Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Lõppeva aasta oli eriline asjaolu, mida saab kasutada varasemate ennustuste testimiseks. Minnes täpselt aasta ajas tagasi kohtume tänaste elu kirjeldavate ennustustega. Ja üldiselt pandi kõvasti mööda. Missioonidest puudus märksõna Covid. Selle asemel räägiti näiteks tehisintellektist ja selle rakendamisest jaekaubanduses konkurentsitihedas valdkonnas kliendi püüdmiseks paremaid lahendusi, midagi etemat, kui seda pakkusid oma teenuseid osutada retro fileerivad Google ja Facebook. Kogunes ju kaubanduskeskuste endi tegevusruumist tohutus hulgas külastajate ostukäitumist, kirjeldavaid andmeid. Tehisintellekti abil loodeti endisest paremini näha inimeste sisemaailma et kujundada ostja kohaseid, reklaame, kaabakas disainida soodustusi. Räägiti reaalajas kujundatavast ostukogemusel disainist. Ja isegi kui kusagil jõuti otsustajaid rahuldava tulemuseni, piisas kõige pahupidi pööramiseks ühest valemitest ja algoritmidest välja jäänud tegurist. PS viirusest mis takistas klientidel poodi külastamast uue ja ägedama kliendiprogrammi visioonide realiseerumise ootuse asemel kohtuti teistsuguse reaalsusega ning suured kaubandusettevõtted kuulutasid võidu asemel välja pankroti. Leedus ennastusin, milles reaalajas protsesside juhtimine kulutati aegunuks. Selle asemel lubati käivitada proaktiivse ette nägeva tehnoloogilise juhtimise ajastu. Teha midagi, mis juhtub varem, kui tegemiseni jõutakse midagi ilmaennustuse laadset. Suurtest andmejärvedest, lubatitestileerida konteksti ja tärkavate mustrite kontuure, mida kirjeldatakse tõenäosuskeelset sõnumit. Kena tore on ju selliseid asju lubada. Kõik tahaks tulevikku teada. Kuivad poleks taas kord kohtutud väikesel ühekordse ja mustrite sündmusega, sellisega, mille pealt ei saa luua statistilist ennustust, midagi, mida nimetatakse mustaks luiseks või siis Cowidiks. Analoogseid covidi otsa komistanud ebaõnnestunud ennustusi leiab suures koguses kõigest 360 päeva kauguselt. Osale inimestest ei lähe taoline möödapanek korda. Las ennustavad. Võib kõlada teadja moodi muigega pilkab ja eneseteadlik kommentaar. Sest tema tehtud. Ei ennustata, leidub ka pahaseid Need, kes uskusid ja lootsid ennustustesse ja pidid nüüd siis pettuma väljendades seda läbi sotsiaalmeediasse laetud vihaste kommentaaride. Viimaste osas võib-olla üks osa selliseid, kes ongi kergeusklikumad, keda on lihtne panna uskuma eksitavaid sõnumeid ja kes ka ise taolist informatsiooni levitada. Esialgu sugugi mitte kurjusest, vaid vajadusest leida ümbritsevale kuule lihtsaid ja usutavaid selgitusi mille valeks osutamist ei peagi uskuma. Sest seda kaitseb ju toosama väidete ebakindlus, millele võib lisada viited teiste lõpututele eksimustele. Vihad ärkab alles hiljem. Põhjuseks on enda jaoks kas turvaliseks maailmapildiks kasutatava pole eluohtlikult suur pant mistõttu selle ratsionaalsuseks kahtlejad hakkavad paistma tõeliste vaenlastena. Kuidas see on seotud tehisintellekti ennustamisega? Inimeste käitumine on ennustatav, mida talle endale vaid teistele näiteks kui keegi kasutab twitteris sõnu liberaal, valitsus, meedia ning aeg-ajalt viitab varasemates säutsudes Lähis-Ida-le, Iisrael Lile ja islamile võib olla üpris kindel, et see isik levitab peagi mitte usaldusväärsetest allikatest pärit väärinformatsiooni. Kusjuures ta ise seda ei tea ja peab ento sõduriks. Usaldusväärsetest allikatest. Teabelevitajad seevastu kasutavad sõnumites väljendusi, mis eesti keelde tõlgituna oleks nagu näiteks tuju tahaks ja oleks. Mina hakkan erutanud ja sünnipäev. Selliste inimeste avalikku ruumi tehtud läkituses on sageli juttu isiklikust elust, suhetest sõpradega ja nii edasi. Umbes 6200 sotsiaalmeedia kasutaja ülem miljon säutsu analüüsimisega tegelesid Sheffieldi Ülikooli arvutiteaduste osakonna teadlased. Analüüsi käigus jagati teenuste kasutajad kahte gruppi vastavalt nendeks, kes olid levitanud mitte usaldusväärset infot ja nendeks, kelle teabeallikad olid usaldusväärsed. Seejärel lasti elektroalgoritmile otsida tsunami maailmast neid kahte mainitud grupi jagavaid suurima usaldusväärsusega tunnuseid. Kirjeldatud iseloomustavate põhjal saavutati ennustustes peaaegu et kaheksakümneprotsendiline täpsus. Teadlased loodavad, et nende loodud tehisintellekti algoritmidega õnnestub paremini mõista inimeste käitumist onlain-maailmas ja ennetada väärinformatsiooni ning vägivalda provotseerivad meeleolude eskaleerumist. Selliselt sõnastatuna kõlab eesmärk igati õhilisena. Samas kui otsida ajaloost, kas sellist arengut on osatud ennustada, siis meenuvad ju George Orbol järveid Bradbury kirjutised. Lootkem, et ka nemad panid mööda. Kuula varasemaid portaale RS2000 L2.