Tere meie head kaasmaalased, teie ja minu Teie uudishimulikult, kuulajad ja mina selle saate tegija ikkagi riik, kus need oleme ühtviisi koos kellelegi masendav alguses ja selle tänase kellelegi ma saate algus ja lõpp, biokeskpaik on ühtviisi üleni kaheliikmelise kolme nimelise ansambli stock Hoven Vookval muusikapärand. Tere tulemast stock Housoni Ookmani ehk kändusharply voli nimed Ratasesse imelik, kuhu ja põnevasse maailma. Eks olnud üks kiire ja kaunis värvikirev karusselli ring see peaaegu kuueni, selline läbi kolme kauseni Ookmanni loo rännanud väike ei kellelegi. Ma lõikan palasid oli tegelikult tõesti vaid kolm. Nii nagu Ühes hiljutises saates, mis pühendatud pesueht postmodernistid Johnsoni muusikale võib stock homseni, Ookmanigi ennist kuldpalade puhul pisut imestada, et palasid ühtekokku vähemalt tegijate arvates kõigest kolm tükki mahtus sellesse kuude minutisse, mitte näiteks 16 seesugune kulaaslik kenasti killustatud, vahel pisut segadust, hämmeldust, imestust ja imetlust tekitav stock, hausen jõuakmani muusika ehk selles saates selle nina all. Ainult Sharply ja fondi Manchesteri meeste tehtud helist enamasti ongi. Ehkki see saade algab tavaliselt signatuurist, nii nagu teater väidetavasti algab garderoobist ei või mitte kindel olla, et helikunst hakkab avama ennast Kunivest. Aga selle kolmik, nimestok, hausen ja Vookmann kallale võiks siiski võtta nakitsema, jääda elasi kellelegi valguses. Kas just väga pikalt, aga pisut Kreeka? Ma arvan, et üsna erineva kuulamiskogemusega kaasmaalastel võib see nimi just nagu kaugelt kaugelt ja õrnalt, aga siiski helistada mingeid äratundmiskellukesi stock hausel, Jowookle. Selles nimes peitub nii hästi midagi avangardistidega kui hästi ka 80.-te keskpaiga ja võib-olla 90.-te algu poolegi padu populaarmuusikahuvilistele. Kõigepealt on selles kolmeosalises nimes kaks esimest Stoke hausel justkui miski muudkui ühe avangardi tuntuima 20. sajandi tegija taadi, Karl-Heinz stock, hauseni perekonnanimi, Stoke Hoven küll selle Manchesteri tuua. Nimekujus on komaga eraldatud ja neile järgneb kolmas nime killuke pookman. Ja siinkohal tuleb mängu, mitte ainult et Sony ja teiste jaapanlaste ja läänemaailmlaste mängistatud mängitud valmistatud muusika taaskuulamise masin ehk lihtsamalt öeldes pleier võimuokman vaid mängu tuleb ka kaheksakümnendatel aastatel internatsionaalne kolmeliikmeline hittimasin. Stock hetkel ja mootor panna. Niisiis kaks tahtlikult kaunis vastandlikku serva on selles ansambli nimest kokku viidud ja rohkem. Kas justkui vastandliku kõlamaailma põrkuvad liituvad, segunevad kaleidoskoopiliselt Kastok, Hausun, Vookmani muusikas võib-olla edaspidi annab nii nende muusika, Kuimet von erinevate aegade intervjuud põhjust pisut nakitseda sellegi kallal, et kummast suunast olla populaarsem. Eksperimentaalselt poole on nende satiiriteravik rihitud. Me läheme siit edasi järgmise looga, kus me satume jääkasti paks ja 1990.-te aastate lõpupoole stock House nioobium. Krutskeid täis klaver ehk shut piano šartnevate fondi 90.-te aastate lõpupoole. Stock House nõuakmani, viimatine eikellegimaa pala tõsin klaverit ei mänginud tolles loos kyll kumbki ei Sharp mund ja poegadel Noil aegadel, mis olid 1980.-te lõpp ja üheksakümnendad algus kui stock hauseni, Ookmani kolmiknime taha peitus tegelikult merimeest kitarrist Rex kässul ja sellist arvutitundjad ainult kiiver ei mänginud klaverit selleski koosseisus. Doc Houdini voog, meil keegi ehkki orkestri kõlasid klavereid ja mida iganes. Kui nende muusikas kuulda dollalgi, kui nad tegelikult põhimõtteliselt padu improvisatsioonilist alustasin ja kollaažide poole tasakesi mööda oma helimaailma edasi nihkusid. Nagu meil on tunnistanud ainult Sharply, on Nende lühikese stock House Mookmani ajaloo esimestel aastatel väga olulised instrumendid olnud, nagu ta väljendub. Need traditsioonilised jaapani rahvapillid nagu CD-mängija ja Semper päris 90.-te aastate lõpuks, aastatuhande vahetuseks olid Stock House neuroopman šampleja vald oma kahes isikus üle kolinud samplite sünkide juurest põhiliselt arvutitesse. Muusikaprogrammide keskel alustasid nad tõepoolest Manchesteri linnast suurest britanniast pisikestel loomadel improvisatsiooni mängides. Ja tagantjärele tunnistavad Wondjožarli praeguseks alles jäänud Kacztok homseni voolkmani meest. Et tollases koosseisus kitarri, tšello olemasolu andis neile pisut usutavust juurde. Sest ega padu improvisaator itele, kelle hulka kuulus ka briti vaba improvisatsiooni, suuremaid nimesid Rec preili ei kippunud tunnistama noori tegelasi, kes vehklesid ringi mingi juhtmepuntra kassett makkidega ja mingite elektrooniliste vidinatega, mis tekitasid küll aeg-ajalt ajuti huvitavaid heli pilvesid. Aga ega see tõsise improvisatsiooni moodi ikka nagu hästi välja ei näinud. Kausini Vookmen, olgu siis 402. isikus on tavaliselt kõigi nende eelarvamuste läbi edasi marssinud just nimelt neist suundadest, mis nendele Endale kõige lähedasemat tunduvad. Sest olles ka kunsti õppinud, võrdlevad nad tihtipeale oma albumeid, mida ridamisi ilmunud 1910.-te algusest küllat tüür, Mortide küllep. Eks pessimistliku maaliga tunnistavad, et see, mida neile õpetati, kunstikoolis noored, vaadake aknast välja, pange tähele, mis ta ümber toimub. On olnud nendel alati kasulik nõuanne. Järgnevalt rakendavad nad seda kasulikku nõuannet oma palas. Võuts. Mõtlikult taltsa pealispinnaga instrumentaalpala saelõpp, mis tõsi, tõsi, ongi eesti keeli siirup. Juhatab tegelikult mind, ei kedagi, selle saate tegijad tasakesi tagasi tolle teema juurde midagi kellelegi mu alates sai pisut nagu harutama hakatud, ent vähemasti poole peale pidama jäänud nimelt stock hausele Vookmani ansambli ühisnimi tokollo, selle stock haudeni Ookman, et kuhu poole siis see kaht vastandlikku Iirimaailma avangardi eksperimentaalsust, Pihli laiatarbelisus ühendav nimi, kuhu poole tooma satiiriteravikku ikkagi nagu suunab või ollakse ühtviisi võlutad mõlemast, nii väidetavast Ritaarsusest kui laia tarvelisusestemassilisusest erinevate aegade intervjuudes Oll, kaunen, Vookmani kaks järele jäänud liiget, Andrus Shaplevad on vastanud sellele mõneti erinevalt. Ühtpidi on kunagi saartel sel teemal ümber nurga küll andnud selle seletusi, et talle pakub huvi just nimelt see, mida nad teevad selle poolest, et see, mida nad teevad, nad teevad aktiivselt, nad aktiivselt armastavad seda muusikat, pakub neile kirglikult huvi, mida nad Te võtavad, olgu siis pealegi killukesteks pihustada ja omamoodi kollaažideks taas kokku sulatada. Või neid kokku panna ka nii et liitekohad just nimelt hästi kõrva hakkavad. Ta vastandab seda hoiakut nendele inimestele, kes valdavalt tunnevad huvi ja ka tunnevad üldse mõnd üksikut muusika valdkonda. Et nad tulevad sellele vastu aktiivset huvi kõige muu vastu olla ka passiivselt ükskõiksed. Ja imestada toda Shark näidet. Võib-olla tõesti ümber sõnastades võiks ka nii, et näituseks need, kes sessi armastavad, kummardavad võib-olla idee päris hästi vahet sellel, mis on instroundmis pleier või ei oska eristada soni Kyushi layozzaranjuuniorist vastab vastupidiselt jällegi nood, kellele rokkkoormas on, ei pruugi jälle vahet teha improvisatsiooni ja džässis. Ei sellel, kes on Derek, preili John Scofield, kui kitarristidest üsna vastandlikest kõnelda või siis ei taipaga suuremate eristada isegi lesbi või mail Stavise trompeti tämbrid. Scott stock Hauslowookman käivad nii läbi nimetatud muusikavaldkondade stiilide kui päris mitmete muude alade ja Nendest saab lõnga tunnistanud, et nende erialbumi 96. aasta ookean Franz plaans, val tegemise juures paeluski teda mõte, kui ta töötas parasjagu päevadel heliplaadipoes. Kuidas küll leida kaks võimalikult vastandlikku erinevat elektroonilist heliallikat. Kõige kõige tasasem, taltsam ja igavam elektrooniline muusika ja teisest küljest midagi eksperimentaalset, kas annab neid omavahel kokku sulatada? Üks seesugune väitake tollelt samalt Coreli siirdamise või ka organite siirdamise albumilt on Paypas järgnevalt kellelegi mõeldes. Ja nõndaviisi ootamatult teinekord Stock homseni Vookmani kollaaži killud lõppevadki, et järgmistele ruumi teha. Ja tollelgi albumil äsja kuuldud hooganud. Ants oli pikk, pikalt mängiv heliplaat nimelt võetud, valan Paypaas on seesugune, kus üks killuke, mõni üsna lühikene vahel on mõni neist mõne sekundi pikkune, teised ulatuvad oma pikkuse poolest seitsme minuti ligi. Annavad ruumi erinevatele skoobi värvidele ning võta sa kinni, kus on hea kõlalisus lihtsalt irooniline ja ülearugi rõhutatud, kus on poistel oma pisikeses melanhooliat ja kõlalisuses hoopiski tõsi taga. Stock-house'i Ookmani mõningatel heliplaatidel vähemasti nende maldavatel minutitel võib kohati tõepoolest kõlasid, mis pea äravahetamiseni sarnased mõnel hetkel näiteks prantsuse õhulise tuua. Aga seda siiski vaid kohati, liiatigi Manchesteri meeste stock Hosni Ookmani ehk plevat Woldi tee muusikas algas padu improvisatsioonilist ja mitu-mitu aastat varem kui e-või oma. Samamoodi võib kohati kooskõlasid kokku kõlasid leida kausnewookmani ja näiteks seesuguste kerge kuulamise ansamblit nagu kõmbastikuleerisson vahel. Ent on ka seesuguseid hetki, kus nende puhul minimalistlikkus samatoorikasse minevat mantra popipalad kisuvad juba võrdlusteks Saksa grupile nagu ukraylor või tuga rott 1900 üheksakümnendaist pole harvad needki momendil kustuk House muukmani, instrumentaalina, eriti nood elektrioreli juhitud viivad üsna paralleelselt radadele liftipoisi, instrumentaalpaladega ja nii edasi ja nii edasi. Kõik see kõneleb aga sellest kergemast mängulisemast ja olgu siis irooniliselt või mitte külalisemast minu muusikamaailma poolest. Küll leiab stock hauseni, Vookmani puhul aga tallede hilisematest albumites tükikesi, kus võib-olla tagasivaatena nende omand ajaloole tollele instrumentaarsele alusele Oll tublisti sarnasust ka näiteks jaapani mürakollaaže tekita. Nii kunagi kellelegi maalgi esitletud jätskaar elavadki kuuldud plaanimas inisti kurja kitarristi fotomo, Joshi hiired tihtipeale väga tihendatud heli kämpudega. Ühe seesuguse kiireliku ja pisema võtame meie ära kuulata järgmiselt seal Räss sinna otsa, aga midagi sootuks sootuks teistsugust nimega Schmitt. Nagu head kaasmaalased kuulda, võivad mulle olnud eikellegimaalt praegu Manchesteri tuua Stock House Nookmani eriskummalist, meelelahutuslikku muusikat. Vähemasti seesugune on see viimatine pala, pluusikäiguline blow nii ja Andrus haaplevat mund, kes 90.-te aastate lõpuks kahe peale kujutasid genesest Stok House, Vookmani ansamblit. Ilmsesti on praegusel juhul äratuntavalt seesugused poisid, kes ei Moldova näpusid vaos hoida vaid peavad need ilmtingimata Ta juurde ajama ka ühele lihtsale pluusi käigule, sele palale, mis võiks ju muidu niisama meeldivalt ilma mingite trikideta mõnusasti aga meelt lahutada või lihtsalt kena mustriga hävidapeerikski olla, aga need ei saa läti andro vastasel muusikal vagusi olla, peavad nemad oma käekesed ka külge ajama ja mõne veidama vindi peale keerama. Muide stock Hosni Vookmani muusikaga kohtumine pakendatud kujul nii-öelda ei paku kuulajagi kõrvadele mitte üksnes miskit, vaid on tegelikult väärt teinekord ka käega katsuda. Oma muusika laia maailmasaatmine on stock Hosni Ookmani jaoks olnud oluline tuleb pakendamise koha pealt alati. Sharpi on tunnistanud, et need haki, panevad, need on ju lõpuks nende vaimusünnitised ja kui ma sünnitised ehk lapsed, kas see on maailma saata, siis peaks neil vähemasti korralik riie seljas olema. Ja tõepoolest, tavaliste plaadikarpide asemel on mõningatel stock House lookmani helialbumil üsna isaralikust materjalist ümbris. Nende esimene kassett, mis veel seedeajastulsugusel kujul 1990. aastal ilmunudki oli torgatud ilma firmamärgita ilma seerianumbrita seisus läikivas Graberi krabisevasse paberisse, mille sees tihti mainegi ostjaskond võib oma toidupoodidest näiteks kartulikrõpse või, või helbeid osta. Nendeks hilisemaid plaate. Heer pool oli aga käele väga armas katsuda sest see oli suusatud kunstnahast karvasesse käpikusse. Meil seisuguseid, tundeaistinguid, nendele meeltele katsumis meeltele pole läbi selle mikrofoni eetri võimalik veel pakkuda. Meie pakume ülejärgmiseks pala mai ja ülejärgmiseks pala empty, poks. Kaasmaalased, sibulate ka meloni muusika, sa oled eikellegimaa viimatine pala, nagu selle saate kõik otsast lõpuni keskpaigast alguseni algusest lõpuni olnud Manchesteri tuvastuk House, Nookmani mängitav. Nende kahe mehe muusika poistel tikub vägisi pähe mõte, et inimestega tihti loom inimestega, sealhulgas ka muusikutega kahtlemata sealhulgas juhtub nõnda, et eluaastate edenedes ja elutarkuse ja elu tüdimuse kasvades muutuvad nende toimetised tasapisi talitsetumaks. Päris taltsaks ja pahatihti täiesti ettearvatav oleks kokkuvõttes ebahuvitavaks. Sharpliga Stock House lookmani nime all või mistahes nina Allad edaspidi ka ei võtaks helitoimetusi teha. Seesugune oht ähvardavat. Esiteks on nendega juhtunud kurioosum, et alustades eksperimentaalsust, muusikast ja tõsisest vabast improvisatsioonilist nii-öelda on nad oma töödeldes üha lähemale ja lähemale nihkunud tantsuplatsidel edasi muusikale. Aga ükskõik mis muu suuna nad ka edasipidi valiks või Mills rajale nad ka juhuse tahtel võiksid sattuda. Arvatavasti on huvitavad ja mitte ettearvatavat tulemas neid kahelt mehelt ja stock House muukmanilt veel. Me jääme nüüd siia kohta viimase valaga tänasele eikellegimaale, see saab olema Käsm, ekspon ja tulemeetrisse taas teistsuguse muusikaga. Järgmine kord jälle kuulmiseni.