses muutub pass öiseks Eestimaaks. Riik toetab tugiteenuste keskuse kaudu laevafirmasid Tallink Grupp viiking laine Keroline DFDS-i Eesti filiaali kokku 20 miljoni euroga, et hüvitada koroonaviirusest tingitud piirangutega tekitatud kahju. Lõviosa toetusest ehk 15 miljonit eurot läheb tallinkile riigi tugiteenuste. Keskuse sõnul tekkis rahvusvahelise reisijateveo kadumise tagajärjel laevaliinioperaatoritele vältimatu kahju, mille hüvitamine on põhjendatud. Eesti elektrisüsteemihaldur Elering otsustas, et Enefit kriinile kuuluv Tootsi tuulepark ei saa taastuvenergia toetust. Eesti energia võib otsusega kaotada üle 100 miljoni euro ja kaalub selle vaidlustamist. Hando Sutter ütles, et kui Eestis pole võimalik tasuvaid taastuvenergia investeeringuid teha, peab riigifirma selle valdkonna investeeringut tegema väljaspool Eestit. Täna elektriturg on selline, et selliseid suur ja väga pikaajalisi tuuleinvesteeringuid vastu seda turgu vähemalt hetkel teha ei ole võimalik. See mingi skeem on vajalik. Paljud riigid seda pakuvad näiteks Poola hästi aktiivselt. Ja, ja kui me Eestis ei suuda nagu paika saada, et kuidas siis need investeeringud Eestis ära teha, siis noh, meie tegevust saab olema see, et me investeeringud lähevad Eestist välja ja sellest on mul eestlasena väga kahju, et meie, meie ala, kus me toimetame Poolast kuni Soomeni ja lihtsalt see võiski põhjustada seda tuulepargid tulevad kuskil mujal kui Eestis ja kuna Tootsi elektrijaam tuuleelektrijaam on tollel ajal, kui teda on arendatud ja ehitust on alustatud, kui see skeem kehtis ja ausalt öeldes on see tänaseni ainukene kehtiv toetuse skeem siis me näeme, et see on täiesti iseenesestmõistetav, et selle skeemi järgi peaks toetuse saama ja saaks selle tuulepargi valmis ehitada ja veel kord tarbijatele koormus ei suurene, sest lagi on seal peal. Et üle kolme, kahe miljoni aastas tuuleenergiale selle skeemi järgi toetust minna ei saa. Sutteri sõnul on Tootsi tuulepargi arendamisse investeeritud 10 aastat ja 50 kuni 60 miljonit eurot. Fotografiska jõudis esmakordselt Tartusse aparaaditehases on üles pandud näitus Valgevene tulevik naisteväega, kus esitatakse kohalike naisfotograafide pilte Valgevene meeleavaldustest. Joakim Klementi lugu. Näitusel on näha nelja Valgevene photography jäädvustusi. Fotografiska Tallinna tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul on erinäituse eesmärgiks tuua tähelepanu ühiskondlikult olulisele teemale. See näitus on eelkõige sellisest inimlikust jõust, mis vallandab meis kui reaktsioon millelegi ebaõiglasele ja ka vägivallale. Et see näitus on Valgevene naiste väest, kes tulid tänavatele vastureaktsioonina valitsuse äärmiselt vägivaldsele suhtumisele oma inimestesse. See näitus on põhiõigusest rääkida sellest, mis meile meile südamele, mis, mis on õige ja rääkida seda niimoodi, et keegi meid maha ei suru. Aasmäe lisab, et näitus tuletab eestlastele meelde, et meie kättevõidetud vabadus on habras ja aitab mõista valu, mida tunneb ka siinne Valgevene kogukond. Tartus elav valgevenelanna Volha kaskeevitš loodab, et näitusega jõuab rohkemate inimesteni tõeline pilt Valgevenes toimuvast. Et see oli huvitav, kuidas Valgevene jõuorganid ei mõistnud, mis ohtu neile naised võivad osutada. Meeleavalduste esimestel päevadel oli oht, et olukord muutub, veel vägivaldse läks, aga 12. augusti hommikul kogunesid naised pea juhuslikult ja läksid tänavatele valges riietuses koos lilledega. See oli suur sümbol, et Valgevene rahvas tahab, et meeleavaldused oleksid rahumeelsed. Margit Aasmäe sõnul viiakse näitus pärast Tartut veel ka Narva. Lisaks fotosid näha ka veebis. Füüsiline näitus on ainult üks osa sellest näitusest, et näitusel on virtuaalgaleriis, mis on kättesaadav meie veebilehekülg. Neljas keeles lugu siis Valgevene naiste väest ja peale galeriis on kättesaadavad hoopis rohkem pilte, kui mis siin näha on. Täna iga pildi taga on lugu ja samamoodi on nelja foto graafi videod, lood sealt virtuaalgaleriis kättesaadavad. Sünoptik taimi paljak räägib nüüd ilmast. Öö hakul on meil sajuhooge üksikuid ja need on nõrgad, kohati on ka udu. Keskpaiku jõuab aga saartele tihedam vihmasadu laieneb mandrile ja liigub edasi sisemaa suunas. Sadu tuleb siin olla põhiliselt lörtsi, osalt ka lumena ja muutub hommikul siingi tihedaks. Kagu ja lõunatuul tugevneb nelja kuni üheksa, rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Hommikul pöördub saartel edelasse. Õhutemperatuur on miinus ühest Virumaal kuni pluss kolmeni, lääne pool, saartel on kuni pluss viis kraadi. Päev on madalrõhkkonna servas pilvine. Lääne-Eestis sajab hommikupoolikul vihma ja lörtsi, keskpäeva paiku mõneks tunniks sadusid hõredamalt. Õhtupoole lisandub taas vihma, Ida-Eestis sajab lörtsi ja lund, sadu on tihe. Õhtul läheb sealgi üle vihmaks. Tuul puhub Ida-Eestis, kagust ja lõunast, Lääne-Eestis edelast ja läänest neli kuni 10, rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul kõikjal edelasse ja läände. Õhutemperatuur on Ida-Eestis nullist pluss kolme Lääne-Eestist pluss kolmest pluss seitsme kraadini. Liitlejal tuleb homme tiheda saju, halva nähtavuse, lörtsivaalud ja null kraadi lähedase temperatuuri juures arvestada kehvade sõiduoludega. Johannes vedru on valmis spordisõnumitega. Rahvusvaheline spordiarbitraaž ehk kas otsustas, et Venemaa sportlased ei saa seoses riikliku dopingureeglite rikkumisega kuni 2022. aasta 16. detsembrini oma lipu all võistelda ühelgi suurvõistlusel. Maailma antidopingu agentuur ehk WADA määras mullu detsembris Venemaa sportlastele nelja aasta pikkuse võistluskeelu. Kuna Venemaa kaebas WADA-poolse otsuse edasi, menetles küsimust nüüd, kas kassipaneel leidis ühehäälselt, et Venemaa antidopingu agentuur on rikkunud WADA koodeksit. Seega hakkavad Venemaale alates tänasest kehtima mitmed karistused, mis ei kesta siiski neli, vaid kassiotsusega kaks aastat. Lisaks Venemaa lipu all võistlemise keelule on suurvõistlustel keelatud ka Venemaa hümn ja muu sümboolika. Sportlased saavad võistelda neutraalse lipu all, kui tõestavad, et pole dopingut tarvitanud. Sama põhimõte rakendub ka treeneritele ja abipersonalile. Seega ei ole venelastel võimalik riigilipu all võistelda Tokyo suveolümpial ega Pekingi taliolümpial. Lisaks ei tohi Venemaa kaheaastase perioodi vältel korraldada ühtegi suurvõistlust ega taotleda suurvõistluste korraldamist. Maailma parimad laskesuusatajad on kogunenud Austrias Hochfilzenis, kus pühapäevani kestab maailmakarikasarja etapp. Tänaveti meeste sprindivõistlus. Päev kujunes väga edukaks Norra koondisele, sest norralased teenisid koguni nelikvõiduetapi. Võitis 23 aastane Sturla Holm laagraid. Kummaski lasketiirus laagreid ei eksinud. Johannest edestas ta 7,9 sekundiga. MK-sarja üldliider Johannes Thingnes Ö pääses pjedestaalile isegi kahest trahviringist hoolimata. Parim eestlane oli Kalev Ermits, kes täna punktikohale ei mahtunud, kuid jälitussõitu siiski pääses. Ühe möödalasu teinud Ermits sai 48. koha. Võitjale kogunes kaotust kaks minutit ja 13 sekundit. Raido Ränkel oli 65. ning Kristo Siimar 91.. Ja täna peetud Eesti Korvpalliliidu üldkogul nimetati ametisse alaliidu uus president Priit Sarapuu-sarapuu kandidatuuri toetas 49-st alaliidu esindatud liikmest 43. Presidendi ametisse oli ta ainus ülesseatud kandidaat. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.