Tere, armas eikellegimaarahvas meiega meeleni muusika, noote nimeks ei kellelegi. Minu nimi on Tiit, kus need ja tasakesi nemised aegamisi astudes oleme tänaseks nii kellelegi maali jõudnud sinna kohta, kus, kus asub tähestiku üks salakavala maid ja päris kindlasti üks evamaid tähti. Sest selle tähega, milleks on see, algab tänase, kellelegi mastaari kummalise Brasiilia päritolu vanataadi, iseäralikku huumorimeelega helikunstniku. Tom, see saade, tema nimi, algab seega saade saatuse susisema ja kummalisi populaarmuusikat liilisid pakkuma loodetavasti hulganisti. Tegemist on tegelasega, kes isegi Brasiilia muusikast huvitajatele võib olla suhteliselt tundmatu ning ära unustatud on see tubli vanataat, kellel praegu sedaaegu kellelegi ma saade jõuab nüüd 10.-na novembrikuu päeval kolmapäeva õhtul, kui kell on 21, null kaks ja 15 16 17 18 19 sekundit. Temal vanust umbkaudu 63 aastat. Päris täpselt ei teagi, sest teatmeteosed isegi need, mis maailma muusikast kõnelevad ja Brasiiliast sealhulgas pikkade peatükkide viisi räägivad, ei taha Tom seee eriti ohtrasti, ei too eraldada. Aga mis pattu salata ja teadmatust varjata. Sellegi saate tegija kuulis ehk tom seest ja täpsemalt tema muusikast olles mõni aasta tagasi. Aga ta väärt tegelane, kes käib mööda muusikalisi põnevaid ääremaid, kingi kellelegi Valonda teretulnud. Igatahes tänane esimene pala, see ja esteetika. Võtke kardeti käterätid. Ikka kas äkki tähistatud? Rõivas rõõmsameelne lugu Brasiilia vana taadilt on sõelt parapealkirjaks esteetika ja laulusõnades ehkki portugali keelt hästi oskamata oli sellest täpselt raske aru saada. Krahh siiski teatavaid rahvusvahelisi väljendeid, mida tavalistes popmuusikapaladest nende tekstides enamasti kohta semiootikast tabas, kõrv kõneles, laulis, Tomsoni näituseks ja laulnud ja mänginud, tantsinud on ta tema kummalist muusikat kõikvõimalikel teemadel sest teda huvitavasse ainetes sfääri jäävad nii hästi ulme kui teadus. Kuidas oma semiootika näituseks aga kõikvõimalikud muusikal, mis Brasiilias ikal leidnud kummalisi vorme, et huvitavateks sulameteks kokku joosta? No see oli küll üks tollest põlvkonnast, kes 60.-te aastate lõpul Brasiilias esialgu kõmu tekitas, vastuolulisi reaktsioone esile kutsus ja aluse pani mõneks ajaks mitmeid kunstihõlmavale liikumisele Wild nimetajal Tropica lihtsalt. Tolles tegelaskonnast on praeguseks tunduvalt märgata omal kohal väljapaistval positsioonil see kunagised kaaslased nagu Silvetu sill. Mega Anowelooso Tom see on aga omagi koduaal mitmekümneks aastaks kummaliselt varju jäänud. Ja isegi nõndanimetatud alternatiivmuusikakriitikud, kes populaarses helikunstis ei põlga ära kummalisi kõlakombinatsioone ja võrdlemisi iseäralikke stiili sulameid kipuvad tunnistama, et ilmselt Tom, see tagaplaanile jäämine on põhjustatud selle mehe väsimatusteksperimentalismist ja iseäranis veidrast huumorimeelest. Teab, kas nüüd küll nii on, aga 20. sajandi lõpuaastal on igal juhul pisut pisut aidanud kaasa sellele, et selle tublidaadi Tomsoni nimi maailmas veidigi laiemat kõlapinda on hakanud leidma. Sest suurem osa seitsmendast kaheksandast üheksandast kümnendist olid Tom see ka väga aeglaste muusikahimuliste inimeste jaoks sama hästi kui muusika kaudu kättesaamatu. Me pakume pikale jutule lõpu, tehes kohe järgmist Homse pala. Jeventuude Ravali. Kallide kellelegi ma kuulajad asjale kuulsite, kuis hakkas tormiliste kiiduavaldustega teretama Brasiilia publik üht Brasiilia mõist muusikapala? Too kaunikesti kiiduavaldusi väärt olev pala. Mis asja eestis eikellegimaal kõlas, ei olnudki kirjutatud. Täna sai kellelegi ma tähe tom see poolt ega olnud ka vanahärrat homse esitajate hulgas. Küll sai too orkestriteos ette mängitud nii kellelegi maise kõrvalepõike korras ja asjakohane on see kõrvalepõige mitut pidi. Sest laatoriksoni esitajate hulgas oli Tom, see kuulsaid kaasmaalasi ja tema kaasaegseid Milton Simelt, kes erinevalt Tom seest näituseks aastal 94, kust tuli lugu pärit, võis küll endale lubada oma mis tahes ambitsioonikate projektide teostamist mitme aruku laulukoori osalusel ja suure orkestri kaasalöömisel, kes puha tema palasid plaadistavad, avalikult ette kallavad. Aga Tom, see jaoks on taolised võimalused pigem unistuste valda kuulunud juba aastakümneid. Kontrastiks ja asjakohaseks juures võib siinkohal ette mängida sootuks miniatuurse maa. No Tom seelt kes kaheksakümnendatel aastatel muuhulgas ka mõnda aega pidas mingit ametit Brasiilias kusagil reklaamikompaniist ja arvatakse, et ehk sealt sai ta külge kombe kirjutanud teinekord väga pisikesi popalasid, mis mõnikord isegi alla minuti tiksuvad ja teinekord mõne sekundi sealt piirist ülevoolavad. Ta on see pisike pala val Saar ei ole kehvem sugugi Körbol kuuldud Milton Simento orkestrile. Veel üks muusikaline asja ja teemakohane kõrvalepõige tänaseni kellelegi muusikas. See Davil pöörama peaaegu et nüüdseks juba ennemuistse palaga aastast 1978 mil nimeks ohumärk voling sain. Tee tõele on selles saates teretulnud. Iseäranis seetõttu, et suuresti tänu temale on see meie tänane ei kellelegi äravalitu üheksakümnendatel aastate keskpaiku taas pisut nähtuvamale kuulda omale kohale maailma muusikast tõusis David tõni soosimisel eestvõtmisel õhutusel avaldati 90.-te alguses nii valik Albuntum, see varasemate paladega kui ka mitu uut plaati, nii nii nagu ka Tom, see hetkel veel värskeim album Application diflect ehk tootmisdefekte tollelt plaadilt kuulame menüüd veel mitut pala järjest ja muusikalised kõrvalepõiked on selleks korraks otsas. Tomzee laulud täidavad ülejäänud eikellegimaad üleni. Angola mango oli tubli Brasiilia taadid Tom svee viimati ette kantud pala pärit 98. aasta albumilt. Tootmisdefekt ehk Application difect, inglise keeli portugali keel ei riski seda pealkirja parem välja öeldagi. Samas nagu ennegi tunnistatud on, on piinlikult kahju. Tolle keeleoskus on saate tegijale Lundal nõrga sest muidu kindlasti leiaks parasjagu palju lusti ja kindlasti väga teravat meelt ikka tom säält nendest paladest, sest sõnademängumeistrina on ta tunnistatud vähemalt nende poolt, kes tema iseäralikku talenti on siiani osavalt tähele panna. Ta on see lühiiseloomustuseks, on nii mõnigi kriitik väitnud, et tegemist on Bahia kirdepiirkonnast. Brasiilia Peetril konnast Fahhiiast pärit mehega, kes oma muusikas ja hoiakuid on justkui pühendamas eneses. Tom võIts ja Kätlin viib kaarti. Ja kuigi seesugused võrdlused on tihtipeale ühelt poolt lihtsustus teiselt poolt mõnikord hüperbool, on teatav kübeke tõtt ses ses kujundliku suhtluses. Ometi me läheme, aga tom see paradega edasi ei kellelegi. Teine serv ei ole enam kaugel kõigest pool saadet sealsele iseäralikku lähed kummaliste laulude ettemängimiseks. Järgmised kaks tal saar. Jazzelotarda. Mõni mees saab minutiga öeldud muusikaliselt 1000 rohkem kui teine poole tunniga kokku. Brasiilia daatum, see esitas oma viimase korra taas ülilühidalt ja seesuguseid kauneid kummalisi Niiatuur kanda läbi aastakümnete kirjutanud palju. Õnneks on need viimastel aegadel jõudnud ka seesugustele heliplaatidele, mis, mis keerlevad Brasiiliast kaugemale. Ja uudishimu võib tom seevastu tunda iga muusikahimuline inimene vabalt. Eriti need kyll Brasiilia kõlal pisutki kunagi callida olnud. Uudishimuline ise on ka Tom see jätkuvalt nõnda nagu on uudishimuline juba pealkirja poolest järgmine pala kurioosinaade. Uudishimulik pala kurja staade igavesti uudishimulikult ja tegusalt laadilt brasiillased tom sõelt. Et on see suhteline tundmatus ja varjus olek ei tule mitte sellest, et tegu oleks kurja inimvaenuliku erakuda, kes omaette lohiseb ja kellegagi tegemist ei tee siin ja kahtlemata paika. Sest need on see viimase ajakirja albumitele on kaasa löömast peale temal lugude autoritena vaated, tosin erinevat kaaskirjutajat ning tihtipeale annate oma sooloalbumitele juht laulu otsa. Nagu tänases saates on kuulda olnud siin eikellegimaal teistegi lauljate lauljannade kätte. Aitäh. Ja ei ole kade sugugi. 90.-te aastate lõpul leidsid tolmuse enese jaoks üles ka mitmed Ameerika maised nõndanimetatud postroclasele eriti Chicago päritolu ansamblid, nagu hai nagu tortes Ui ja brittide hail Laamas, kes samasse post-rock'i kategooriasse puudub ning võtsid don, see laulusid remix seda teist ja kolmandat moodi. Lisaks lõid kampa veel ka Brasiilia päritolu trummi ja bassi tegija Raymond Tobias ning andekam kadunud Lennoni poegadest kelle nime sool kui palju oskasid nad anda uusi varjundeid ja lisas ära see niigi ebakorrapäraselt Bryantsetele paladele ei ole päris kindel. Igal juhul Tomseenes esitused on valdavalt siin saates järgmised kaks lugu. Taas kaunikesti miniatuursed sugu, projekti ülipikad eetrisse astumas kohe. Ta on see endiselt täna sai kellelegi ma muusika äravalitud tulidaar Brasiilia kirdeosast pärit kummaline helikunstnik, kelle laulsid, on jäänud meil kuulata veel paremal juhul veerand tundi, siis on see kellelegi otsas ja, ja me rändame järgmine kord nädala pärast jälle kuhugi mujale. Aga senikaua, kui aega jagub Tomse jaoks kasutatud, nagu seda ikka nende laulude ettemängimiseks ja saatejuht püüab end talitseda oma jutuga liialt palju ruumi ära täita. Tomzee laulab jälle. Laulab jälle. Siin Eesti mometlus Hoolhodoloogu oli andnud Tom, see nimeks oma viimati kuuldud palale. Kas nood silbid ka midagi portugali keeli see koduses keeles tähendavat? Tegelikult ei oska öelda, teada küll, on Tom see kõige oma sõnameisterlikkuse ja virtuoosse tähenduste mängu juures. Tihtipeale ka kasutab nii-öelda lapsekeelset Laninat või keeltes kõnelemist. Justkui hetkel, kui kõikvõimalikud valitavad väljendid ja teksti valikud tunduvad olevat liiased, neutravad tundub olevat ehk liiga palju siis saabki lauljal kasutusele võetud seesugune justkui tähenduseta ja puht foneetilisele kõlale rajatud laulmismaneer. Selles suhteliselt on see kahtlemata sarnane oma nii-öelda heategija ja kindlasti suure fänni Devil fööniga, kes tema muusika väljaandmiseks on paljugi teinud viimastel aastatel. Nõnda Pöl tihtipeale tundub olevat liialt mõõdu, ei hämmeldunud kõikvõimalikest teksti valikutest ning laulab sõnadeta. Aga hääl. Sedasama võib ka Don, see järgnevas palas, milleni me jõuame. Tema ise on aga oma don seelik muusikalist käitumist tähistanud sõnaga varast A mille tõlge eesti keelde vastu peaks olema haarang, mis aga olevat üsna laialt levinud tehnika, kasvõi näiteks Brasiilia suurematel linnadel. Augulais, kus üks grupp puudustkannatavaid noori inimesi, kes tahavad paremini elada, hajutab end laiali rahva hulka ja siis kordab tormilise rööverliku läbijooksu forates kaasa kõike seda, mis ette jääb ja mida taskutest kätte saab ning tihtipeale lõpevad seesugune harrastada sellegagi jooksikud ette jääjatelt üht-teist riiet sellest ära rebivad, ise endale võttes. Tom see On seesuguse veneliga tähistanud oma muusikalist käitumist nagu õel ja raske on tegelikult aru saada, kas ta kõneldes mõningates oma plaatide saatetekstides plaga rismi ajastust ja postmodernismist, kolhoosidest ja kõikvõimalikest ühendustest multitähenduslikest muusika sümbioosist on, on just nagu kurvastav või seda kõike tingimusteta heakskiitev. Ilmselt on see nii üht kui teist. Nii iroonia kui austusavaldus. Ja üsna edukas tundub kellelegi, ma saate tegijale kõige selle muusikalise materjali ärakasutamises, mis Tomsele kättesaadaval. Kulla vaid kuulajad tasakesi unisedes jõudu edenedes jõuab, täna ei kellelegi, osade pea oma viimase otsani selles saates mängis ja laulis teine brasiillane Tomblee vahe teksti, Sid veeretas Tiit, kus need nädala pärast toimub, seesama saade siinsamas kohas nimega ei kellelegi ma teistsuguse muusika seltsis. Arvatavasti saab see olema džässi, pärale pra häälne. Siit kellelegi viimaselt servalt soojemaga tom seee, seda, et tal oleks iseendast ja meil temast edaspidigi kõvasti rõõmu veel mitmesugust muusikat talt kuulda ja selleks talle kanget tervist ja pikka iga meie teiega.