Tere õhtust, kell on kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 27.-st detsembrist. Jõulukuu viimase pühapäeva olulisematest sündmustest. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Eestis algas vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Esimesed vaktsiinisüstid tehti Ida-Viru keskhaigla arstidele. Esimesena sai vaktsiinidoosi infektsioonihaiguste eriala arst-resident Jelena rosinko. See vaktsineerimine on hästi oluline ja muidugi ma tahtsin seda vaktsiini saada. Lääne-Virumaal on avastatud koroona kolle Tapa lähistel asuvas Imastu hooldekodus. Lastekaitse liidu hinnangul võib kriisi jätkudes kaugõppeks arvutit vajavate perede hulk suureneda. Hetkel on koolidele ja lastele üle antud 146 arvutit, et see on väga hea tulemus. Eeloleval ööl on ilm sajuta, homme päeval sajab aga lörtsi, vihma ja lund. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni miinus seitse, homme päeval aga kuni pluss kolm kraadi. Möödunud ööpäevaga tuvastati 370 uut koroonaviirusega nakatunut, teste tehti 2498. Enim uusi positiivseid testi tulemusi laekus Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 226-l inimesel. 183 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas Ida-Virumaale lisandus 57, Lääne-Virumaale 16, Pärnumaale 15 ning Tartu ja Võrumaale 11 uut positiivset koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust. Viimase 14 päeva haigestumus 100000 inimese kohta on 552 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 10,7 protsenti. Täna hommikul oli haiglas 420 Covid 19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 42, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 25 inimest ja suri kolm koroonaviirusega inimest. Eestis algas Aga vaktsineerimine koroonaviiruse vastu. Esimesed vaktsiinisüstid tehti Ida-Viru keskhaigla. Arstidele jätab Jüri Nikolajev. Ida-Viru keskhaigla ligi 1000-st töötajast vaktsineeriti täna 55 arsti. Tegemist on meedikutega, kes otseselt Covid haigetega kokku puutuvad. Vaktsineerimine võimaldab neil haigestumist kartmata tööd jätkata. Esimesena sai vaktsiinidoosi infektsioonihaiguste eriala arst-resident Jelena rosinko. See vaktsineerimine on hästi oluline ja muidugi ma tahtsin seda vaktsiini saada ja üldse näidata inimestele, et see on ohutu ja turvaline ei pea kartma enne seda vaktsiini turule tulekut on ikka väga palju tööd tehtud ja ma usaldan teadlasi teadust. Teise vaktsiinidoosi SAABi Leena Rosim koos kolme nädala pärast Ida-Viru keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisi sõnul võiks haigla end turvaliselt tunda, kui vaktsineeritud saaks ligi 70 protsenti arstidest. Samas tunnistab Toomas Kariis, et tegemist on uue ja tundmatu vaktsiiniga. Loomulikult tegemist on seni proovimata ravimiga, aga, aga me peame ikkagi usaldama oma teadlasi, me peame usaldama oma ravimitootjaid, tegemist on maineka firmaga. Täname, kasutame Faizeri vaktsiini, tulevad veel teiste firmade vaktsiinid. See, et vaktsiini on võimalik teha, on iseenesest väga suur kergendus. Sest on on viirushaigused, mille vastu vaktsiini tänase päevani ei ole. Praegu, ma arvan, et siin ei saa olla meditsiinitöötajatel küsimust, kas vaktsineerida või mitte vaktsineerida see on möödapääsmatu. Covid vastane vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri maris Jesse sõnul on eesmärgiks vaktsineerida pool täiskasvanud Eesti elanikkonnast ja uuringute järgi on nõus end vaktsineerima kuni 60 protsenti Eesti elanikest. Nii et maris Jesse hinnangul on plaan praeguse seisuga realistlik. Praeguste hoiakute juures on küll realistlik, aga kindlasti väga suur osa on ka siis avalikus debatis, et kui tõenduspõhistele argumentidele tõenduspõhisele teabele see debatt keskendub või on tegemist selliste, et kui palju on selliseid alusetuid müüte, mis levima võivad hakata. Eestisse saabub igal nädalal vaktsiini ligi 5000 inimese vaktsineerimiseks. Tervishoiutöötajate vaktsineerimisega peaks ühele poole saama jaanuaris. Järgmisena hakatakse vaktsineerima hoolekandeasutuste töötajaid ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi Uudistele. Jüri Nikolajev, Narva. Lääne-Virumaal on avastatud koroona kolle Tapa lähistel asuvas Imastu hooldekodus. Hooldekodus tuvastati ühel töötajal koroona ning laustestimine näitas, et 85-st testitud hooldekodukliendist vaid neli olid ilmana. Aseta. Terviseamet proovib Imastu hooldekodule anda igati tuge, kinnitas ida regiooni osakonna juhataja Marje Muusikus. René Kundlale. No olukord on loomulikult hooldekodus alati keeruline, kui selline hulk tuleb haigestunuid. Et tegelikult enamus on ju ikkagi kowitsioonis, nüüd need neli negatiivset isikut on eraldi paigutatud, aga ka nemad suure tõenäosusega, kuna nad on lähikontaktsed, siis, siis on sellises jälgimisel tsoonis, et on ka võimalik, et ka nemad hiljem osutuvad siis positiivseks. Muidugi lisaks on väga raske, sellepärast et ka 13 töötajat on andnud positiivse tulemuse, töötajad testiti kokku 29, kas see tähendab seda, et on vaja ka abitööjõu suhtes neile kindlasti hooldekodudes sellisel puhul abi kulub ära, et kuna see nüüd saabus siin pühade ajal ja hetkel nii kiiresti on väga raske abilisi leida, et siis kindlasti abi omalt poolt pakume sellega, et täiendav kiirabibrigaad on ka siis täna seal hooldekodus triaaži tegemas et abistab igati selle poolega, et jälgida, sest kunagi kaks tervishoiu, et on haigestunud ja tervishoiutöötajate poole poole pealt oleks ka nagu abi vaja, et siis me. Toomegi nii nagu ka Kohtla-Järve vanurite hooldekodu puhul katame kiirabid. Lastekaitse liidu hinnangul võib aga kriisi jätkudes kaugõppeks arvutit vajavate perede hulk suureneda. Ka sel teemal jätkab Jüri Nikolajev. Alates kevadest on läbi heategevusprojekti igale koolilapsele arvuti ligi paar 1000 arvutit uue omaniku leidnud. Sadu arvuteid on saadetud Ida-Virumaale, kus kaugõpe on paljudele peredele olnud suureks väljakutseks. Näiteks Narva kuuenda kooli õppealajuhataja Aleksander Openko sõnul pannud ligi neljandikul kooli õpilastest kodus üldse arvutit või pidid mitu last korraga ühte arvutit kasutama, mis muutis kaugõppe väga raskeks, kui mitte võimatuks. Tänaseks on Narva kuues kool saanud lastekaitse liidu vahendusel 60 lauaarvutit neist 30, vahetult enne pühi, räägib õppealajuhataja Aleksander ropenko. Paljudes peredes kasutati vanu arvuteid, mis pidevalt katki läksid või nutitelefone kuid nutitelefoni abil õppida on praktiliselt võimatu. Väikesel ekraanil suurt midagi teha ei saa. Arvutite annetamine on suur abi lastele ja peredele, seepärast ületame koroonaviiruse teise laine palju kergemini. Narva teeb Lastekaitse Liiduga koostööd alates kevadest räägib Narva kultuuriosakonna haridusteenistuse peaspetsialist poliina frantsema. Hetkel on koolidele ja lastele üle antud 146 arvutit, et see on väga hea tulemus. Nimekirjad on koolijuhtide poolt uuendatud ja meie andmetel on üle 100 õpilase, vajavad veel arvuti, koostöö jätkub. Viimane suurem partii Narva peredele kingitud arvuteid ligi 90 saadi kaitseministeeriumilt ning komplekteeriti ja seati töökorda E-kaubanduse liidu annetuse toel. Samas nagu kinnitab lastekaitse liidu projektijuht Ireem Kangro, võib kaugõppe jätkudes perede abivajadus veelgi suureneda. Kui kevadel saadi hakkama kuidagi nüüd on täiesti sõjaolu kardatki, kõikides kodudes ei ole neid vahendeid ja võimalusi ja see majanduslik olukord on läinud paljudele peredele ka sel ajal kriisi ajal raskemaks. Ehk siis endiselt projekt on nagu väga aktuaalne, see abivajadus on praegu ikkagi. Me räägime tuhandetest peredest. Lastekaitse liit palubki ettevõtteid, kus on jõude seismas piisavalt heas töökorras arvuteid, et õpilane saaks oma koolitööd tehtud võtta ühendust lastekaitse Liiduga, kuhu on koondatud info abi vajavatest peredest. Sünoptik Kairo kitsak räägib needa käimast Ööl vastu homset on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagutuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15, saartel ja läänerannikul kaheksa kuni 13, puhanguti kuni 21 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni miinus seitse, saarte rannikul null kuni pluss kaks kraadi. Mitmel pool esineb ka pinnatuisku. Homme päeval pilvisus uuesti tiheneb ja pärastlõunal hakkab alates Edela-Eestist vihma ja lörtsi sadama. Sisema sügavustes läheb sadu järk-järgult üle lumeks, kuid enne seda võib kagu- ja Ida-Eestis jäävihma sadada ning on ka jäiteoht ning mitmel pool mandril tuiskab. Puhub kagutuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Aitäh ilmateate eest, selline sai Päevakaja pühapäeval, 27. detsembril aitäh kuulamast ja ilusat õhtut.