Vinüülkuldsed hetked plaadiriiulist. Tervist, mina olen raha langsepp ja mul on hea meel jagada teiega sarjas vinüül oma kogemusi ja mälestusi muusikast mis on mulle oluline olnud ja on ka praegu. Ja sissejuhatuseks. Tänasele saatele, mis on põhiliselt pühendatud andide muusikale tahakski mängida ühe loo plaadilt lahvlutindienn. Miks ma siis alustasin just selle plaadiga las lutindi n? See on just seetõttu, et see on esimene mälestus mul flöödist ja võib-olla ka esimene selline tõuge või inspiratsioon mulle selleks, et hakata hiljem flöödi vastu põhjalikumat huvi tundma. Ja algas see kõik siis 70.-te aastate alguses pisikeses meie Hanna linnakodus kus minu vanemal vennal Kaljul olid tihti külas sõbrad Mikk Sarv, Tõnis tulp, Priit Pedajas, Anne Maasik. Ja mäletan ühte konkreetset õhtut, kus ma siis viie-kuueaastase poisina kuulsin esimest korda seda plaati, mis võiks arvel kaasas oli. Ja momentaalselt see kuidagi kõnetas, mind jäi meelde. Ja kindlasti oli põhjuseks esimeseks selliseks tõukeks, miks ma soovisin hakata flööti õppima. See küll mul kohe ei õnnestunud, kuna ma hakkasin koolis käima teises linna otsas ja muusikakooli eraldi minna oli logistiliselt väga keeruline. Nii ma siis õppisin aasta aega trompetit kooli muusikaklassis, aga see ei pakkunud mulle huvi. Ja nii jäi mu muusikahuvi seitsmeks aastaks puhkama. Aga see tuli pärast seda tagasi juba varajase muusika kaudu, millest ma räägin mõnes järgmises saates. Aga kui oleks veel siis sellelt plaadilt mõne loo ja siis juba täpsemalt natukene räägin sellest muusikast ja pillidest. Hiljem, kui ma juba umbes 14 aastasena hakkasin käima bloklodi tonnis Tõnu Sepa juures Viljandis külastasin tihti Mikk Sarv ja me veetsime palju õhtu tihti ka öötunde koos kuulates, rääkides indiaani muusikast. See oli üks asi, mis peale paljude muude ühiste huvide meid sidus. Ja kõigepealt, et kui ma õhinaga tema juurde Läksin, olles õppinud selgeks elementaarsed oskused bloksoidil, küsisin, et kas tal on mõningaid noote sellest muusikast loomulikult ühtegi kirja pandud nooti tol ajal sellest polnud. Ja loomulikult ega seda muusikat traditsiooniliselt pole ka kunagi kirjalikul kujul edasi antud. Õpite ikka suulise pärimuse kaudu. Ja nii oli kõigile meile, kes selle muusika vastu siin huvi tundsid. Ainus võimalus õppida siis salvestuste pealt. Neid lugusid kuulaks veel ühe loo sellelt samalt plaadilt Lavleotendi enne enne kui läheme edasi. Indiaani muusika plaate loomulikult kui palju sinna liikunud, aga õnneks oli see huviliste ring mitte väga suur ja kõik, mis kellegi kätte jõudis jõudis kohe ka kõige teisteni, siis alguses suurte lintide pärast kassettide peale lindistatuna olulisematest ansamblites. Kindlasti peaks siis mainima Lashingas Loscalzackis, Los kaltsarookas kellest kaks viimast on ka siis lahvlevata indi enne peal. Põhilised ansamblid, kes seda muusikat esitavad aga on veel üks väga eriline inimene, kelle kaudu peroo ja andide kultuur ja muusika on Eestisse jõudnud. See on härra Ricardo Mateo Duranud, Peruu aukonsul Eestis. Meie hea perekonna sõber juba alates sellest ajast, kui ta ligi 50 aastat tagasi Eestisse jõudis. Nimelt töötas ta koos minu isaga tol ajal ülikooli raamatukogus. Ja loomulikult jõudsin ma oma sooviga indiaani muusika osas ka Ricardo juurde ja temalt sain nii mina kui ka siis kõik teised siin Mik Ena, Tõnis kes sellega tol ajal tegelesid kaks väga haruldast laat. Ja nüüd mängiks ühe loo plaadilt, mis Ricardo sõnul on tõenäoliselt esimene, mis temani jõudis 70.-te alguses. Ja see on plaat, et kus on Põhiliselt just indiaani flööti geenade muusika. Ja me võime kuulda siin üsna sellist ehedat Ta mängu, nii nagu see tõenäoliselt ka tänapäeval külades võib kõlada. Nii et palju tervisi Ricardo oma teole siin eetri kaudu. Ja Ricardo sain ma ka oma esimese geena ehk siis traditsioonilise andide flöödi mis kujutab endast lihtsat bambustoru, kuhu on lõigatud siis uulikuks üks väike, selline sälk. Sarnane sarnanen, puhumismoodus on siis ka Hiina traditsioonilistel söötidel väga vanadel. Loomulikult, et sealt levinud paljudesse teistesse Kagu-Aasia maadesse, sealjuures Jaapanisse, kust on meil kõige paremini teada Sakkohazzy? Enne mängisime seda muusikat loomulikult plokkflööti del, aga ma mäletan seda vaimustust, kui ma sain selle esimese Ghana. Ja siis ma matkasin. Koolipoisina mäletan ühte talve päeva Hiiumaalaiul ja see kooskõla loodusega oli sedavõrd inspireeriv, ma mängisin seda 10-ga 10 kraadise külmaga väljas päikese käes, kus päiksekiired sillerdasid jäistel luidetel. Ja oli fantastiline kogemus mulle. Aga loomulikult Ta oli seal omahind, see pill kahjuks läks lõhki. Sest mõistagi bambus on noh, väga väga tundlik materjal niiskuse kuivuse suhtes. Mida ma siis ei osanud kohe, et näha, aga õnneks on see pill kenasti parandatud ja töötab siiani. Ja kuigi see on selline suveniirpill, oli sellega siiski võimalik luba saada selline päris tunnetus. Kuidasmoodi see muusika võib kõlada geenal, nagu seda traditsioonilist indiaani flööti nimetatakse. Ma arvan, et ma võisin seal väljas mängida just lihtsalt lugu, nagu näiteks veel üks lugu, mille me nüüd kohe mängime seal plaadilt. Lase hotendi enne testino. Oma järgmise indiaani flöödi geena sain ma aga aastal 91 või kaks ma täpselt nüüd ei ole kindel. Kui Eestis oli kontsertreisil ansambel matsu vitsu ja tõelise fännina, siis ma kuulasin, nende kontsert oli kolm kontserti Tallinnas, üks väike Põhja-Eesti koht oli. Kas Kuusalu võib-olla, ja viimane kontsert oli Pärnus. Ja mäletan, kuidas ma sõitsime siis bussiga tagasi pärast Pärnu kontserti ja ma küsisin nende soome mõneserilt, et kas oleks võimalik käki osta üks pill nende käest, üks geena. Ta keerutas seal käes seal ühte pilli ja ütles, et jah, võib olla küll, et see maksab 50 dollarit. Vaata kuidas sulle meeldib. Ma mõtlesin selle pilli ja proovisin, hakkasin mängima neid lugusid, mida ma juba selleks ajaks päris mitmeid hästi oskasin. Ja siis järjest, et ükshaaval hakkasid muusikud tulema sinna bussi tahaotsa, kus mõistusime, liitusid meiega, et see on erakordne kogemus, mis mul kindlasti eluks ajaks meelde terve tee siis Pärnust. Tallinnani Me musitseerisime. Ja pärast nad muidugi kinkisid selle pillimullas. Et ka mõned seal unustas selle sinna. Ja ma arvan, et siinkohal mängiks veel ühe loo. Sellelt plaadilt lahlotendi enne. Indiaani muusika võib ajalooliselt, et jaotada kahte väga olulist erinevust etapi. Ja see on oleks siis enne ja pärast hispaanlaste vallutusi 16. sajandil. Me teame, et ühtegi kirjalikku ülestähendust muusikast meil loomulikult ei ole, kuid on teada, et traditsiooniliselt enne hispaanlaste vallutusi olid seal piirkonnas kasutusel valdavalt erinevad flöödid ja trummid. Need, kõik keelpillid on lisandunud hiljem. Tänapäeval aga on kitarr, Charango, harf, mõnikord ka viiul saanud väga orgaaniliseks selle muusika osaks ja kuidagi tundub midagi puudu, kui neid seal saateansamblis pole. Siiski on selgelt kuulda, vahetame, võime aimata varasema ja hilisema kihistuse vahel, mõned lood on väga selgelt juba ikkagi hispaania muusikastiilist kantud. Ja olen püüdnud siiani need saate jooksul mängida neid lugusid, mis on pigem sellise arhailise kõlapildiga. Nüüd järgnevalt tahaks ka minna natukene edasi ja tutvustada, mida on võimalik Nende tegelikult väga lihtsate pillidega, ma räägin siin nüüd kenadest, indiaani traditsioonilistest löökidest teha ja tahaks mängida paar lugu teiselt plaadilt, mille ma Ricardo Mateo käest olen laenanud praegu selle saate jaoks eraldi, kuid ka näiteks aastakümneid tagasi. Ja see on üks trio, kus on solistiks šveitslane Raymond Hewenud, väga virdoosne geena mängija. Ja siin tahakski sisse panna peale plaadilt una kena Travestelas, andes. Kõigepealt kõige esimesel o. Ja selle plaadi pealt una kena Travestele Sandes tahaks mängida veel ühe loo, mis mulle väga meeldib ja samuti toob siis eriti esile solisti Raimond venotti virtuoosse mängu ja võimalusi, mida pakub lihtne bambusflööt. Kena. Ja kõik need lood sellel plaadil. Nii eelmine kui ka nüüd järgnev. On traditsioonilised viisid aga siis selle ansambli seades. Kui siiani on põhiliselt juttu olnud geenadest indiaani vertikaalselt, puhutavatest löökidest siis nüüd tahaks järgnevalt tutvustada Indiaanipaaniflöödi tüüpi pill mis üldnimena hispaania keeles on siis Samponiad käitša keeles sikud või aimaara keeles Antarad. Ja kõige sagedamini võib-olla neid indiaani muusikas siin ja seal märgitakse ikkagi sikudena plaatide ümbristel. Ja mis eristab traditsioonilisi Andide paaniflöödi tüüpi pille, ehk siis nimetame praegusest sikusid tavalisest paaniflöödi-st, mis meil Euroopas tuntud on, on see, et kui traditsioonilisel meie paaniflöödi-il Lähevad noodid järjest ta eri pikkusega torud järjest suuremast väikse mani ja noodid ka järjest, siis sikudel lähevad nad üle ühe. Ja põhjus on selles, et tihti mängitakse neid niimoodi, et ühtesid noote mängivad Ühed ja teisi teised muusikud kas siis kahekesi või kahe grupina liigub meloodia kogu aeg nagu stereopildis nende kahe muusiku või grupi vahel. See on väga huvitav selline koosmängustiil. Ja annab väga hea üksteise tunnetuse. Samas ka kuulajale väga huvitava. Sellise kõlalise kogemuse. Sekkusid on väga eri suurusega ja kõigepealt kuulame väiksemat sorti sikusid, mille tutvustuseks ma valisin ka ühe loo veel plaadi pealt, mida me ka varem kuulase muna kena Travest elas andes eksis Raymond Dewenotti ansambli esituses. Ja nüüd võrdlusena tahaks mängida just lugu ka, kus on kasutusel need suuremad paaniflööti tõbi, pillid, sikud või Samponiad. Ja see on ainus lugu vist, et selles saates, mis on nüüd indiaani muusika hilisemast veel kihistusest päris hilisest. Et siin ei ole piir enam mitte 16. sajandil, vaid aastat umbes kaks 30 tagasi kui hakati tegema selliseid nagu maailma muusikastiilis kompositsioone indiaani muusika ainetel, mõned neist ju väga õnnestunud. Aga see on juba samm edasi selgelt, kus on võetud kasutusele juba rohkem tänapäevaseid võtteid. Tihti on seal kuulda ka süntesaatorid. Või on nad komponeeritud juba sellisel teises stiilis. Ja praegu järgnev lugu ongi üks näide siis sellisest indiaani muusikast andide muusikast, aga eesmärgiga tutvustada ka selliseid suuri paaniflöödi tüüpi pille, bass, Samponjasid. Teistest pillidest, mida on siin ka juba nimetatud on väga olulisel kohal. Charango, see on siis selline väikse kõlakorpusega kitarrilaadne pill, mis tõenäoliselt on, kujunevad välja vihuelastaga, täpselt keegi ka ei tea, millisest keelpillist. Aga ta on kõlanud peaaegu kõikides lugudes, mis siiani on kõlanud. Ja see on siis selline pill, kus mängitakse mõnikord ka viisi, aga kus tihti eriti kõrgelt mängitakse väga erinevaid rütmifiguur. Ja praegu siis selle pilli illustratsiooniks. Üks lugu, kus on seda võimalik kuulata eraldi sest Rango son, kõla, korpus tehtud, võib veel mainida traditsiooniliselt vöölase kilbist, aga mõnikord ka õõnestatud puidust. See oli siis Rango? Loomulikult kõlab enamikes kohtades tänaval andide muusikas ka kitarr kuid üks väga huvitav pill veel mitte, selles mõttes vill on loomulikult huvitav, vill on tavaline harf, nimelt on ka selles muusikas kasutusel, aga tahtsin öelda, et lihtsalt väga huvitav on kuulata harfi kasutust andina muusikas. Seda väga paljud ansamblid küll millegipärast ei mängi tänapäeval nii tihti enam. Aga siiski annab ta väga omanäolise kõlavärvi ja seda mängitakse ka täiesti teises stiilis selles muusikas. Nii et siin tahaks mängida nüüd ühe näitega, kuidas mängitakse harfi. Indiaaniandide muusikas? See oli siis näide harfist ja samuti mängisin kaasa mandoliin mis lisaks seal Angola kaan kasutusel selliseid kõrge näppe pillina. Nüüd aga hakkab meie saade jõudma lõpupoole. Ja mitte kuidagi ei saa mööda minna andide muusikast saadet tehes ühest kõige kuulsamast loost, mis kõigile on tuttav, kes seda muusikat on kuulnud või ei ole kuulnud varem. Ja nimelt siis Gondari lennust seal lugu, mille laulsid kuulsaks saime kaashankel seitsmekümnendatel kasutades siis just seda traditsioonilist indiaaniviisi. Ja kui see viis on ka tuttav, siis ei ole võib-olla tuttav ja teada nii hästi see et traditsiooniliselt on sel viisil ka kiirem või siis kaks kiiremat osa. Kõigepealt mängitakse seda rahulikus tempos ja seejärel olenevalt siis esitusest kas korra või kaks kiiremini ja Gondari lennu esituseks. Olen valinud taas kord Raymond Devenati ansambli Monaco Ena Travestele Frandes plaadilt. Ja sellepärast, et see on üks ka minu, võib-olla lemmikesitusi sellest loost. Meie saade hakkab sellega nüüd lõppema. Kõlanud on Indiaani Candida muusika. Ja tulles tagasi saate alguse mõtete juurde ja meenutuste juurde tahaks selle saate lõpetada ühe looga Meie Eesti muusikute esituses ja nende mälestuseks, keda meie seas enam ei ole, mõeldes praegusel hingedeajal. Ega siis Mikk ja feno sarv. Mikk lahkus meie hulgast 2018. aasta kevadel. Ena juba oli selleks ajaks 10 aastat varem lahkunud. Ja see andiski võib-olla viimase tõuke koguneda ja teha üks täiskava sellest muusikast. Sinna kuuluvad sellesse ansamblisse, mis kannab nime Estandinos Tõnis tulp, kes on kõrvuti siis jahena sarvega kõige esimesena Eestis seda muusikat hakanud mängima, tutvustama. Ja lisaks siis veel Lilian Langsepp, kes mängib harfi. Jüri Vaino kitarri, Rango. Rahalangse erinevad flöödid, kena kenad siku ja Taivo Niitvägi mandoliin geenad Tõnis tulp siis mängib kitarri. Ja looks on parace rõõmus lugu, mis on kontsertsalvestus Viljandi folgil aastast 2018. Mina olen rahalangsepp, te kuulsite saadet vinüül ja teemaks oli andide muusika. Soovin teile kõike head ja kuulmiseni.