Tere päevast ja raadio kahe kuulaja on taaskord kätte jõudnud, üks ilus pühapäev, kell on saanud pisut kaks läbi ja saade röster on nüüd raadio kahe eetris ja veidi vähem kui tunni aja jooksul saame tuttavaks ühe Eesti kultuuriinimesega, ajame temaga juttu tema elust-olust ja kuulame pisut muusikat, mida on tema siia saatesse valinud siis teatud küsimuste põhjal ja muidugi mängime ka pisut, aga see on üks väike mängija, küllap jällegi selle juurde me jõuame. Aga nüüd on mul hea meel tutvustada tänase saatekülalist laulja, näitleja, ema Mari Jürjens, tere tulemast. Tere. Kas sellisel jõulusel ajal? Detsembrikuus on lugu? No näed siis kogu aeg ütleme siis playlistis ja kõlamas. Vot, ma ei tea ma minu enda playlistis, mida ta ise ei kuule, niimoodi, aga ta jah, nii palju kui mul on olnud siin võimalik kontserte anda, siis ma ikka sellisel külmemal ajal võtan ta endale kavasse ja ehk teda lastakse ka kusagil. Ma ei tea, võib-olla kuulnud. Aga kui suur jõulude tähistaja sa oled, sa oled detsembris peab ikka ära küsima. Ikka tähistan, noh, ma ei teagi, kas on, võib-olla on inimesi, kes niimoodi ei tähista, Kiltse, aga aga mina küll väga alati ootan jõule ja väga armastan seda jõuluaega. Olen juba leppinud sellega, et jõulud enam sellised valged ei ole, nagu nad olid lapsepõlves, kui oli paks lumi maas, aga aga sellist see jõulutunne tekib ikka ja eriti siis, kui saab jälle sõita perede juurde vanemate juurde ja niimoodi kokku saada peredega. Teil ongi vist perekonnaga selline traditsioon, et kõigepealt kehte sinu pere juures ära ja siis abikaasa pere juures ka täpselt samamoodi ära. Pooleks niimoodi aga oleme jaganud selle aja Kuidas lapsepõlves oli, oli ka selline suuremat sorti tähistamine jõulude ajal või üldse selliste tähtpäevade tähistamine. Ja meil peres hästi peeti lugu ja Haiti traditsioone ja et need alati igal aastal niimoodi ühtemoodi korduksid. Et siis jõulud olid küll, need hakkasid juba sellest hetkest, kui sai autosse istutud ja siis vanaema juurde sõita, sest niimoodi ega seal autos tekkis jõulutunne ja kui vanaema kodu paistma hakkas ja siis kui juba tuppa sattusid, sinna astusid, siis oli juba kuusk vanemal ehitud ja ja juba lõhnad, toidulõhnad tulid ninna. Selles mõttes siis oli, see kestis kõik jõulupühad, pikad pühad, me olime seal vanaema juures ja selline õige lapsepõlve jõulu jõulutunne ja see jõuluigatsus jäi sellest ajast küll. Et jõulutunne jõudis juba autos pääle tulla. Aga sa oled vist nii-öelda algselt pärit rohkem elanud paides, aga suhteliselt kiiresti vist läksid sinna Tartu kanti ära? Jah? Paides ma pole kunagi üldse elanud. Ei, ma elasin kunagi kuus aastat, kui ma olin esimesest eluaastast kuni kuuenda eluaastani elasin hoopis Põlvas. No vot, Põlvaja Biden. Jah, palun. Aga siis jah, kui ma kuueseks sain, siis viimase lasteaia aasta ma juba käisin Tartumaal Ülenurmes lasteaias ja siis juba sealt edasi koolja. Aga kuidas lasteaias oli, oleksid ju ei läinud päris algusest sinna, et ma olen lugenud, et Eeva Talsi vist võttis sind omaksele. Ja ma olin, ma olen selline memme memmekas ja ma mul oli nagu raske minna võõrasse seltskonda, et ma ei kohanenud hästi ja siis sinna Ülenurme lasteaeda jõudes, siis oli Eva seal ees juba ja tõmbas mind kättpidi mängima ja siis me saime kohe sõpradeks. Muidu olekski selliseks eraklikuks võib-olla jäänud vä? Ei tea ja mul võtab aega, võib-olla lõpp, lõpuks ma ikka kavanen ja siis siis on juba lõbus, aga alguses mul läks ikkagi nädal aega ma vistika, nutsin seal ja igatsesin oma ema. Tore siis, et Eeva Talsi sära päästis. Tore lugu, aga millal sul see laulmine tekkis, kes oli ka juba sealsamas lasteaias või tuli see alles hiljem kuskilt juurde? Ma mäletan küll lasteaias, ma hakkasin laulukonkurssidel käima. Mind sinna saadeti, me Evaga koos käisime, et mul oli sellised esimesed võimalused esineda oli küll laste lasteaias juba, aga, aga eks ma siis tol hetkel ka väga ikkagi veel väga kartsin. Laval olemist. Ma ütlen ka just, et lasteaialaps niimoodi kohe võistlema laulmisega, mis tunded need siis olid, ma kujutan ette, et ei olnud just kõige meeldivam. Tead, me ikkagi nagu väga tahtsin, aga selle juurde käis ka selline sama samasugune suur ikkagi hirm. Et Mulle väga meeldis laulda ja mäletan ma käisingi siis ühe, üks aasta. Noh, ma olin ühe aasta seal ju ainult et siis sellel laulukarusselli eelvoorus maakondlikes eelvoorus mäletan, et ma seal käisin ära. Aga seal läks mul nagu kehvasti, sest et ma ma magasin oma selle sisseastumiskoha sisse nagu venitasin seda eelmänguni kah, ühesõnaga seal tarvis. Hetkel ma pean laulma hakkama ja siis siis ma puhkasin nutma seal laval. Ühesõnaga, ja siis ma jäingi seal maha kõigest ja nii see läks. Laulukarussellile ma edasi enam ei läinud. Nojah, ma ei saanud hakkama selle olukorraga tol hetkel. Aga kust see viiul tuli hakkasitegi Eva Taltsiga koos viiulit mängima seal lasteaias või Eeva Talsi praegu mängib ka viiulit. Tuli sealt. Jaan Eeva mängiski juba lasteaias, ta käis tundides, ta käis muusikakoolis juba enne, kui ta kooli läks ja siis siis ta lasteaias, tal oli viiul kaasas, ta näitas, kuidas seda mängitakse. Ja siis loomulikult, kui mina ühel hetkel muusikakooli tahtsin minna, siis ka Eeva järgi otsustasin viiulit minna õppima. Terve muusikakooli ajal me käisime seal koos mängisime ansambli koos ja, aga siis, kui laste muusikakooli oli läbi, siis mina tundsin, et et mina rohkem ei taha või mulle tundus, et see viiule on selline hästi kuiv ja ja ei. Ühesõnaga, ma ei saanud sellega teha seda, mida ma muusikas oleksin tahtnud teha ja aga Eeva avastas juba juba laste muusikakoolis käies pärimusmuusika ja mingisugused võimalused viiuli ja üldse noh, pilliga teha midagi mängida ka teistmoodi muusikat kui lihtsalt klassikalisi palu ja tööde heliredeleid. Aga nii, et see siis ikkagi seitsale viiuliga, vähemalt selle muusikakeskkooli lõpetatud. Ja lastemuusika kolimas lõpetatud, aga sealt edasi, jah, ma siis. Siis ma juba hakkasin. Avastasin kodust isa vana kitarri ja avastasin, et seal on hoopis mingi teistmoodi vabadus, mida ma võin, millel siis ma läksin seda teed. Ja õppisid ka siis seda eraldi või kuidagi lihtsalt hakkasid seda ka tegelema ja jäigi. Jah, ma ei, ei õppima, ei läinud ja ma võtsin selle kitarri ette, seal tal oli, sellel kitarril oli tol hetkel ainult kolm keelt peal ja ta oli sihuke vana pann, aga, aga ma avastasin, et sinna sõrme ma ei tea, kust ma siis olin seda näinud, et kuidas võiks ikka muusikakoolis, et kuidas kitarri mängitakse, aga et siis kusagile sõrme asetades tekivad uued helid ja kuna ma tol hetkel ka juba armastasin kirjutada laule ja siis siis oli võimalik selle kitarriga ennast saata, nii et mul tekkis nagu selline see vabadus, et et ma võin oma laule laulda ja et mul on niisugune saatepill olemas. No see oli mingi põhikoolis, ma ei tea, kui vana ma võisin olla niisugune. 12 13 või. Ja siis juba kirjutasid ilusti sõnu ja laulsid ja tegid kõike ise. Ja no tol hetkel teismeeas olid need laulud sellised ingliskeelsed ja rääkisid suures osas ikkagi sellist armastusest on ju sellisest just siuksest kurvast, kurvast armastusest, aga Ma ei tea, mul on see olnud alati. See on tulnud kuidagi hästi, loomulikult minuga on mul alati olnud see vajadus kaasas, et kirjutada ka lihtsalt kirjutada, mul on kodus terve kastitäis märkmikke, mis ma olen täis kirjutanud ja samuti ka kirjutada luuletusi ja siis nendele teha viisid. Et ma olin üsna väike tüdruk. Jah, kui ma juba vanaema juures suviti talle laulsin oma laule ja et see on tulnud kuidagi niimoodi hästi. Loomulikult. See seletab ka neid mitmeid plaate muidugi. Aga ma tean seda, et sul vist ma ei tea, kas siis kooliajal või lasteaia, siis kutsuti nukitsameheks siin. Eks selline huvitav. Sest ma olin hästi, ma olen noh, väike ja tumedad, aga tol hetkel mulle head, alati lühikesed juuksed ja siis tavaliselt siukseid sassis. Ja ma nägin jah nagu nukitsamees välja, et kui me Evaga koos olime igal pool, siis Eeva evad evad kutsuti Hinglikeseks Dali esimene blondide lokkis juustega ja mina siis seal nukitsamees kõrval. Kas see siis kuidagi neid krutskeid ka samal ajal muidu ei viidaks nukitsameheks kutsuga? No eks me ikka korraldasime igasuguseid asju. Me olime üsna aktiivsed kooliajal ja mõtlesime sellisest ja asju välja, eks kindlasti siis ka lollusi. Et no ühte asja ma tean, mille eest me saime hiljem nagu pahandada tol hetkel ei tundunud lollus. Aga me olime algkoolis võileivaga, siis ehk neljandas viiendas klassis otsustasime hakata, vaatasime, et koolil ei ole oma ajakirja või ajalehte, et me hakkame seda välja andma. Siis Me kleepisime nädalate kaupa kokku, neid köitsime, tegime ajakirjad valmis ja siis panimegi oma putka nagu püsti seal kooli fuajees. Ja siis hiljem saime väga pahandada, et niimoodi ikkagi hakata raha küsima ja äri tegema koolis selliste mudilaste ütleme ise olime ju ka pisikesed, et tsensuuri jää pandi kinni mehe äri. Siis laste lasteaia nemad siis tehakse ja kui siis see kooliaegsel käis, ma ei tea, kas siis näitlemine juba tekkis, sellel samal ajal seal põhikoolis ka juurde? Nojah, selles mõttes me ikka ju koolis tehakse, näitemäng on ju aeg-ajalt, aga minu ema töötas, töötas Vanemuise teatris ja siis ma nägin seda teatrielu hästi lähedalt, niimoodi lava tagant sain, sain emaga kaasas käia ja ja käisin hästi palju teatris. Et siis siis ja põhikooli ajal juba sel sellises ma tea, kaheksandas üheksandas klassis seal lõpus siis me siis me tegime ka ise võtsime eest, hakkasime tegema näitemäng ise mingisuguseid grupiga ja kandsime neid ette kittel aktustel või need olid üsna sihukesed kummalised asjad. Aga enamasti mängisime pätte või siukseid, pahasid tegelasi, aga, aga siis jah, juba ja siis gümnaasiumis hakkas mind see veel rohkem huvitama, siis ma siis ma proovisime veel kord mingisugust sellist näitetrupi kokku panna, see noh, me kusagile jõudnud sellega. Aga jah, pärast gümnaasiumit mulle tundus, et et tahaks proovida seda õppida. Varsti jõuame sellest õppimisest ka rääkida, aga meil on üks lapsepõlve Hitvel mängida, selleks on enja Kariiben luu. Miks sa selle valisid siia? Sest et minu jaoks ta on kuidagi kosmiline lugu ja minu ema kuulas lapsepõlves hästi peale, nii et tal oli palju neid kassette ja ja see kuidagi mängis meil kodus tihti ja siis, ja siis mäletan, et ühel hetkel palju-palju hiljem, avastades Lugusesse, tõi mulle nii palju mälestusi ja lihtsalt on minu jaoks mingi sellise kõlaga lugu, et ta viib kuskile kuskile ära, ta nagu tuletab mulle meelde mingisuguse sellise hästi turvalise tunde ja ja kuidagi aitab. Raadiosaade röster jätkab ja meil on siin külas näitleja ja lauljanna Mari Jürjens. Rääkisime siin juba natukene sellistest lapsepõlveaegadest, aga millal ikkagi see selline muusikutee sinu jaoks siis selles mõttes lõppesid, sa mõtlesid, et no okei, seda ma päris õppima ei lähe. Kuigi saju noh, lapsest põlve sellega tegelenud. Ma käisin pärast gümnaasiumit, käisin Otsa kooli katsetel proovisin laulmise erialale saada, aga siis jah, ma sain seal isegi üsna viimasesse vooru seal või ühesõnaga, kutsuti tagasi, aga aga ma tundsin jah korraga, et ma vist ikkagi ei taha seda muusikat pida, et ma tahaks, et selles muusikas muusika tegemises oleks minu jaoks selline seesama vabadus, kuidas ma ta leidsin nii et et seal ei ole ühtegi reeglit ja et ma saan teda nagu ise avastada enda jaoks. Ja siis, ja siis ma otsustasin jah, et et ma lähen õppima teatrit sellepärast, et et teatriõpe oli minu jaoks kuidagi. Mulle tundus, et see on selline võimalik tee lihtsalt tegeleda inimeseks olemisega või sellise enda avastamisega ja head inimese sellise hinge hinge avastamisega või selle tundmaõppimisega. Ja üks asi, mis sellega kohe seondub, ka oli vist see, et sa mõtlesid ka psühholoogia peale vä? Jah, ma tahtsin, jah, üks valik oli ka psühholoogia aga siis jah, see tunne, et ma tahaks ikkagi seda kuidagi mängulisemalt avastada või, või sellega tegeleda, et siis selline teater tundus hästi mänguline ja huvitav. Võimalus selleks. Sellega ilmselt saab siis ka kuidagi inimeste psühholoogiat mõjutada või suunata. Nojah, mitte nii, võib-olla jah, mitte nii teaduslikult selles mõttes tasemel, et, et aga, aga siiski see, mis, mis näitlejaks olemine või näitlejatöö ongi jah, sa pidevalt analüüsid, inimese käitumist, miks ta nii teeb ja mida ta mõtleb sel hetkel, et see oli minu jaoks hästi huvitav. Enne kui me natuke veel põhjalikumalt sellest Viljandi kultuuriakadeemiast räägime, siis teades sind vaadates, siis suurem peoloom sa ei ole, aga ikkagi ma lugesin ühe peo vähemalt välja, kus vanematele vahe vahele jäid, see oli vist sinu enda 18. sünnipäev. Et siis ikkagi midagi seal toimus ja. Nojah, eks ikka toimus, ma isegi enam ei mäleta niimoodi, aga ma alles hiljuti hakkasin vaatama vanu pilte, mul on arvutis ikkagi kaust, kus on vanad sellised teisme ja pildid siis ma avastasin, issand ikkagi igasuguseid asju tehtud. Ja oli ikka selliseid pidusid ka, kus, kus pärast koristasid rohkem, kui kui arvasid, et ühesõnaga vanemad ütlesid, kui nad koju tulid, siis tuba polnud kunagi nii korras, on siis sellesse oli selge märk, et seal oli toimunud midagi. Selles mõttes ikka sai tehtud igasuguseid asju. No ma ütleks, et iga vanema unistus lapse on selline keskKutuaali ära koristab pärast pidu. Nojah, ma olen selles mõttes, et see on võib-olla see ongi see äärmused. Ma võin teha nagu lollusi olen teinud, aga aga ka. Aga ma olen alati olnud ka hästi korralike tubli tüdruk, et ma kõik on mulle alati nagu korras olnud, mu enda tuba oli laitmatu ja ja, ja ma õppisin selles mõttes alati hästi, sain oma asjadega hakkama. Aga sellest Viljandi kultuuriakadeemiast nüüd rääkides, siis teil oli vist. Kas te teadsite juba alguses, seal te oletegi see Von Krahli kursus, nii tekkis teadmine alles hiljem kunagi. Juba katsetele ikkagi olid Von Krahli näitlejad seal meid vaatamas ja, ja nemad olid siis ka need, kes meid siis seal vastu võtsid või et noh, see oli juba ette teada, Tronkraal otsib endale uusi uusi näitlejaid ja siukest ust, uut generatsiooni. Tanise mingi pinge ka peale siis kuidagi. Pigem heas mõttes, et andis sellise võimaluse või teadmised, me saame teha oma asju. Nagu Tallinnas me saame teha ühes konkreetses teatris. Et meil on võimalus, et meid tullakse vaatama sinna ja et me saame nagu tähelepanu ja lihtsalt Von Krahli näitlejad olid nagunii ägedad inimesed, me olime kõik kogume, kursus oli nende suur fänn on ju, et siis siis nendelt oli palju õppida. No tänapäeval see enam liiga palju just näitlemisega ei tegele, aga siiski tagantjärele nüüd vaadates siis see näitlemine oli see õige otsus ikka. Jah, neid õpinguid ma küll millegi muu vastu ei vahetaks ja ja senimaani siiski üks, üks üks roll on mul veel ikkagi mängukavas selle Priit Võigemasti lavastuses monument, et siis ma ikka aeg-ajalt midagi saanud teha, aga kuna ma jah, pärast olin Von Krahlis paar hooaega pärast kooli lõpetamist, et siis kui ma sealt ära tulin, jäin lapseootele ja tulin Krahlis tara, siis, siis ma nagu jah, enam näitleja palgale justkui tagasi ei läinud, sest ma olen olnud vabakutseline pärast seda, et see tähendab seda rohkem, et ma jah, ma pean nagu ootama, et keegi mind kusagile kutsuks. Ja enne kui Priit mind sellesse tükki kutsus, siis, siis ma ei olnudki nagu tundnud tükk aega seda tunnet, et tahaks tegelikult näitlemisega tegeleda. Et see tekkiski täpselt siis, kui kui priid mind kutsusid, ma tundsin, et oh, nüüd on see küll. Siis olid lapsed juba piisavalt suured, et ma võiks juba teha teatrit, kael. Sa oled ka seda öelnud, et sulle meeldib olla väga kindlas keskkonnas, nüüd sellega seonduvalt siis kuidas ülikooli minek oli, oli see sinu jaoks kindel keskkond, kuhu minna ja seal oli selline kerge kohaneda. Jah, ma arvan selles mõttes, et see oli hästi intensiivne see õppetöö ja me olime kursusega väga väga lähedased ja senimaani kõik, kes me seal koos käisime me saame igal aastal jõulude ajal kokku ja ma arvan, et sellist üsna haruldane vist on see, et me kogu kambaga ikka väga, väga hästi läbi saame, et siis see hoidis, tekitas selle turvatunde, aga samas, kui olid vabad päevad, siis ma ikkagi sõitsin ka koju Tartusse vanemate juurde või siis või siis Tallinnasse. Ja sellega seonduvad kohe ja siis teine märksõna, mis tuli meelde, on see, et sa oled öelnud, et sa oled ka muretseja suur, kuidas muretsemine ja lavalolek siis kokku läheb, sa oled ju näitleja ja laulja ja muusik ja mida kõike muud, aga suur muretseja siis ka see on kuidagi seotud sellega. Võib-olla jah, no eks ma olen ikka proovinud, Ma olen ikka alati tegelenud selle iseendaga, üritanud lahendada mingisuguseid küsimusi, et miks, mis mis põhjustel ma nagunii palju põen või. Et oli, oli aeg, kus ma ei suutnud üldse lavale minna, siis kui ma olin veel väiksem ja ja noh, viiuliga näiteks mingisugused etteastumised, siis mul oli ikkagi neid hetki, kus mul tuli ninast hakkas verd, jooksma hakkasin, ma olin nii närvis, et ma ei, et see on olnud minu jaoks nagu selline teekond, et mitte et see lavale minemine ei tekitaks sellist pinget. Aga jah, ma ei, sellega olen püüdnud tegeleda, et kui siis midagi läheb, sassi on ju, kui ei tule nii hästi välja nagu oleks tahtnud või ei õnnestu, siis siis ma olin ikkagi aastaid selline, kes ei andnud endale andeks neid asju siis täna ebama leppinud, et mõnel kontserdil juhtub Ühte midagi, midagi sellist, mida ei ootaks ja see on omamoodi alati pigem just nimelt täna isegi hetki naudin. Aga igapäevaellu see kandub ka kuidagi üle. Ikka jaa, et ma tahan ikkagi olla alati väga tubli ja kõigega väga hästi hakkama saada, on ju emaks olemisega ja ja, ja paraku olen aru saanud, et see alati ikkagi ei ole võimalik. Et siis siis see on selline. Ma, ma, ma tegelen sellega, aga kuidas sa sellega tegeleks? Proovin lihtsalt, proovin lihtsalt kuidagi leppida sellega, kui ma vahel tunnen mingisugust tunnet, mis, mis, mis ma arvan, et ei ole nagu õige on ju siis ma proovin lihtsalt leppida, et see on okei, et seal mõni hetk või, või olukord ei sobigi mulle, mulle mulle ei meeldigi see olukord ise. Et ma ei pea ennast selle pärast kuidagi karistama, et kõik ei ole minu jaoks alati, et ma ei ole alati super rõõmus ja, ja ideaalne. Ja siis proovin lihtsalt ennast teistega vähem võrrelda või kuidagi, et ma olen selline, nagu ma olen ja. Ma saan aru, et vahel lähevad need tunded siis ka laulusõnade sisse. Nojah, see on minu selline valik olnud jah, et mul on tihtipeale lihtsam niimoodi, kui ma teen siis mõne laulu, siis, siis saab nendest nagu nendest mõtetest tunnetest mingi asi. Ja siis kuidagi kergem tegeleda nende asjadega. Üks lugu, ma ei tea, kas see siis aitab muretsemisest vabaneda või lihtsalt on suurepärane kaasalaulmishitt, mis sa siia valisid, on Elton Johni yours song. Miks? Miks see lugu, ma arvan, et see on tõesti kaasa laulma site, et vähemalt kõik inimesed teavad seda lugu kindlasti. Ja ma arvan küll, et kõik teavad seda ja ta on. Ta on lihtsalt niivõrd ilus minu arust armastuslaul, et alles hiljuti ma kodus panin Elton Johni vinüüli peale ja siis see laul tuleb, siis koristasin kodu ja, ja siis ei saa nagu muud moodi, kui lihtsalt hakkad seda kaasa laulma, üürgama. Et minust nii ilusa lihtsa sõnumiga laul. Hea raadio, kahe kuulaja, sa kuulad saadet röster ja Me kuulasime sind, Mari Jürjens sellist, ütleme siis kaasalaulmishiti ja mari räägib meile siin oma elust-olust, aga kuulame ka muusikat ja nüüd on hoopis väike selline mänguaeg ja mäng on äraütlemata kerge, mina viskan kaks vastuse varianti ja sina, Mari, pead ühe neist valima ja seda siis ka põhjendama. Ja ma olen siin ka seda varem öelnud, et, et see on selline Ameerika ühendriikidest ilmselt tulnud telefonirakendus, kus siis inimesed on seal hääletanud ja sealt tulevad protsendid siis vastustena. Ja siis sealt peaks midagi välja kooruma. Aga kõigepealt, kui suur mängude selline mängija sa üldse oled, ise näiteks ma ei tea, kodus või, või palju seal teles või raadios käinud niimoodi kutsutakse, siis pannakse jälle midagi mängima. Teles ja raadios vist ei olegi niimoodi väga paljud saanud mängida, aga nojah, oli, olid ajad, kui mul on kodus ikkagi lademetes lauamänge, et olid ajad, kus me, see oli aega sisse siis sõpruskonnaga hästi palju mängiti lauamänge ja sellised küsimus vastust ja sellised mängud mulle ka väga meeldivad, kus tuleb mõelda millegi sellise noh, seesama, mis, mida me vist nüüd mängima hakkame. Mul on hea meel, siis, siis läks väga õigele inimesele. No nii, võtame siis esimese kohe, kas sa võtaksid pigem jääkülma duši ja saaksid puhtaks või ei käiks enam mitte kunagi duši all. Selline valik. Mulle tundub see, kui ma käiks üldse kunagi duši all, siis see oleks vist väga halb. Või mulle tundub, et noh, ma ei tea, võib-olla ühel hetkel siis juba hakkaks keha puhastama, ma olen kuulnud, et aga võib-olla teistel inimestel minu ümber ei oleks nii mugav siis jääkülm dush on ju väga kasulik. See on talisuplus, on praegu väga moes ja ja väga-väga kasulik. Sport, et ma arvan, et kui ühendada see kaks asja niimoodi käia külma duši alla saada ka puhtaks arvates on päris hea hea variant. Ja see on ka teiste inimeste mõtetes siis niimoodi kõlanud, sest et 90 protsenti lausa 100-st on nii selle poolt siis hääletanud või valinud. Aga järgmine on selline, üpris ikkagi karmi sellise võrdluse siia pannud mängu, et kas sa pigem teaksid enda surmakuupäeva või siis enda lähedasama. Oi see on küll üks ränk küsimus, tõesti. See oli ka, lõi mind pahviks. Mul on selline tunne, et et kui ma teaksin enda surmakuupäeva, siis, siis ma nagu siis võib-olla sa siis võib-olla mõne nagu selles suunas, mitte selles suunas, aga et siis ma elaksingi ma teaksin, kus kohas. Ja siis ma võtaksin viimast, on ju? Naudiksin iga päeva, võib-olla see, aga, aga kui ma teaksin kellegi teise, siis see võib olla lihtsalt teeks mind kurvaks, kuni selle hetkeni. Ma valiksin selle esimese, pigem jah. Nii ütleks 57 protsenti inimestest ja ma pean kahtlemata ütlema, et see on vist kõige sellisem süngem või kuidagi karmim küsimus siin mängus üldse, mida on see mulle siia selle saate tegemise ajal ette visatud. Aga võtame siis sellise jällegi kannapööre, kas sa teaksid kõike UFO-dest või siis sellistes tegeledes tegelastest nagu pikk Foodid ehk siis ma saan aru, et need on nagu mingisugused hiiglaslikud ahvi moodi mütoloogilised tegelased kuskil Põhja-Ameerikas ja Kanadas. Ahah, et kumba kummast ma teaks kõike. Võib-olla lisame sinna, et oleksid nendega kohtuda saanud. Ahah nojah, kui millegi kohta ei tea, on selline mingi müstika mingisuguse objekti või asja ümber, siis ta nagu hirmutav, ma ei teagi kuumaga, et mis, mis siis juhtub, kui ma nende kummagagi kohtuks. Aga UFOd UFOd UFOd on mind küll väga huvitanud. Lapsepõlves mulle tundus isegi, et ma nägin kunagi Ufad, me teame, see siis oli, ma olin väike tüdruk, aga ma nägin, mingisugune asi lendas selline taldriku moodi. Tol hetkel tundus, et sellest oli lahe mõelda, et see oli nüüd ufo. Ja ma hea meelega uuriks seda. Mõtlesin, et äkki on. Ehk ei olnudki lendav taldrik, see oleks ju tore, aga niimoodi jah, UFO-dest ütleksid 69 protsenti ja selles mõttes on ka muidugi loogiline, et ega nendest pik futtidest võib-olla ütleme siis Euroopas ja mujal võib-olla nii palju ei teata. Aga nüüd järgmine sinule väga sobiv, et kas sa, kui sa ei teaks, kuidas neid pille mängida, kas see siis õpiksid kohe või noh, saaksid selle teadmise, kuidas ideaalselt mängida, kas klaverit või kitarri? Väga tahaks, väga tahaks osata mõlemat selles mõttes, et, et kitarri, noh, nagu ma ennem rääkisin, ei ole ma kunagi õppinud ja siis see, et kui ma saaks, no mulle ma olen jäänud jänni olukordades, kus mul mul on võimalik mängida väga heade pillimeestega, kitarr ristidega koos siis vahel ma olen unistanud, et, et mängis ka, ma saaksin nendega koos jämmida tulla iga kell niimoodi kaasa on ju. Et mina siiski mul on mingi oma pärusmaa seal kitarrimaailmas, aga, aga klaver, klaverit ma tahaks. Ma olen näinud unes, et ma oskan väga hästi klaverit mängida. Oskan teda niimoodi nagu laste muusikakoolis, seal oskan panna sõrmed peale nooti, nooti tunnen, onju, aga. Aga ma arvan, et ma valiks jah, klaveri tunduks. Ma tahaks seda osata küll, seda pilli Midagi uut, see on siis 46 protsenti, ütleks inimestest nii 154 vastu, eks kitarrist olla selline populaarsem pill ka vist niisama, aga aga nüüd siis huvitava asja peale, et kas sa lööksid iga kord vastu ust oma käe ära või kukuksid igalt trepikorruselt alla? Polegi mõelda selle peale, mida, Mille peale kas ma lööks iga kord mu käe ära ja siis kukuks, mulle tundub, et kui ma nüüd kukuks iga kord, siis võiks juhtuda lõpuks nii et ma ei tõusegi enam püsti või ma noh, see võib juhtuda nagu õnnetumalt, et ma kukun peaga vastu maad või. Et siis muidugi see on kurb, ohtlikum tundub see, et ma pigem siis valin selle, et ma siis löön selle Käärasid, võib juhtuda, et see noh, kui ma löön teda, siis ta ei pruugi alati olla nagu valus. Võib-olla ühel hetkel pani sõimeta nägelemisi Väga õige, igati loogiline, 55 protsenti küll ütleks, et ta kukk lööks iga kord oma käe ära, nii et need 45 protsenti inimestest. Hämmastav, kui palju neid on. Tahaks trepist alla kukkuda, see on võimas. Aga selline huvitav teoreetiline küsimus siis ka, et kas sa pigem tahaksid, et sul oleks koer, kes käitub nagu kasvõi sul oleks kass, kes käitub nagu koer? Mul kassi pole kunagi olnud. Aga kui ma oleks käskis, käitub nagu koer. See tundub siis nagu selline variant, et kas ta on üsna iseseisev, aga samas ta on. Tuleb sulle vastu, poeb sülle, niimoodi tahab ütledele, Paideks tihtipeale kassidest. Tahavad olla, nad valivad, et mis hetkel nad on nõus sinuga siis koer, mul alanud koer kunagi, et siis ta oli küll nede, jooksis alati vastu, ta oli tohutult rõõmuslikese, tulite näit oskas nagu väga hästi välja näidata seda, et ta et ta oli sind igatsenud. Et siis võib-olla see, et kas, kes käitub nagu koer. Kas kes käitub nagu koer, arvaks 58 protsenti inimestest? Muidugi selline hea kujutluspilt läheb ka tööle kohe kuidas võiks, kas nagu koer käituda, sest et kuidagi tundub juba nii ebareaalne. Ja, ja samas nüüd ma hakkan juba juba kahtlema, see tähendab seda joon veel noh, kasid kriimastavad siis, kui ta veel jookseks ja võib-olla see läheks veel, vot, ma ei teagi nüüd ja et aga samas ütleme ikka nii, ütleme nii. Nojah, 58 protsenti nii harvaks, aga läheme nende küsimuste juurest, et ka ühe küsimuse juurde, millele sa oled juba vastuse tegelikult leidnud, see on sinu lugu, mida sa hea meelega pigem ei kuulaks ja kui tuleks raadiosse, siis vahetaksid vist ilmselt raadiojaama suhteliselt kiirelt. See on Gregorianide Sound of Science. Miks siis see lugu? Ma panin põhimõtteliselt tegelikult ükskõik milline ma lihtsalt valisin ühe loo, sest et ma minu jaoks kombo, nagu on hästi veider olnud, et niisugune nagu kiriklik vaimulike Selline kõlapilt siis samas selline popmuusika nagu kokku pandud, et ma ei ole saanud nagu pihta sellele, et seal ei ole minu jaoks sellist sellist puudutust nagu, et et ma saan aru, mida on taadeldud, aga, aga see nagu ei lummanud mulle mulle tundub, et see nagu veider minu jaoks, et kas siis üks või teine noh, et ma kuulaks siis juba tõesti Gregoriaan või selliseid kirglikku muusikat väga-väga meelsasti kuulan ja käin. Sellist laia kõlapildiga, mina koorimuusikat näiteks väga armastan. Ja, aga noh, kokku ma neid nagu ei paneks. Hea raadio, kahe kuulaja saade röster jätkab lauljanna ja näitlejanna Mari Jürjens iga ja rääkisime siin natukene tema elust-olust mängisime ka pisut, nüüd kuulasime siis lugu, mida Mari Jürjens kohe kindlasti mitte ei tahaks kuulata. Aga läheme siis nüüd rohkem siia tänasesse päeva, et nüüd on. Ütleme nii, et võib öelda, et, et esikohal on ikkagi pere ja ikkagi pereinimene on puhtalt sellist tööd enam nii palju ei ole. Jah, praegusel hetkel küll tänu noh, oli hästi pikk töine periood selle uue plaadi väljaandmisega seoses ja nii et selles mõttes nüüd ma küll naudin väga seda, et nüüd saab siis lihtsalt kodus olla lastega. Kuidas sul selle uue plaadiga läks, oli omaenese ilusa reas, oli selle plaadi nimi, sa vist avaldasid selle oktoobris, kui ma ei eksi. Ja siis novembris said veel kontserdid ilusti ära anda, et ei olnud mingisuguseid jamasid veel sellel ajal sellega. Ja mul hästi vedas sellega, et ma olin nagu kogu aeg, mulle tundus, et me olime jah, kogu aeg nagu üks sammu võrra ees sellest olukorrast, et kui tulid uued reeglid, siis me olime juba napilt nagu saanud mingid asjad, et ära eest eest ära joosta, et siis see oli noh, selline hästi suur üllatus, kui ma ühel hetkel jõudsimegi viimase kontserdi nii ja saigi tehtud, sest et kogu aeg oli see tunne, et ega see tegelikult lõpuni me ei jõua, aga väga, väga hästi läks. Võeti hästi vastu ka, siis ma eeldan, kuidas saakski muud moodi? Võeti selles mõttes, et publikut tuli palju ja ja läks, mulle tundus küll, et kõik nagu olema peab. Ja nüüd sa äsja hoopis andsid ka oma vana plaadi siis Valbumi uuesti välja see 22, kus need kahtlemata väga tuntud lood on ka peal, et miks siis selline otsus nüüd selline uus tiir teha talle? Sellepärast, et see mõte hakkas mul tekkima siis, kui ma avastasin, et 10 aastat saab täis sellest selle plaadi väljaandmisest. Ja kuna minul tuli päris mitu korda küsitud, et kas 22 Gavinüülina on olemas ja teda ei olnud, siis siis ma nüüd selle juubeli puhul või selle pisikese ühesõnaga 10 aasta täitumise tähistamiseks, siis siis mõtlesin Ta annakstest ele vinüüli teeks vinüüli trükistamine ülile ja saaks seda niimoodi välja anda. Nüüd sellisel puhkuse ajal, nagu praegu rohkem on, siis me juba rääkisime, et jõulude ajal te lähete perekonnaga kindlasti ka maale, aga selline laiem eesmärk. Ma saan aru, et ongi ikkagi maal elama minna ja. Jah, selles mõttes, et Tallinnast kaugemale, jah? Jah, ma kuna mõlemad abikaasaga oleme väiksemast kohast pärit, siis siis meil oli see unistus, et kui lapsed kooli hakkavad minema, et siis võiks nemad ka saada käia väiksemas kohas ja ja siis, kuna see juhtub üsna varsti, siis pidime, hakkasime ruttu tegutsema, seda kohta otsima ja ja. Ja nüüd on siis juba midagi leitud, mis suvel ta juba midagi kuskil olite, aga olite seal haagissuvilas hoopis selle sama koha peal. Olime sama koha peal, Jakustel maja pole, see maja ehitus veel ei ole alanudki, see on, tundub, et see on pikk protsess, aga, aga jah, me saime vähemalt seal niimoodi selle piirkonnaga ja selle omapaigaga tuttavaks. Aga teil oli ju varem ka kunagi mingisugune krunt ära ostetud juba ja tundus nagu, et miks mitte siis hoopis müüsite maha selle. Ja meil oli üks talukoht, jah, siis kui lapsed sündisid, siis kuna me elasime Tallinnas korteris ja tundus, et see me jäämegi Tallinnasse. Et siis, aga kuna me väga ikkagi maal olemist armastame, siis me otsustasime ühe sihukese vana talumaja osta ja hakkasime seda renoveerima. Et siis hea, viis aastat me seal toimetasime ja aga, aga kuna nüüd siis tekkis see unistus päriselt maal elada ja see, see talukoht, kus me siis suviti olime, seal jäi nagu natuke liiga kaugele kõigest siis, siis me pidime ta paraku maha müüma. Aga nüüd, järgmisel suvel on lootust juba enda maja kas või natukene näha või peate ikka seal haagissuvilas kõrval alam. No lootust on jah, aga vot ma ei tea, ma ei. Pigem nagu võtame hästi rahulikult, ikka tegutsema selle nimel, aga eks ole näha, kuidas see kõik läheb. Aga selle haagissuvilaga vist suvel päris mitu korda sai vastata endale küsimustele, et haagissuvilas terve suve ja nii edasi. See oli ainuke asi, et et kui hakkas kõiki väga huvitama miskipärast või võib-olla tunduski see noh, see oli see karantiiniaeg ja ja me tõesti tõepoolest ju seal medi veetsime oma suve. Aga, aga päriselt sinna ei kolinud sealt nopiti niimoodi ülesandeid. Nad ongi täitsa mulle isegi lausa peretuttavad, kes polnud ammu mind näinud, helistasid mu vanematel, et mis sellel marin viga on, et võttiski oma lapsed ja läks müüs kõik maha ja läks mingis noh, et päris niimoodi ei olnud, et see oli ikkagi selline suvine, mida tegid väga paljud pered. Ma arvan, karantiini ajal suvel kellel ei olnud võimalik kuskile maale sõita, onju. Ja selliste, ütleme siis puhkusevarianti, sa soovitaksid ise ka. Ja see oli väga-väga tore ja nüüd see haagis seisab meil seal krundil üksinda, et siis iga kord, kui me sinna niimoodi lähme, siis ta hästi kodune, kodune koht juba, et ta on selline, ta sai väga armsaks, jah. Et haagissuvilas ikkagi saab põhimõtteliselt kogu oma elu igatepidi ära tehtud, et noh, seal on köök ja WC on kõik, mis iganes on olemiseks. Jaa, absoluutselt talvel, ma ei tea, praegu talvel sellisel Eesti kliimas läheb keeruliseks aga, aga suvel ja ei ole minu arust mingit probleemi. Nii et seal seda muretsemise varianti sinule Jah, võib-olla küll jah, pigem, pigem mitte. Siis selline huvitav võrdlus siis aga rääkides su perest veel natuke, siis mulle tundub, et su pojad on vist kõik korralikud rokimehed ja vähemalt üheksa ringvaate klippi, mis suvel nägin, et ohoo, millised rokkareid. Ja nad avastasid ja siin eelmise aasta või sellesama aasta alguses Metallica ja Nirvana ja ja siis siis, ja siis me tegime terve karantiin ja iga päev vorpisime papist kitarre, meisterdasime nii, et meil on lademetes erinevaid kitarre ja siis see bänd oli nagu selline. Kaheksa tundi päevas saime rokoshow kontserte kuulata, aga see oli väga-väga äge ja siiamaani nad ei luba oma juukseid näiteks, tahad kasvatada pikaks kasvatada juuksed. Et sellist sellise rahuliku muusika minu kontserditel meelsasti ei tule, et see on nende jaoks nagu selline, nagu nad liiga rahulik nende jaoks siiski. Kas nad sul kodus harjutada lasevad, vähemalt vä? Jah, kui kontsert on tulemas, siis ma ikka saan. Aga noh, ma ikkagi pigem valin need hetked, kus, kus nad on siis lasteaias või et ma saan niimoodi rahulikult, sest nad ju tahavad, tahavad tähelepanu ja küsivad ja siis ei ole endal lihtne alati niimoodi keskenduda laulmisele. Aga ei, ikka lasevad selt, nüüd nad hakkasid ka ise kitarri õppima, Nietzsche kitarrimäng huvitab neid. Kui ma ise mängin, siis nad tulevad, vaatavad, et kuidas ma seda teen ja. Aga kes initsiaator oli, siis kes neile seda metallikate seda sünget rockis tutvustas? Ma eeldan, et mitte sina. See oli minu isa ja kes käis, kui Metallica Eestis käis, siis ta käis kuulamas ja näitas siis poistele pärast videoid, mis ta seal filmis ja poistele väga meeldis, nii et siis vanaisa hakkas neile neid lugusid laskma Youtube'ist ja ja siis juba siis me oleme vaadanud. Ma arvan, tuhandeid kordi Enter, Sandmani live videoid Moskva kontserdist. Et see jah, just need live ülekanded, vennad, kontserdisalvestused neile väga meeldivad. Nii et sellest enam pääsu vist ei ole. Aga liigume siis nüüd selle sinu viimase siia välja valitud loo juurde ja see on siis selline salajane pahe või siis lugu, mida ütleme kõigi teiste kuuldes võib-olla ei kuulaks ja niimoodi vaikselt salaja selline lookene ja selleks on Brie nädemisi häben. Miks just see lugu, miks see peaks olema selline salajane? Sellepärast, et ma Ma ei tea, kas ta peab olema, minu jaoks oli seal nende lugude valimine tegelikult ülikeeruline, et ma ei teagi, ma ikka väga pikalt mõtlesin selle peale, et mis see siis mis on selline lugu, mida ma tõstis kellelegi öelda ei tahaks, et väga raske seda leida, et kui sa ikka, kui sul ikka mõni lugu meeldib, siis ma arvan, pole Pole vaja seda varjata, aga, aga võib-olla sellepärast Hewenete, et see lugu selle loo kuulamise selline kui ma teda tõesti väga palju kuulasin, oli, oligi sihuke teismeiga ja kui siis igatsesid seal armastuse järele ja, ja siis siis selline. Ja siis need siuksed aeglase, aeglase, aeglase tantsu, sihukene. Nad on selliseks diskodel, kui see lugu peale pannakse, siis kõik ootavad, et kes neid nüüd tantsima kutsutud kutsub, et siis et praegu mulle lihtsalt kirgastub see aeg minu elust. Kui seda lugu sai palju kuulatud, et praegu tundub seda nii naljakas kuulata, aga alles hiljuti ma lihtsalt avastasin, et see tuli raadiost ja siis me lastega sõitsime kusagile, siis ma keerasin selle põhjuslauset, kui avastasin, et see on väga ilus laul. Et siis sellepärast panin selle nagu selle valikusse. Nii et salajase pahe lood tekkisid siis salajastest tunnetest, võib nii öelda vist jah. Nojah, tol hetkel, mis ta oli, popp lugu tol hetkel ja siis mõjus. Sellise looga me saame siin restoranis kohe joone alla tõmmata, meil oli siin külas näitlejanna ja lauljanna Mari Jürjens ja rääkisime siin tema elust-olust ja mina olin selle saatejuht Brent pere. Ja nüüd siia saate lõppu jääbki lõpetama see väike salajane pahe, Bryan Adamsi häben. Ja suur tänu sulle ja mõnusat siis aasta lõpus. Aitäh sulle ka.