Tere hääle, kellelegi maalased, tänane on ka meel, oli muusikasaade algab, uste avanedes algas nõnda see muusika, mis selle ukse läbi saanud või kellelegi maale avaneb Kuubasse ja Ladina-Ameerikas, aga sealt ka teistpidi peaaegu et kogu ülejäänud laia maailma. Mina olen Tiit, kus need muusika, mis avanedes valides ja sulatades neuroopa klassika mõjutusi kui ladinaameerikalikku, džässi ja Afro-Ameerika ja Kariibi mere saart rütme on kirjutatud esitatud kuubalased Omar Sosa ja tema ansambli poolt. Paraparaados esimene pikem, vala kuuma lase Omar Soosaar, pianisti ja helilooja sulest ning neid uste sulgumise ja avanemise viimaseid mulle tundub, et on küll rohkem suunabki humor suusamaa klaveri tagant ma ansamblite esituste puhul ansamblid võivad olla üsnagi suure koosseisulised. Nende mängitav muusika, millele lühides sissejuhatavas sõnavõtus viidatud, võib olla äärmiselt kirjukarvaline. Kuigi sulgumise tõepoolest ilmselt on vähem kui avanemisi, siis need avanemised muudele muusikatele väljaspool Ladina-Ameerikat on Omar Sosa helikunsti juures vägagi valitud. Mitte igasse suunda ei kipu marsruus ainult killustama. Temalt küsiti ühes intervjuus aastatuhandevahetust tuse paiku, et kuna ta nüüd Hispaanias elab, kas pole tal siis plaanis flamenco projekti teha ja seesugust plaani Omar Sosa ei kippunud eitama, ent väitis, et aeg selleks pole veel päriselt küps. Tuleb ennast koguda. Tuleb seda muusikat, et õppida vastu võtma, seda võib ehk öelda isegi läbi seedima ja siis võta ette oma tee selle muusika juurde. Morsruusa tee tema maailma siis saabumine ei kellelegi maale. Just praeguses ajahetkes on suuresti toimumas tänu festivalile Edgar 2001 millega ta Omar Sosa ei olekski jumal ehk kunagi saabumata jäänud. Ent tema tulek oleks ehk võib-olla viibinud. Euroopa poole on Omarsruusa olnud mõneti tänamatult vähetuntud suurus. See ei ole sugugi seotud tema talendi mõõduga ja tema muusikaliste saavuta asutuste ja ettevõtmistega. Ent Euroopa poole on alles 20. sajandi viimased aastad olnud see aeg, mille marsruusandunud suurematele festivalidele mängima nii Madalmaadesse, Saksamaale kui Pariisi ja nagu öeldud, hiljem ümber asunud elama paikselt Barcelonasse, Hispaaniasse. Varasemad aastakümned on seal 1965. aastakäigumehel möödunud loomulikult kõigepealt kodusaarel, Kuubal, hiljem 90.-te alguses juba Ameerika läänerannikul. Ning tasapisi on ladina Ladinlikele elementidele Nendele korinud lisakõlavärve erinevaid muusika ladestusi. Nii nagu seda järgmiseski palas võib kuulda. Sest kõik palad, ka see Chandu noor on õieti äärmiselt mitmekihilised, mis tähendab teisiti, öeldes, et kuulata väärivad nad vägagi korduvalt. Senine Omar Sosa muusika, mida kõigest kaks poolpala parimal juhul on praeguse hetkeni ei kellelgi on esitletud võib jätta küll mehest mulje kui väga sull ministri vaoshoitud Impressionistist või talitsetud muusikaliste kelmustükkide tegijast. Jelbogranud Chade nord oli kangesti kelm pala aga õigupoolest leidub selles muusikas muudki, on üsna ägedat abstraktse nismi küll mitte pidurdamatult ja kaosle lähenevat, ent ikkagi väga tarmukas. Kate. Dissonantsi ja karmimate kõlade uuringud aga on kahtlemata pianist mingi selle kõige keskel seda muusikat juhtimas mille mitmed mõjutuste allikad on mitte varjatud ümar Zooza enesegi poolt tunnistatud, mida ka kõige lühemalt on kenasti kokku võtnud. Kunagi muusikakriitik. Luup tsiteerigem võtkem Kiistšerreti peenbianistlik meloodiatunnetus, isagen Smonki terviklik harmooniataju. Siputage sinna sisse vürtsiks salsa juurikad. Ja käes ongi lühidalt Omar Sosa pianistliku stiilituur tsitaadi lõpp. Ilmselt õige. Aga ehk laiema elektrimõjutuste spektri osutamise ja nimetamiseni jõuame edaspidi. Praegu võtkem ära kuulata õelux tša-tša-tša poole hoidev pala, sedapuhku marinud tša-tša. Nats või jõuda vööle igati lahke lugu, aga tänases ei kellelegi kontekstis ometigi pala, mis pärit justkui kui mitte teisest ooperist siis vähemasti hoopis muusugusest ajastust ja stiiniliseltki teistsugusest muusika valdkonnast kui tänale eikellegi mainet. Kuubalane Omar Sosa muusika no tegelikult on too vana ansambli Winston Faye menulugu või õieti väikseks sissejuhatuseks väiksesse sissejuhatusse milles kõnelda võib Omar suusamuusikalistest, mõjutajatest ja eeskujudest ja lemmikutest lihtsalt hindan. Fuajee on küll ilmselt kõige silmatorkavamalt erandlik nimi tolles reas, kuhu kuulub hulganisti Kuuba muusikuid, nii ilmselt tuntud või vähem tuntud meie maal nagu ülim artiines modeuroldaam, ansamblid nagu Irakeere või lossamiigos. Muusikud nagu Ruben Gonzales suka Valdes, Gonzalo Rubalkama, aga ka kahtlemata afroameerika džässi suurkujud nagu troonis. Munk, keda ennistki mainitud, sai ühe stiili lahendina. Kui rääkida huumor suusastiilist klaverimängijana. Aga kahtlemata Goldstein Parker Mailis Ainar ilmsesti enamus sessi suurkujusid, keda suurkujudena nimetatada osatakse. Omar suusahernemuusikapala liigutab meid ligemale küll uuematele, mõjutustele ja hiphopi rütmidele, nii nagu ta nende sekka sattus olles suundunud 90.-te alguses Ameerika Põhja-Ameerika läänerannikule. San Francisco ongi pala nimi ja selles lööb kaasa räppar Will Power. Arvatavasti oli kuulda üks kõigi aegade hõrgumaid klaveripalasid, mis eales eikellegimaal mänginud sisaldas, pole autori marsruusa tahtel oma pealkirjas ainult kolme nooti. Minu kolm nooti Mistrees nootas. Seda laadi pealkiri oli, kahtlemata olin, ootasid rohkem. Aga ehk tolle pealkirigi annab pala pealkiri annab mõista kaudselt oma osa muusika tegelikult algupärast lihtsust, maa või rahvalähedust. Folkloorilähedust ja võib-olla teisalt võib tagasi viidata sellelegi üsna lähiminevikus eikellegimaal tsiteeritud Hammond orelimängija šovidi Francisco mõttele. Jassi mehele piisab tihtipeale ühestainsast noodist, et suurepäraselt sunnilts vingida sündida võiv Omarus roosa kahtlemata suurepäraselt sunnilt küll tolles lihtsuses ja maarahva läheduses folklooripärasuses. Tegelikult võib sisalduda ka paras annus salapära kaugema, kas või Euroopa kuulaja jaoks. Teada on, et nii Jooruma hõimude spirituaalset pärandist kui Kuubal leidva siiani püsiva santeeria kultuse kandist on sugenenud Omar Suusamuusikasse suur hulk olulisi kõlavärve, suhtumisi ja suundumusi. See kaunis kerge õhuline graatsiline pala Oris firma seegi pala Kuuba muusiku Amor, suusasulest pianist, helilooja, marsruusa muusika on täitnud ja täidab edaspidigi valdavalt tänase kellelegi ma vahepeal veel avanenud üks uks talle ukse avanedes vaikse pala kõlades. Võib-olla on soodusatmosfäär mõelda pisut põgusaltki sellele mida õigupoolest on sisaldanud enesest Too Kuuba džässitraditsioon, mille praegusaegseid ja väga väärikaid esindajaid on ka noor talent Omar Sosa. Eks teadupärast isegi lesbi beibopi üks suurkujusid oli see mees, kes koos teistega, iseäranis Kuuba Etoosse, Konga mängija šanoposoga New Yorgis 1940.-te lõpus võttis kokku sulatada tollast kaasaegset moodsat džässiharmooniat, improvisatsiooni ja Kuuba polürütmisid. Kümnendi jagu hiljem Kuuba saarel. Kuuba lastekodukohas võttis sealne muusikamees legendaarne bassist ja kompasiitor Israel loopes. Sulata kokku Mamboti Chessi. Suuresti sealtmaalt sai lisa ja mõneti ka alguse tuline Ladinlik salsa traditsioon. Praegusaegsetel Kuuba lastel Kumar soosal. Sealhulgas on Chessis kasutada terve rikkalik kodumaine rahvusvaheline pärand. Ja nõnda ka Omar Sosa muusika sisaldab nii hästi sakraalselt kui maist pikuid popi neuroopa klassikat kui kogu Kuuba rahvamuusikapärandit, mille inspireerivat jõudu Omar Sosa ei väsi rõhutamast oma muusika puhul. Teagi, kas uks sulgus, õigupoolest avanes, sest tundub, et maailm muutus äkki ruumiliselt rikkamaks, avaramaks olgu too maailm pealegi tänav ja linnulaul koera hääl ja kauge tõepoolest, defineerimata sumin seal taga. Omar Sosa muusika alustas ja lõpetab tänaseni kellelegi maomuusikale olnud ühe mehe maailma tšehhi visioon. Ja tõepoolest vägagi mõjus Impressiivne visioon. Mina olin Did, kus need kellelegi ma eetris taas samal ajal samal nädalapäeval ja jällenägemiseni.