Rästa tere päevast ja raadio kahe kuulaja on taaskord kätte jõudnud üks imetore pühapäev ja kell on saanud pisut kaks läbi, see tähendab seda, et on eetriaeg, saate Restori käes ja nagu ikka, räägime me siin tuntud eesti inimestega pajatama natuke nende elust-olust, vaatame, mis nad kõik teinud on ja ühtlasi ka näeme. Nende muusikamaitset on muidugi huvitav sõna, selle kohta kuuleme küll ja ühtlasi mängib aga pisut ühte mängu, aga sellest juba õige pea. Ja nüüd ongi, ma arvan, väga õige tutvustada meie tänast saatekülalist, see on, ma arvan, et kõigile Eestimaa inimestele, kes on vaadanud oma elus Aktuaalset Kaamerat, tuttav Margus Saar, tere tulemast. Tere päevast, head vaatajad. Täna neljas advent, jõuluaeg on tulemas, jõululaupäeval tuleb jälle Jõulutunnel, kas sinul on siis kõik need jõulud seal telestuudios ja see aasta on jälle niimoodi? Jõulutunnel tuleb tegelikult jõulu sellel pühal jõululaupäeval istume kõik toredasti kodus ja ja ootame jõuluvana või päkapikupakke, aga 25. detsembril Medeme jõulutunnelit. Ma vahepeal ei teinud seda päris mitu aastat, päris umbes seitse aastat. Sel sügisel juhtus kuidagi nii, et paluti ja siis ma mõtlesin, et hea küll, teeme siis vaatame, mis aeg praegu on aastal 22 kümnendat tegelema, natuke heategevusega. Ja siis 25. tuleb meil selline meeleolukas õhtu, nii et seekord siis mitte enam produtsent, või siis selle külje peal töötajaid siis saatejuht, saatejuht ja produtsent. Ikkagi nii, jah, aga jaa, noh, me oleme Katriniga koos saatejuhid ja, ja Anne-Mari Müller on meil toimetaja ka veel abiks ja mõned režissöörid ja, ja teeme sellist programmi, et 25. detsembril oleks lootusrikas jõulune, pidulik täis muusikat ja eesti inimesi, vot selline õhtu, tahame, et oleks, kui suuri jõulude tähistaja sa üldse oled. Ma ikka olen, meil on selline kava olnud, et 24. detsembril ju ikkagi inimesed saavad kokku, kui aastaid oli see kõik minu ema juures, ema nüüd ei ole päris mitu aastat, aga siis on nüüd minu õe juures olnud või siis minu venna juures, mul on vend ka. Ja siis kõik võtavad oma lapsed ja pered kaasa, kellel on. Aga sel aastal me otsustasime, et me teeme väiksemas ringis, et mitte 11 nakatada. Ja kuidagi ongi niimoodi, et peaaegu niimoodi kolme neljased, jõulud aga lapsepõlves siis olid täpselt samamoodi on nad sellised toredad koos Vetmis ajad suuremat sorti? No ikka, ma olen küll selle aja laps, kui näärivana käis ka, nii et ma mäletan, Me käisime oma tädi juures Pirita kosel, seal oli siis minu tädi tütred veel ja minu vend ja ja siis vanaema häälega näärivana käis. Ja siis millegipärast piltidel veel jäänud, kuidas lapsed nutavad veel seda? Millegipärast näärivanad arvatud peatega mingeid imelikke kolli hääli, kui nad lastega räägivad. Ja siis jaa, no jõulud on ikka selleks, et pere on koos ja mulle meeldib hästi süüa hästi palju ja, ja siis mulle jõulud meeldivad, sellepärast. Seal on hea põhjendus küll, tõesti pole, meeldib süüa hapukapsast ja verivorsti ja pärast oli paha olla, aga ikkagi minu vennanaine on väga hea kokk alati teinud igasuguseid huvitavaid metsseapraade ja põdraasju ja, ja ühesõnaga see kõik on väga tore olnud. Kuidas seal nääride ajal ma ei tea, kas teil oli kodus telekas või oli hea ja ma nii vala ei ole ja kui palju sa seda jälgisid Nevade ikka kogu aeg ja, ja sealt siis sai see armastus algusele. Ma ei teagi, ta sealt algas, ma ikka olin suur televiisorivaataja ja eks see ka nõukogude ja lastel ei olnud väga palju midagi vaadata. Aga Eesti Televisioon näitas lastesaated seal kuskil kella kaheksa paiku, vahel oli. Miks sa vahel oli? Alguses oli kell kaheksa pool kaheksa, eks oleneb sellest, kus aktuaalne kaamera seal liikus ja siis vene multikaid oli väga toredaid ja siis need hunt, kriimsilmad ja võmmid ja kes seal kõik olid mingil ajal ma sain juba muidugi suureks, ütleme seal Kikeriki ma enam väga ei fännanud, aga Soome televisioon oli ka siis. Ja mina olen Tallinna poiss ja mina vaatasin Soomet ja Soomest, õppisin soome keelt ja vaatasin nende programmi ja Tarzani film oli pühapäeviti, ma mäletan kuskil pärastlõunal ja lastesaated olid ka seal unemati, need multikad ja mis seal olid, see tuletab mulle kohe meelde nüüd selle, et soome keel peaks sul ju suus olema küll sa oled lausa üle siis uudistesaates olnud, niiöelda ankur natukene aega. Ja ma käisin neil külas, kui Eesti vabariik oli sajaaastane, siis me tegime seal mõningaid teadvustasid. Kuidas lapsepõlves sul üldse oli, millised need hobid või tegemised olid, millega sa tegelesid? Ega mul väga palju hobisid ei olnud, ma olin tubli koolilaps, ma arvan ja siis natukene meil oli lasteaias ja siis algklassides tegime rahvatantsu. See oli lasteaia viimases rühmas ja pärast meil oli koolis selline asi kooliraadio üllatus-üllatus ja siis seal püüti natuke nagu programmiga teha, aga mul mõned koolivennad olid sellised, kes rohkem nagu tehnikamehed olid. Panime üle kooli koridoridesse kõlareid vedasime ja siis keegi oli seal siis natuke nagu diskoria, lasime vahetundidel muusikat ja siis vahel rääkis mingit juttu ka, tehti isegi mingisugused intervjuusid, aga see kooliraadiopunt tegi veel keskkoolis vähemalt kaks aastat, minu meelest oli see tegime selliste näärishow'd või, või siis juba jõulushow või? Igatahes seal me tegime. No ma olen seda rääkinud, me tegime ikkagi sellist huvitavat kava kohe. Me oleme tantsinud seal kankaani poistega ja siis oli muidugi kõigile väga meeldis ja lollusi ühesõnaga. Ja siis ma käisin veel selliseid asju tegemas nagu võistlustantsu tollal nimetati seda peotantsuks Ants ja Malle Taela juures, see oli päris mingisugune kolm aastat, mul ei olnud väga tubli seal, aga mulle nagu see meeldis. Ja kui ma üks, 13 sain, siis pärast seda ma enam ei käinud seal. Aga natukene ikkagi siis tantsus läbi ilmunud ja mulle väga meeldib tantsida. Nagu sa juba ütlesid, et kui sa 13 said, siis sa seal enam ei käinud, siis vist sai see üks haigus alguse? Jah, no ma kolmeteistaastaselt umbes 13 last oligi, kevadel. Läksin pimesoole põletikuga haiglasse ja siis ei hakanudki opereerima, vaid tehti neid vereanalüüse ja siis viidi järgmisesse haiglasse ja siis tuli välja, et mul oli leukeemia ja sellega ma siis tegelesin, mõned aastad sinu tervenemise imelugu vist oli lausa nii suur, et mindi Moskvasse rääkima sellest ilmast ja mul oli väga tore raviarst seal lõpu poole alguses olin ma lastehaigla juures pärast ma olin siis juba täiskasvanute poole peal. Igatahes kuidagi keemilist oli nii, nii ägedad või? Tead, ma ei olegi seda nagu ma mõtlesin, et ma peaks vaatama kuskilt arhiivist või küsima välja oma haiguslugu, kui ma olin 13 kuni 15 aastane, ma arvan, see oli kõige kriitilisem periood. Et mis nad seal ikkagi täpselt kirjutasin, aga igatahes minu raviarst, kes Moskvas konverentsil ja siis arutati miinuseda tervenemise lugu ja arst pärast seda siis ütleski, et noh, et, et nimetati nägu. Ime terveks, say not. Aga mida see siis tähendas, et need kaks aastat pidevad kontrollid või? No nii ka, tead, see on selline asi, et Mu vanemad ja siis sugulased kõik nagu säästsid mind, ma ei ole väga kindel, et et nad võib-olla isegi õigesti tegid, et nad kõigest ei rääkinud, et minu meelest võib-olla oleks võinud rohkem rääkida sellest asjast, aga et ma sain siis selle asja nimi on siis tänapäeval keemiaravi, eks ju. Et ma sain siis mingisugust asju oma verre. Et Tapa seal mingite valgete vereliblede vohamist, eksju, ja siis noh, võeti mingisuguseid analüüse ja kõik see on ikkagi traumeeriv. Kui ma tänapäeva neid väikseid vähi lapsi vaatan, siis ma ikka mõtlen, mida kõike nagu peab läbi elama, eks ju, aga noh, et ma kuidagi kui ma olen haiglas, siis ma lähen alati tuimaks. Ma nagu annan arstide kätte kogu oma selle keha nii öelda ja lasen teha, mis, mis nad siis tahavad. Ma mäletan, et kui selgroolülide vahel ikkagi üks nõel pandi sealt seda luuüdi, siis välja tõmmati korraks, et analüüsi sellest teha, et see oli nagu päris Et need on sellised traumaatilised kogemused, aga aga ma nagu mõtlesin, et ju see on kõik selleks, et mu terveks saaks ja ma kannatasin ära, et ma ei nutnud, aga kuidagi nagu niisugune ma arvan, inimene läheb nagu tuimaks, aga samas nagu usaldades arste, kuna minu suguvõsas on palju meditsiiniga seotud inimesi kaasa arvatud ema tädi, siis vanatäditütar ja kõiki niimoodi, et meil nagu meditsiinis nagu meditsiiniusaldasime kunagi oled ise ka selle peale mõelnud, et võib-olla just meditsiini minna ja võib-olla ma isegi oleks pidanud seda tegema. Jah, aga mulle ei meeldinud mõte, et ma peaksin minema kodust ära Tartusse. Aga ma olin memmeke. Aga üldiselt see, et sul ema siis meditsiiniõde oli, see aitas sind selles mõttes nendest asjadest vist paremini läbi ja no ühesõnaga, ma sain nagu asjadest nagu aru jah, et et varsti tuleb usaldada ja niimoodi on, asjad on muidugi ja see oli see huvitav aeg, kui, kuidas seda asja nüüd nimetades au kaheksa ehk siis seda imejooki tehti seal desintegraatori nimelises tehases ja mida võib-olla tänapäeval nimetatakse siis toidulisandiks seda mulle siis juurde ja vist ühe korra olen ka härjaverd joonud. Pole küll ei öeldud, mis asi see on, pidin seda jooma ja kuskilt selle hankisid ja et kõike, mis nagu verd, tugevdab, et mul pärast läks veri päris heaks ja nagu isegi nagu sihukeseks paksuks või niukseks punaseks. Aga doonoriks ei ole ma kunagi enam kõlvanud pärast seda muidugi härja veri kõlab küll päris, päris huvitav, ma isegi mõtlesin, noh, võib-olla ta oli tegelikult veiseveri. Aga, aga no kuidas nüüd öelda, kui inimene on haige, siis kõik, mis vanemad teevad kõik, et laps terveks saaks ja siis proovitakse kõik, mis ei ole ohtlik. Ma usun, et meie peres MMSi ei oleks joodud, eks ju. Aga et aga et kõik, mis nagu on, oleks olnud looduslik või, või selline, mis nagu aitab, et noh, me käisime ka sellist kuidas ilusti seda ütlen, eks ju, et nagu energiavälju korrastamas ja kõik sellised asjad. Et ja, ja ma arvan, et see kõik komplektina aitas. Esiteks piduleme usketse terveneb, teiseks on ma kindlasti arvan, et arstide tubli töö, tark, kus ja kõik see, mis nagu organismi aitab ka tugevdada nii vaimselt kui füüsiliselt, kõik see on ju teretulnud. See kõlab nii nagu peaks, jah, ma ei tea, kui palju sind muusika aitas sellel ajal. Kuulasid seda. Kuulasin jah, aga ma arvan ma teadvus, teaduslikust teadlikkust. Ikkagi siis, kui ma juba nagu vinnid olid juba tulnud ja ära läinud, et et võib-olla, kui ma seal 13 14 oli need, siis ma väga mingit Eesti. Siis oli juba muidugi Anne Veski ja Ivo Linna ja kõik asjad olid telekas juba olemas, aga ma neid nii mõttega neid ei jälginud. Aga üks lapsepõlvehitt, mis asi ja kullast südaaegadel ja seal oli väga entusiastlik ja. Ei, see tuli mul meelde sellega, et kui ma olin väike laps, viie-kuue aastane, siis meie puhkasime Võsul Võsul oli siis, mis nad siis olid siis ütleme, meditsiinitöötajate niisugused patsiendid, puhkelaagrid, mitte puhkelaagri taga, siis minu ema, see ametiühingute kaudu puhkuse Võsul. See oli väga tore, ma olin seal pruun nagu neeger ja siis, kui me lõunasöögid ja siis hommikusöögid, õhtusöögid olid ette nähtud ühes ühises sööklas. Ja siis ma laulsin seal lauas kogu aeg laulu, sinule kullast südant. Ja siis meiega oli seal lauas veel üks proua kuskilt teisest kohast seal niimoodi ja siis mul on räägitud, siis mina ei mäleta muidugi seda ka, et ütleme päev enne seda, kui meie puhkus lõppes seal. Siis ema ütles, et ära nüüd rohkem laula ja siis tädi ehmatas ära, ütles, et Margus, ma arvasin, et, et seal tüdruk Tore. Oli pikk noh, nihukesed pikad juuksed nagu Mireimaid töölised, kellel potisoeng. Raadio kahe kuulaja kuulad, sa oled röster ja me jätkame siin tuttava uudisteankruks, Margus Saarega jutuajamisi rääkisime juba natukene lapsepõlveelust-olust. Margus mainis ka juba ära, et oleks praegu läinud Tartusse õppima siini, aga vot oli memmekas nagu täis. Ja lõpuks siis Tallinna Polütehnilises Instituudis hoopis majandusteadlaseks õppima, miks siis selline Varik? See oli kõige tippi kõige? Mitte kuidas seal mitte mehaanilisem teaduskond? Ma arvan mulle ehitusi ja mingisugune autoasjandus ei oleks sobinud. Aga see oli nagu kõige humanitaarsemat teaduskond. Seal õpetati ka psühholoogiat ja majandusgeograafiat ja majandusajalugu. Ja mulle tundus, et see on niisugune päris toreda silmaringiga koht. Meist oleks pidanud tulema kas raamatupidajaid, ökonomistid ja tööstuse planeerimise eriala on selline eriala, kust inimesed oleks olnud siis võib-olla mingisuguse kas asutuse mingisuguseid keskastme juhid või mingisugused, et ettevõtte tootmisüksuse juhid kes on andekamad, liiguvad edasi. Aga noh, aeg lõpes lihtsalt ära, et et me Nõukogude majandust ei hakanud enam siis seal arendama, et meistrid Nendel murranguliste aastatel juba sellised kes tegi panga ja, ja kes läks ajakirjandusse hoopis või et meil oli nagu väga kirju tore seltskond. Minu tolleaegne sõber, grupivend oli Rain Lõhmus, eks ju. Et või siis pikaaegne ajakirjanik ja kirjanik Paavo Kangur, et mingisugused sellised seltskonnad sealt läbi jooksid ja siis ma olen alati naernud, et samal eriala on ka lõpetanud Reet Oja ja Anne Veski. Vaat mis neist saanud on. No ja jällegi sinu pool pool võib sama asja vist öelda nüüd lõpuks, eks jah. Aga ma ikka läksin erialase erialalisele tööle. Et ma töötasin mõned aastad Tallinna linnavalitsuses ja meenutan seda aega väga huvitava ja, ja toredad Sa tegid seal päris kiire karjääri lennu, et olid seal kokku viis aastat ja lõpuks olin seal osakonna juhata jah, lõpuks, aga see on, ütleme, see on. Kõigepealt ma läksin tegema sellist tööd nagu, mis sotsiaalse arengu ja teenuste osakond on, selline osakond oli. Räägime igaks juhuks, et aasta siis oli kaheksa kümmend kaheksa ja siis ma tegelesin seal paar aastat sissekirjutustega, ehk siis selline süsteem oli seal nõukogude aja lõpus, et kõik need inimesed, kes tahtsid tulla Tallinna, kas siis väljaspool Tallinna linna, aga kõige rohkem isegi väljastpoolt Eestit, et siis nende elamisload või kuidas need tänapäeval öeldakse, igatahes sisse kirjutatud tuli heaks kiita linnavalitsuse kaudu. Ja kuna olid revolutsioonilised siis ajad juba ja volikogu tuli ka meie taha, siis tegelikult me panime päris jõhkraid piiranguid peale, et inimesed Tallinna enam sisse kirjutas, ei saanud. Ma arvan, et tänapäeval need jõhkrat piirangut ei oleks enam olnud seaduslikud, seal tekkisid mõned sellised vastuolud. Et me läksime vastuollu siis NSV Liidu Ministrite Nõukogu mingi määrusega, aga kuna selle meil oli selle vastu võtnud nii-öelda linna parlament ehk linnavolikogu, siis seal tekkis juriidiline ebakõla, et et kuidas täidesaatva võimu siis otsus suhestub siis seadusandja otsusega ehk siis kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega ja seal tänu sellele vastuolule. Ikkagi meie on niisugused piirangud kehtisid. Ja pärast seda juhtus see, et Tallinna linn pidi reorganiseerima oma ettevõtet registreerimise korda Eestis ma sain ettevõtluse osakonna juhatajaks, tollal oli selline, ei olnud mingi äriregister olemas, vaid kohalikud omavalitsused pidid andma loa ettevõtete asutamiseks. Ja siis selle osakonna me lõime ja ja arendasime edasi ja, ja see oli päris päris huvitav aeg päris huvitavate kontaktidega. Täielikult läbi bürokraatia. Ja mul oli linnavalitsuses viiendal korrusel tore kabinetti ilusa vaatega Vabaduse väljakule. Et no mis seal ikka, noh, see oli ikkagi Harri lumi veel oli seal linnapea on, pärast oli Hardo Aasmäe ja Hardo Aasmäe, linnavalitsus oli ikka väga selline kütkestav ja siis sa otsustasid, et sealt ilusalt viienda korruse vaatega aknast, siis võiks hoopis telemajja tulla ja otsustasid diktorite konkursil kandideerida, aga miks selline otsus? Aga see oli hoopis PS diktorite värk, et mõni käis kalal ja mõni putitas autot, aga mina mõtlesin, et ma tahaks vaadata, mis seal telemajas tehakse ja ma ei võtnud seda väga tõsiselt. Võib-olla oleks võinud võtta, oleks kiiremini sisse elanud, aga maju ikkagi päris mitu aastat. Olin Eesti televisiooni nagu kaasautor, et mõned aastad ma olin programmi Victoria ja siis hakkasid vaikselt saateid tulema, aga ma ei, ma ei sidunud ennast nagu 100 protsenti üldse selle asutusega. Aga mis hetkel sa siis tundsid, et ma siis tahan siis kui sa saad linnavalitsusest ära läksid? Ma olin natuke, tegelesin kinnisvara firmas ja siis ma tegelesin veel sellises firmas nagu crolinki ja Delfi ja siis mingitel hetkedel ma sain aru, televisioonis tegutsemine võtab nii palju aega ja mõned asjad nagu tolles ajas õnnestusid ka, et ma mõtlesin, et, aga mis ka siis mitte. Indrek Treufeldt läks Aktuaalse kaamera brüsseli korrespondendi yks ja tundus vabaks, jääb Aktuaalse kaamera saatejuhikohti ja küsisin Andres kuuselt, kui tuleb konkurss, et ma siis konkureeriks inst ütles, et et tule ja nii ongi jah, seal see oli aasta juba oli siis 2003 jaanuar. Lisaks sellele kõigele diktori tööle võib-olla ikkagi diktori kohta üks küsimus, et uudisteankur, vaatad uudisteankrud, kas tõsisi lihtsalt istub ja loeb seal seda teksti ette või ta teeb ka ikkagi midagi. Ja noh, see on selline filosoofiline küsimus, eks ju, et ütleme, uudistes ma nimetan uudistesaatejuhiks nüüd seda ametit, et mulle ei meeldi eriti ankur, sest see ei ole tulnud nagu eestikeelsest sõnast. Aga põhimõtteliselt on, mõned mu kolleegid on seda püüdnud sõnastada. Ankur, või see saatejuht on see, kuidas siis öelda ütleme niimoodi, et lüüakse nael maa sisse ja siis kõik tema püüab nagu ümber selle naela võib-olla siis kõik need lood ja külalised ja kuidagi nagu siis nagu seotakse kinni vaid keegi nagu peab seda asja edasi siis. Aga et et kui ma alustasin siis ja noh, seda on rääkinud nii Endel Sõerd kui Ivi Kreen, legendaarsed Aktuaalse kaamera diktoreid, et et nende tekstidega tegelesid nagu teised inimesed rohkem kui nad ise. Aga nemad ikkagi tegelesid ka, ütleme, eesti keelega ja siis nad esitasid neid tekste, eks ju. Ja see tehnoloogia on see, et tekst peab olema usutavalt esitatud. Arusaadavalt ma olen alati öelnud, et eetris peab olema raadios, ilmselt on seesamamoodi teles, et esimesel korral peab olema arusaadav, et kui seal lehte loed ja artikkel on segaselt kirjutatud, võid uuesti lugeda või raamatust loed. Mingit kohta võid ju kohe silmadega tagasi võtta, aga telekas eriti ei ole see kombeks, et sa kerid tagasi võtta. Mis asja ta ütles, eks ju. Et uudiste lugemisel sa pead esimesel korral tekstist aru saama. Et see on nagu see nii-öelda see vormistuslik pool. Et mida aeg edasi, seda rohkem Aktuaalse kaamera saatejuht nagu sekkub, saate valmimisse ka kui jõhkralt ta seda teeb või kui peenetundeliselt või kui, kui palju ta üldse sekku. See oleneb erinevates inimestest, ütleme nendest kooslustest ka, kes sel päeval võib-olla tööl on. Et selline see asi on. Kui nüüd tänast päeva rääkida, siis ma arvan, et saatejuhist oleneb päris palju. Ja sinu puhul kindlasti on, sa juba nimetasid ka siin seda keeleosa, et keel on vist sinu selline asi, mis peab alati olema korrektne ja kui selle vastu keegi eksib, siis on ikka jama majas ja siis on jama majas. Jah, aga eks ma ise ka ei eksinud ja ja noh, eks ju, vaatajad saavad aru, et vahel on siin hääldusega probleeme ja siis mõni vaataja lausa kirjutab ja siis me vahel vaidleme ja et kuidas vait Pompeo või Pompei Joico, tuleb öelda. Maailma ajaloolise tähtsusega, et kõige tähtsam on see, et et inimesed saaksid aru ja need eestikeelsed laused oleksid nagu eestikeelsed, võimalikult eestikeelsed. Kõik, mis puudutab mingit, öeldakse trükivea kuradit, kus tähed lihtsalt lähevad sassi, eks ju, see on nagu ühtemoodi viga. Aga vahel, mis mulle ei meeldi, nagu on see, kui kasutatakse sõnu vales kontekstis ja siis ma mõtlen, et mis ta selle sõnaga mõtleb, kas ta üldse aru saab, mis ta nagu siis kirjutab või räägib, eks ju, et ma olen nagu toonud küll, labane näide, eks ju. Aga et kui lugupeetud minister räägib neljarealisest teest Tallinnast Tartusse, eks ju, et siis ma alati räägin seda, et pardid käivad reas metsarajal, aga autod sõidavad rajal, sest ehitatakse radu. Aga ütleme, autod sõidavad reas, aga maanteel on ikkagi rajad. Ehk siis palun saage aru, mida te ikkagi räägite, aitäh. Et tuleb rääkida neljarealistest teedest, jälle üks läpulaid olemas inimestele. Üks asi, mida sa oled ka pikalt vedanud, on lastesaadete toimetus ja kunagi oli selline saade nagu Buratino tegutseb jälle, millega on, ma ütleks, terve põlvkond üles kasvanud, kaasa arvatud mina noorena ikkagi vaatasid üle ka või? No ma arvan, et ma olen neid kõiki osi näinud umbes seitse korda ja kas seal oli ka selline just see hariduslik pool hästi oluline sinu jaoks, et praegu sa tõid sellise väga hea näitaja, et kuidas peaks ütlema, kas seal lõpetasite ka ma saan aru, ikkagi lapsed ja mis puudutab seda sarja Buratino tegutseb jälle, siis see sai ikkagi teoks tänu sellele, et Elmo Nüganen tõi 20. lennuga välja Buratino lavastuse ja, ja sealt siis ühe seltskonna. Me kutsusime telesse ja mõtlesime, et vaatame, kuidas minema hakkab, eks ju, et teeme kevade või teeme sügise ka, läks kaks ja pool aastat ja üle 80 osa tuli, aga meil oli hea stsenarist Wimberg Jaak Urmet, et tema nagu Vembukas tekst, ma ütleksin selle kohta. Ta aitas meid väga palju ja need ka sütitas muidugi näitlejaid. Ja kuna näitlejatele oma roll oli nagu selge Artemon teadis, kuidas Ahdemoniga tegema, et siis saime nagu keskenduda nagu nendele sisulistele asjadele, et kuna ütleme, see rollilahendused olid juba teada ja kuna noored olid noored ja ägedad ja ilusad ja oskasid laulda ja kõik, et siis et me ikka pidasime päris pikalt vastu, mis lõppusis tingis. Lõpu tingis see, et inimesed saavad vanemaks ja tahavad saada teistsuguseid väljakutseid, elus ka. Ma jah, ma arvan, et me lõpetasime ikka õigel ajal, et seda ei tohi teha vägisi ja ikkagi inimestel on koormused ja noh, ega siis Priit Võigemast on ikkagi praegu luuraja filmis halb, eks ju, ei ole kuratiiv H2. On meil kolm on meil seal televisioonis aga ühesõnaga Mul on selle ajaga väga toredad mälestused, mulle meeldis see, et sa ütled, et kunagi oli selline sa ütled kuskilt kaugemalt, aga noh, ma sain aru. No no vot, eks ole, eks ole. Aga kuidas siis sinu enda sellise lastefilmide multikate vaatamisega on, et kui sa oled väga pikalt selle lastetoimetusega seal seotud olnud, siis vaatad sa niimoodi vabal ajal multikaid? No ma pean vaatama tööks seda jah, vabal ajal ka, aga kuidas siis minu üks tööülesandeid ka praegu on? ETV kahes on teatavasti ei, kõik noored lapsevanemad ja tulevased lapsevanemad, raadio kahe kuulajad peavad ka seda, et ETV kahes on lasteprogramm igal hommikul ja pärastlõunal kella poole neljast kuni kella veerand kaheksani. Ja see on lastevöönd, kus me näitame vägivallatuid, multikaid. Originaalprogrammi Meil on seal vanemale lapsele või siis nooremale noorele saade noova nimetame seda lasteringvaateks. Et ühesõnaga teeme selliseid saateid, mida eesti laps võiks vaadata ja siis mina planeerin seda programmi. Meil on olemas Eesti televisioonist selline osakond nagu hankeosakond, ehkis hangitakse välismaalt asju. Seal on hanketoimetaja Divi, kes pakub lasteprogrammile programmis meie temaga koos vaatame, Taanid võib-olla võiksid tõesti sobida need multikad või siis seal mingisugused draamasarjad ja siis ma panen selle programmi nagu mõttes, kuid seal kell viis võiks näidata selliseid asju ja kui lapsed võtavad lasteaiast koju, siis võiks olla natuke noorematele midagi ja siis võib-olla jälle enne, kui lasteprogramm üldse lõpeb, võib-olla veel midagi vanematele, et ühesõnaga mingisugune programmi sujuvus on seal minutilise täpsusega, ehk siis ma vaatan kõik multikat mitte kõiki ma ei vaata, mõjuvad 50 neljaosalises seriaalis kõiki multikaid, vaata, pidin näitajad, et ahah, see sobikuid, et vot see on minu töö siis, mis ma teen praegu seal ETV2 programmi nagu planeerimise juures, ütleme tegelikult ikkagi lastele sisu loomise juures, et et me tahaks, et programm oleks eestikeelne, hariv, avardaks nende silmaringi kuidagi heas mõttes kaleede oleks, ütleme seda, südan haridust ka saaks. Natukene võiks siis muusikat ka siia selline lasteaiavärgile otsa mängida, kohe, ma ei tea, ilmselt seda lugu, nüüd need lapsed, kellele sa seal programmi kokku paned, väga ei ole kuulnud, võib-olla. Et Uno Loop oled teinud mind õnnelikuks siis kaasalaulmise sinu puhul see on selline asi, ma lihtsalt tahan öelda, et mulle meeldib kuidas öelda, meeldib, ma ei keera raadiot ära vikerraadios laupäeviti kell kolm, kui meie vanem põlvkond õnnitleb õnnitleb oma sõbrannasid ja Bru ehk siis õnne soovida ja saade ja see on nagu meie elu seal kuidagi peegeldub nendes õnnitlustes, seal on mingeid luuletusi, nüüd ütelda ta mingeid asju ka. Aga et monoloobi oled teinud mind õnnelikuks, on lihtsalt selline helge, armas, täis armastust, armastusse uskuv. Laul ja kuna Uno Loop on eesti estraadikuningas, et siis miks mitte? Sees Windo. Ka. Ei julgenud. Õnn. Puust või? Need aga tema olemas. Hea raadio, kahe kuulaja saade, röster jätkab siin uudist siis saatejuhiga mitte ankruga Margus Saarega ja räägime nüüd pisut hoopis teistel teemadel kui tema eluolu. Sellest muidugi, sest et me hakkame mängima ühte mängu oioi ja see mäng on väga lihtne, ma annan sulle kaks vastuse varianti, sina valid üle ühe ja põhjendad seda. Ja see on siis ühest telefonirakendusest kuskilt Ameerikamaal silmiliselt pärineb, nii et tuleb igasugu asju siia, et mina neid välja mõelnud ei ole, ütlen juba ette. Nii, ütleme, võtame esimese, kas sa raiskad pigem raha riietele? Teletehnikavidinatega kui raiskamiseks läheb, siis riietele, jah, sest tehnika on mul juba olemas ja mu telefon on neli aastat vana. Nojah, täitsa hea põhjendus, 48 protsenti maailma inimestest, kes kõik seda mänginud on, arvaksid samamoodi vot niimoodi selline mäng, aga nüüd siis järgmine oleksid. No ütleme, 50 protsenti või pooleldi hea kõiges või 100 protsenti eksis Täiuslik ühes asjas. See oli küsimus või? Jah, aga mis asi see on vä? Ei kumb sa oleksid, kui ma oleksin või? Ei no ma tahaks ikka, mis asja ma tahaks ikka millestki nagu hea olla. Ah, tuleb siis välja, tuleb, oleneb kui suured eesmärgid endale sead. No vot, aga mis sa arvad, kas laiem ühiskond arvaks siis, et ta tahaks olla niimoodi pooleldi hea kõiges või siis ühes asjas ainult ühe sellise suurepärane? Ei no mis asja, mida kõike seda. Et inimesed tahavad olla tavalised või? No las nad tahavad ja tahavadki. 57 protsenti tahavad olla. Igast asjast midagi osata jalaga, vaid ta oli sinu töö puhul kahtlemata nüüd kaks asja, mida sa alati vajad, kas oleksid kuu aega ilma rätita või ilma autota. Ma võin olla mõlemad, mul on vaja sellist. Ma sulle ei meeldi see vastus, ma saan aru. No võib-olla sisi, ilma autota ma saan küll hakkama, aga mul on vaja aeg-ajalt failide puhastust ja, ja ma hea meelega puhkaks siin lõunamere saarel kolm nädalat järjest, ilma et ma peaksin maailma või Eesti uudistega kursis olema. Aga igapäevaelus siis jääks auto? Jah, sest et ma elan kesklinnas ja mul väga autot linnas sõitmiseks ei ole vaja, aga ma käin autoga külas mööda Eestit või siis Tallinna lähedal. Lihtne ja loogiline. Ilma autota saaks hakkama 66 protsenti inimesi. Aga nüüd selline ulme maailmasse võib-olla läheme. Kas sa pigem suudaksid panna aja seisma või oskaksid suudaksid lennata? Aga mis sa selle lendamisega siis, et käin ühest kohast teise põhimõtteliselt nagu linn tähendada? Ma tahaks võib-olla aega peatuda. On sellel mingi põhjus? Mõnda asja võiks nagu kauem nautida, võib-olla elus. Et lihtsalt nagu nojah, et peatu veel, neid hetki on elus olnud, aga võib-olla nüüd võiks olla nagu pikemalt. Aga ei, aeg ei peatu, ei, ei, eks ole. 53 protsenti tahaks panna aja seisma, võtame siis. Võtame viimase, siit protiinoga võib-olla natukene seostub, ma vähemalt mäletan ühte osaselt küll, et kas sul oleks pigem sinine nahk või punane nahk? On kaks varianti ei saa mitte lihtsalt, sul on kas sinine või punane nahk. Mul oleks võib-olla sinine, nahkpoisid on sinised tüdrukud, punased, aneemia. Maailma inimesed arvavad. Siin arvavad nemad, et senised tahaks olla 61 protsenti inimestest. Ole kui punane päikse käes põlenud on ju ka ilus punane, sinine, lihtsalt külmunud ja ei tea. Aga olgu, aga nende paari piinava küsimuse juures lähenesite edasi kohe järgmise piinava asjaga. Selleks on sinu lugu, mida saab võib-olla raadiost kuulates paneksid kohe kinni ja ise ka absoluutselt ei kuula, selleks on Michael Jacksoni piirid ja lisasin veel kommentaari ka, et või mõni muu mitte tantsitav närvi asus. V vihu meeles. Maicel Seksonile on mõned närvilised laulud, mis on peotujurikkujad, mune. Kui ma olin noor, siis mulle meeldis väga tantsimas käia. Ja siis, kui sul on seal head diskot või sellist noh, mis tol ajal iganes oligi. Ja sellest sajandist käib jutt, eks ju. Et ja siis tuleb järsku mingisugune mingi skaa või mingisugune Michael Jackson, eks siis mõtlen, mis asja sellega nüüd teha tuleb, et meil oli ju kõigil võnge sees, et kuidas sa selle Mikeelduseksoni järgi tantsid. Ja siis see ajab keemine, olete, näris sõrmulaati mahla, paus siis ma läksin tantsuplatsilt minema. Kuulajad kuulas saadet restor, kuulasime siin Margus Saare, et lugu selle järgi tema tantsida ei taha, ei soovi ja ühtlasi ka see lugu talle ei meeldi, aga ära me selle ikkagi kuulasime, vähemalt natukene sellest. Räägime nüüd sellest elust olust vaikselt edasi, et sa juba mainisid seda, kuidas keele sellised vääratused eetrites häirivad sellised keelevead, mis sind veel häirib? Ah kui saaks sellele töö juures, sa oled väga töökas inimene, ma tean, see oli mu kohta on seda palju öeldud. Ma viibin, võib olla palju tööl, jah, ma ei tea, kui töökas olen, aga ja mis siin, mis siin nüüd siis ikka siis nüüd kiruda, et keel on ikkagi see, ei, ei. No ma ei oska öelda, kui sa tahad, ainus, kui sa tahad teada, mida ma telekast vaatan televiisorist, telekas, telekas on lubatud sõna siis noh, mis ma nüüd siis nüüd ütlen, selle peale inimesed peaksid tegema seda tööd, mis neile meeldib. Ja siis olema loomulikud. Et mulle vahel tundub, et inimesed peavad tegema asju, mis neile ei meeldi ja vahel nad teevad asju, kus nad on ebaloomulikud. Mulle ei meeldi, kui inimesed eetris rääkimise ajal laulavad või röögivad või panevad sõnarõhud lauses valesse kohta, et on masinlikud, et ma tahaksin, et inimesed oleksid ekraanil loomulikud ja vaataja, ma arvan, tahab ka seda, sest et loomulik inimene köidab rohkem kui veider inimene, kuigi noh, me kõik teame, et Maire Aunaste on maailma kõige armastatum naine, eks ju, aga ta ongi nagu toredasti omamoodi veider, eks ju, ja teda armastatakse sellepärast, aga mingisugused sellised asjad, mis nagu ei ole põhjendatud veidrused. Et need mulle käivad närvidele, ma ei saa aru, miks inimene niimoodi on ja kas ta üldse peaks eetris olema ja ma ise arvan seda muidugi, et inimeses on mitu-mitu iseennast või et inimeses on nii kurbust kui ka rõõmu, on mingit naljameest kui ka mingisugust sügavat mõtet võib-olla. Et sa pead leidma nagu selle iseendas selle tükki, mida sa parasjagu tahad eetris näidata ja siis sa oled ikkagi loomulik. Aga Mulle käib hirmsasti närvidele, kui inimesed nagu räägivad endast kui maailmaimest ja kui mingisugusest kõige ägedamas inimesest üldse Eesti telemaastikul telemaastikul, nõmmel. Ja mulle ei meeldi, kui inimesed räägivad ebaloomulikult. Vot sellised asjad, mis ma mõtlen, et kas ta üldse saab aru, mis ta teeb, miks ta on meil praegu siin televiisoris, kui palju seda ette tuleb? Ikka tuleb vahel tuleb iga, et sa vaatad, et lihtsalt inimene on seal telekas ja ei sobi sinna ja võib-olla ise ei tahagi seal üldse olla. Jah, et siis ongi nagu küsimus, et see ei ole nagu inimese edevus, mis peaks teda eetrisse viima ka mingisugune soov midagigi edastada. Et et noh, et vahel tahaks mõnel inimesel õlgadest kinni võtta ja raputada, ta küsis, et miks sa nii krampis oled või miks sa miks sa seal laulad. Et inimesed ei räägi nii, nagu sa räägid, et sa annad nagu vale eeskuju ja siis nagu mõtledki, et kas ta üldse nagu mõtleb eetris olemise mingisugustele aabitsatõdedele, et lihtsalt ollakse ebaloomulikult ebaloomulikult ja noh, ja siis ongi see küsimus, et kes siis peaks talle ütlema seda vä noh, et kui otsene ülemus ei ütle või arvab, et ta on öelnud, aga ta rohkem nagu ei viitsi öelda, et seal tekkinud nagu siuksed imelikud situatsioonidele. Vot sellised asjad, no ma arvan, kodus vaatajad loetud sedasama asja, et. Mul on olnud väga vahvaid kolleege. Elo Selirand, minu pikaaegne kolleeg, kellega meil on palju saateid teinud, tegime jõulutunnelit vanadel aegadel ja ja mingeid muid sarisaateid, et ta nagu aitas mind ka analüüsi, analüüsisime mingisuguseid situatsioone, mis on intervjuudega seoses või mingisuguseid etteastetega seoses olnud, eks ju, et et sul peab olema mingi keegi inimene, kellega sa saad avameelselt arutada oma olemist eetris. Et siis lähevad nagu asjad paika. Et sa ei pea kuulama neid tagasisidet sealt kuskilt kõikidelt maailma televaatajatelt või kõikidelt Delfi kommentaatoritest tuleks siis sa pead leidma paar professionaali ja siis mingisugused inimesed veel, kes on sinu kontaktisikud, kes ei ole telemaailmast, eks ju nii-öelda sinust peab arusaamani sinu vanaema, nii sinu koolivend kui ka sinu vennanaise isa, kes juhuslikult on Tartu Ülikoolis professor, eks ju, et et Sa pead olema kõigile arusaadav ja samas mida saab parandada, seda sa saad küsida oma professionaalidest, kolleegide käest. Ma ei kahtle seda, et sina ei lõpetamist kunagi enda arendamist ära. Kui kaua saar veel arvad, et sa telekas oma näoga oled? Nii kaua kui võimalik, niikaua kui maa külgetõmbejõud vastupandamatuks läheb. No mis ma oskan öelda, vananevad ja mingisugused oskused eetris olemiseks? Vähenevad, aga midagi tuleb juurde ka vanusega maailmapildis, eks ju, et see on väga vastuoluline hetk. Et millal on õige aeg nii-öelda näoga eetrist ära kaduda, et see võib olla midagi muud, siis mida jõuab veel elus teha kas siis nii-öelda teles eetri taga raadius järsku tagasi või et sa lähed hoopis mingit muud tööd veel tegema, sest et paljud inimesed, kes on läinud telest ära, ütlevad seda täiesti veendunult, elu on ka väljaspool televisiooni. Aga üks, mis on kindel, et kuhu sa ei lähe, on siis erakanalit, sa oled öelnud seda vähemalt. Ja kunagi ma olen siin öelnud jah, aga noh, erakanalid on muutunud ka, eks ju. Aga Mulle meeldib see vabadus, mis on rahvusringhäälingus Eesti televisioonis ja tema raadiokanalites ja võib-olla ka vastutus. Ja ütleme selline vabadus ka sellest, et sa tõesti oma teemasid valib vabalt ja ei tule sul kuskil. Sa ei pea tegema asju, mida sa ei taha, mulle vahel tundub, et et seal peab tegema asju, mis mingi kanali turunduspoliitikaga kokku lähevad. No sa oled lugematul arvul igasugu saateid teinud, ideid teostanud, kas on veel midagi sellist, mida sa praegu oma peas hauda, et ühel hetkel peab ära tegema kuidas ütelda, siis eeter on 60 minutit tunnis, eks ju. Ja inimesed vaatavad kõige rohkem poole seitsmest poole 10-ni televiisorit, eks ju, seal tahavad kõik ikka midagi teha ja kõik sinna ei mahu, et mingid hetked on käest lastud ja võib-olla saab kuskil midagi muud veel teha, aga noh, mida ma olen vahel arvanud, et meil võib-olla võiks veel olla vestlussaateid, aga kuna meil praegu on päris palju rääkivaid päid eetris, et siis võib-olla selle vestlussaade nagunii eetrisse ei mahuks, eks ju, aga mulle tundub, et mulle meeldiks rääkida päris inimesega, kes räägivad nagu oma jutumärkides nii-öelda tavalisest elust, mis tema jaoks on kindlasti erakordne. Et meil on palju vaja praegu rääkida poliitikast ja ühiskonna mingitest protsessidest. Aga et tegelikult on inimesed omaenda eluga puntras õnnelikud, neil on oma mured, mingisugused edusammud, et selliseid lugusid võiks televisioon jätkuvalt pajatada üha rohkem ja rohkem üks koht, kus neid just nimelt päris inimesi kindlasti näeb, on jõulutunnel ja see tuleb nüüd, nagu sa enne mainisid, 25. detsembril, kellele seekord seda raha koguda, et me seekord kogume Hille Tänavsuu vähiravifondile kingitud elu ja sellepärast, et see fond on, tegutseb juba seitsmendat aastat. Nad on ennast tõestanud, neil on läbipaistev juhtimine, kõik saavad aru, et vähk on üha rohkem meie kõrval ja meie tuttavate seas ja tahaksime jutustada lugusid, et vähiravis tehakse imesid, mitte küll alati, aga kui inimene haigestub, siis on tema ümber inimesed, kes teda toetavad, on meditsiin, kestuse toet ja on olemas sellised ravimid, mida Eesti meditsiinisüsteem veel ei suuda tagada, kuid vähiravifondi kaudu saab seda ravi siis tabada. Kingitud elu tähendab pikemat elu vahel ka tervenenud elu ja kuna see õhtu ikkagi on jõulu esimene püha, mis on täis lootust, siis võib-olla nendes lugudes on ikkagi ka lootust ja kindlasti head muusikat. Ja ma saan aru, et annetusliinid on vist juba avatud, annetusliinid on avatud, leiab rahvusringhäälingu menu portaalist, mis meie telesaateid kajastab ja vähiravifondi enda kodulehelt ka me püüame rääkida, ma loodan, et eetris on seda aega, et seal võib teha aasta ringi ja ei pea ainult jõulude ajal mõtlema hädasolijatele. Millest sul see saate idee kunagi üldse tekkis, sest et sina, selle Stolid, no meil oli 99. aastal laste sotsiaalsari tunnel, mis rääkis siis vanemateta lastest, tänava tänavalastest, puudega lastest, ehk siis laste sotsiaalteema. Toimetaja oli sellel Grete lõbu autor oli sellel linnu Mae, mina olin saatejuht ja siis me mõtlesime, et kui tulevad jõulud, teeks ühe heategevussaate ja tunnel says. Tõesõna, jõulu ja sinna see jõulutunnel, need on jäänud. Inimesed on mõelnud, mis tunnel tähendab, noh, et kas on see valgus tunneli lõpus, võib-olla, aga aga nüüd on ta võib-olla selline kaubamärk, et me ei ole seda nime kunagi ikkagi muutnud, et need on jõulutunnel. Aga meil on siia saate lõppu veel üks lugu jäänud mängida ja selleks on sinu selline salajane pahe, mida sa kuulad, võib-olla niimoodi vaikselt kodus teistele võib-olla öelda ei taha. Vot sa kirjutasid siia Vello Orumets tubade aastad ja A sinna läheb seesama jutt tegelikult, et esiteks see on meil väga ägeda häälega laulja Me peame teda mäletama, meenutama ja ikkagi tal on naljakad laulud, ka. Tema laule on hästi palju selles saates samuti laupäeviti vikerraadios. Mulle tulevad nii Uno Loobi iga kui ka Vello Orumets, aga ikkagi meelde need ajad, kui ma laupäeva hommikuti vikerraadios hommikukava tegin. Et mulle meeldib eestikeelne laul, kui seda laulab professionaalne laulja, tore sellise teadaandega, siis lõpetamegi selle saate röster ära. Meil oli siin külas siis uudistesaatejuht. Margus Saar, rääkisime elust-olust, mina olin selle saatejuht, Brent pere ja egas midagi siia saate lõppu jääbki kõlama. Vello Orumetsa, las mööduvad aastad ja.