Tere õhtust, kell sai kuus ja aeg on kokku võtta teisipäeva, 22. detsembri sündmused. Mina olen toimetaja Reene Leas. Ida-Virumaal ja Tartus on haigla patsientide arv stabiliseerunud, kuid Tallinnas kasvab kiiresti. Lisaks on Tallinna haiglates paljud meditsiinitöötajad nakatunud koroonaviirusesse. Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee ütles, et varsti tuleb plaanilises ravist loobuda. Kokku meil on 63 kohta hetkel, kui tuleb käsk ja siis tuleb osakonda laiendada, siis tuleb öelda ka seda, et praktiliselt plaaniline töö on selleks aastaks unustatud. Valitsuskabinet on täna pikalt koos istunud, muuhulgas arutatakse ka uusi piiranguid. Haridusminister Jaak Aab ütles, et otsus koolide kohta tehakse järgmisel nädalal. Tema isiklikult pooldab algklassides kontaktõppega jätkamist. Konkreetne otsus peaks tulema siis järgmine nädal ja pigem mina pooldan isiklikult seda, et algklassid võiksid koolis käia. Lasteaiad võiksid lahti olla nii, nagu nad ka praegu on. Euroopa komisjon soovitas liikmesriikidele tühistada lauskeelu, mille mõned on kehtestanud Suurbritanniast saabujatele. USA presidendiks valitud Joe Biden lasi end otseülekandes vaktsineerida. Sellised meediasündmused on pälvinud nii toetajaid kui kriitikuid. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval sajune, tuleb nii vihma, lörtsi kui lund. Õhutemperatuur ulatub öösel miinus kahest pluss ühe saartel ja läänerannikul kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval jääb õhutemperatuur vahemikku null kuni pluss neli, saartel ja läänerannikul tõuseb kuni pluss kuue kraadini. Möödunud ööpäevaga tuli juurde 567 positiivset koroonaviiruse proovi, kokku anti proove 5687. Positiivsete proovide osakaal oli ligi 10 protsenti. Haiglaravil olevate patsientide arv võrreldes eilsega kahanes 12 võrra ning on tänahommikuse seisuga 362. Juhitaval hingamisel on 18 patsienti ja intensiivravil 28 inimest. Kõige enam uusi nakatumisi tuli juurde Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 362-l inimesel, neist omakorda Tallinnas 277. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäit ja 100000 elaniku kohta on 537. Eesti keskmisest on nakatumisnäitaja kõrgem kahes maakonnas Ida-Virumaal, kus on 1096 ja Harjumaal, kus see näitaja on 678. Kui Ida-Virumaal näitab nakatumine stabiliseerumist, siis Harjumaal on näha endiselt ühtlast kasvu. Haiglaravi vajavate patsientide arv on sellel nädalal Tallinnas kiiresti kasvanud ning haiglad on Surval. Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Valitsust nõustava teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et nakatunute arvu kasv Ida-Virumaal on stabiliseerunud. Tartu- ja Ida-Viruhaiglates pole ka patsientide arv nädalaga suurenenud, kuid olukord on üha keerulisem. Tallinna linnas. Kõigis Tallinna haiglates oli kindlasti hospitaliseeritute arvu tõusu näha ja mis on võib-olla saanudki suuremaks probleemiks Tallinna haiglates on see, et kuna kogukonnas viirus palju, nakatub personal, see omakorda paneb siis osakonnas teised töötajad isolatsiooni osakonnad kinni ja selle tagajärjel, kui on juba viiduks haiglas, siis nakatuvad ka seal olevad haiged. Nii et niisugune suletud ring on tekkinud. Haiglajuhid ise on pessimistlikud eelolevate arengute suhtes. Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee ütles, et plaanilisele ravile tuleb varsti kriips peale tõmmata. Täna veel tuleme toime, aga kui niiviisi edasi läheb ja kui sama suur vabadus igal pool ümberringi on? Meie inimesed väljaspool tööajad ei erine teistest, kus asi läheb väga kriitiline viiruse nakatumise 60 piire, aga ülejäänud on, kes on kontaktid ja muud asjad ka haiglas sees on kuskil 55 60 vahel on neid kokku, meil on 63 kohta hetkel, kui tuleb käsk ja siis tuleb osakonda laiendada, siis tuleb öelda ka seda, et praktiliselt plaaniline töö on selleks aastaks unustatud. Ütleks nii, et mulle need pühad ei meeldi asutuse juhina inimesed on täis vabaduses ja nii kurb, kui see ka ei ole, inimesed ei anna endale aru. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu rääkis, et PERHi töötajate seas on 43 positiivset koroonatesti andnud inimest ning karantiinis on 77 lähikontaktset. Teadlaste arvutused ka haiglaravi vajavate patsientide osas väga täpseks osutunud. Tänase seisuga on haiglaravil 362 inimest. Me eeldame, et jõulude ja aastavahetuse ajal ikkagi saadakse rohkem kokku inimeste kui võiks või peaks saama. Kui jätkuks edasi, et iga päev tuleb 40 parketi sisse ja siis me oleme 500 patsienti patsienti, mis tähendab, et tegelikult, et haiglad on sellisel juhul aasta alguses päris käpuli. Valitsuskabinet on täna pikalt koos istunud, muuhulgas arutatakse ka uusi piiranguid. Haridusminister Jaak Aab tutvustas täna valitsuses võimalikke kavasid kooli õppe korraldamiseks alates jaanuarikuust. Aab, ütles Indrek Kiislerile, lõplik otsus tehakse järgmisel nädalal. Abi hinnangul võiks uuel aastal algklasside õpilased jätkata kontaktõppega. Jah, minu isiklik arvamus on see, et algklassid eriti, kui nad on hajutatud suhteliselt suures koolimajas, me räägime esimene kuni neljas esimene kuni kolmas, vaid esimene kuni neljas arvestades seda, et klassiõpetajad tavaliselt suures osas õpetavad esimesed neli klassi võiks olla mõistlik. Aga ma arvan, et konkreetne otsus peaks tulema siis järgmine nädal ja pigem mina pooldan isiklikult seda, et algklassid võiksid koolis käia, lasteaiad võiksid lahti olla nii, nagu nad ka praegu on. Olenemata siis ka regioonidest. Kas õpetajad peaksid olema ka need inimesed, eesliini töötajad, kes saavad esimesena vaktsiini? Me oleme sotsiaalministeeriumiga rääkinud, sellest ja õpetajad on pöördunud ja ja sotsiaalministeerium on öelnud, et, et kuidas siis öelda, neil on selline mõiste nagu eluliselt tähtsate teenuste osutajad kelle hulka võib arvestada nii politsei kui kui mõningat, võib-olla ka erafirmad, aga õpetajad on täpselt umbes sama pulga peal, vähemalt nii on mulle kinnitanud sotsiaalminister. Täpselt vaktsineerimiskava ei ole veel kinnitatud. Jätkame välisuudistega Euroopa komisjon soovitas liikmesriikidel tühistada lauskeelu, mille mõned on kehtestanud Suurbritanniast saabujatele. Avalduses öeldakse, et lennu- ja rongisõidukeelud tuleks tühistada, arvestades vajadust tagada hädavajalikud sõidud ja vältida häireid tarneahelates. Liikmesriigid vastutavad oma piiride eest ise, kuid suursaadikud toovad täna komisjoni soovituste üle. Prantsusmaakeeld on toonud Lõuna-Inglismaal kaasa tohutud veokijärjekorrad ja peatanud jõulude eelreisiliikluse. Liikmesriigid tahavad võimaldada oma kodanikel Suurbritanniast koju naasta ja taastada kaubaveo, kuid hoiatavad endiselt mitte hädavajaliku reisimise eest. Komisjon soovitas seetõttu testida reisijaid 72 tunni jooksul pärast sõitu, kuid teha erand transpordipersonalile. Vene president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, mis sisuliselt tagab endisele riigipeale puutumatuse. Seaduse kohaselt ei saa ametist lahkunud presidenti võtta kriminaal- ega haldusvastutusele pidada kinni, vahistada, otsida läbi ega kuulata üle ekspresidendi puutumatus laieneb tema elu ja tööruumidele, sõidukitele ja sidevahenditele dema, dokumentidele, pagasile ja kirjavahetusele. Endiselt riigipealt puutumatuse võtmise korde viiakse vastavusse parandatud põhiseadusega. Puutumatusest vabastamise võib otsustada föderatsiooninõukogu üksnes Riigiduuma esitatud riigireetmise või muu raske kuriteo toimepanemise süüdistuse alusel. Süüdistuse peab kinnitama ülemkohus. Moskva teatas sanktsioonidest mitmel Euroopa liidu esindajale, seda vastuseks bloki otsusele kehtestada seoses opositsioonijuht Aleksei Navalnõi mürgitamisega sissesõidu keeld Vene ametnikele. Vene välisministeeriumi sõnul otsustati laiendada nende liikmesriikide ja asutuste esindajate nimekirja, kellel pole lubatud siseneda Venemaa Föderatsiooni. Ministeerium oli varem välja kutsunud diplomaadid mitmest Euroopa Liidu liikmesriigist, et väljendada rahulolematust nende reaktsiooniga Navalnõi mürgitamisele. USA valitud president Joe Biden lasi end televisiooni otseülekandes koroona vastu vaktsineerida ka paljud teised mõjukad USA poliitikud, sealhulgas ametist lahkuv asepresident Mike Pence, esindajatekoja eesistuja Nancy Pelosi ja senati enamuse juht Mitch McConnel. Poliitikute sõnul peavad nad USA rahvale koroonakriisist väljumiseks oma tegudega eeskuju andma. Arni Alandi jätkab. Ennast tele- ja fotokaamerate ees pidulikult vaktsineerida laskmata tipp-poliitikute tegevus pole siiski sugugi kõigile meeltmööda. Kriitikuid leidub sealsamas tipp-poliitikute seltskonnas sky. Näiteks Florida vabariiklasest senaator Briemmerst, kes materdab ajalehe Washington Post veergudel kongressi liikmeid, kes endale vaktsiini süstida lasknud. Ma hästi sõnul peaks kongressi liikmed ometigi loobuma enda tajumisest mingi erilise poliitilise klassina. Mest rõhutab, et kongressi saadikud pole mitte kuidagi olulisemad kui need tavalised inimesed, kes poliitikuid andsid eesõiguse kongressis teenida. Seega peaks just tavalised valijad, lihtsad ameeriklased esimesena vaktsiinisüsti kätte saama. President Biden hästi kriitikale, mis küll otseselt tema pihta sihitud polnudki reageerinud pole. Küll on Biden juba varem öelnud, et tema mõte ei olnud palju meediakära saatel tavalistest ameeriklastest mööda trügida vaid vastupidi, anda isikliku eeskujuga selgelt teada, et vaktsiin on ohutu ja seda ei pea kartma. Biden kordas oma valimistõotust, et tema valitsusaja esimese 100 päeva jooksul vaktsineeritakse koroona vastu vähemalt 100 miljonit inimest. VEEL valitseva presidendi Donald Trumpi puhul pole aga arstid üksmeelel, kas ta üldse tohiks vaktsiini annust saada. Põdes Trumpi ise üsna hiljuti koroonat. Sellisel juhul peaks tal olema immuunsus välja kujunenud. Pole küll teada, kaua immuunsus kestab. Arstide kinnitusel aga on mõtet küll vaktsineerida inimesi, kes põdesid koroona läbi kunagi kevadel. Trumpil on koroona põdemisest aga ilmselgelt liiga vähe aega möödas. Paljusid ärritab aga kahe seni nii koroonasse kui ka selle vastastes piirangutes väga skeptiliselt suhtunud vabariiklasest poliitiku otsus end kiiresti vaktsineerida lasta. Üks neist on edutult presidendiks kandideerinud Florida senaator Marco Rubio, kes alles hiljaaegu liikus suurel massiüritusel ringi ilma maskita. Kriitikute meelest on muidugi tore, et senaator end vaktsineerida laseb ning ebateaduslikele udujuttudele sellega omalt poolt hoobi annab. Samas aga peetakse seni koroonasse ükskõikselt suhtunud Rubio äkilist meelemuutus Dust mõneti silmakirjalikuks ning leitakse, et kasvõi tõsise meelemuutuse märgina oleksite võinud meditsiiniõed ja teised eesliini töötajad endast vaktsineerimisjärjekorras mööda lasta. Ja tagasi Eestisse Eesti raudtee soovib Tallinna ja Peterburi elektriraudteega ühendada Jüri Nikolajev käsitleb teemat. Raudtee elektrifitseerimine plaani järgi oleks nelja aasta pärast võimalik sõita elektrirongiga Tallinnast Tartusse ja veel aasta pärast Narva Narvast ida poole elektrirongiga ei pääse, sest Venemaa oktoobriraudtee on kontaktvõrgu ehitanud esialgu Peterburist kuni Ust-Luuga sadamani ja umbes 35 kilomeetri pikkune raudteelõik Kingissepast Eesti piirini on elektrifitseerimata. Eesti raudtee kavatseb Oktoobri raudteega kokkuleppele jõuda, et ühisprojektiga viimane takistus elektrirongi teelt kaotada, räägib Eesti raudtee elektrivõrkude ameti juhataja Andrus Alas. Ja kui selle saaksid elektrifitseeritud tulevikus oleks võimalik diiselrongide asemel reisijaid ja kaupu vedada elektrirongiga alates Tallinnast lõpetades Peterburi välja. Kontaktvõrgu väljaehitamine Narvast Kingissepa nii on esitatud suuremahuliste taristuprojektide ideede nimekirja mida võiks eeloleva seitsme aasta jooksul rahastada Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist. Andrus Alase hinnangul peaks see projekt ka Venemaa oktoobriraudteele huvi pakkuma. Diiselrongide keskkonnareostusega arvestatav elektriveeremi hooldamine odavam kui diiselrongidel müra on väikse kiirenduse parem pidurdus on mõistlikum ja ütleb, et selle dünaamika arvelt on võimalik sõiduaega vähendada. Eeldatavasti sama loogika peaks ka Vene poolel kehtima. Kuidas aga Tallinna ja Peterburi vaheline elektriraudtee kauba ja reisijate vedu mõjutab, seda Andrus Alas praegu hinnata ei oska. No prognooside hetkel on midagi raske, et oma ettepanekuga me tegelikult tahaksime mingeid selliseid eeldusi luua, et see kaubaliiklus ja reisirongiliiklus saaks tõhusalt toimida, nii et millised need mahud tulevikus olema saavad, ei oska hetkel kommenteerida. Venemaa oktoobriraudtee ootused ja soovid selguvad siis konkreetsemate läbirääkimisteni jõutakse ehk peale seda, kui Narva Kingissepavahelise raudteelõigu elektrifitseerimine idee Eestis põhimõttelise heakskiidu saab. Projekti eeldatav maksumus on umbes 15 miljonit eurot ja sellele võiks rahastust leida Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist. Kogun veel ideedena esitatud Narva maanteesilla rekonstrueerimise tasuvusanalüüsi läbiviimine ja ehitusprojekti koostamine ning Koidula piiripunkti maanteesilla rekonstrueerimine Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Tallinna linnateatri peanäitejuht Elmo Nüganen paneb järgmise aasta suvel ameti maha, et anda võimalus uutele loojatele. Ta ütles, arvab, et on aastatega kõige olulisema teatrile juba andnud ja kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, kui linnateatri uude majja tassida uuesti vanu arusaamu ja arusaamatusi, vanu mõtteid ja põhimõtet. Peid. Paide vanalinna muinsuskaitsealal on aga käsil kahe silmapaistva arhitektuuriga paidele mitte väga omase punastest tellistest hoone renoveerimine. 110 aastat tagasi ehitatud vanas tütarlaste gümnaasiumist saab riigigümnaasium kunagisse laohoonesse tuleb aga 19. sajandi tegevusmuuseum. Olev Kenk käsitleb teemat. Järvamaa muinsuskaitsenõunik Karen Klandorf ütleb, et kaitsealust Paide vanalinna silmas pidades on tegemist märkimisväärse arenguga, mis tähendab, et ka palju aastaid tühjana seisnud tütarlaste gümnaasiumihoone Posti tänav 12 saab korda. Keeruline on siin ehitada kindlasti igas mõttes mitte ainult sellepärast, et tegemist on muinsuskaitsealuse hoonega, siin on tegemist veel lisaks linnuse vallikraavi nõlvaga, kuhu kerkib uus juurdeehitus ja kinnistu ise on suhteliselt pisike. Arheoloogilised uuringud toimusid lausa mitmel suvel ja, ja oli ka leida küll mitte neid, mida oodati, aga põnevaid leide tuli neist kõige suurejoonelisem oli siis linnuseaegne lubjaahi. See tuli meil ohverdada selles mõttes füüsilisel kujul. Teda enam tänaseks olemas ei ole, on ainult kivimaterjal alles, mida üritatakse siis kasutada kooli õuemaastikukujunduses. Aga olemas on päris põhjalik uuringu aruanne ja seni olemata kogemus siis selle läbi uurimise näol. Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründomilt jätkab. Posti tänava koolimaja pööningult tuli ehitustööde käigus siis välja mälestusplaat Paide gümnaasiumi õppur sõduritele, kes seal langenud. Vabadussõjas nimedeks on siis Tõnis Tamm ja Johannes niimann. 1925. aastal see plaat seal seinal avati, aga nõukogude okupatsiooni ajal ta siis peideti kurjade jõudude eest ära ja kuni seniajani oli meil teadmine, et see plaat on hävinenud, aga tänu ehitustöödele, siis need aasta avastasime Tallinna tänava äärde jääb üks põneva välimusega samuti punastest tellistest endine laabune, kuhu pärast renoveerimist kolib Järvamaa muuseum taas kord Muinsuskaitseameti, Järvamaa nõunik Karen Klandorf. No neid seob kindlasti enam-vähem sama ehituse aeg ja ma usun, et meid seob Paide oma tellisevabrik ja neid hooneid on meil tegelikult veel. Veel on punasest tellisest enam-vähem samal ajal ehitatud saksa tütarlaste gümnaasium Pärnu tänaval ja tänane koguduse hoone sealsamas kõrval ka tegelikult punasest tellisest. Ja kõik on sellise silmatorkava arhitektuuriga objektid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak, palun. Eeloleval ööl liigub sadu saartelt mandrile ja vastu hommikut laieneb üle maa. Sajab tihedat lörtsi ja lund, saartel ka vihma. Hommikul muutut sadu nii saartel kui mandril, läänerannikul vesiseks. Tuul puhub kagust ja lõunast viis kuni 12, rannikul puhanguti 15, saartel enne südaööd kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss ühe saartel kuni pluss kolme kraadini. Homme päeval eemaldub madalrõhulohk idapiiri taha, Lääne-Eestis sajab hommikul veel lörtsi ja vihmapäevaks on suurem sadu läbi ning vaid üksikuis paigus võib veidi vihma tibutada. Kesk ja Ida-Eestis sajab ennelõunal lörtsi ja lund, pärastlõunal taandub tihedam sadu sealtki. Tuul pöördub kagust ja lõunast edelasse, saartel ja rannikul läände, kiiruseks viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb nulli pluss nelja saartel ja läänerannikul kuni pluss kuue kraadini. Nüüd aga sõna sporditoimetusele ja spordimaailmas toimuvast teeb ülevaate Juhan Kilumets. Eesti ujumisliidu aastalõpuvõistlusel võitis Daniel Zaitsev 100 meetri vabaltujumise ajaga 47,47. Gregord Sirgi neli aastat tagasi ujutud Eesti rekord paranes kümnendiku võrra. Daniil Rostov parandas 15 aastat Martin liivamäe nimel püsinud Eesti noorte rekordit 100 meetri kompleksujumises, uus rekord on 56,42. Eesti võrkpalli karikavõistluste finaalis kohtuvad täna õhtul Tartu Bigbanki ja Tallinna Selver Tartu kohtumisele vastu tiitlikaitsjana. Selver mängis viimati karikafinaalis neli aastat tagasi. Viimasest karikavõidust on möödas aga juba üheksa aastat. Viimati olid meeskonnad vastamisi ligi kolm kuud tagasi, kui hooaja esimene balti liiga mäng lõppes Tugolm kaks võiduga. Pärast rasket hooaja algust on Selver võitnud Balti liigas ja Eesti karikavõistlustel kokku üheksa mängu järjest. Tartu pidas viimase võistlusmängu aga kaks nädalat tagasi. Karikafinaal algab Tartu Ülikooli spordihoones kell seitse. Põlva Serviti läheb käsipalli eurosarjas Europiin Cap kaheksandikfinaalis vastamisi Venemaa klubi Saraatovi. Ka kuue Venemaa kõrgliigas mängitud aastaga on Saratov kõige paremal hooajal saanud viienda koha. Põlva Serviti sai eurosarja kolmandas eelringis kahe mängu kokkuvõttes kindlalt jagu Tšehhi klubist Praha Tucklast. Kaheksandikfinaalid mängitakse veebruaris. Aitäh selline sai tänane Päevakaja rahulikku õhtut ja kuulmiseni.