Nonii selle aasta viimane saade siis kas sul mart on juba siht käes? Koroonavaktsiin ei ole, ma olen ärevil, ma jätkuvalt suhtlen ikkagi pidevalt oma tervise või perearstikeskuse sealt sa ei saa midagi. Kui nad ise mees olema ja kõnedel kõnedele vastavad ja mind seal rahustatakse, on aeg-ajal soovitud pöörduda ka psühholoogi poole. Et kuna ma olen selles vanuses kuna ma ütlen, et ma olen selles vanuses, et mul ei ole vaja vaja juurde nii-öelda nagu Manukaid, oleks ma alaealine vanematega koos minema. Seda küll, aga sa ei ole piisavalt vana, et eelisjärjekorras saada seda sihti ja ikkagi sellesse. Ma leidsin mingisuguse ankeedi internetist, leidsin, et kust, kust pidi eeldama, et mitmes ma olen järjekorras ja siis selgus, et ma olen viimaste hulgas. Ma täitsin. Kallis sõber, selle ankeedi autoriks oli, kui ma õieti mäletan, olid koostanud reporterid Grete Lehepuu ja arvutikujundaja, keegi Kristo, kompetentsed organid ja mina võitsin selle teadmise, mulle väga meeldivad, need ennem oli täitnud interneti stressi, kas tunned ära ja need Eesti kuulsused silmade järele, kuidas sul seal läks, päris hästi nahas seitse kuulsust minu silmad olid ei olnud. Oleks ära tundnud küll ja seal on nii targad ja siis ma täitsin veel testi. Kas tunned ära need Eesti kuulsuste kodud? Sealt ma ei tundnud ka mitte midagi ja sest seal küsiti, kusjuures peab, tunnistame muidugi seda, et see nüüd ma sain sellest Eestis, ma elan täiesti teistsuguses infoväljas kui ajakiri kroonika kelledest sellises kroonika pidas kuulsusteks inimesi väga suurt hulka inimesi. Get, kellest mina polnud kuulnudki, ma polnud kuulnudki. No vat, Mart, aga ega ega rumalusega ei maksa kelkida, et kui sa midagi ei tea, siis ja saa teada, et see ei ole, see ei ole. Vaata, see on selline noh, matsi tunnelid, et parun räägib seal Tüüreriste, Tiitsejaniste maitsestatud, ma ei teagi neid inimesi, mis kuulsa kunstnikud on, aga on tegelikult elektroonika, selle ajakirja, tema teabe tõelise kuulsuse, sinu. Sa arvad, et sinu tutvusringkond on kuulsad, aga kahjuks mitte ja pean ütlema, et seal ei olnud ka jälle sinu kodus olles kuulsuste galerii. Mina olen sellega leppinud, sellega ei ole võimalik leppida, sest et, et noh, tähendab, mis mõttes ei ole kuulsus kuulsust nagu mina sinu asemel oleksin väga pahane ja panin veel pahased selle peale, et ka minu kodukestel selle pildi peale vaata, Mart, sa pead ise olema vees hakkama, pane ise üles pildistama, kodu igalt poolt ei pane üles internet ja samamoodi on selle sihtiga, et sa pead otsima siis mina sain selle siiski kätte juba mina selle süsti ankeedi täitsin ka ära ja ma sain aru, et mulle öeldi seal rahustavas toonis pärast kümmet sammu, mis ma olin astunud, öeldi, et kõigepealt süstitakse ja eesliini töötajad siis süstitakse ära kodulaenuvõtjad, et nad püsiksid, hinges, on märksa pangale maksta laenu tagasi intressi maksta, siis järel maksta süstitakse ära, hooldekodu töötajad segab nagu doktor mängele, jutt süstitakse hooldekodu debatiga. Ja personal ja siis oli seal veel hulk rahvast, kes ära süstitakse. Ja, ja siis siis siis olin ka mina süstitavate anda telefoninumbri, kus sa siiski saab nii, räägi mulle, kust see sest see on musta turu liigub vabalt ja nädalavahetusel Tommi grillis kohtune mehega. 22 eurot ja kaks õlut ja just nimelt peldikus tegi väravapükse alla laskma, ma lasin läbi, läbipüks kintsu. Tead, ta on väga võimas, siiamaani kintson kuidagi lilla ja laieneb põlve poole, seal mingi homosüstiga villale ei mahu. Ei no ma ei tea. Tommy krimine, tuntud homode käib, kohtles eesti nimi oli super ultra, sest sealt küljest nime sai, see oli üks, üks üks, üks koht, grilliti tom ülekantud tähenduses, teised homo grillisid ülekantud tähenduses ühte, ühte kolmandat homo, kelle nimi oli Tom, kes oli Tommy, kes seal Annika, vend Pipi. Rootsi, Tommi omad jooksevad, Romney tuli Eestisse ja siis teda siin grill, grilli ausad eesti mehed ja see nimi saigi ja nii et siis selles mõttes sa pead olema nagu tegusad. Me loot, mitte lootma ametliku meditsiini, mina vastupidi, olen vägagi vägagi tegus ja mina ei taha saada jumal teab mis asja jumal teab mis kohas tont teab kelle käes 20 euro eest vandus mulle, et koroonaravim. Küll sa oled lihtsalt vabadussõda ja vaata, kui kallis see oli 20 eurot ja veel kaks õlut kah. Mõtle. Et ma pidin selle kohe-kohe ametlikus korras, saad sa selle tasuta, kusjuures tegelikult on välja kujunenud juba ametlikus korras. Sa jääd seda ootav, aga minul on see juba kintsus. Mina olen seaduskuulekas inimene, samas ma tahan, et oleks kraam, mis voolab soontes, on kvaliteetne, aga sellega seoses Andrus ongi probleem kohe, et ma tean seda, et turul on siis nüüd sisuliselt vist juba seitse erinevat vaktsiini. Ja kõige rohkem hinnatakse sellest nii-öelda rikka rahva vaktsiin, on see Faizer? Kui ta on hästi vähe alt, see on, see on vist Ameerika Ühendriikides, mina sain, oli Türgist. Vaat Faizeriga näiteks just täna aktuaalses kaameras oli uudisest Faizeri vaktsiiniga süstitud ära kõigi Iisraeli juudid. See on väga kõnekas fakt, Iisraeli juudid ja seitse miljonit juuti on juba selle süsti kätte saanud. Jälile hakkab pihta see juutide tagakiusamine. Ma ei tea, kes see süstib. Samas oli 502 vana saksa. Iisraeli palun saatke kõik juudid minu juurde ja, aga neid on veel neid teistsuguseid žesti ja ma saan aru, et, et kõige vähem tahetakse saada ja see on mingi AstraZeneca vaktsiin, millega ei kaasne mingit ilusat nagu legendi, et noh, et, et see on selline, mida tuleb säilitada 200 kraadilise pakase juures. Et sa olla selline vana, ilmselt saidki AstraZeneca seal selle super ultra super ultra. Superatakk oli super selle moodi küll väga, aga nagu Superali, aga see alumine sõna oligi üle kleebitud arsenali ultra. Sest nüüd on probleem selles, et kui mina lähen süstima siis mina tahan linale süstima, siis ma tulen sind saatma sinna siis temaga, see juhtub alles paarikümne aasta pärast, elame-näeme, mina tahan saada kvaliteetset, ma tahan selle Faizeli vaktsiini ja nüüd missid ja minusuguseid on väga palju. Mis siis juhtub, kui näiteks öeldakse, et härra Aivar Pfizeri vaktsiinid ei saagi, te saate mingi Modena vaktsiini või mingi AstraZeneca, et selles mõttes, et see on häiriv, vahel võib juhtuda näiteks restoranis ka vahel sa tellid ühe prae, tullakse õeluse küüniliselt, vabandage, aga meil hetkel seda ei ole, täkki võtate teist juba on tekkinud selline lõhe ja usaldamatus tegelikult nende ametlike vaktsiinide suhtes. Ja mind väga häirib see, eks see mart ongi niimoodi öeldakse rikkam rahvas saab selle parema ja vaestele lihtsalt voolikust peale mingit. Siis nad ajavad suu ammuli ja heal juhul aitab koroona vastaga. Halvemal juhul ei aita ka, aga peaasi, et nad saavad piserdada üle. Nii et ja eks nüüd ma kujutan jah, et klassiühiskond nüüd alles lööb välja, et huvitav, et esimesena säilitab. See vaktsiin, mida sulle süstiti, nüüd hakkas, tead, hakkas kurgust välja. Et esimesena said ikka siuksed Irja Lutsariga, Arkadi Popovi ja need inimesed, kes nagu on pumba juures ja sellised vaesed nurgas arstid või lihtsad inimesed, need peavad kannatama ja veel väga häiriv selle juures on situatsioon, et Eestis on väga palju inimesi, kes jõuaksid seda vaktsiini endale osta, mitte 20 euro eest müüdi vaid noh, näiteks ka 2000 euro eest, aga probleem on selles, et ei ole ka sellist võimalust nii-öelda osta. Kall, noh, ütleme nagu, maksad kinni, saad selle kätte, sa pead kannatama. Ütleme, et kui sa oled selle vaktsiini kätte saanud, siis mingis mõttes oled nagu juba nagu vaba, nagu ära ole nii kindel, Mart, et need asjad ei liigu kuskil althõlma siiski 2000 20000 euro eest. Täitsa võimalik, et siiski, kui sa lähed sinna sisenenud on selline asi nagu must internet, on niisugune asi. Pomme osta koroonavaktsiin, aga seal on hindeid, see on jälle see kusjuures ongi, et sellel nii-öelda müügiime internet on see nendel müügi mida raha eest saabki osta, ongi liik, seal ongi liikvel, nagu ma aru sain, vene vaktsiin nimega sputnik, mida ei maksa näiteks alahinnata, ma tulen kohe varsti Vene farma farmaatsiatoodangu juurde tagasi ja siis võib-olla siis see, mis sina, seitse türgi omad, vabal turul on sellised asjad olemas. Vaktsiini suhtes ollakse hästi üleolevat, Rex o. Venelased tegid sputniku. Haa. Aga ma meenutan, milliseid, ütleme, noorem rahva nooremat rahvast ka ravimiteema ei huvita. Noorem rahvas ka ei mäleta seda. Mäletan näiteks sellist, milline imeline põletikuvastane salv oli vanastasimega Mich Nevski salv. Minul ei töötanud välja ka Tartuse kureerinud või töötanud vene teadlane bisneski Vene-Türgi ei. Krimmisõdade ajal, kui inglise suurtükipaadid lasid Vene sõduritele, kes jalg otsast ära ja siis ta ütles salvimist võttis, kasvatas põletik tagasi. See imeline, kui sul juhtus mingi mädanema läinud haav sanistadalisneski sinna salvi peale des niukene, pruun, kleepuv lega. Momentaalselt mõjus ta mõjus. Hiilgavalt tuli Euroopa Liit, tulid uued ravimi regulatsioonides, Nevski salvi, praegu saab osta ainult kust Andrus Läti piiri tagant, sest Lätis on see veel müügil legaalselt. Väga paljud asjad on nemad ära keelatud, näiteks ka minu arust niisugune asi nagu kas briljantrohelist müüakse vabalt? Ainult rohelist on, aga, aga siis oli, vaata, mis asi oli veel mingid kummalised. Oh jumal, mul ei tulegi meelde praegu streptotsiidid, salv oli keelatud, see on keelatud ja see oli väga vajalist Rentotseid. Salv oli kahel kujul tali salvina pulbrina ja kui sul juhtus olema jälle haa, panid pulbrid, sõitsin sisse, mõlemad, ta kasvatas kahese laua peale ja haav varajasi oli vale seda ise katsetada siis täpselt samasugused olid vere, vene imelised peavalu mingid gripirohud Cramooni, Sitramoon ja anal aspiriin. Lahjem lahmi sulle see vene vene meditsiinitööstuse ikkagi tehtud selleks, et võidelda rasketes lahingutes raskelt vigastada saanud inimestega haavadega. Ta mõjus ja ära unusta neid tablette, mis liikusid nendes ringkondades, kus liikus doktor Vaino Vahing vene farmatus farmaatsiatööstuses, niuksed õied. Muide Vaino Vahing tõi ja kinkis start kevade ajal kõikidele Hermakülale toomingele, Mati Undile sõid leida. Ja siis algas piil. Seal kõik kahjuks on jah, jäänud piiri taha ja need on ju kõik need ained, ma ütlen, on praegu müügil Läti vabariigi territooriumil Läti vabariigis nad on, kui lätlased on, lätlased on igas asjas, mis targemad, lätlased on targemini juhtinud kõiki neid koroonapiiranguid, lätlased on teinud kõiki asju palju paremini. Lätlased käivad praegu Eestis, sest et neil ei ole kuskil. Meil on nende maa on suletud, laudad on kinni naelutatud ja poed on maha põletatud. Lätlased praegu käivad ja Kerry ja ma arvan, et näiteks Ragnar Kondi käest ERR-i töötajad saavad tellida, et kui on näiteks vaja Käsmisenerski sall või streptotsiidid, pulbrit või salvi või analgiini või tseremoonia, siis tuleb Ragnarile öelda. Järgmine kord lähed Valka tegema seda uudislugu ja Ragnar käib neid uudishimust, tegevus praegu iga päev, siis ma arvan, et see ravimikohver saab kohal, aga rohtudega seoses. Et paljud vene rohud on müügilt kadunud. Aga paljud ravimid on jõudnud ka turule, mida vene ajal ei olnud, just lugesin väga suurepärast huvitavat raamatut, elu oli Laifi. Mis on siis Mati Soome suusahüppaja, legendaarse Soome suusahüppaja Matti Nügaseni, Mati Nüganeni elulugu ja samal ajal ma muide lugesin Matti Nüganeni elulugu, kui oma ametist astus tagasi Elmo Nüganen. Aga see oli, juhtus juhtum, kus oli kokkusattumus, et mingit nüüd järeldus sellest teha. Nüüd Elmo Nüganeni, läheks nüüd nii peale teatrijuhikarjääri lõpetamist, nagu läks Martin hügasega peale suusaõpe karjääri esinema, striptiisisõud ja laulma, seda laulma või õllakata. Elmo Nüganen on varemgi laulnud. Ta. Siis juhtus selline, kui Mati oli juba lõpetanud oma suusahüppekarjääri ja oli sukeldunud elumere lainetesse, siis on tõesti suurepärane raamat väga huvitav, väga hästi kirjutatud. Nagu ikka, et saad, saad nutta, saad naerda, naine mõtistuseks, aga siis oli ka materjali selline juhtum uudsete ravimitega. Et jõudsid ka soome müügile potentsiravimid. Viagra oli selle nimi, mis Soome jõudis, Matti Nüganen, kes on alati väga uuendustele avatud ja kellel oli oli alati vastavasuunalisi tegevusi ette näha. Otsustas seda ravimit proovida koos teiste oma sõpradega, kelle hulka kuulus üks isik, kelle nimi see oli sierra, kui ma nüüd õieti mäletan, Sierra nimelt oli üks mingi see munen aga talle endale ameerika haarase hüüdnime sierra paar veel paar sellist vilkerdas sellest tegelikust tegevusest, muide Karl, tan hamme raha, no ikka. Ja siis selline reibas ja keegi kai tinen või keegi ajakirjanik niisugune ütleme selline tänapäeva kroonika, ajakirjaniku tüüpi, sihuke soove, analoog, sihuke kõva jooditandid, kuulsad inimesed, mart, kelle korteri iga soomlane ära Tunne oligi nii, absoluut ongi nii väga loogilised lühidalt. Ja siis nad said kätte Soome turule jõudnud potentsiravimeid osta, siis proovida ja mapi, kes ei tundnud mingeid piire, ei võtnud mitte ühe Viagra tabletti, vaid võttis viis. Muidugi selle taga tegid seda jaaniõhtul, tage realised mapil, erektsioon ei läinud ega läinud ära, ei aidanud ka jooksmine. Matti, teised soomlased, istusid kesa Ratlemine, Lubi. Soomlased kesa Mcis priid grillima hakaraad, kalja, poolasid Pa muusikat, mõnedke tango, muusikat, tango kurba tango muusikat, pumpalle lõbus, mõned lugesid malevale, sel ajal mõnede lugesid kliplik Stahli lugusid, nagu ütleb Matti, jooksis ümber, tule, jooksis ümber järve ja talle rektsioonile tere. Lõpuks pidi Matti siis mahutatama koos selle hiiglasega reaktsiooniga Ühte päevinäinud Volkswageni. See oli umbes nagu. No kujuta ette, kui sa näiteks kolid mingit ahjutoru ütlesid, ohvitseri topin selle autosse toppida autosse ja nii lähedal asuva järven pää. Kiire vaidlusi Mussis, arstid pidid sekkuma. Et noh, ka selline juhtum olemas moodsa meditsiiniga vene meditsiinis taolisi liialdus ette ei tulnud. Ei, seda muidugi jah. Muidugi. Vahepeal hakkasid rääkima sellest Lätist Ragnar kondis maa. Mul tekkis tunne, et tal on üldse praegu selline olukord, kus ta või sees, sest tõepoolest ta Lätis saab tuua ravimeid, aga Eestis kätte saab ja kõike muud, mida meil veel müüakse, Lätis mitte. Ma kujutan ette, et pealse seal täis ja see, kui ta kasukahõlmad lahti teeb, siis samuti täis tablette, mis ripuvad seal niimoodi on kinnitatud, haaknõeltega täidab, kas soovite neidusid? Neid Wizavite neidis sirutab mütsi peast ära, seal on näiteks pakk võid, mida Lätis praegu ei müüda, sest kõik poed on kinni, lätlased kohutavalt tahavad, et seal Valga ja Valka piiri peal, mis on olematu, mida tegelikult ei ole, seal käib vilgas elu. Ragnar Kond on selline võtmefiguur nagu Alcapone, kes tassib ühele poole ja teisele poole ja ega see mikrofon, mis tal käes on seal ka seest täis ja asju. Et kui sealt kork ära võtta, siis sealt välja valada igasuguseid vedelikke ja et see praegu on sihuke kuldne elu, et see on ju samal ajal, kui Soomes oli keeluaeg, et vii ainult Lätiga sama olukord praegu, et seal kõik on suletud, aga meil poed ikkagi veel lahti ja eriti seal lõuna eestis. Martna muidugi käsi on kohvi, kohvikud lahti, on ujulad lahti, spordisaalid lahti, maas on lumi, suusamägedel Ljuveldakse mati Nügase stiilis mäest alla. Tallinn on sellega võrreldes kurb, üksildane ja tühi, et ainuke rõõm, mis siin on käia poes, kinod on kinni, teatrid on kinni. Andrus, kas või näiteks, kui ma tahan, tunnen nii meeletut igatsust teatrikunsti järele, Melpomeene muusa kutsub mind, aga ma ei saa minna, sest Jüri Ratas on seal ukse kinni teipida. Kas nendest teatrid ei võiks teha selliski teenust vähemalt et ma lähen teatri kassasse? Mulle antakse vähemalt kavaleht, näiteks mõnid, näitlejate fotod, mina võin kodus vaadata, seda sa võid, aga sa võid ju minna just nimelt Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Draamateatris, siin ma tahan minna linnateatrist, et näha, mis seal toimub. Lahkunud draamateatrile linnateatrile teistele Tallinna teatritele, soovitaks seda, et tuleb asuda külalisetendusi andma sellest väljapoole Harjumaad tohib mängida, et tuleb lihtsalt sõita näiteks tapale võimelised lähimad kohad on väljaspool Harjumaa piire. Mul see Eesti kaart ei ole nii hästi peas. Aga lihtsalt pakkida vanker, võtta Teik ja viia etenduselt sisse sinna, kus on veel vabadus. Ma loodan seda, et pärast seda, kui nüüd Elmo Nüganen lahkus linnateatriametikohalt eta ideega seda Matti Nügasi viga jaanuarile võtta, viitab mis tekitavad häireid ja sunnivad teda nii palju aega aastase jaaniööl, tead, mis asjad näitas? Mida, kas sa tead, Andrus, mis on jaaniööl õites, kas ma küsin, kas karikakrad, kuldkalad, kõige sõnajala jalg mängib Räpina Jack on meil külas ja teeb muusikat. Käeli kogunevad nõlvad, lahedad voolus, piinagi arheoloogiasorre piinas, see pole mingi naabermajas kuradi poole pehme pilve. Mida seal Räpina Riina on päris metsik. Aitäh, härra käe, Ida, hoia piibu, vennas, mina hakkan viima meiega läbivad tõsised nihe vigu, pusi, igalühel, süda, mehed, juba ana, preili, kui jõuab ka, näeme, aga edasi. Pole tarvis krõbinaid, sahinaid, masinaid, kiiksatusi, sattumusi, kasina madalamaid härra teile avadest. Räbiva siin vaip kitarre saatel ja ülbelt lõusta ega pungi karune mees ei kanna missinahad tingi ringi nagu segane. Väärikal tõsisel tammepuust tingi. Teine asi läheb, kes on selle teinud. Kulgemise ivad rahalist eelarve. Riiva töölised, serverid tuliks kogunevad relvade ärakorjamist. Ei lähegi ära. Bioloogias on teine asi, aga see pole pääsu. Naabermajas kurage. Pole mingi paadikene Laadodaadutamad ränikivist nagu nende nähe ainult ahju, kuniks jõuad õhtul koju. Ausalt öeldes, mul on sinust kohe kahju mehe paju. Ma olen ta peale pahaks kreek traav suutslanni kordab hele bleeds. Aga kõige tarnimesin, kallis, kindlasti jotiin talle imektiivir vaid käärin märapiim, mida rohkem, seda enam patule, kuniks lõpuks kukkus käpulyya kulgust. Loovalt räägi sääne joonduma. Ei ole, ei saa selle Priinad raadiot tööle, toetuse. Ma pole ammu Räpinas käinud ja väga Räpina elu-oluga kursis ei ole, aga mulle nüüd küll tundub, et siiamaani käis tähtsalt Aapo Ilves ringi Räpina asumi piirides ja ütles, et tema on Räpina kõige kangem laulumees, aga praegu need Ilvese sõnad? Ega me ei tea, me ei tea, võib-olla kodus kodus võib-olla on, ma loodan, et Jaapan on meile teada, et kui Apo laulusõnad oli ka paras segadus Isdegendist uhkusega teatab meile oma sõnad tagasi, aga kui see on nüüd mingi noorte kuttide isetegevust, siis tegelikult on see nüüd kuninga troonilt tõukamine praegu. Noh, aga eks. Põlvas lahkuma Räpinast nii nagu Elmo Nüganen lahkub linnateatri põhimõtteliselt teatab, et on aeg ja tähendab Räpinale noortele ja Räpina läheb remonti ja selleks räppinudeleb remondist välja, selleks ajaks on Räpinas juba uus. Ma olen hakanud mõtlema Andrus täna selle peale, et et nägin just kodu, kodunt lahkudes nägin aktuaalset kaamerat, tänasest pandigi tööle, ma arvasin, et see on mingisugune nali. Ma mõtlesin, tehakse, aetakse mingit pikale pindmised tüütute aprillinaljaga, tegelikult avati Viljandi linnas Avatise erakordselt kole talitaja avaldada, et 31. on ametlik avamine, aga ma nägin ka fotosid erakordselt temast oli ka video valgusaarde plingib. Ta plingib, siis ta liigutab vist neid käsi ja ta laulab, ergutab ka kuidagi midagi, seal liigub või tiirleb, ma ei tea täpselt. Ja siis ta laulab, et kui sa sellega on suhteliselt ohtlik möödud Talle liikumisandur, see jalutad rahulikult oma koduteel mõtisklenud mingeid ülevaid kasulike mõtlemiseks vene ravimitest, mida saab osta Lätist ja miks neid ravimeid ei müüda Eestis isikusi riivasse liikumisanduri, siis hakkab see monument lagunema näiteks laulu. Ka unustuse jõel on kallas kahel pool ka unustuse järel seisatada, vool, täitsa õudne seal. Ja siis ma arvasin kohe, et Viljandis tehakse mingit nalja seal mingi kuradi tikuvabriku tüüp, juur, mingi kuradi mulgi nali. Ei, et need ongi selle päriselt valmis, niuke paks kass tuleb elusat muusikat. Ei teadnudki tegelikult võib-olla siis. Ma olen seal aastaid jõulude ajal kurtnud, avanud saada oma oma tragöödiad, mis mitte Babalate vanalinnas, kus jõuluvanad ronivad üles-alla, laulavad singel välja, et võib-olla need on kelleltki kultuuri. Jaak Joala skulptuurid, mis on Tallinnas juba ammu valmis siukseid, Jaak Joala, punane kostüüm seljas, ronib mööda, et üles-alla, see oli uskumatu ja ma mõtlesin, et ma vaatasin teda. Tunne Pille Viljandi geograafiat ka nii hästi. Aga tasus kusagil pargis lähedal asusid minu meelest elumajad ja kujuta nüüd ette Andrus, sinu kodukene kallikene, mis on linnupesa sarnane narmas sinule seda fotot küll võib-olla ei avaldata. Kroonika kuulsuste kodude selles testis, noh seal on sinu kodus, elasin rahulikult vaikselt, oled mõelnud ülevaid ja kasulikke mõtteid ja korraga ehitatakse sinna. Mati Karmin ehitab sinna sellise õudse asjanduse, mis heast peast möödub, keegeldaks, sina jalutad koerakesega, koerake riivab andurit või tõstab anduri veel jalga. Hakkab laulma. PSA Me muutio Haapsalu Haapsalus. Mart on olemas selline asi nagu Tšaikovski pink, see lärmitse lärmiks küll minu teada, et sealt tuleb ka vist mingi Tšaikovski muusikat nupule vajutada, tulevas nupule vajutades. Liikumisandur andur mitte, saad nagu ise aktiivne. Olete mererannas, kui seal elanikke? Jah, kui ma õieti mäletan, ta on jah, kuskil mere Tallinnas šotaani pink, Schopelsin kääritseb säramu katki tehtud. Poole asjad on nagu nad on vägevad kaua, et see oli nii õudne ja kujuta ette, et jalutad või elad seal ja siis see kuradi Helir-Valdor Seeder koos oma sõbraga oli ilmselt mingis narkouimas oli möödunud sellest nurgakeses, teeme sinna Joala laulva skulptuuri taevasaart Viljandi lähedal jämejala haigla. Miks õigel ajal tulnud brigaad oli, ma saan aru, plaadil ravi on praegu katkestatud ja et võib-olla et meedikud töötavad, töötavad koroonarindel, aga kas siis ei ole paari tugevad tursked sanitarid, kes ja Mati Karmin, skulptor, kes on tõesti ilus, kelle nagu töötipuks jääb, see imeilus sea kuju, Tartu turu häälitsega laulab, on ilus vaadata, hästi tore nüüd korraga selline asi, ma jäingi mõtlema, et mis tal nagu muidugi teha tegelikult midagi. Ära anna ideid meile, sidur ära anna, läheb seast mööda sigadega. Lörtsake, väga halb, väga halb. Ma loodan, et see ei satu ühegi tegevusest kõrvade, sest see on praegu täpselt täpselt siuke idee, mis läheb kohe töösse. Ahhaa, kellelgi lambike peas põlema eetiline skulptuur. Mis mõtet on teha skulptuuri, mis seisab ja mitte midagi ei tee, skulptuur võiks tantsida, laulda trummilöömine on. Mis sa tahtsid öelda selle? Ma hakkasingi mõtlema, et vanameistritega ongi viimasel midagi lahti, et kuidagi et Mati Karmin, kes oli täiesti normaalne skulptor, salges see alla mitte allakäik, vaid see nagu see esimene sümptom oli juba see Underi kuju. See on ju õudne. No tal on lihtsalt punnis silmad. Ta näeb nagu kübaramoor, no mis seos on kübaramooril väga arma, möönan, tegu on armastatud multifilmitegelasega ja atega, mina Uspenski katedraalis sellesamas lähemina, Underid viimastel aastatel nii lähedalt enam ei tundnud, et tal võisid silmad punni minna küll. Maze, too tõbi, Downi sündroom, mis nagu ups kajal seda valama pronksi või kurat, dolomiit, milles asi tehtud nojah, noh, ma saan aru, et sina, Don't sellist loor, noor tundorid, kelle sukad lõppeda ei taha, hästi pikad sukad, võib-olla võib-olla koguni. Under, kes riietub lahti, võtab, ta ei pea olema ka Frivoolne ei pea olema Frivoolnega labane, aga võiks olla tõesti hästi suva suva Kade reklaamipinna peal, et jalga püsti sukka pähe tõmmata, jala peale tõmmatud, miks mitte hooneid sukkimis lõppedes hiigelsuur jalg keset Tallinna linna? Sukk pead sellest olukorrast saaks välja muidugi nii, et siin oleks veel Hatsoni kuju kõrvale, mis oleks veel koledam, aga siis under, aga tundub päris kaunis Hatsoni kõrval, aga see muidugi vähemalt see Underi häälitsejat, kui sa tast möödud, tal ei ole seda kuradi andurit. Vaikselt. Mõnikord mõtlen seda liiklusmüra, sa ei tea, ta oigab, noh, ja siis ma mõtlesin, miks mul on niisugused, mis on lahti, et mis on juhtunud mingisuguseid 60.-te aastate põlvkonna kunstnikke. Villem Künnapu, jumalast normaalne arhitekt. Üks jõledus siin kuradi selle torupilli Selveri juures ja nüüd teine sinna kuradi Stockmanni juurde jälle, kust ma saan aru, et plaan, ma, ja ja ma sain aru, et plaaniline ravi on praegu? Ei ole prioriteet, mõistab, et kõik voodikohad on täis koroonapatsienti ja nõnda edasi. Aga ütleme, ühele arhitektil ühes kopterile mingi nurgakese koridoris ikka leiab taeva narr. Oletame nüüd jäänud kinni oma aega, aga mõned mõnel kunstnikul arenevad nii, et nad uurivad, mis maailmas uudist ja ja praegu on moes postid, laule otseselt vilgub värvilist valgust. Et Mati Karmin mitte, Mati Karmin teeb nüüd sellega näiteks Kaarel Kuris muidugi ammu selliseid skulptuure, mis piiksusid ja Plinki väga normaalselt. Tallinna peapostkontoris läksid kohe katki. Ole kindel see Viljandis, Joala läheb katki, aga niikaua, kui neil katki lähe, minus äratas huvi, sest minul ju, kui sa mäletad, Ta oli ka vanasti bände. Andruse jõul mäletan aga see laiali, seal viskasid jõuluvanarahva aksioom Ennu rattal ja siis pärast seda pole teda näinud, aga võib-olla ma saaksin selle Joala postiga teha ühe bändi? Ei, ma ei taha seda. Ma saarlase post on küll väga massiivne ühe koha peal, et me saaks kontsert anda ainult seal. Kas ma peaksin apostli juurde seisma ta kõrvale, seda koos laulaks? Eestis muidugi ajamast, kogemused monumentide teisaldamisega on Lihulas teisaldatud, monumente on teisaldatud Tõnismäelt monument. Et kui sa tahad koos selle Joala monumendi teisalduda agentuurile meile ka selle teisaldada, et selle kata telgiga Žanna sinna ümber korravalvet mära. Huvitav, kas tulekski märatsevad viljandaste jõugud, kui hakatakse maha võtma laulva jumala koju? No ma arvasin, venelased tulevad nagu lonksu venelased Jaak Joala kuju öeldakse appi, appi. Loobivad kõik Viljandi aknad puruks. Kindlasti tuleks suur märul, aga, aga see tasuks tasuks vaeva, et ma käiks taga küll. Ühe tuuri vähemalt teeks taevane arm, et ja ma hakkasin mõtlema, et Viljandis ja see on täiesti täiesti normaalne. Minu teada vist Eesti ainus ratsamonument on kindral Laidoneri ametakse, mis võiks ka igast asju teha. Soovitasid võiks käsitada kindral Laidoneri, lüüakse luu, näiteks öeldakse nõll vastavalt, kus poolt sa lähed mööda, et tihtipeale need sellised asjad teevad erinevaid asju. Okei, siis tasub minu arust tasuta seal kuskil lossimägesid lossimägi, sega kedagi täpselt teha igas jumala kuju, kedagi segab, et seal on küll, aga võib-olla nad tühjaks jäänud linna linn ka tühjale Viljandi inimesed täna noored lähevad ära, jääbki ainult see laul ei kujuta nüüd ette Andrus üldse siis seal on, kas Joala on Viljandist pärit ja see on ka see küsimus, tekib kõigil, et mis mõttes, mis seos on Joala Viljandiga, seda seost ühegi Eesti inimese teadvuses ei eksisteeri. Aga tuleb välja, et Joan on sündinud Viljandis esimesel eluaastal seal ka elanud. Näiteks ütleme sina ütled, et sinu suguvõsa esinejad olid pärit Tõrva-Helme vallast, reisi seal, mitte mina ise ei ole, elad näiteks sinna Helme Valdriks püstitada Kobinile hiigelsuurte skulptuuri, kes haugub ja värvib lund näiteks palun. Seos on Joala tõesti, Viljandis oli ainult ühe aasta, siis temast võiks teha siukse beebikuju. Nii nagu Rakveres on olemas väike Arvo Pärt, kes elas seal lapsena muusikat kuulama, väike beebi, kes nutab nutma sellele B ja B kui sa mööda läheb, poisina ta ühe aastane ta on ikkagi, nagu oleks kärus. Kui sa mööda lähed, seda nutab, aga ta ei nuta niisama, vaid ta nutab just unustuste jõel. Meloodia. Et see oleks see olnud jah, aga alati nad teevad enne valmis, kui ma eal ei jõua nõu. Kusjuures asi ongi selles, et kõikide asjadega Eesti vabariigis on nii, et nad hakkavad pusima, teevad mingi asja valmis, tule, küsi meie käest. Ütle tore, Mati Karmin ja mul on niisugune mõte teha niisugune asi, ma ütleksin talle, et ära tee, tee hoopis nii ja nii ja kõigil on ütleme kõigil, võib-olla nendel Viljandi lähedal asuvate majade elanikel elus paremini oleks aga kõigil teistel rõõmu rohkemast. Ma võin seletada, kuidas meie saade töötavad. Me vaatame telekat, loeme lehti, siis kommenteerime seda, mida me sealt Lähme. Aga me ei näe Mati Karmini pea sisse. Seda võimet meil ei ole, ega Viljandi inimeste pea sisse, seetõttu me enne ei tea, kui see asi on juba nagu noh, jõudnud meediasse. Et enne tuleb meile rääkima tulla, mida te teha kavatsete, inimesed ja siis me anname raadio kaudu nõu, et kas tasub teha või ei tasu või kuidas üldse parem oleks, aga nii ma praegu jah, hilja juba kahjuks, et nüüd ainult, mis me saame teha. Aeg teeb oma töö, minna teha pilti selle juures, järgmine suvi, lähme Viljandisse. Me saame teha seda, et kui me lähme Viljandisse, meil on hea tuju, me läheme aeg-ajalt jälle toksam jalaga seda liikumisandurite, see muudkui laulab. Kustuta valgus, nii kaunis on, mitu laulu sealt tuleb? No jaanuar on üle kaheksal laulul sisestatud sellesse, ma loodan, et on. Aga kas seal on kuidagi eriliselt liikuma saata, saadan soovi. Ja kuidas ma soovi, sa lööd jalaga, äkki tuleb hoopis unustuste jõel? Ma ei tea seda ette ja kuna see on kummaline küll, ma vaatasin, see on nagu mingi ja see pole üldse jumala nägu välja vaatav kaugeltki asi sellele taganege. Marie Underi legend ongi tegelikult see, et see on tegelikult Hatson, kelle tahtis Garmin kultuuriministeeriumile maha müüa, müüa, panna nagu Underi kõrvale ka kultuuriministeeriumis tuli, viimasel hetkel tuli mõistus, taimed ei ostnud seda ära ja kuju seisis aastaid galeriis roostetas. Aga siis tuli Helir-Valdor Seeder ütles, et see on ju täpselt nagu Joala ja siis karmil Meil läks lambike põlema ja hääl tuli suust lihtsalt Madengi Joala lambike põleb ka selle kuju küljes põlev natuke mitu lambid, kõik eri värvi, aga ta ei ole ta nagu üleni välja tahunud, seda Joalatest. Tuura tuleks ikkagi jalad, keha ütleme kõikidele teha, ütleme, kui Mati oleks, ma ei tea, kui ma tegin sea selliseks, siis me ei piirdunud seal ju kärsa ja esimeste sõrgadega. Ma tegin rümba Michelangelo, Taavet teda teenenud marmor, postminest vaatab nägu välja, teenis peenis. Ühiskond ikkagi terve inimese keha, taas tervet Joalat sooviks. Ja võib-olla ma kräud võib-olla ma teen mingi laul jumala kuni kuni seda kuju, kuni ta katki läheb. Katki läheb kindlasti kahtle. Taevamuinasjutu laevalistan järmeedee nimi. Lei valmis laeva Taneli tulisemi milles on vastu maad ja aega viimane ääratiidee kaela tolmupilvepiiril kuulel, kuidas keevinaera? Mina panen palve keeruline üle keeli. Keelasteeri vees ei oskaks. Igal kivil. Müütiline nimi, eks ole. Võtmetlike MM sellest enam rääkida Leida Kivi. No vot see on Räpina tšak. Aga Viljandis on markad. Ma. Ma olen praegu mõelnud, et üldse peaks Tallinnasse ära kolima. Sellega nüüd on siis mõttetu rida, on mõte, et vanasti oli küll Tallinn ees, Tallinn tuleks tagasi, aga mul on praegu selline tunne, nagu nagu oli, ütleme 1918 tormidele kogu aeg niisugune laul käima ja Mart Tallinna pealinn. Korraks võib ära minna, avatud meelelaad, väga palju kohvikuid, kohvikud, baarid, õllesaalid, jalutan vasaraga aru. Ma sain su irooniast aru, aga omaal, eks ole, maal veerand, mingid maakad, lõuna, esihahaha. Garderoobiga. Ma nüüd muutuks karmimaks. Tegelikult kuulub meile tallinlastele ja kui me tahame, siis me sõidame näiteks Pärnusse, Tartusse, Otepääle, Viljandisse, võtame endale hotellis parima toa. Elame seal, käime kohalikes lokaalides, ööklubides, kohvikutes, restoranides, külastame, et mida on palju ja need on kõik avatud, kõik on avatud, külastame, spaasid teatreid, kinosid kontserte, naudime avaliku elu. Et ma arvasin, pilt oleks varsti välja näha nagu 1918 Moskva või Napoleoni vägede raamist, kõike aadlikud. Viimase avanedes sõitsid maamõisates, kus oli rahulikum elada. Ei arvata, et Napoleoni ajal Lähevad restoranid, teatrid, kinod. Siit me näemegi Andrus, seda, et, et Tallinn on alati sihuke tormide tõmbetuules, et kust ütleme parajasti tuul on, sealt on ka eluolu, aga Lõuna-Eesti on alati nii ja jääb alati, meil on just nimelt kõik avatud, kõik toimib ja Tallinna turistid, kui neil raha kaasas on, on väga teretulnud jah, ja seda sõnast ma mõtlengi ja, ja ja Harjumaa on ka kahjuks suletud Tallinna ümbruse nõiad. Aga ma mõtlesin, et ma kodus võtan ette sellise rongiplaani ja vaatame, mis on esimene rongipeatuse väljaspool Harjumaad sellest kindlasti igas korralikus raudus jaamas on ka puhvet sõita rongiga lihtsalt sinna puhvetitesse süüa, sõelutakse tapp sõitudeks rongidele, kullakene, mine sõida rongiga või bussiga Rakvere siiasamma lähedale, see on nii Lääne-Virumaa, võib-olla isegi mõlemal on mingeid kohti. Rakveres on suure Pärnes spaa suurepäraselt kõrtsid, Rakvere teater töötab, aga ei ole ühinal müüa, kusjuures kusjuures Rakvere, Tartu, Viljandi, Pärnu teatritel ei ole isegi seda 50 protsendi täituvuse, sa võid terve saalitäis panna, ma mõtlen. Et mine veeda aega siinsamas lähedal Lääne-Virumaal, mine sõida Haapsalus pildiaatrit ei ole, aga seal on palju toredaid kõrtse, jälle sanatooriumid, kullakene, et see ütleme ümber harjuva. Eesti on tuledes ja elab ka, välja arvatud Ida-Virumaa, mis on ka kahjuks väljas. Narva-Jõesuusse pole, pole põhjust minna. Aga, aga jah, et mitte ainult mina varve, kõik jõukama Tallinna elanik on väga heaks. Tulge ära, võtke oma raha, raha saanid, vankri tea välja ajama ja siis emade sõitma mööda. Need tuiksooned Tartu maantee, Pärnu maantee, Narva maantee, Narva maantee, lai Rakvere poole. Ikkagi tuleb sõita, et need võiks kõik täis olla, siukseid pagulasi, koroona, pagulasi lõbutsema teistesse linnadesse. Andrus, võib-olla siis juhtub nii, nagu juhtus selles delfi raamatus šampanja teed asjades, kus grupp Peterburi Petrogradi komejant. Ta tahtis põgeneda bolševike diktatuuri eest Ukrainasse, kus sel hetkel oli võimul bet luure või midagi sellist. Just nimelt Peterburi oli välja surnud nälgiv ukraina lõbutses ja nad asusid teele, ületasid Ukraina piiri, aga sattusid nad, kuhu sattusid nad karantiini kõigepealt istusid seal kaks nädalat Eesti-siseselt element, karantiini võib tekkida, aga ei teki ja me lõime neid. Ütleme neid katkutõbiseid, tallinlasi võime sel solgutatud mööda karantiini, nii et vähe pole. Tahate tulla meile lõbutsema, palun tulge aga kõigepealt istute näiteks oma raha eest hotellitoas. Mul sõber Peeter, kes on hästi suur reisi, maniakk, reisija, kellel, kellel on hästi palju veel reisihuvilisi sõpru, rääkis loo ühest oma sõbrast, kes tahtis minna ja läkski kas Indoneesiasse või taisse või kuhugi mingi sellistes lõunamaa meel nüüd ja kuna tal on seal mingid kinnisvarade ärriti stabiilse pika pidi minema ja ta tahtis minna. Ja kui ta jõudis sinna riiki, kuhu ta tahtis jõuda, siis pandi ta kohe Laksti karantiini. Karantiin seisnes selles, et ta istus kaks nädalat hotellitoas. Tohtis käia ainult rõdul sööma, süüa, tohtiski ainult hotellitoas väljas paistis päikene tuktukid, sõitsid mööda tänavaid, Bankoklased käisid reipalt edasi-tagasi ajasid oma asjakesi, sõid maitsvat tänavatoitu kandes juures mask, aga siis õnnetu eestlane, kes oli sattunud sinna kuhugi hotellituppa ja tal oli vaja minna veel edasi järgmise lennukiga, sõita nende sügavamale mandrisügavusse. Probleem oli selles, et lennuk väljus sellel viimasel värgustavad karantiin pidi lõppema, aga garantii lõpu kellaajaks oli märgitud kell 12 hommikul või päeval. Aga lennuk läks hommikul kell seitse ja siis oli suur probleem, et kas ta saab kuus tundi varem karantiinist välja või ei saa, miks ta ei saanud. Tal oli valvur ukse taga, täpselt nii oli, see oli valve all olevat tell, et seal kõik need välismaalased, kes tahtsid seal viibida, oli väga range järelevalve, et me võime vabalt teha kuskil Mäo kant või näiteks kuskile Kose kanti, sellised jõhkrad asutused, kus te istute oma raha eest kaks nädalat ainult rõdul saate käia ja sööte väga kalleid meie parteile müüdavaid roogasid vesteldes kasu, aga te ei tahaks siis näha kauneid Tallinna daame, elegantseid Tallinna härrasid käima oma munakivi tänavatel, kus tavaliselt liiguvad koerade sead ja siis korraga sihuke kõrgem seltskond. Et niisugune kohalik poiss vaatab, et hailised, kas me neid inimesi ka, kelle kodudoritele see kuulsat energia hajub, need kodu teatakse, lülitades elekter, küte välja, jäävad siia Tallinnasse seisuga. Kas me näeme ka neid inimesi? Käivi tunneb ära Indaid silmade järgi praegu käpi tundma, sest kõik kannavad maske, aga need silmad on niivõrd kaunis, niivõrd mustad, tulised, mõnedel ka välkuvad Soome lahe, et kõik need inimesed tulevad. Neil on rebasenahksed, boad ja kärbid, jalgsed, kasukad ja sõrmused on sõrmused sõrmes, käed säravad nagu kuukiir, ma arvan, et Lõuna-Eesti mehed oleks valmistanud eriti kange vaktsiini ka, mida sa oled, noh, ütleme pitsikesega võtta ja pudelikesed. Nii et ma arvan, et me võime tulla küll, jah. Aga kui, kui ei tule, siis muidugi. Ma olen mõelnud ka nagu Tallinna siseselt, kuidas olukorda parandada, et ma käisin nädalavahetusel on väga aktiivselt, käisin söömas erinevates kohtades, siis veel sai, sain ette ja ühtlasi, et ei ole võimalik süüa. Kahjuks kahjuks ja kuna ma vähemalt püüdsin tõsta nagu mingitele restoranide käivet, mis nüüd tükiks ajaks kinni lähevad, käsi näiteks elevandist söömas element pannakse kinni, pandi esmaspäevast, müüvad ainult kaasa, aga ma mõtlesin, mandril näiteks on niisugune pikk keerdtrepp, mis läheb üles ja seal all on fuajee. Et kui sinna nagu personal unustaks nagu mingid kastid, vanad tugitoolid ja siis sa võid kaasa osta ja süüa trepi peal ja, ja seal all fuajees teadsin kohe süüa neid. Andrus tead, see teema, mida see puudutas sügavalt kurb, et siinsamas Kadriorus läheb meie lähedal sinna restoran salt minu suurepärane väga armastatud söögikohtadest ja üleüldse, et see tähendab restorane ei ole ainult see ostan pappkarbiga mingi toidu, gaasia, söön seda parimal juhul trepikojas, käis ühendada siis kodus oma arvuti taga või kuskil telekas. Restoran ongi see, et ma lähen restorani, ma kohtan seal tuttavat restoranipidajad, kes räägib minuga lähedalt, mis tal vahepeal elus juhtunud anud jutustab lugusid, teeb nalja, näitab menüüd, soovitab, suhtleme üsnagi teisi võtab aega, seal mõnus. See ei ole toitlustusasutusi ära, ainult toit taevane näitabki selle. See on nagu see. No see ongi nagu ainult ütleme, taevale on. Ma saan aru, Martin, ma ärritusin reaalmaailm endast kujutada ka praegu olema sõjaseisukorra ja sõjaseisukorras võib-olla omamoodi romantiline süüa ka, eks isikus, kasukas seljas, kihistades noodi juues põuest linna peidetud šampanja šampanjapudelisse ja oleks praegu ilmad soojemad, siis ma üldse ei kurdaks, siis ostaks kaasa ja läheks sinnasamma Tammsaare parki vedeleks murul või ka vanalinnas, kas sa seal munakividele istuks munakivi otsa maha ja sööks täpselt, aga praegu Andres Andrus, kuule, kas Tammsaarekujulisse midagi teha, mille pärast mööduda, kuidas, millal seda? Teha igast asju põrgatades silmad põlema ja silmaga valgustusega ühe jala üle ühe, ühe põlve ja seejärel indeks tõstab teise jala särasestonsa kuulsas filmis ja siis on näha, et tal pole pükse jalas. Mitte nii. Riide no ega ta ei peagi näitama, et tal ei ole püks, aga võib-olla niisugune kahtlus, kas oli, ta tõstab nii kiiresti leida, et sa ei suuda nagu tabada. Et Tammsaare praegu jah, ma ütlen, et Tammsaare pargis oleks väga tore meil suvel süüa ja vaadata, kuidas ta muidugi seal on tehtud suure pärjaga, ütlesin Estonia ette ja kui see on hea pingi peal istuda, kui on ilusad ilmad, suurepärane ajaveetmis reaalsaaks kenasti siireid kaasa ostetud toit restoranides aga ei ole, suvi on suvi, aga ma tean, et näiteks Ameerika filmides on sellised prügitünnid tänavatel, mis põlevad, mille ümber kogunevad kodud, suured tünnid, ma ei tea, mis need on, aga ma olen näinud filmides. New Yorgis on videotes videotes tünnid. Palju inimesed võiksid küll, me võime panna prügikasti põlema näiteks elevandist ostetud toitu, sisuliselt mingi elu, Andrus või see ei ole. Eksistents on haletsusväärne moodi romantiline, ära ütle. Ma saan aru, et parema muidugi korjata kõik oma koroonapisikut kokku ja sõita Lõuna-Eestis nendega ja minna seal spaades mulistamatuga, räägi, et seal oleks parem, aga need, kes ei saa lubada nagunixi pikki äraolekuid, seal on siiski Tallinna jääma ja hoidma seda rindejoont nendele jah, võiks prügitünnid põlema panna ümber süüa, siis gurmeerestoranidest ostetud gurmeetoitu pappkarbil näppudega, nii et vähemalt midagigi, midagigi ja kuulamislaul räpi. Retšak. Mõte oli minu taluvuse piire, tahab välja tulla. Alles veelgi see vooluelu. Kelmurete heinamaadel on suvepäevad ja kuud lõõmavad, kui ahju paluda. Ei saa mööda, nii et ma Ei lööda hulluks, oled läinud? Ülearu peetud, aru pole tuleni Henryk, mäss või hale vanamehele. Meil on kõik temale See ei tee veel. Ergutajad. Veel väljuda unistus. Mul on teade meie saadet kuulavale, rahvusele või põlle ette siduda. Ja Robin, kes meie saadet kuulab, samuti Robinho pall, et meile meie koertele kingiti põlled. Põlled, sina mõtled põlled või noh, see on kauboi kaelarätid rõdule kingitusena. Minu koer kannab seda siis, kui ta läheb kantriüritustele. Kaela sööb kantritegevus, söömine vägagi kantritegevus, jätkuda saab kanatiibu näiteks. Koerakesega olge nüüd hästi tähele, sõbralikud, et peremehed tulevad meil kotis on teie jaoks imeline näärikink, ütle näärikink, mille tegi meil jälle gurmeekokk pahur, sest koerad ei pea jõule, nad ei ole usklikud, aga ratavad, määrasid nende jaoks aastavahetus on tähtsad, tuleb uus aasta ja saavad aasta vanemaks. Et väga täname, aga Vahur Kersnale tohutu külluse meie meiega Vahuril on nii palju tegemist olnud sellele küll ta tegi kolm osa endast. Sulev Nõmmikust tuleb saada aastavahetusele rohkusele jõudes veel kaks ja kaks portsu veel toitu ka valimisväga armas suurepärane, täiesti jõudlus ja ma olen mõelnud seoses nüüd värske koeraomanik, kusjuures ma olen saanud, minu arust on see niuke väikest pisikesest loomauurijaga, pigem loomaajalukku süvenev inimene, et ma lähen või nendest Ena, mõtlesin serblased, kuidas, kuidas juhtus see, et inimene koer kokku said ja kuidas inimene kodustas koera lõhna peale tulin, ma kahtlustan, et tegelikult oli nii, et koerakene, üks kaval koera, sest loomad elasid koera esivanem oli hunt, nad elasid metsas, on terroriraskemaks, esimene hunt kokku saadavad meiega Eeesserni veel pidid, ütleme, koerad, koera eellased pidid, otsime metsast toitu, kõik oli raske, ebamugav ja, ja vaevaline, aga üks tark koerake heitis ühele rajale kunagi nüdi selili ja lükkas käpakeselt, ajab kõhukese punni, läksid mööda ürginimesed, enamus inimesi olid sihuksed, tuimad tükid marssisid mööda, aga siis leiti siukse õrna südamega ürgi koerakese kõhtu sügama. Ürginimene sai aru, et see on väga meeldiv koeraga väga nunnu, see hunt oskas ennast ka väga nunnuks teha. Ja targad koerakesed leidsid niimoodi endale peremehed ja kui nad olid jõudnud inimeste juurde, said aru, et ühel hetkel said aru, et nad ise enam ei pea endale metsast toitu otsima, et kui nad on nunnud, siis peremehed toovad toidu ise kohale ja paneme seal põllerätte, see võib nii olla, aga koera siiski muttis suure riski, sellepärast et mitte kõik inimesed, kes mööda läksid, ei olnud nii head, et näiteks kui läksid mööda korealased, hiinlased jätame, sest nad sõid selle koera paraga tuubist, ovaalsed o rammus rasvane koe katsuda kõhtu ohohoo nagu tainas ja siis kohe aga teadavalt koera kodustatudki Koreas, Hiinas, Vietnamis, vaid Aafrikas. Ja ma seal ja vatt. Ja ma muidugi ei ole mõelnud, et mitte jääda ühekülgseks, ma olen pannud ka näiteks kassid, kodustasid inimesed, ilmselt juhtus nii, et leiti kuskilt mõni tark kaslane, kes oli siis tänase kassi eelkäija, leidis kusagilt võsa vahelt. Lõvi jahe, väike väike kaval lõvi või tiiger leidis võsa vahelt ühe magava inimese ja sai aru, et targem pikalt pika plaanina on kasulikum inimene mitte ära süüa, vaid heita tema kõhu peale pikali hakata. Nurruma orjastadas inimene, inimene, tema jääks töölist ronistele kõhu peal hakkas nurruma, inimene ärkas. Kui nunnu väike kiisu silitas kiisut. Kui ta tahtis püsti tõusta, et minna oma rumala rumalate inimeste toimingutel, siis kiisuke õrnalt lõi talle küüned rinda ja siis, kui kiisuke tahtsid inimesele toitu muretseks, siis lasi tõustidele peavarju, ehitaks kuidas tekkisid elu ja niimoodi inimene teeniski, kas ja kuidas teiega siis elu, hooria, trikkide, tühja koha peale koerakesega vajasid peavarju ja kassikesed. Koera väga protesteeris selle vastu, kas inimesed niimoodi seda koerad siia ei salli, seda püüavad kas inimesest eemale ajada, et inimene vabaneks kaltsiumi nende jaoks on see kadunud ressurss? Jah, muidugi, ja nad on lihtsalt kaastundlikud ka. Et inimene oleks vaba nagu koer ise on, et nad saaks koos jahil käia ja mängida, aga see, kas seal vaip kapi otsas mõttetult nurru, just nimelt oodale piira kogu aeg ja, ja meie saade on natuke erapoolik. Paljud on öelnud seda, et väga koerte poole kaldu ja kassidest räägitakse, vähegi hobustust üldse ei räägi. Räägime hobustest ka, aga ja me räägime, sümpaatia kuulub ka kassidele, hobustest me rääkisime ainult nii palju, et mina ütlen, tuleks rakendada hobused, regede, sõita Tallinnast välja metsikusse steppi, kus elavad tartlased, Nathan mustlased. Siis nad, tartlased, pärnakad, mustlased laulavad, tallinlastele teenivad neid tallinlased siis söövad-joovad ja kogu selle lõbu ja me oleme rääkinud ka veel ühest väga tähtsast imetajate liigisson, siga. Me oleme rääkinud sea kujutamisest kujutavas kunstis, et meil on tegelikult meil on kõik loomaliigid on meil esindatud. Me oleme kõik kõigest rääkinud ja, ja me oleme rääkinud prügitünnides, mis tuleb põlema süüdata kiiremas korras. Muide siia lõppu võib veel rääkida, siukse, mul vanaisa rääkis Stalini ajal olevat olnud balti jaamast siuksed putka, kus müüdi viina kaasa lisaga. Läheksid ühest putkast, võtsid pitsi, õid läksid teise juurde, jõid ka. Vaat selle kombe võiks ka taastada, et ei pea ainult viina müüma. Kuna kõrtsid on suletud. Et siis võiks kõrtsid tulla tänavatele, jaama turg on lahti palkamata, turg on lahti. Ma käisin seal, ta arstiabi töötab, vorsti abi töötab ja, aga sa ei tohi seal samas kohe sööma hakata. Märatsevad mõne Mõue ja sa saad osta sealt ka burkse ja puritasid, aga saab ka neid ei saa seal otseselt süüa, sest kõik toolid ja lauad on ära tassitud sealt, aga sa võid minna õue jällegi külma kätte seisma, et ikkagi need prügitünnid tuleks süüdata. Parasjagu õues söömine Andrus on seotud sellega, et sa pead lõuale nihutama selle eelmisest kastet täis tilgutatud maski. Ja kui sa koju siis on toitu osta toitu Valgrest seal juba praegu mõtlema, et võib-olla see, mida sina tahad pudipõllega, mina, kantri koera mask kandma koroona, admin, koerdilev inimestelt, ülekaal võib küll, kui inimene on lähikontaktne koeraga, kui ta koer lakub ta nägu neid, neid või midagi sellist. Aga nüüd me võime vist saate lõpetada ka ja soovin teile ilusat vana aasta lõppu ja aastal 2021 siis me oleme jälle eetris hõissa. Mõtle. Ja teen ka ja väga. Läbi kaadria.