Kahe orkaan ja Kristjan Port. Tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. 19. sajandi Prantsusmaa majandusteadlane Frederick Bastia kirjeldas lugu, milles hoolimatu poiss lõhub isale kuulunud kaupluse akna. Juhtumit pealt näinud möödujad, keda oli vähemalt 30, püüavad peremeest lohutada tõdemusega et mis saaks klaasist seppadest, kui ükski õnnetus aknaid ei lõhuks. Loost järeldub, nagu oleks poiside majanduslikult kasulik ja riidleb, mis asemel võiks mõelda? Autasustamisele katkise akna eest tasub paps klaasist sepale kuus franki kes kasutab raha muudele ostudele. Kogu kohalik majandus saab katkisest aknast vaid hoogu juurde. Sedamoodi koodi kuumenevatele mõtetele valab aga Bastia krae vahele külma vett. Majandusmees osutab, et, Nad arvestavad vaid nähtava osa kokkulugemisega. Arvestustest jääb välja, mida oleks isa teinud kuuefrangiga, kui aken jäänukest terveks järskostnuks endale raamatu parandanud kingi või midagi muud taolist. See raha jäi saamata raamatupoepidajal ja kingseppa. Nendegi kaudu oleks majandus edasi toiminud, samal ajal kaotas linnake tänu katkisele aknale. Natukene oma väärtusest. Kulus kaotatu taastamisele. Lõhkumine reostamine ei ole hea äri, tõdes Bastia isegi kaugemale mõeldes, kui poiss lõhuks aknaklaasissepa heakskiidul vaest, sai isegi hüvitist, oleks tegu vargusega. Kingsepp varastas poisi abil isalt raha. Aga oletame, et isa oleks akna parandamise asemel. Tanud raha kingade ostmiseks mitte kohalikult kingsepalt, vaid Marokost, päikesepaistelisest, riigist, kus odavat taastuvenergiat ära kasutades valmistatakse väga odavaid kingi. Sellisel juhul kaotaks kohalik majandus ja selle liikmeks. Kingsepp mitte ainult potentsiaal soostu vaid kohalikule kingaärile lisanduks võõras konkurent. Lisaks kuhjuks kohaliku ruumi võõralt maalt pärit kinga pakendiprahti. Niimoodi vaadates hoiaks poisi pahategu raha kohalikus majanduses. Katkine aken kaalub üles lisanduva prahi ja tulemust võiks pidada ikkagi positiivseks. Midagi sarnast võid märgata seoses uue põlvkonna tehnoloogiaga. Ühendkuningriigis anti välja vaheraport seoses liikumisega nullemissiooni eesmärgi poole. Kavade järgi peab see olema saavutatud aastaks 2050. Varasema näite kontekstis oleks tegemist akna lõhkumise asemel saastamise tagajärgede konsolideerimisega kohalikku majandusse. Vanas majandusmudelis kandsid saastavad tööstused olulist rolli, mistõttu seni kardeti saastaga võitlemisest majanduslikku kahju kuna võrreldes saastava tööstusega. Kellega teeb kulukas võitlus, kohalikud tooted ja teenused kallimaks ning langetab konkurentsivõimet. Eelmises, 2019. aasta ülevaates hinnati üleminekukuludeks negatiivsed 50 miljardit naelsterlingit. See tähendab, et lühemas vaates ületaks kulud tulusid. Uus raport korrigeerib hinnangut ja langetab projekti bilansi miinus 16 miljardi naelsterlingi peale. Endiselt kulud ületavad tulusid, kuid trend on optimistlikum. Muinaslanguse peamise põhjusena on tehnoloogia odavnemine. Näiteks on maailmas poole sajandiga päikeseenergia hind langenud üle 30 korra. Samal ajal on päikest maad puudutava energia kogumise maht kasvanud üle 100000 korra. Trendi tõttu on briti poliitikute motivatsioon muutumas. Selleks on hirm alla jäämisest päikesepaistelisele Morokule. Ehk saastamine pole enam konkurentsieelis, kui Maroko arendab taastuvenergeetikat. Juhul kui kuningriik ei loobu kiiremas korras saastast tööstusest toodavad kõik odavad päikeseenergiat kasutavad riigid odavamalt. Ja isegi poliitiliselt atraktiivsemad kaupa muutus arusaamades toimus kiiresti. Raha peab hoidma. Enda majanduses, miks mitte, arendades taastuvenergeetikat ja suurendades kohaliku toodangu atraktiivsust aga paraku? Pole kõik nii lihtne. Üheksa max nullemissiooni poole on elektrisõidukite kasutamine mis tähendab kütuselt kogutavate maksude olulist vähenemist. Kardetakse, et puudujääk ületab 30 miljardit naelsterlingit. Piltlikult võib võrrelda seda rahavoona. Mida kogutakse akende lõhkumise äärist isegi kui kõik saavad aru, et puhtam on parem ei taheta aru saada, kuidas saab. Puhtuse pealt koguda puudu jäävad maksud. Ideid on erinevaid, pakutakse tulevikus maksustatakse inimesi läbitud kilomeetritepõhiselt modernsel ajastul tehniliselt tehtav küll, aga mitte poliitiliselt. Mõtelge pelgalt indiviidide liikumise jälitamise temaatikale. Alternatiivne idee on anda inimestele tasuta liiklemise kvoot linnas näiteks 4000 kilomeetrit. Temal 6000 kilomeetrit poodi täitumisel hakatakse sõiduteest tasuma. Isegi kui head ideed pole veel leitud, ei jää areng seisma. Kindlasti on oodata pahameelt, milles tõdetakse, kuidas vanasti oli kõik lihtne. Vaidlused. Piirdusid vaid katkise aknaga. Kuula varasemaid portaale R2 L2.