Kaitsekorraeesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut läbi kultuuripärandi. Samuti jagatakse kaitsekorraga hooned kategooriatesse ehk missuguseid töid ühe või teise hoonega tohib teha ja milliseid mitte, ütleb muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht ja Tartu kaitsekorra töörühma juht Anni Martin. Kui seni on kõik hooned justkui ühe väärtust väsib ja kõik ühesuguselt kaitstavad nii seest kui väljast, siis nüüd kui see uus kaitsekorda avaliku väljapaneku läbib ja, ja siis lõpuks kehtestamiseni jõuab siis sisetööde puhul vajalik siis muinsuskaitseameti kooskõlastust, jaga tööde luba ainult nendel juhtudel, kui meil on teada, et seal tõesti on ka väärtuslikke interi ore ja puhul see meie kooskõlastama õigustatud muude hoonete puhul siis siseruumis ehitamist enam muinsuskaitseamet ei kooskõlasta. Tartu muinsuskaitseala uue kaitsekorra üks suuremaid muudatusi on seotud aga piiriga ehk kas kroonuaia tänaval peaks olema mõlemal pool kätt Tartu muinsuskaitseala või peaks asi jääma nii nagu praegu, kus ühel pool tänavat on muinsuskaitseala, teisel pool aga Supilinna miljööala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd. Martin räägib, et plaani on juba tutvustatud linnale ja arvamust küsitakse selles osas kindlasti iga tänava elanikelt kuid uue korra kehtestamiseni läheb veel omajagu aega. Paneme kogu kaardimaterjali ja siis sõltub nüüd sellest, kuidas meil siin jaanuari alguses asjad ka liikuma hakkavad, et tahame olla siis selle kaitsekorraga veebruaris või hiljemalt märtsis avalikul väljapanekul ja pärast seda, kui siis avalik väljapanek on ära olnud arvamused ära kuulatud arutelul ka läbi veel arutatud. Täpselt samamoodi nagu planeeringu menetlus sõltuvalt nendest ettepanekutest ka, et kui ütleme nii, et kui sisuliselt ja põhimuudatusi ei tule, siis liigume edasi siis vabariigi valitsuse suunas, kes siis selle kaitsekorra lõpus kehtestama.