Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18.-st detsembrist. Stuudios on, oleks hoone. Eesti-Rootsi ja Soome ohutusjuurdlusasutused, teatasid valitsustele reisiparvlaeva Estonia huku põhjuseid on vaja täiendavalt uurida. Selleks, et anda adekvaatset hinnang nendele laevakere vigastustele on vajalikud allveetööd. Maksu- ja tolliameti peadirektoriks saab Madis Jääger. Tallinn peatab ajutiselt venekeelsete saadete tellimise telekanalilt TVK. Enne seda, kui me ei saa tagasisidet rahapesu andmebüroos nii ei saa ka neid lepinguid sõlmida. Rootsi valitsus tegi teatavaks uued meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Mullu elas suhtelises vaesuses viiendik Eesti elanikest, teatas statistikaamet. Pilt suhtelise vaesuse osas Eesti eri piirkondades on läinud ühtlasemaks, aga kõige vähem on seda Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal. Eesti Ringhäälingute liidu aastaauhinna kuldmikrofoni pälvis Hendrik laskesuusatamise maailmakarikasarja sprindietapil, Hochfilzenis sai Tuuli Tomingas 16. koha. Kolmikvõidu võtsid norralannad. Nii öösel kui homme, päeval on valdavalt pilves ilm ning mitmel pool sajab vihma. Öösel on õhutemperatuur miinus üks kuni pluss neli, saartel pluss kuus kraadi ning homme päeval pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Eesti-Rootsi ja Soome ohutusjuurdlusasutused teatasid valitsustele, et reisiparvlaeva Estonia huku põhjuseid on vaja täiendavalt uurida. Ühtlasi oodatakse otsuseid, mis võimaldaks allveeuuringuid teha, jätkab Uku Toom. Eesti ohutusjuurdluskeskus algatas teisel oktoobril Estonia hukuga seoses ilmnenud uute asjaolude hindamise. Jutt on kahest august, laeva pardas. Keskuse juhataja Jens Haug. Selleks, et saada aru, kas tegemist on täiesti uut, iseseisvat ohutusjuurdlust vajavate asjaoludega või on nende laeva pardas olevate aukude tekkepõhjus muud moodi seletatav. Selleks on Eesti ohutusjuurdluskeskus koos Soome Rootsi kolleegidega kogunud hulgaliselt materjale vaadanud läbi nii vanu Rockvaatori videosid, vaadanud läbi kogu musta materjali, mis oli Norra filmitegijatel tellinud suures koguses kõikvõimalikke uuringuid. Tänane sõnum on see, et keskus leiab, et selleks, et anda adekvaatset hinnang nendele laevakere vigastustele on vajalikud allveetööd. ADO tudengite nimekirjas on praegu meil üheksa võimalikku tööd. Need sisaldavad mitte ainult allveerobotiga nende vigastuste dokumenteerimist vaid need sisaldavad ka sonariuuringuid, kolmdee, sonariuuringuid, merepõhja uuringuid, merepõhja geoloogilisi uuringuid, laeva ümbruse uuringut, metallograafiliselt uuringud, katse tükkidelt, magnetomeetrilised uuringud. Haug rõhutas, et eesmärk on uute faktide hindamine, kindlasti ei minda uuesti visiiri lukke uurima. Soome ja Rootsi vastavad asutused on sama meelt kui eestlased. Protsessi teeb keerulisemaks hauarahulepingu olemasolu. Niisiis oodatakse valitsuselt samme, et uuringuid võimaldada. Mingitest tähtaegadest on täna veel vara rääkida, leidis haug. Peaminister Jüri Ratas teab lisauurimist vajalikuks. Ma arvan, et see on ääretult oluline, et arvestades uus infot arvestades ka ühiskonnas ja ka Eesti ühiskonnas väga tugevalt soovi saada vastuseid vastamata küsimustele on seda vaja teha kindlasti läbipaistvat seda uuesti uurida. Ja ma kindlasti tervitan seda otsust loomulikult valitsus, nii palju kui see on selles küsimuses ohutusjuurdluskeskuse küsimuses meie osa, me pakume igakülgset koostööd, kindlasti see eeldab ka teatud rahalisi vahendeid ja selleks on valitsus kindlasti valmis samme astuma. Täna väljendas oma toetust täiendavatele uuringutele ka Rootsi siseminister Mikael Damberg. Terviseameti teatel tuvastati möödunud päeval koroonaviirus 654-l inimesel. Teste tehti 6193, Tallinnasse lisandus 265 ja mujale Harjumaale 62, Ida-Virumaale 191, Pärnumaale 37 ning Tartumaale 31 nakatunut. Võrumaale lisandus 13, Lääne-Virumaal üheksa, Raplamaale seitse, Põlvamaale viis, Saaremaale neli, Hiiwaja, Jõgevamaale kolm, Järva ja Valgamaale kaks ning Läänemaale üks uus nakatunu. 19 nakatunu elukoha andmeid pole rahvastikuregistris. Ööpäeva jooksul suri neli koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on Eestis surnud 168 koroonaviirusega nakatunud inimest. Haiglas viibis hommikul 326 koroonaviirusega patsienti, neist 15 oli juhitaval hingamisel. Viimase 14, päeva nakatumisnäit ja 100000 inimese kohta tõusis veelgi ja nüüd 505. Välisuudised võtab kokku Kai Vare. Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier ütles Ühendkuningriigiga kokkuleppele jõudmiseks ei ole enam eriti aega jäänud. Käes on tõehetk. Barnier ütles täna Euroopa Parlamendis, et kokkuleppele jõudmine on ikka veel võimalik, aga tee on väga kitsas. Briti peaminister Boris Johnson kutsus Euroopa liitu üles tegema viimast ettepanekut kalandusõiguste asjus. Ühendkuningriigi seisukoht on alati olnud, et me tahame kõnelusi jätkata nii kaua, kuni on veel võimalus kokku leppida. Me loodame, et meie Euroopa Liidu sõbrad tulevad mõistusele ja tulevad välja parema ettepanekuga, ütles Boris Johnson. Euroopa parlament tahab lepingu teksti hiljemalt pühapäevaks, et jõuaks selle veel üle vaadata ja heaks kiita. Barnier tõdes, et kui nüüd kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb kõnelusi jätkata pärast üleminekuaja lõppu. Šveitsi parlament kiitis heaks seaduseelnõu, mis annab samasoolistele paaridele õiguse abielluda. Praegu on samasoolistel paaridel Šveitsis lubatud registreeritud part Pärnus, aga see ei anna abieluga võrdseid õigusi, nagu näiteks kodakondsuse saamine ja ühine lapsendamisõigus. Šveitsis on samasooliste abielu võimaldamise üle vaieldud alates 2013.-st aastast. Šveits on üks väheseid riike Euroopas, kus samasooliste abieluseadust ei olnud ultrakontserdile tiivne. Föderaaldemokraatlik liit teatas, et nõuab seaduse rahvahääletusele panemist. Rootsi valitsus kuulutas välja uued piirangud ühistranspordis soovitatakse maski kanda, töötajad saadetakse 24. jaanuarini kaugtööle. Alkoholi müük keelatakse kella kaheksast õhtul. Restoranis ei tohi koos istuda üle nelja inimese, seni oli piirang kaheksa inimest. Tänasel pressikonverentsil küsisid ajakirjanikud peaminister Stefan Leweenid, kas ta tunnistab Need piirangud on olnud liiga leebed. Leween vastased tegutseda tuleb vastavalt olukorrale ja praegu on olukord selline, et meditsiinipersonal ei pea enam koormusele vastu ning nende abistamiseks tuleb kehtestada karmimad piirangud. Soomes viis koolikiusamine kuueteistaastase nooruki surmani. Politsei kahtlustab kolme kuueteistaastast noormeest mõrvas. Surnukeha leiti detsembri alguses. Uurija Marko forssi sõnul on kahtlusalusel üles tunnistanud, et kiusasid oma kaaslast. Kiusamine on olnud nii tõsine c5 ohvrisurmani, nentis varss politseiinspektori Anna turunen keset 16. Aastase noore surm peaks olema äratuses kogu ühiskonnale. Ta avaldas lootust, et nüüd tekib tõsine arutelu lastekaitseressursside ja koolikiusamise sekkumise üle. Ja tagasi Eestisse maksu- ja tolliameti peadirektorina alustab neljandal jaanuaril tööd Madis Jääger. Taan töötanud audiitorina ning juhtis aastatel 2010 kuni 2018 toonast börsifirmat Olympic Entertainment Group. Riigisekretär kuulutas septembris välja avaliku konkursi maksu- ja tolliameti peadirektori leidmiseks. Kokku laekus konkursile 14 avaldust. Peadirektori nimetab viieks aastaks ametisse rahandusminister. Rahandusminister Martin Helme sõnul tegid Jäägerist sobivaima inimese maksuameti juhi kohale tema taust, audiitori ja finantsjuhina ning suure rahvusvahelise kontserni aastatepikkune juhtimine. Helme sõnul tuleb lähiaastatel jätkata avalike teenuste arendamist, et maksumaksjale oleks maksude tasumine võimalikult mugav ja lihtne ning samal ajal peab toimima ka tõhus järelevalve. Tallinn palub rahapesu andmebürool uurida, kas linna lepingupartner FB maa Estonia on seotud Euroopa Liidu sanktsioonide all oleva vene ettevõtja Juri Kovaltšuk. Iga. Kuni hinnangu saamiseni ei telli linn uueks aastaks venekeelseid telesaateid kanalilt PBK, ütles linnapea Mihhail Kõlvart. Lepingud on valmis allkirjastamiseks aga meie hindame õigusliku olukorra sellisel viisil, et enne seda, kui me ei saa rahapesubüroost andmebüroost konkreetse sõnumi, et piltlikult öeldes, kus me oleme, et niikaua meil ei ole ka võimalust nende lepingutega edasi minna ja see on reaalsus. Kas me arvame, et see on positiivne olukord? Muidugi mitte, ma ei tea midagi nende inimeste taustast juriidiliste isikute taustast, kellest on sinijutt. Mina tean ainult seda, et on olemas telekanal, mida inimesed vaatavad ja tähendusele telekanalile. Me suutsime esimese laine ajal olla inimeste jaoks lähedal ja, ja operatiivselt lähedale vajaliku informatsiooniga. Mullu absoluutses vaesuses 2,3 protsenti ja suhtelises vaesuses 20,7 protsenti Eesti elanikest, teatas statistikaamet. Pressikonverentsil avas seda teemat lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo. Ülevaate teeb Uku Toom. Suhteline vaesus on termin, mis ei kao kunagi ükskõik millisel tasemel ühiskond on, ikka on keegi vaesem või rikkam kui teine. Korraks sõna Anet Müürsoole. Ehk siis ta näitabki, kui kaugele on need nii-öelda kõrgemat sissetulekut saavad inimesed nendest, kes siis saavad madalamat sissetulekut. Suhtelise vaesuse piir siis võetaksegi ongi siis 60 protsenti leibkonna liikmete aasta ekvivalent netosisseTrocumendianist, mis siis tegi 611 eurot. Eelmisel aastal elas meil suhtelises vaesuses 272700 inimest, mis on siis 20,7 protsenti. Pilt suhtelise vaesuse osas Eesti eri piirkondades on läinud ühtlasemaks, aga kõige vähem on seda Lääne-Virumaal, Harjumaal ja Saaremaal. Kõige levinum on suhteline vaesus, inimeste osas aga ta üksinda ja on vanemad kui 65 aastat. Aga tõusnud on selle osakaal 18 kuni 24 aastaste noorte seas. Üldiselt on siiski suhtelise vaesuse määr langenud aga nüüd absoluutsest vaesusest. Kui me räägime absoluutsest vaesusest, siis see tähendab sellist vaesust, kus inimese sissetulekud jäid alla elatusmiinimumi piiri, mis siis tähendab, et tal ei olnud selliseid sissetulekuid, et ta suudaks end ära elatada. Ja 2019. aastal elas absoluutses vaesuses 30500 inimest, mis siis teeb 2,3 protsenti Eesti ühiskonnas. Ja nende leibkonna koosseisu arvestav kuusissetulek oli siis väiksem kui 221 eurot. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv meil ei vähenenud. Aga on veel selline termin nagu ilmajäetus, kui inimesed ei saa endale midagi lubada. Mille osas siis inimesed kõige rohkem ilmajutuste tunnevad, on ettenägematud kulutused. Iga kolmas eesti inimene ütleb, et ta ei saa endale lubada ettenägematuid kulutusi. Iga neljas inimene aga ütleb, et ta ei saa endale lubada kord aastas nädalast puhkust kodus eemal, kusjuures puhkus ei pea olema kuskil välismaal või soojas riigis või hotellis või spaasse võib samamoodi lihtsalt olla ka sugulaste või sõprade juures või kuskil metsas telkides. Paljud kurdavad ka seda, et ei saa välja vahetada mööblit aga tabeli teises otsas, mida endale lubada saadakse, on interneti kasutamine, samuti teise paari jalanõude muretsemine ja sooja kodu omamine. Üldiselt puudutab aga ilmajäetus 6,5 protsenti inimestest. Kultuuriminister Tõnis Lukas soovib, et muuseumide ühishoidlate rajamine kirjutataks järgmisel aastal riigieelarve strateegiasse. Tema sõnul pole ka välistatud, et kahte hoidlat korraga ehitada ei saa, jätkab Madis Hindre. Kolm aastat tagasi valminud analüüsis tõdetakse, et suurt osa riigile kuuluvatest neljast koma kolmest miljonist muse aalist hoitakse üsna kehvades tingimustes. Aasta hiljem otsustas valitsus, et tarvis on muuseumite ühishoidlaid. Ühishoidlad kandideerisid riiklikult olulisteks kultuuriobjektideks, mida saaks rahastada hasartmängumaksust, aga riigikogu kultuurikomisjonis õelast need edasi ei pääsenud. Kultuuriminister Tõnis Lukas usub, et kultuurikomisjon otsis pigem uusi mõtteid. Ja küllap tundus riigikogu liikmetele pärandihoidla projekt rutiin riigi kohustus, mis tuleb ära teha niikuinii. Nüüd lubab Lukase kevadel, kui valitsus koguneb järgmise aasta riigieelarve strateegiat arutama, palub ta ligi 60 miljonit eurot maksvat pärandihoidlat sinna sisse kirjutada. Muinsuskaitseametimuuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis ütleb, et praegu töötatakse projektiga hoogsalt edasi. Jaanuaris kuulutatakse välja Põhja-Eesti hoidla arhitektuurikonkurss ja paar kuud hiljem Lõuna-Eesti hoidla arhitektuurikonkurss. Põhja-Eestis on oluline see, et see hoone oleks hästi funktsionaalne, aga see funktsionaalsus tuleb ka arhitektide poolt läbi mõelda, aga teiselt poolt on ta ka ikkagi esindushoone, et seal on selline väike Avoid lausa seal on seminariruumi, seal on konserveerimis likvideerimise kompetentsikeskust. Ehk mingit ilmetu kasti Rae valda kindlasti ei ehitata, aga veel rohkem tuleb arhitektidel vaeva näha Lõuna-Eesti hoidlaga. Seda plaanitakse Eesti Rahva Muuseumi juurde Raadi mõisavaremetele. Suures osas saab see olema avahoidla põhimõttel üles ehitatud, ehk siis ta oleks justkui nagu näitus, kus sa saadki tutvuda selle kultuuripärandiga, mis on ju enamus ajast meil kogu aeg kuskil hoidlates. Riigikogu kultuurikomisjonis küsis Marko Šorin, miks ei võiks hoidlaid rajada etapi kaupa, nii et kõigepealt otsustame ühe ehitamise ja siis, kui raha teeme ka teise. Mirjam Rääbis ütleb, et see oleks hädalahendus. Siin on jälle see risk, et kui me otsustame ära, et te olete Põhja-Eesti hoida näiteks ära teinud, mis on suurem ja tekib mulje, et nüüd on see tehtud. Nüüd võiks mõnda muude valdkonda panna, et me võitleme selle eest, et see kõik oleks ikkagi sellise ühise otsusena tehtud. Ka Tõnis Lukas ütleb, et pärandihoidlat vajavad võrdselt nii lõuna- kui Põhja-Eesti. Loomulikult võib elu ise panna meil need piirid, et me peame minema samm-sammult ja objektid panema siis ajalisse järjekorda ja mitte neid korraga tegema. See võib olla täiesti reaalne elu, sest ega seda raha lähiaastatel meil jalaga segada ei ole. Püüame ju liikuda ka eelarve tasakaalu poole. Küll aga tuletas Lucas meelde, et kümneid miljoneid maksvate lõuna- ja Põhja-Eesti hoidlate kõrval ootab rahastust ka Hiiumaa pärandihoidla. Kahemiljoniline objekt võiks siiski valmida suhteliselt lähiajal, et seal planeeringuprojekt on olemas. Ida-Virumaal paigaldati Tallinna-Narva maantee kahel kilomeetrisel lõigul teeäärsetele postidele reflektorid, mis peaksid loomi maanteelt eemal hoidma. Sellest ettevõtmisest rääkis René Kundlale Ida-Virumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Marko vini. Siin on nagu tegelikult ajalooliselt loomade ülekäiguoht on, siin on nagu selles mõttes viimastel aastatel väga palju traagilisi õnnetusjuhtumeid juhtunud loomadega ja sellepärast ongi see koht valitud. Kas Ida-Virumaal kavatsete veel kuhugile panna vantsi ja 160 89-l kilomeetril paneme ka, et see on teine niisugune? Lõikusloomadel on väga suur ülekäigukoht, et selles mõttes nagu oleme käinud, palju reflektorid täna panete ja palju inimesi on tegevuses. Reflektorid, paneme mõlemale poole ühe kilomeetri jagu, ehk siis läheb 40 reflektorid kilomeetri kohta ehk 80 hektarit ja inimesi on täna siin jahimehi väljas kuskil 10 ringis. Mida need reflektorid peaksid tegema, mida ta testita sellega? Reflektorid tegelikult peaksid suures pildis liiklusõnnetusi vähendama, et kõigil oleks ohutu liiklejatele ja loomadele, et et see on nagu üks kõige odavam viis tegelikult. Kuidas saada vähendada liiklusõnnetusi, et ökotunneleid ja muid asju saab tähistada ja meil on suhteliselt oleks kallis investeering, aga see on üks odavamaid investeeringuid, kus siis selle hektar tahab metsa äärde valgusvihu ja loom peaks seda siis nägema ja seisma panema. Ja siis, kui autod on ära liikunud, loom rahulikult pimedas selle tee ületada. Kui need reflektorite lõik töötab, et siis on järgnevatel aastatel võimalik läbifinantseeringut tegelikult Ida-Virumaal on neid lõike veel teha, sest et neid kohtisin nii Tallinn-Narva kui Tartu-Jõhvi maantee peal on hästi palju tööd, kus on need ülekäigukohad loomadele, et millal peaks saama vastuse sellele, kas see toimib või ei toimi? Ta projekt ise kestab kolm aastat analüüsitakse, võetakse kui ja ehk siis avaldatakse tulemused. Eesti Ringhäälingute liidu aastaauhinna kuldmikrofoni pälvis 20 aastat raadios harivaid ja köitvaid reisisaateid teinud looduse ja rännumees. Hendrik Relve jätkab Margitta otsmaa. Looduse ja rännumees Hendrik Relve on teinud 20 aastat raadios harivaid ja köitvaid reisisaateid. Tänavune aasta on aga tema jaoks teistsugune, sest reisida ei saa, aga seevastu jääb aega muudeks tegevusteks, ütleb Relve. Ei on läinud kuidagi niimoodi see täringumäng, et, et ma tänavu vasta ei pidanudki enne sügist kuskile minema ja mul oli väga hea meel, sest ma jõudsin vahepeal viilutada valmis raamatu mis on tõesti mõnuga kirjutatud. Ja nüüd tõesti sügisel oli nii, et et üks Lõuna-Ameerika reis, kus edasi. Tegelikult ma olen selline mitmeratsu mees olnud eluaed ja tõesti loodus on alatise keskne olnud, aga näiteks raadiosaadetest ma arvan, aastanumber oli 1969. Helju Jüssi kutsus mind siis raadiosse kõnelema, ma olin üliõpilane sel ajal. See oli nüüd esimene saade, mida ma tõesti mäletan. Ma arvan, esimene raadiosari oli ka juba paar aastat hiljem ja see oli siis juba Eesti puudest. Et sellest ma sain ka aru, kui maalin paar aastat teinud neid saateid, et tegelikult see ei ole mitte midagi muud kui lugude jutustamine. Sul peab olema lugu selle loo sisse, sa pead panema siis nagu sisu, aga juttu, vestlemise oskus? Jah, see on see, ma ei teadnud, et see mul olemas. Samuti rännumees Tiit Pruuli ütleb, mis teeb Hendrik Relve lood eriliseks. Seal on kaks asja, mis peab ühes heas rännuloos, olgu see raadios või paberil olema emotsioon ja teadmised. Ja need on mõlemad Henriku lugudes. Tee raudselt olemas emotsiooni lihtsalt emotsiooniga võib ju ka eetrit täita mõne minuti, eks ole, aga see muutub pikapeale tüütavaks ja igavaks, aga aga see, millised Hendriku teadmised loodusest loodusrahvastest, see teeb tema lood vaieldamatult eriliseks. Kuldmikrofoniga kaasneb rahaline preemia ning laureaadile antakse üle ehtekunstnike Krista Lehari loodud kuldne mikrofon. Ilmast räägib sünoptik tubli jurta. Madalrõhulohk liigub üle Eesti itta. Kui lääne pool on õhk juba soojenenud ning seal tulevad sademed alla vihmana siis ida pool püsivad temperatuurid null kraadi piires ning sajab lörtsi ja lund. Õhtuks taandub lörtsi ja lumesadu Peipsi taha ning soojemas õhumassis muutub ka ida pool sadu vesisemaks. Eeloleval ööl on valdavalt pilves ilm, mitmel pool sajab vihma, kohati on udu. Puhub läänekaare tuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss neli kraadi, saartel on kuni kuus kraadi sooja. Homme päeval on valdavalt pilves ilm ning kohati sajab vähest vihma. Keskpäeval jõuab saartele uus sajuala, mis levib edasi itta. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Hochfilzenis sai Tuuli Tomingas sprindis 16. koha, kolmikvõidu võtsid norralannad lamades tiirus ühe möödalasu teinud tirile. Echow võitis etapi 7,6 sekundilise eduga eksi musteta tiirud läbinud Ingrid Land Mart Andre Woldi ees. Kolmas oli Martteolsboröizerand ühe möödalasu ja 25 sekundilise kaotusega. Tuuli Tomingas eksis lamades tiirus korra ja sai 16. koha, kaotust võitjale kogunes minut ja kolm sekundit. Kadri Lehtla oli 66. ja Regina Oja 71.. Pikalt Eesti meeste tennise esinumber olnud Jürgen Zopp otsustas 32 aastaselt sportlaskarjääri lõpetada. 2012. aastal maailma edetabelis karjääri parimale 71.-le kohale kerkinud Zopp jõudis kaks aastat tagasi Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel 32 parema hulka. Ta võitis karjääri jooksul kolm ATP Challengeri turniiri ja 15 ITF-i turniiri. ATP turniiridel on ta jõudnud poolfinaali. Jürgen Zopp. Ega see otsus niimoodi päris üle ei tulnud, noh ütleme ma olen tuuritanud, ütleme professionaalsel tasemel niimoodi 13 aastat, et see on päris pikk aeg ja ma arvan, üks hetk on inimlik sellest natukene väsida ja ja ma arvan, et Ta on õige nagu ära tunnetada see hetk, kus on aeg lõpetada ja ma arvan, minu jaoks see hetk on nüüd käes, see on ikkagi minu otsus ja mingi mingi vigastus. Õnneks ei sunni mind seda otsust tegema, et ma sain selle otsuse nii-öelda teha ikkagi nagu tenniseväljakul mängides, et mitte nüüd, et kuskil arsti kabinetis, et kus mul ei olnud lihtsalt võimalik enam teenist mängida, et tervisemure ei ole. Toyota rallimeeskond teatas, et senise tiimipealiku Tommi Mäkineni mantlipärija on 35 aastane Jari-Matti latvala karjääri jooksul 18 MM-rallit võitnud latvala asub tiimipealikuna ja ametisse jaanuarist. Toyota teatel valis latvala välja Toyota president Takkija Toyota, kes soovis meeskonda tuua ka sõitja vaatenurka. Tommi Mäkineni saab Toyota mootorispordiosakonna nõunik. Re-uniooni saarel toimuval kümnevõistlusel püsivad Risto Lillemets ja David Tšernjovski nelja ala järel 8000 punkti graafikus. Võistluse liider on olümpianormi jahtiv prantslasest maailmarekordimees Kevin Mayer, kes on nelja alaga kogunud 3483 punkti. Risto Lillemets on 3249 punktiga kolmas ja kaotab oma isikliku rekordi 8133 punkti graafikule 72 punktiga. Tšernjovskil on koos 3203 punkti. Isikliku rekordi 8086 punkti graafikust jääb ta maha 93. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.