Kuldsed hetked plaadiriiulist. Tervist, mina olen rahalangsepp ja tere tulemast kõigile kuulama sarja vinüülteist saadet minu poolt, mis seekord on pühendatud hiina muusikale. Sisseelamiseks kuulame kõigepealt ühte lugu traditsioonilise Cheng muusika kogumikult number viis. See kogumik jõudis minuni 91. aastal ja sellega seostub mulle alati meister Chang sang, Min minu üks olulisemaid, tantsi õpetajaid. Kui me peaaegu terve aasta jooksul 91 92 tegime trenne alguses Tallinnas, pärast Tartus siis väga tihti meil taustaks mängis just nimelt see kogumik pärast selgus, et meister Zhang on ise suurepärane mängija. See on selline kahe keelega poogenpill. Mida te kuulsite selles loos, mis äsja kõlas ja mis kõlaka järgnevas loos. Ja pärast lisaks võitluskunstide trendidele oleme meister Changiga teinud koos faaskole ansambliga ka mõne kontserdi, kus ta on mänginud siis sedasama pilli Erkhot. Lisaks Hercule kõlas eelnevas ning järgnevas loos traditsiooniline hiina sitter jonn ja kuulamegi, nüüd veel ühte lugu samast kogumikust. Hiina muusikaajalugu on aukartust äratav vanimad instrumendid, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel on dateeritud 9000 aasta tagusesse perioodi. Ja tegemist on siis flöötide kogumiga, millest, et mitmed on säilinud fragmentidena, kuid üks nendest löökidest on täiesti mängukorras pill. Need on tehtud kure tiivaluust. On vertikaalselt puhutavad flöödid, sead. Aga tänapäeval on sea samuti väga populaarne flööt, kuid põhiliselt valmistatakse teda tänapäeval ikkagi bambusest. Ja illustratsiooniks kuulame nüüd ühtelugu, kus mängib sea ja saatepilliks on Pippa. See kogumik on jõudnud minuni sõber Rolandi kaudu kes tõi selle aastaid tagasi kaasa oma Taiwani reisilt. Ja Taiwanil on mitmedki traditsioonilise muusika mängimise stiilid säilinud paremini kui Mandri-Hiinas, kus, nagu me teame, palju pahandust tegi kultuurirevolutsioon. Aga Taiwan jäi sellest õnneks puutumata. See kogumik on olnud meile väga tähtis, sest oleme siin faaskole ansambliga mitmeid lugusid sellelt võtnud ka enda kavadesse, kui me oleme mänginud hiina muusikat. Järgnevalt tahaks siis veel ühe loo mängida. Siitsamast ja see on üks väga populaarne rahvaviis. Faasan lang ploomiõis, mis on, nagu me teame, vanade käsikirjade järgi olnud väga armastatud lugu juba väga ammu. Hiinas nagu kõikjal teisteski aasia vanades kultuurides on muusika põlvest põlve kandunud edasi ikka elava traditsioonina suulise pärimuse teel. Aga mainisin meelega enne eelmist lugu. Me teame see juba käsikirjade kaudu, et see on olnud väga populaarne pikka aega ja Hiinas nimelt on üks erand siis instrumentaalmuusikas pill nimega kuut sinn millele on säilinud küllaltki mahukad kirja pandud noodid, tabulatuurid. Juba alates seitsmendast sajandist on esimesed näited pärit ja 15.-st sajandist juba mahukad käsikirjad, kus mitmetes kohtades on mainitud ümberkirjutusi varasematest käsikirjadest, mis aga ei ole säilinud kuud. Siin on väga erilise tähtsusega Pill Hiina kultuuris olnud. Ja see on andnud kuni 20. sajandini lugematuid põlvkondi hiina haritlaste hariduse lahutamatu osa samuti vahend siis enda sisemiseks arendamiseks. Selle väga rafineeritud sümboliterohke mängutehnika ideoloogia on tihedalt läbi põimunud nii taoismi, konfatsionismi kui ka budismi filosoofiatest. Ja praegu siis selle pilli näitena kuulaksime sama lugu, mida ma ennem kuulsime Seao esituses nüüd kuud synnil siis seitsme keelega seitsme siidkeelega tsiter. Ja see on siis ühest 15. sajandi käsikirjast pärit sama viis ploomiõis mõeldud siis just nimelt kuud sünnile ja mitmete variatsioonidega. Selle vinüülplaadi olen ma saanud ja sõbra, kolleegi Lianeelisi käest, kes on keskaja ja renessanss, põikflöödi, ikonograafia uurija, kellega mõjust sellega seoses oleme palju koostööd teinud. Tegemist on väga haruldase plaadiga, mis on antud välja 1969. aastal USA-s ja siia plaadi tahaküljele on kirjutatud siis sellised paar selgitavat lauset. Et need salvestused on saadud Mandri-Hiinast ja sellest tulenevalt ei ole meil teada, kus ja millal ja kelle poolt täpselt nad on tehtud. Aga vaieldamatult on siin tegemist vanade meistritega, kes seda traditsiooni edasi kandsid. Ja kui ma veel kord seda aastanumbrit vaatama ja see on ju täpselt see aeg, kus Hiinas nalja, skulptuuri, revolutsioon ja kõike traditsioonilist süstemaatiliselt Aga tahaksin tsiteerida nüüd paari vana käsikirja, mis siis räägivad kuud sünnist, mida me äsja kuulsime seitsmekeelsest siit keeltega Twitteris. Muud synni mängimine puhastab sisemist olemust, peletada eemale madalad ihad ning on seega nagu teatud meditatsioon, vahend suhtlemiseks otse taoga. Selle puhtad helid võivad teha kuuldavaks tühjuse kõla ning seega viib sinimäng muusiku hinge kooskõlla taoga. Siini mängus on väga oluline koht olnud ka looduse tunnetamisel. Ja jällegi tsitaat olgu mängija ise salongis või saalis. Oma mõtetes peab ta olema metsade ja ojadega. Sügisel ja kevadel, kui ööd on selged ja harmoonilised 10000 tühjuse heli vaikivad. Ja kuuvalgus täidab taeva. Kuid siin asetatakse põlvedele ja mängitakse, sellel ülendab see tundeid. Ja veel üks tsitaat, mis mulle väga meeldib ja nimelt kõrgeid nõudeid ei ehitatud mitte ainult kuutseni mängijatele vaid ka kuulajatele. Ja see pärineb siis 16. sajandi autori Jang peatsengi tekstist. See tsitaat. Kui ei ole kohal inimest, kes mõistaks muusika sisemist tähendust on parem mängida jahedale tuulele ja särav selgele kuule tumerohelistele, mändidele ja sakilistele, kaljudele, ahvile, mäetipul või vanale kurele siis mõistetakse muusika sisemist tähendust. Kes mõistab selle tähendust, mõistab kulgu, kes mõistab kulgu, võib tõeliselt mõista muusikat. Kui muusika on tehniliselt hästi esitatud, kuid ei mõisteta kulgu, mis kasu sellest on siis on see vaid tühi ja kasutu müra. Üsna ajatu tsitaat, mis võiks kehtida iga aja muusika kohta. Järgnevalt lähme aga edasi veel ühe Citri-laadse pilliga siis kuud yang, mis on eelnevates lugudes ka juba kõlanud. Aga nüüd siis kõlab see sooloinstrumendina. See oli siis traditsiooniline hiina tsiter, luud jan. Ja võrreldes good sünniga on tal palju pikem kõla, ka keeli on rohkem, kui kuut sünnil on ainult seitse keelt siis koodi Angel on ajalooliselt olnud keeli alates 13-st kuni siis tänapäeval 25-ni. Läheksime nüüd aga edasi oma rännakuga veel väga hiinapärase instrumendiga. See on siis Hiina okkariin, sünn. See on selline munakujuline õõnespill, mille ülemises osas on avaerinevalt läänest tuntud okkariinidest kus heli tuleb kohe, kui sinna sisse puhuda. Sarnased plokkflöödi-le tuleb hiina okkariinidel tekitada huule vastava asendiga, sarnaselt siis põik löödile või seale. Ka sünniajalugu ulatub mitmete tuhandete aastate taha ja vahepeal Mandri-Hiinas oli see natukene ka unustuse hõlma vajunud viimastel aastakümnetel ja siis oligi jällegi nagu eelnevalt juba käis läbi see säilinud väga hästi Taiwanil see traditsioon, aga nüüd viimastel aastatel hotell või isegi paaril viimasel aastakümnel on see järjest populaarsust võitnud ka Mandri-Hiinas. Taas kuulaksime kõigepealt ühte traditsioonilist Ma olen ikka hiina reisidel, mida on faaskole ansambliga meil olnud ju üsna palju. Kümmekond kontsertreisi sinna ka külastanud muusikapoode ja nende sadade ja isegi tuhandete plaatide hulgas on lugematul hulgal plaate, kus kirjade järgi on tegemist siis traditsioonilise muusikaga. Aga lähemal kuulamisel selgub, et enamik neist on küllaltki tänapäevased seaded, kus mängib solist ja orkester. Ja nii kummaline kui see ka pole, siis selliseid väiksema koosseisuga väga läbipaistva ja delikaatse seadega asju on väga raske Hiinas leida. Nii plaadiriiulitel kui ka reaalselt neid ansambleid, kes niimodi mängivad. Ja järgnevalt siis väike näide nüüd siit samalt sünni kogumikult kus mängib samuti seesama pill, aga kus on seade juba märksa tänapäevasem. Oma esimese sünni sain ma kingituseks umbes paarkümmend aastat tagasi tolleaegselt hiina saadikult, et siin Eestis ja see oli väga selline kallis suveniirkomplekt, need pill, mis seal oli, on täiesti hääles. Ja ma aastaid seda ka kasutasin. Meie kontserditel aga selle pilliga kaasas oli ka CD ja ma ei saa vastu panna kiusatusele lasta ühtelugu ka siis selle pealt, nii et vastame nüüd veel suure sammu tänapäevale ja tänavamuusikale lähemale. See oli siis Hiina okkarin siin ning nagu te kuulsite, on seda võimalik edukalt kasutada väga erinevates žanrites. Nüüd aga tahaks rääkida veel ühest väga populaarsest pillist Hiina muusikas ja see on siis stiid, ehk siis Hiina põik lööd. Ja erineb kõikidest traditsioonilistest põikflööti selle poolest et sellel on puhumisava ja sõrmede vahel üks lisa auk, mis on kaetud imeõhukese bambusmembraaniga andes sellele Födile sellise natukene kammi, pilliliku tämbri. Ja see leiutis on ka küllaltki vana, see on täiesti konkreetne muusik. Pillimeister on teada, kes selle tegi Tangi dünastia ajal seal siis dünastia, mis valitses kuuendast üheksanda sajandini eesmärgiga parandada selle pilli kõla. Ja see annab kahtlemata sellele pillile väga suured dünaamilised võimalused ja väga isikupärase hiina flöödikõla, mille me kohe ära tunneme, kui see mängima hakkab. Kahtlemata ei jõua selle tunnikesega läbi käia kõiki, isegi kõige põhilisemaid Hiina klassikalises muusikas kasutusel olevaid instrumente, aga ma loodan, et mingi pildi see saada siiski andis. Ja pillid, millest me rääkisime, rohkem kuuluvad just nimelt Hiina algupäraste instrumentide hulka. Sest on ju mitmeid pille, mis on Hiina tulnud hiljem. Mainiksin siin olulisematest siis Piipa, Tulevad pärise kultuurist suure siiditee kaudu, samuti Jangtsin ehk siis Hiina Santuur ja ka poogenpill arvu on tulnud stepirahvastelt Hiina klassikalisse muusikasse, kuigi tänapäeval on see nagu lahutamatu selle osa juba. Aga tahaks lõpetada meie saate ühe looga, kus siis faaskola ansamblil on külalisesinejana kaastegev John Thompson, hea sõber Ameerika ühendriikidest, kes on siinimänguga tegelenud terve oma elu ja on Brascribeerinud käsikirju, mida ka Hiinas veel ei tunta, nii et ta on ka Hiinas käinud neid vanu käsikirju tutvustamas ja olime kostioniga 2009. aastal aga kontsertreisil Hiinas. Ma räägin selle loo sellepärast, et jällegi iseloomustab väga hiina sellist muusikamaastikku. See oli üks suur festival, mille raames me esinesime, aga meie koosseis oli väga väike aaskola ansambel, neli inimest ja lisaks, sest see on Tomson kokku viis. Ja ülejäänud esinejad käit olid väga suurte koosseisudega ja siis selle festivali pealavastaja mõtles, et mida nüüd siis teha, et peaks ikka laval rohkem inimesi olema. Ja siis nad leidsid siis sellise lahenduse, et siis oli mitukümmend sellistes valgetes röödes tütarlast, kes tantsisid meie lugude taustal suurel laval. Lava poleks nii tühi. Ja see lugu on siis näide sellest, kuidas kõlavad koos vana hiina pill muutsin. Ja Euroopa pillidest koodi harf, mida mängib Lilian Langsepp ja kellamäng, mida mängib Helena, oleksin, ma olen raha, Langsepp, te kuulsite saadet sarjast vinüül, mis seekord oli pühendatud Hiina muusikale. Soovin teile kõike head ja kuulmiseni.