Kolm aastat tagasi valminud analüüsis tõdetakse, et suurt osa riigile kuuluvatest neljast koma kolmest miljonist muse aalist hoitakse üsna kehvades tingimustes. Aasta hiljem otsustas valitsus, et tarvis on muuseumite ühishoidlaid. Ühishoidlad kandideerisid riiklikult olulisteks kultuuriobjektideks üks, mida saaks rahastada hasartmängumaksust, aga riigikogu kultuurikomisjoni sõelast need edasi ei pääsenud. Kultuuriminister Tõnis Lukas usub, et kultuurikomisjon otsis pigem uusi mõtteid. Ja küllap tundus riigikogu liikmetele pärandihoidla projekt rutiinne riigi kohustus, mis tuleb ära teha niikuinii. Nüüd lubab Lukase kevadel, kui valitsus koguneb järgmise aasta riigieelarve strateegiat arutama, palub ta ligi 60 miljonit eurot maksvat pärandihoidlat sinna sisse kirjutada. Muinsuskaitseametimuuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis ütleb. Praegu töötatakse projektiga hoogsalt edasi. Jaanuaris kuulutatakse välja Põhja-Eesti hoidla arhitektuurikonkurss ja paar kuud hiljem Lõuna-Eesti hoidla arhitektuurikonkurss. Põhja-Eestis on oluline see, et see hoone oleks hästi funktsionaalne, aga see funktsionaalsus tuleb ka arhitektide poolt läbi mõelda, aga teiselt poolt on ta ikkagi esindushoone, et seal on selline väike Avoid lausa seal on seminariruumi, seal on konserveerimis likvideerimise kompetentsikeskust. Ehk mingit ilmetu kasti Rae valda kindlasti ei ehitata, aga veel rohkem tuleb arhitektidel vaeva näha Lõuna-Eesti hoidlaga. Seda plaanitakse Eesti Rahva Muuseumi juurde Raadi mõisavaremetele. Suures osas saab see olema avahoidla põhimõttel üles ehitatud, ehk siis ta oleks justkui nagu näitus, kus sa saadki tutvuda selle kultuuripärandiga, mis on ju enamus ajast meil kogu aeg kuskil hoidlates. Riigikogu kultuurikomisjonis küsis Marko Šorin, miks ei võiks hoidlaid rajada etapi kaupa, nii et kõigepealt otsustame ühe ehitamise ja siis, kui raha teeme ka teise. Mirjam Rääbis ütleb, et see oleks hädalahendus. Siin on jälle see risk, et kui me otsustame ära, et te olete Põhja-Eesti hoida näiteks ära teinud, mis on suurem ja tekib mulje, et nüüd on see tehtud, need võiks mõnda muude valdkonda panna, et kui me võitleme selle eest, et see kõik oleks ikkagi sellise ühise otsusena tehtud. Ka Tõnis Lukas ütleb, et pärandihoidlat vajavad võrdselt nii lõuna- kui Põhja-Eesti. Loomulikult võib elu ise panna meil need piirid, et me peame minema samm-sammult ja objektid panema siis ajalisse järjekorda ja mitte neid korraga tegema. See võib olla täiesti reaalne elu, sest ega seda raha lähiaastatel meil jalaga segada ei ole. Püüame ju liikuda ka eelarve tasakaalu poole. Küll aga tuletas Lucas meelde, et kümneid miljoneid maksvate lõuna- ja Põhja-Eesti hoidlate kõrval ootab rahastus ka Hiiumaa pärandihoidla. Kahe miljoni objekt võiks siiski valmida suhteliselt lähiajal, et seal planeeringuprojekt on olemas.