2020. aasta jõuab ajalooõpikutes ja raadiouudiste toimetus võtab selle aasta nüüd kokku. Alguses oli koroonaviirus pisike asi, kaugel Hiinas, aga õige pea teise neile taasiseseisvunud Eesti suurimat kriisi oleme tegelikult hädaolukorda. Suurte piirangute hinnaga on meil õnnestunud haiglate umbejooksmist vältida ja teisel jõulupühal jõudsid Eestisse esimesed vaktsiini kogus, et õiguskantsler Ülle Madise tuletab meelde, et viiruse hirmus ei tohi unustada demokraatiat. Ka Eestit tabanud majanduskriis osutus kardeti leebemaks. Majanduse käigus hoidmiseks loobusime eelarve tasakaalu põhimõttest. Et meil ei teki mingisugust probleemi, selle võla tagasimaksmine võib ka halvemini minna, aga elu ilma riskideta ei eksisteeri. Poliitika-aastale andsid lisaks koroonaviirusele värvi siseminister Mart Helme väljaütlemised, mis lõpuks temalt ministritooli võtsid. Senini pole selge, kas 18. aprillil toimub abieluteemaline rahvahääletus. Opositsioon proovib seda algatust Riigikogus seisma panna. See on küsimus psühholoogilisest survest, moraalist ja eetikast, mis tuleb kõik tegelikult riigis ära reguleerida. Euroopa Liidu piiri taga. Valgevenes lõi kõikuma president Aleksandr Lukašenko tool kui pärast järjekordseid võltsitud valimisi tulid tänavatele sajad tuhanded meeleavaldajad. Ameerika Ühendriikides valiti presidendiks demokraat Joe Biden. Aga lase rektoril ka Ühendriikides kahtlustati valimiste võltsimist, aga kahtlust aja on hoopis senine president Donald Trump. Heidet näed kui on vaja, Lians. Mina olen toimetaja Madis Hindre, head kuulamist. Väidetavalt Hiina turult alguse saanud viirus viis meid viimasel 30 aasta suurima kriisini ja muutis vähemalt ajutiselt iga inimese käitumist. Näiteks aprillis õpetas keemik Marek Strandberg, kuidas puhastada poest ostetud toidukaupa. Siis on meil baklažaan, mida ilmselt on meil mõistlik jätta mingiks hetkeks sellesse samasse seebivette, mis toimib väga hästi. Sama lugu on brokoliga. Mitmes Euroopa riigis pidid arstid valima, keda ravida ja keda mitte, sest haiglapalatid olid täis ja hingamisaparaat ei jagunud. Sellega võrreldes tuli meie meditsiinisüsteem koroonaviirusega päris hästi toime. Samas pole midagi veel kindel, sest koroonaviirusesse nakatunuid tuleb üha juurde. Aasta viimase kahe nädala jooksul teatas terviseamet kaheksast 1000-st uuest nakatunust. Selle aja jooksul suri ligi 70 nakatunut. Kai Vare ülevaade. Aasta alguses kirjutas BBC salapärasest ja senitundmatust kopsuviirusest, mis Hiinas Wuhanis haigestumist põhjustab. Siis tundus see uudisena kuskilt kaugelt välismaakolkast. Veebruari lõpus tuvastati esimene koroona nakkuse juhtum Eestis. Paljud suhtusid alguses uude viirusesse samamoodi nagu siseminister Mart Helme. Külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks, minu nooruses külmetus soojad sokid jalga hanerasv rinna peale ja läks mõne päevaga nädal aegamööda. 11. märtsil kuulutas maailma terviseorganisatsioon haiguspuhangu pandeemiaks ja järgmise päeva 12. märtsi hilisõhtul kuulutati Eestis kuni maikuuni välja eriolukord. Eesti polnud ainus, kes eriolukorra ja piirikontrolli kehtestas. Seda tegid ka teised riigid ega lubanud üle piiride näiteks isikukaitsevahendeid. Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna selleaegne juhataja Martin Kadai. Me oleme juba avanud riigi tervishoiuvaru. Me oleme teinud erakorralisi hankeid kohapealset tootjatega. Me oleme saanud ka kaitseväelt nende isikukaitsevahendite varu. Viiruse kriisi alguses sai eriti valusalt pihta Saaremaa võrkpallimängust. Itaalia võrkpalliklubiga sai alguse viirusepuhang, mis viis Saaremaa sulgemiseni. Ka haigla töötajad jäid haigeks ja appi läksid vabatahtlikud, teiste seas ka kolleeg Elo Selirand. Ma arvan, et mitte üheski Eesti meditsiiniasutuses ei olnud valmis. Müüks kaitsevahenditeks, mida tuli kanda ja ma arvan, see sai kõigile sealolijatele kõige suuremaks väljakutseks. Missugune õppetund sul oleks praegu sealt kõrva taha panna, kui logistika ei toimi, siis ei toimi miski, Saaremaa olukord, tööstus väga selgelt, miks on vaja e-riiki ja miks ta peab toimima igal pool. Kui sul on suletud osakonnad, kust inimesed ei pääse välja info ei pääse välja siis need paberi peal tehtavad exceli tabelid või tellimuslehed, kus sa kirjutad 10. päev, et sul on vaja XXL särke ja sul ei ole mingit infot, kuhu need öösärgid jäävad. Viirusekriis puudutas peale koroona nakkuse saanud inimeste ka kõiki teisi, kes arstiabi vajasid sest plaaniline ravi peatati. Haiglad hoiti igaks juhuks valmis koroonahaigetele, seda ei jõutud ka tagant järele tasa teha. Haigekassa aasta kokkuvõte näitab, et eriarstide juurde pääses tänavu kaheksa protsenti vähem inimesi kui tavaliselt. Haigekassa sai koroonakulude katteks raha juurde. Haigekassa finantsosakonna juhataja Riho Peek. Põhiosa kulus isikukaitsevahenditele, kuna nende hulk ja siis on ka hinnad oluliselt kasvasid, teine suurem kuluartikkel on haiglate püsikulud. Mida me siis katsime sellel perioodil, kui plaaniline ravi oli piiratud ja kolmas suur teema oli töövõimetushüvitised aasta alguses koroonaga seotult. Ta võeti meil 47000 töövõimetuslehte rohkem, kui, kui see oli 2018. Ja 2019. Aastal. Suvel oli väike hingetõmbeaeg, aga sügisel algas uus laine. Nakatumine oli seekord suurem Ida-Virumaal ja sinna tuli vabatahtlikke appi kutsuda. Terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna endine juhataja Martin Kadai leiab, et valitsuse strateegia on küll õige, aga selle kvaliteet jätab soovida ja kaasamine on olematu. Tähendab põhjuslikku seost, et need piirangud pannakse sinna sellepärast, et me näeme, et haigestumine toimub seal veel seal ja meil on sellised tõendid, vot see osa on praktiliselt olen. Kui inimestele arusaadavalt ei esitata, siis inimesed ka nagu ei ole väga valmis nende piirangutega kaasa tulema. Sotsiaalminister Tanel Kiik lükkab kriitika tagasi kõige olulisemaks õppetunniks kevadest peab ta oskust kriisi ära tunda. Tuleval sügisel saan väga hästi aru, et kui see viiruse numbrid taas tõusma hakkasid, et see ei ole miski, mis jääb kuidagimoodi meist eemale neist puutumata, andis meile võimaluse väga kiiresti asuda tegutsema piirangute taaskehtestamisel, et just nimelt neid peamisi riskikohti hooldekodu elanikke, haiglaid, terviseasutusi maksimaalselt, et kaitsta, noh, ma arvan, et ega see kriisi või Exceli tabel juhtida ei saagi, et mida saab teha, on tõesti haiglate vannisoleku paanid valuutareservide loomisel ja kõik on tehtud. Terviseameti andmete põhjal näeb selle aasta koroonapandeemia arvudes välja nii. Pandeemia algusest on kokku haiglaravi vajanud seitse ja pool protsenti haigete üldarvust. Koroona diagnoosiga surnud inimeste keskmine vanus on 80,4 aastat ja neist valdaval enamikul ehk 90-l protsendil oli mingi muu raske haigus, nagu näiteks südamekahjustusega, hüpertooniatõbi, astma või vähk. Nüüdseks on juba alustatud vaktsineerimisega, aga asjatundjate sõnul ei ole uue aasta esimestel kuudel kiiret leevendust. Aga eks seda on korduvalt öelnud nii Tartu Ülikooli professor Irja Lutsar kui ka Martin Kadai, et viirus kuhugi ära ei kao ja me peame õppima koos selle viirusega elama. Paljud inimesed elavad viirusega sõna otseses mõttes ka Kaju rahvamaja juhataja Aivo Sildvee, kes jäi haigeks märtsis räägib olev kliendile põksuv köha ja valutavad liigesed ei lase koroonat unustada. Aga üksindus võib ihuhädadest hullemgi olla. Dadadest sõpradeks said mul tuttavad olid päris kurjad, miks see haigus mul on, aga tore oli see, mida kaugemal tuttavad näiteks said, sõbrad, Nemad võisid, helistasid ja kas õhtu kell 10, kuidas tervis on, kui on abi vaja, anna märku, inimesed pelgavad, nad pelgavad ka praegu? Ei, need on tavalised inimesed, nad enam ei nakata mitte kedagi, nii et ärge seda karke ja jääge ikka nende inimestega samamoodi sõpradeks, kui te ennem olite see inimene, kes haigen, mitte millegis süüdi. Esimesed Saksamaal Faizeri tehases toodetud vaktsiinidoosid jõudsid Eestisse teisel jõulupühal vähem kui aasta pärast epideemia algust. Teiste tootjate vaktsiine ootame juba lähikuudel. Indrek Ojamets uuris, kuidas ravimitootjad vaktsiinid nii kiiresti valmis said. Tavaliselt võtab vaktsiinide väljatöötamine aega 10 15 aastat, vahel isegi kauem. Koroonaviiruse vaktsiini arendamisel olid teadlastele abiks mitmed varasemad uuringud, mistõttu sai see ka kiiremini valmis. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professori Andres Meritsa sõnul oli suur osa arendustööst juba varem ära tehtud. Ja on nii-öelda hea näide, kuidas on kokku aetud kõik olemasolevad ja uued, katsetatud tehnoloogiaid, mille kohta me teame, et nad töötavad või nelja kohta oli olemas arvestatav hulk informatsiooni, et see võib töödata. Vaktsiini kiire valmimine ei tähenda, et turvalisuses järeleandmisi tehti, vaktsiini arendajad seda endale lubada ei saaks, ütles Tartu Ülikooli molekulaarmonoloogia professor Pärt Peterson. Sama ma ikkagi me peame arvestama seda, et mõningatel inimestel võivad tekkida allergilised reaktsioonid ja seda on ka kirjanduses olnud ja, ja tõenäoliselt selliseid olukordi kui reaktsioon tekkida. Seejärel antakse teine süst. Juba augustis teatas Venemaa, et on valmis saanud oma koroonaviiruse vaktsiini. Teadlased idanaabrite vaktsiini kohe usaldusväärseks ei pidanud, sest teaduskirjanduses ei olnud selle kohta tulemusi ilmunud. Andres Meritsa sõnul on Venemaa vaktsiin oma tehnoloogia poolest identne Briti Rootsi ravimifirma AstraZeneca vaktsiiniga. Ei ole mitte mingit põhjust öelda, et venelaste vaktsiin oleks halvem kui AstraZeneca oma. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas on organiseeritud tootmisprotsess, kuidas on läbi viidud katsetused, milliseid andmeid on kogutud ja kas nende andmete põhjal on taotletud kasutusluba. AstraZeneca vaktsiini loomine toimus juba varem kasutusel oleval meetodil, seejuures Pfizer tekki ja Moderna vaktsiinide loomisel on kasutatud uut emm RNA tehnoloogiat. RNA-põhise vaktsiiniga immuunvastuse tekitamiseks süstitakse lihastesse nii-öelda koroonaviiruse käskjalg RNA-d. See annab rakkudele käsu hakata valmistama viiruse ogavalku kehale võõras doga valku toodetakse mõned päevad, kuni emmerrennaa laguneb. Immuunsüsteem tajub oga valku võõrkehana ja hakkab tootma selle vastaseid antikehasid ja juhul, kui meie kehasse satub koroonaviirus, on antikehad selle vastu võitlemiseks valmis. Ekspertide hinnangul peab viiruse kontrolli alla saamiseks olema vaktsineeritud vähemalt 60 kuni 70 protsenti elanikkonnast. Seda näitab aga aeg, kui pikaks ajaks vaktsiin kaitse taga ja kas tulevikus peame hakkama ennast korduvalt viiruse vastu vaktsineerima. Renee Kundla käis 27. detsembril Kohtla-Järvel, et näha, kuidas tehakse Eesti esimene vaktsiinisüst. Lisaks ajaloolisele hetkele nägi Kundlaga seda, kuidas sünnivad vandenõuteooriad. Kuna meediale avatud üritus viidi läbi arsti kabinetis, mis polnud ehitatud kümnekonna kaameramehe mahutamiseks, siis ajakirjanike palvel tehti enne ametlikku süstimist läbimäng läbi mängu käigus esimesele vaktsineerita vale reaalselt süsti ei tehtud, kuid ka seda protsessi fotograafid jäädvustasid. Nii hakkaski sotsiaalmeedias ringlema kollaaž, kus kokku olid pandud fotod nii reaalsest süstimisest kui ka ajakirjanikele tehtud proovist. Pildi baari all hakkasid inimesed tekitama Ena meelevaldse maid teooriaid toimunu kohta. Sellistel puhkudel tuleb mulle alati meelde lugu pida, armastas rääkida mu eelkäija ERR-is Jaak Eelmets. Inimesed ärge uskuge neid, kes räägivad, et maakera on lapik ega ka neid, kes ütlevad, et ta on ümmargune. Tegelikult on maakera kausias, seda tõestab see Ed kingadel kuluvad kõige enne ära ninad ja kontsad. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles detsembri alguses, et kõik vaktsiinidega seotu läheb Eestile maksma umbes 30 miljonit eurot. Tahes-tahtmata ravimitootjad tervisekriisis võitjate poolel ja et mitte ainult nemad sellest räägib lähemalt Brent pere lugu. Synlabi juhatuse esimees Rainer Aamisepp ütleb, et ettevõte oli koroonaviiruseks valmis juba veebruaris ning kuni mai keskpaigani rakendati põhitööst ilma jäänud töötajaid koroonaproove võtma. Eriolukorra möödudes aga olukord muutus. Pärast mai keskpaika mahud tõusid võib-olla isegi kõrgemale, kui me olime ennustanud ja noh, reaalsus ongi olnud kõige suurem väljakutse leida kvalifitseeritud tööjõudu, et siis ühelt poolt võtta proove teiselt poolt põhitööprotsess, eks ole, on molekulaarbioloog laborist, kus me neid proove analüüsime, pluss kolmandaks siis need inimesed, kes siis teenindaksid kliente. Praegu teeb Synlab keskmiselt üle 5000 koroonatesti päevas ning nende teenuseid kasutatakse ka Soomes. Pidevalt on kasvanud ka maskide nõudlus. Tartus tegutsevate Eestil kogus tuntust korduvkasutatavate maskidega, mida paljud eestlased tellisid endale peale Tartu Ülikooli teadlaste kiitvat hinnangut. Tavaliselt spordiriideid müüva ettevõtte omanik Eero Kivikas ütleb, et praegu on ettevõtte müünud juba ainuüksi Eestis umbes 100000 korduvkasutatavat maski. Esimene laine oli kevadel, märtsis, aga siis oli huvi rohkem Soome poolt ja meie jaoks siis suurem laine tekkis novembris. Kui me novembris veel tegime siug suuruses 1000 maski päevas, siis tänaseks me koos koostööpartneritega oleme suutelised tootma. Märtsis ning aprillis tegi hüppelise kasvuga kange alkoholi müük. Liviko juhi Janek Kalvi sõnul müüdi 80 protsendilist viina täpselt nii palju, et kahe kuuga tuli täis terve aasta müük ehk umbes 60000 liitrit kanget viina. Kui see kriis lahvatas, siis oli ilmselgelt selle kaheksakümneprotsendise viina hüppelise kasvu taga ikkagi pesuainete defitsiit, et lihtsalt kaubandus ja turg ei olnud valmis nii suureks nõudluse kasvuks. Aga praeguseks on taastunud täiesti tavapärasele, isegi alla sellele tasemele. Kõigi nende ettevõtete järsk tootmis- või müügihüpe oli ajutine. Liviko juht ei usu, et viina enam kunagi nii palju korraga müüakse. Maske tootev testil loodab, et maski eri neile karuteenet ei teinud, sest seetõttu on kannatanud spordiriiete tootmine ning tarnimine. Synlab kavatseb peale kriisi teisi valdkondi arendada, kuid tõenäoliselt samade käibenumbritega jätkab. Üksikute võitlejate kõrval on meie majanduses neid, kes pihta said, muidugi hulga rohkem. Huko aaspõllu räägib, et majandusel läks siiski paremini kui kevadel. Kartsime. Kui kevadel koroona meid kinni pani ja täna vaadates üsna tühiste nakatuvus numbrite järel linnad hetkega inimestest hajusid, ei teadnud keegi, kui palju ja kui sügavalt meie majandus pihta saab, oli vaid teada, et saada ja kõik oli, jub kinni. Turist ei olnud Tallinna vanalinna hingelistki kohtumata läbi jalutada seal, kus aasta varem kõndima ei mahtunud ja ma ei ole ainus viirusega riik maailmas. Kõik meie suuremad ja väiksemad kaubanduspartnerid said pihta. Enamus neist sulges oma majanduse oluliselt suuremal määral, kui meie. Paljude majandused on jätkuvalt oluliselt suuremas mahus suletud. See vana lauset, kuidas me oleme väike ja avatud majandus ja kuidas mujal toimuv omab meile ülisuurt mõju. Jätkuvalt kehtib ja siiski osanud keegi hinnata, kui palju me tegelikult pihta saama. Valitsus pelgas, et aasta lõpuks on üle 100 tuhandete nagu oli viimase kriisi ajal. Eesti pank prognoosis aastaga majandusest kümnendikku kadu. Aga kiirelt muutuvas ajas on keerukas teha midagi prognoosidega, mille aluseks on stabiilsus. Nii ei läinud ka valitsus astus majanduse mõttes pretsedenditut samme, kulutasime ära suure osa töötukassasse kogunenud reservidest, makstes inimestele palgatoetust, et ettevõtted kriisi hirmus kõiki ära ei koondaks. Me võtsime Eesti mõttes pretsedenditu, suures mahus riigilaenu ja ei kärpinud avalikku sektorit. Me lõime enneolematut toetusskeemid ja pakkusime raha pea kõigile ettevõtjatele, kes seda küsida oskasid. Mida ja mil määral see muutis? Praegu on seda veel keerukas öelda, kindlasti kaotas vähem inimesi töö ja vähem ettevõtteid, sulges jäädavalt oma uksed, aga võib olla ka turvutasime elule, mis need, mis oleksid pankrotistume pidanud. Selle kriisi eripära on mõju ebavõrdsus nii Ameerikas, Euroopas kui ka siin Eestis. Turismisektor varises eesotsas senise Eesti eduloo Tallinkiga täna me oleme Harjumaal ja Ida-Virus pannud kinni kogu meelelahutusena. Ränk paljudele reeglina väiksema sissetulekuga inimesed on kaotanud palgas või koguni töö ja võivad veel kaotada. Rikkamatel säilis töö ja ka rohkem raha, sest reisida ei saanud. Kui kevadel kinnisvaraettevõtted panid korraks uusarenduste alustamisele pidurit, siis said nad üsna ruttu aru, et kinnisvaraturul nõudlus säilis. Laenu inti ja pankade heldelt pakutud maksepuhkuseid ei läinudki nii palju vaja. Ja kui maksja puhkused lõppesid, ei järgnenud ka siis suurt pauku. Suur osa Eesti ettevõtetest jätkasid edukalt tootmist, eksport ja ka paljudele üllatuslikult maksude maksmist. Meil on läinud kardetust paremini. Eesti pank ütleb nüüd aasta lõpus, et majandus langeb mööduval aastal vaid kaks ja pool protsenti. 100000 töötut meil veel ei ole ja esimesed inimesed on vaktsineeritud, mis ei tähenda, et kõik veel läbi on. Me ei tea, milliseks kujuneb järgmine aasta, suuresti on majanduse käekettvälistes tegur. Aga lootus on, ja kui kevad ja suvi midagi näitavad, inimesed on valmis tavapärase elu juurde naasma. Selleks, et majandust turgutada, loobus Eesti aastakümneid kantud mõttest, et riigieelarve peab igal juhul tasakaalus olema. Valitsus otsustas kokku laenata üle viie miljardi euro. Janek Salme avab teemat. Võrreldes eelmise ülemaailmse kriisiga, mis sai alguse 2008. aasta septembris USA pangandusest, oli olukord võlavõtmiseks märgatavalt lihtsam. Toona polnud Eesti veel euroalas ning sinna jõudmise nimel valiti kärbete teekaid arretanud koroonakriis. Finantsturge Euroopa keskpanga leebe rahapoliitika ning varaostude jätkumine võimaldasid riigi laenu saada suhteliselt soodsatel tingimustel. Ja nagu märkis hiljuti ajakirjas vikerkaar. Eelarveteemasid vaadelnud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna professor Ringa Raudla ei käsitleta Eestis eelarvepuudujääki enam kui poliitilist surmapattu. Tema sõnul on sellele kaasa aidanud nii muutused valitsuses olevate parteide koosseisus kui ka arengud Euroopa liidu reeglites. Lisaeelarve tegemise ajal. Aprillis hindas rahandusministeerium, et eelarvepuudujäägiks tuleb tänavu 2,6 miljardit eurot. Võlga võeti juurde, sellest veidi rohkem. Järgmise aasta eelarve tegemisel sai selgeks, et ka siis tuleb umbes 2,5 miljardi euro eest võlga juurde võtta. Rahandusminister Helme selgitas olukorda Riigikogus oktoobris toimunud eelarve esimesel lugemisel. Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab ning on järgmisel aastal 6,6 miljardit eurot ehk 23,6 protsenti SKP-st. Samas jääme 21. aastal ikkagi Euroopa liidu madalaima võlakoormusega riigiks ning negatiivsete intresside keskkonnas saame endale lubada võimalustes stimuleerida just praegu kõige kriitilisem omal ajal oma majandust et paremate aegade naasmisel oma võlad aja jooksul ära maksta. Kui me seda raha mõistlikult kastame, siis majandusbaas kasvab nii palju et selle baasi pealt me korjame nii palju rohkem makse ilma makse tõstmata. Et meil ei teki mingisugust probleemi, selle võla tagasimaksmist võib ka halvemini minna, aga elu ilma riskideta ei eksisteeri. Ühtlasi kerkivaid järgmisel aastal järsult ka riigilaenu teenindamise kulud. Kui veel mullu olid need kuludelt võlakohustuste põhiosa ja intressimaksed kokku 172 miljonit eurot ja ülemöödunud aastal 17 miljonit siis tänavu 322 miljonit ja järgmisel aastal juba ligi pool miljardit eurot. Nelja aastaga on need kulud kasvanud 29 korda. Opositsioon on riigi võlahoogsa kasvu kohta esitanud hulga küsimusi. Näiteks kas laena peab ikka nii palju, arvestades, et majanduskasv kuuel aastal taastub? Kas kõik see raha läheb ikka õigesse kohta? Osutatud on näiteks Porto Franco ehituse jätkamiseks antud laenule. Ja millal võiks riik eelarve jälle tasakaalu saada? Üks teravamaid kriitikuid on olnud endine rahandusminister, reformierakondlane, maris Lauri. Laenu võtmine on põhjendatud kahel juhul, esiteks kui tõesti juhtub midagi halvasti ja meil kaovad tulud ja tulevad ootamatud kulud, siis me neid katame ja teiseks, kui me teeme mingeid põhimõttelisi reforme, muudatusi, mis tulevikus annavad meile olulist kasu. No üldse ei ole kuulnud selle valitsuse visioonist ja ettekujutusest, mismoodi me tulevikus hakkama peaksime saama. Järjekindlalt riigivõlal silma peal hoidnud ka eelarvenõukogu ja Eesti pank. Keskpank on märkinud, et riigi täiendav tugimajandusele on kriisi ajal küll vajalik, ainult majanduse taastudes tuleb järgmistel aastatel eelarvet tasakaalu poole suunata. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Ma arvan, et meie põhiline mure on selles, et ajalooline kogemus, ka teiste riikide kogemus näitab seda, et kui väga pikalt laen kasvab pikka aega järjest siis kipub majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime vähenema ja ka töökohti jääb vähemaks majanduses. Et selleks, et seda muret või riski vältida, on kindlasti vajalik, et Eesti valitsus, ka headel aegadel suudaks oma eelarve tulud ja kulud jälle tasakaalu viia. Ega see kerge ei saa olema, sest see võib tähendada nii kulude kasvu piiramist oluliselt või siis ka täiendavaid makse. Olenemata sellest, kui palju miljardeid riik kokku laenab või kui hästi läheb, suurtel ettevõtetel on ikka neid, kes jäävad ilma. Leevi Lillemäe kohtus Võrus tegutseva kogukonnakeskuses, saagu parem eestvedaja Piret haljandiga ja uuris, mida soovivad sealsed lapsed jõuludeks. Kui näiteks üks laps ütles, tahtis lihtsalt pliiatseid, siis ta saabki pliiatseid. Meil on üks laps, keda me alati ütleme, et kõige siiram soov oli see kallis jõuluvana Toomla, liimipulk ja kui saatoga õela. Aga teine sai suureks, on ja oli vaja hambaid ravida, enam ei olnud tasuta hambaravi. Ravisime tema hambad terveks. Võrus hoopis kaugemal Tallinnas elavad poliitikud kulutasid suurema osa oma tööajast koroonakriisi ohjamisele, aga selle kõrval jõuti läbi teha ka paar korralikku valitsuskriisi. Tänavuse poliitika-aasta võtab kokku Uku Toom. Jüri Ratas on olnud peaminister veidi üle nelja aasta. Selle aja jooksul on ta juhtinud kahte valitsust, milles on vahetunud 16 ministrit, nendest viimasel aastal neli neist omakorda kaks skandaaliga. Oli aasta, kus poliitilist tõmblemist jätkus. Ja kui aasta tagasi poliitkommentaatorid, et hoolimata esialgsetest ootustest jääb see koalitsioon püsima järgmiste parlamendivalimisteni siis mööduval aastal oli momente, kus koalitsiooni lagunemine ei paistnudki eriti kaugel olevat. Kusjuures jutt ei ole siin põhimõttelistest, vaidlustest, apteegireformi, välismaalaste töölubade, euroliidu ühislaenu või kasvõi abielu referendumi teemadel. Põhjuseks oli ikka ja jälle siseminister Mart Helme vaba mõttelend, mis sõnades väljendust leidis. Oli see hea või halb, aga põhiskandaalide ajal Mart Helme enam erakonna esimees ei olnud, sest juuni lõpus teatas ta teatepulga üleandmisest Martin Helmele. Ma arvan, et erakonnal on vaja teatud värskendust, ma arvan, et erakond peab saama uue dünaamika ning Martin Helme Eesmärk on olla mitte lihtsalt ka järgmises valitsuses pärast järgmisi valimisi, vaid olla peaministripartei pretendent. Teistes koalitsiooni erakondades arenes elu ka suuremate või väiksemate muutustega. Isamaa ridades tekkis Parempoolsete liikme ühendus, Keskerakond valis Jüri Ratase esimeheks tagasi opositsiooni. On kakles Martin Helme ka USA advokaadibürooga sõlmitud lepingu teemal ja üritas talle isegi umbusaldust avaldada. Aga oktoobris hakkas juhtuma põhjuseks Mart Helme intervjuu Deutsche Welle'le, kus ta ütles, et homoseksuaalid võiksid pigem joosta Rootsi või Rootsis, nagu ta oma meelest ütles. Igal juhul ei öelnud ta ekrelaste meelest midagi valesti. Koalitsioonikaaslased nii ei arvanud. Jüri Ratas. See ei ole kuidagi õigustamist väärt ja kindlasti ma taunin seda. Ja Helir-Valdor Seeder Ärme külvame ka ise täiendavalt paanikat ja võimendame, aga samas ei ole mina siin Mart Helme advokaat ega ei õigusta, et sellised väljaütlemised kuidagi sobiksid ühele valitsuse liikmele. Martin Helme aga pakatab enesekindlusest. Küsimus sellest, kas peaminister usaldab siseministrist, siis see on teisene teema. Küsimus on selles, kas meie erakond usaldab peaministrit. Peaminister ja peaministripartei on teadlikult otsustanud rünnata selja tagant väärtust eemal oma koalitsioonikaaslast. Probleem ja ei saa olla üllatus ühelegi keskerakondlastele, mis on meie hoiak homoagenda suhtes. Kui EKRE kinnitas, et Mart Helme ei astu mingil juhul siseministri kohalt tagasi siis Jüri Ratas teatas, et seda ei ole neilt keegi nõudnudki. Mulle tundub, et ekre tõstatab enda jaoks küsimusi sageli ise üles, aga lisas kohe, see olukord on väga keeruline ja ma arvan, et minu sellised tagasihoidlikust poliitiku töömeheteel on tänane kõige keerulisem ikkagi poliitiliselt. Helir-Valdor Seeder tõdes, tuleb olla üle vastastikusest, niisugustest isiklikest emotsioonidest närvi on vaja. Nii oligi, närvid saadi justkui korda ja koalitsioon läks edasi, aga mitte kaua ladusalt, sest helmed ja lihtsalt hoida tõde enda teada ja veidi enam kui kaks nädalat hiljem võtsid nad raadiosaates sõna USA presidendi Joe Bideni teemadel tehes meie Nato põhiliitlase liidrimaatasa. Seekord anti aga Ekrele selge sõnum. Mart Helmel on aeg lahkuda. Ise ta süüdistas muidugi meediat, kes teda laimab ja kaitses seisukohta, et kuni Biden pole lõplikult Ameerika presidendiks tunnistatud, võib tema kohta rääkida mida tahes. Aga tagasi astus kohe ning koalitsioon jätkas, kuigi samal päeval toimunud järjekordsel Martin Helme umbusaldamist katsel näitas koalitsioon oma suhtumist sellega, et ei hääletanud Helme poolt. Seega saida ainult vastuhääli, millest muidugi umbusaldamiseks ei piisanud. Ise suhtus ta sellesse kui igavesse argipäeva vahejuhtumisse. Nojah, alles me olime siin järjekordne välja mõeldud, järjekordne tühja koha pealt tekitatud skandaal, millega üritatakse seda valitsust kukutada. Mis ma teile ikka ütlen, näidake oma halvimat mordor. Reformierakonna juht Kaja Kallas oli siiski kindel, et lõpuks õudus lõppeda. Selle poliitilise loogika järgi, mis Riigikogus on järgmine valitsus, saab tõesti moodustatud Reformierakonna juhtimisel. Millal see juhtub, sõltub sellest, millal Keskerakond ja Isamaa lõpuks saavad aru, et EKRE valitsusse võtmine on olnud suur viga ja seda viga tuleks parandada, et Eesti liigub valel kursil. Keskerakonnal olid veel aasta lõpus keerulised ajad, Mailis Reps pidi haridusministri kohalt lahkuma. Aga kriisid, võtab peaminister Jüri Ratas täna kokku. Nii. Kindlasti need mõlemad olid väga rasked sellele valitsuskoalitsioonile kindlasti ka minule. Koalitsioon samas näitas oma tugevust ja me saime hakkama nende mõlema kriisiga. Teatavasti ka siseminister ju vahetus. Üks suuremaid valitsuskriise võib veel ees seista, seda vähemalt juhul, kui toppama jääb EKRE jaoks üks olulisemaid punkte koalitsioonilepingus ehk abieluteemaline rahvahääletus. Tus kohe, kui riigikogu jaanuaris kokku tuleb, peaks toimuma rahvahääletuse eelnõu teine lugemine, aga juba on opositsioon esitanud eelnõule tuhandeid muudatusettepanekuid. Margitta otsmaa avab teemat. Põhiseadus näeb ette esindusdemokraatia ja riigikogu kaudu, aga annab ka rahvale õiguse teostada riigivõimu rahvahääletusega. See on aga erakondade kätes ning antud juhul vahend oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Rahvahääletuselt oodatakse ühiskondlikku kokkulepet küsimuses, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Traditsioonilist abielu peab kaitsma, ütleb riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees ja EKRE liige Anti Poolamets. Siin on ju näha väga tugev nõudlus samasooliste paaride abieluõiguse kehtestamisel, et sellist suurt sotsiaalset revolutsiooni ei saa ilma rahva tahet küsimata läbi viia. Opositsioon leiab, et tegemist on ebavajaliku küsimusega, sellest ka obstruktsioon, ütleb Hanno Pevkur Reformierakonnast. Sotsiaaldemokraat Indrek Saar märgib juurde, et ainus viis sellest mööda hiilida on muuta riigikogu töö- ja kodukorra seaduste või. Nad üritavad nii-öelda kõiki neid muudatusettepanekuid ühte punti kokku panna, mis sisuliselt on täielik jamps. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid leiab, et obstruktsioon ei ole riigimehelik. Poliitiline hirm, täiesti arusaamatu. Miks kardetakse rahva käest arvamust küsida ja seda võiks käsitleda palju positiivsemalt, kui võidab, jah, referendumil jääb staatuskvoo jääb kehtima perekonnaseaduses sätestatud. Ta jääb kehtima kooseluseadus. Kui võidab ei, siis võetakse vastu ka kooseluseaduse rakendussätted. Vähemalt poliitiline mandaat on selle jaoks olemas. Siiani pole aga üheselt selge, mis saab jah või ei vastuse korral EKRE poolt riigikogu ees eelnõu esitanud Siim Pohlak selgitab. Kui vastus on rahvaküsitlusel jah, tekib piirang, et sel juhul ei ole seadusandjatel ilma eesti rahva nõusolekuta lubatud seadustada lisaks mehe naise abielule ka samast soost isikute abielu või mitmikabielu ja ei-vastuse korral säilib õigus perekonnaseadust ja ka vajadusel muid seonduvaid seadusi muuta. See samas ei tähenda kohe kohustust. Endine õiguskantsler Allar Jõks näeb, et referendumi sõnastus pole kooskõlas põhiseadusega. Radalatus seaduse kohaselt peab nii jah, kui ei vastus olema riigiorganitele kohustuslik. Kohustuslikkus tähendab seda, et, et on aru saada, mida riigikogu või valitsus peab tegema või mida ta ei või teha ühe või teise vastuse korral järelikult ei ja jah-vastuse kaal on ju tegelikult erinev. Abielu referendumile ei otsustata ainult selle üle, kes Eestis võivad edaspidi abielluda, vaid ka millisesse maailma hakkab eesti mõtteliselt kuuluma. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et jutt ei käi ainult abielust. Sellele järgneb terve ahel, mis puudutab abielu võrdsus, see puudutab ka samasooliste lapsendamise küsimusi, mis puudutab ka sündidega manipuleerimist hiljem. Täpselt nii. Kaks samasoolist ei saa iialgi ost. See on küsimus vanemlusest. See on küsimus psühholoogilisest survest, moraalist ja eetikast, mis tuleb kõik tegelikult riigis ära reguleerida. Pöörame pilgud välismaalasest olulisi sündmusi toimus kahtlemata ka piiri taga vahest kõige olulisemad koguni teisel pool ookeani. Nimelt valiti Ameerika Ühendriikides uus president Donald Trump peab oma koha loovutama ja tema asemele astub demokraat Joe Biden. Maria-Ann Rohemäe uuris, missuguse riigi trump oma mantlipärijale jätab. 2020. aasta presidendivalimisi jäädakse meenutama kui pandeemia valimisi. Tänavu on kogu maailm pidanud hakkama saama ühise hädaga, mistõttu on huvitav mõelda, et viimase nelja aasta jooksul on USA president Donald Trump üritanud igal viisil üleilmastumise vastu võidelda. USA president Donald Trump. Tulevik ei kuulu üleilmastumise toetajatele, vaid patriootidele. Tulevik kuulub suveräänsete-le ja iseseisvatele riikidele. Trump on lahkunud mitmest rahvusvahelisest organisatsioonist ja leppest näiteks tõmbast USA välja Pariisi kliimaleppest, soovides taaselustada riigi nafta, söe ja maagaasisektori. Ja ma ei ohverda kümneid miljoneid töökohti ja tuhandeid ettevõtteid Pariisi kliimaleppe pärast. See oli väga ebaõiglane. Meil on puhtaim, õhk ja vesi ja parimat süsinikdioksiidi heite näitajad, mida oleme aastaid näinud, räägib Economist poliitikatoimetaja tühiska luul. Valitsus on eemaldanud nii söekaevanduste, aga ka metaani, juhtmete ja looduskaitsega seotud regulatsioone. Mõnede andmete järgi võib see aja jooksul kasvatada süsinikdioksiidi emissiooni aastas kolme protsendi võrra, mis on märkimisväärne ajal, kui soovitakse, et USA läheks teises suunas eriti seetõttu, et teised riigid tunneksid kohustus samuti selles suunas liikuda. Mainimata ei saa jätta ka kaubandussõda Hiinaga, mille tulemusel kolme kordistasid tariifid kahe riigi vahel liikuvatele kaupadele. Jaanuaris sõlmitud esimese faasi kaubandusleppe järgi pidid hiinlased ostma rohkem USA toidu- ja põllumajandustooteid kuid nende lubaduste täitmisega on olnud probleeme. Lisaks ei ole ameeriklased kõiki tariife tühistanud, räägib Economist kaubandustoimetaja su majja. Kenz. Login ühe klubi räägin, ma arvan, et edaspidi on neid väga keeruline täielikult tühistada. USA ja Hiina suhted on muutunud ja viisil, mida on raske tagasi pöörata, vähemalt mitte poliitiliselt, räägib Hiina ekspert Frank Levin. Ma arvan, et põhiprobleemid jäävad samaks nagu rahulolematus kaubandusküsimustes, millele trump on seni keskendunud. Ma arvan, et on ka geopoliitilisi probleeme nagu Lõuna-Hiina meri ja Taiwan, mis liiguvad tähelepanu keskmesse. Koroonaviirus muutis kahe riigi vahelised suhted veelgi pingelisemaks. Seda enam, et enne viiruse leviku algust oli Trumpil väga suur võimalus ka seekordsed presidendivalimised võita. 2019. aastal oli töötuse määr viimase 50 aasta madalaim. Aktsiaturud tõusid ja palgakasv oli kiirem. Majanduse seis oli suurepärane, täpselt nii, nagu ta ametisse astumise eel lubas. Veel kord USA president Donald Trump ajal. Küll ma olen äritehingutes teeninud miljardeid dollareid, nüüd kavatsen teha meie riigi uuesti rikkaks. Trump kärpis juba esimesel ametiaastal makse, mis aitas kaasa riigi SKT eeldatust kiiremale kasvule. Samal ajal tähendas see aga suuremat eelarve defitsiiti. Ajal kui koroonaviirusest tingitud piirangud hakkasid majandust räsimata. Nii valitsus kui ka föderaalreserv on üritanud erinevate turgutus meetmetega rängemaid kriisi ära hoida. Trumpi administratsiooni üks olulisem välispoliitiline saavutus oli Lähis-Ida rahuleppe, mille järgi kavatsevad Araabia ühendemiraadid Bahrein Iisraeliga suhteid parandada veel kord. USA president Donald Trump. Pärast aastakümneid kestnud lõhenemist ja konflikte on käes Lähis-Ida koidik. Leppe allkirjastanud riikide peamine mure piirkonnas on Iraan. Vaatamata sellele, et valitud president Joe Biden on lubanud Iraani tuumaleppega uuesti liituda ei usu analüütikud, et tema juhtimisel USA Lähis-Ida poliitika palju muutuks räägib Wilsoni keskuse analüütik Lissa kulma. Sörtsumi the front hoon and the front-endi 90. Kindlasti võib oodata teistsugust toonia suhtlust. Ma arvan, et inimesed, kes on piirkonnas eelkõige seotud inimõiguste ja demokraatia edendamisega, ootavad, et need teemad muutuksid taas USA jaoks oluliseks. Eurooplased loomulikult loodavad, et Bideni ajal taastuvad liitlassuhted, kuid analüütikud hoiatavad, et maailm ei ole enam sama kui neli aastat tagasi. Paljud protsessid, mis said trumpi ajal hoo sisse, jätkuvad sealhulgas USA sõjalise tähelepanu liikumine Aasiasse. Biden on lubanud esimesel ametipäeval küll tagasi astuda Pariisi kliimaleppes kuid on selge, et esimestel kuudel keskendub ta peamiselt koroonaviirusevastasele võitlusele ja välispoliitilised küsimused jäävad välisminister Anthony blincanile. Euroopa Liidult tuli tänavu lisaks koroonaviirusele rinda pista veel järgmise seitsme aasta eelarve ja Liidust lahkuvate brittidega. Kevadel paistis, et Euroopa ühtsus on kildudeks löödud, kuid aasta jooksul suutsid liikmesriigid need killud uuesti kokku korjata, leiab meie Brüsseli korrespondent Joosep Värk. Kui Ursula von der Laieni juhitud Euroopa Komisjon veidi üle aasta tagasi ametisse astus, siis eeldasid ilmselt mitmed eurovolinikud, et esimene tööaasta saab olema kõige keerulisem, ent sellist ei kujutanud ette mitte keegi. Aasta algas ju tegelikult töiselt, sest 31. jaanuaril leidis lõpuks aset Brexit, Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, kuid jäi veel selle aasta lõpuni nii-öelda orbiidile. Uue kaubandusleppe sõlmimiseni jätkusid Suurbritannia ja Euroopa liidu vahel senised kokkulepped. Ja kuigi Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Ühendkuningriigi kolleeg David Frost alustasid läbirääkimisi juba aasta alguses siis ei tõotanud need tulla lihtsad ega lühikesed aeg seda ka tõestas. Kõige esimene tähtaega leppe sõlmimiseks oli brittide poolt seatud 15. oktoober, millest sõideti üle suurema kärata vaata nagu ka Euroopa liidu poolt seatud oktoobri lõpust. Sealt edasi jäi ajakirjanikele analüütikutel üle vaid spekuleerida, kas lepe tuleb või mitte. Ning kui tuleb, siis millal on viimane tähtaeg. Selleks tähtajaks sai tõesti kõige viimane hetk ehk jõululaupäev ning üsna pea keeravad uue lehekülje oma ajaloos nii Suurbritannia kui Euroopa liit ning ka seesama Michel Barnier, kes neli aastat meid väsimatult esindanud on. Euroopa ajalukku kirjutas ta oma nime igatahes kuldsete tähtedega. Nii üllatav kui see ka pole, siis tuli Euroopa liidul sel aastal seistes silmitsi veel suurema kriisiga, kui oli seda Brexit. Loomulikult oli selleks pandeemia, mis Euroopa Liidu neli põhivabadust proovile pani. Märtsis sulgusid üksteise järel riikide piirid ning hetkega olime justkui ajas mitukümmend aastat tagasi läinud Euroopa Liidu institutsioonide esmast reageerimist pandeemiale tugevalt kritiseeritud. Samas ei antud neile võimalustki, sest kui riigid otsustasid reeglitele vilistades lennuühendused pikemaks ajaks peatada siis oli see selge märk, et mõneks ajaks oleme tagasi killustatud Euroopas. Õnneks suudeti need killud suve peale kokku korjata ning sügisest on järk-järgult toimunud reeglite ühtlustamine, seda küll euroopalikult rahulikus tempos, mis arvestab kõigi huve, ent hädavajalik reisimine on taas võimalik ning kaubavedu toimib. Killustumise nõrkusest andis märku ka see, kui riigid soovisid hakata pidama läbirääkimisi vaktsiinide soetamiseks. Nad mõistsid üsna pea, et üksi tõmmatakse neil nahk üle kõrvade, seepärast ühineti vaktsiini soetamiseks ning anti Euroopa komisjonile mandaat enda esindamiseks, mis tänaseks ka Eestis juba reaalsete süstideni on jõudnud. Suure tõenäosusega jagub nende lepingute soetatud vaktsiinidest ka Euroopa naaberriikidele ent kahjuks pole võimalik neid riike lihtsa süstiga ravida autoritaarsuse ja agressiivsuse vastu. Aasta jooksul valmistasid Euroopa liidritele tugevasti peavalu nii arengud Valgevenes kui Türgi puurimised Vahemeres ning kuigi aasta lõpuks suudeti neis küsimustes ühele meelele jõuda, ei kao probleemid ja nende tekitajad lähiajal mitte kuskile. Seda enam on positiivne, et aasta lõpuks suutsid riigijuhid kokkuleppele jõuda nii Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarves kui taaskäivitamiskavas, mis Euroopa rohepöörde startereiks kujuneb. Sellele annab raamistikuga aasta lõpus vastu võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heite hulka aastaks 2030 55 protsendi võrra ning aastaks 2050 see täielikult kaotada. Seda lubadust võib võtta kui Euroopa vanust, et maailma nii-öelda liidriks jäämisel on vajalik edukas olla just kliimamuutuste vastases võitluses. Ilmselt loodetakse, et selle liidrite gruppi püüab taas kinni ka USA, et siis läänemaailm jälle ühtseks tervikuks ühendada. Pärast ligi viis aastat kestnud kaost usutaks siinselt mõlemal pool Atlandi ookeani. Et lääne inimesed väärivad koostöövõimelisi juhte. Eestist vaid mõnetunnise autosõidu kaugusel lõi kõikuma Euroopa viimane diktatuur, kui sajad tuhanded inimesed kogunesid meeleavaldusele Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenko režiimi vastu. Anton Aleksejev annab ülevaate. 16. detsembril anti europarlamendis üle Andrei Sahharovi auhind, seekord sai selle Valgevene demokraatlik opositsioon. Auhinna vastuvõtmiseks tuli Brüsselisse Valgevene opositsionäär ja endine presidendikandidaat Svetlana Tsihhanovskaja, kes pöördus Europarlamendi saadikute poole järgmiste sõnadega. Äss kirub. Me palume Euroopat ja kogu maailma toetada. Valgevered. Me kutsume Euroopat üles olla julgem oma otsustes ja toetada Valgevene rahvast praegu, mitte homme või kunagi tulevikus. Kuid Euroopale ja Läänele üldse ei ole eriti palju võimalusi, on Valgevene demokraatiat toetada. Majandussanktsioonid andsid valusa löögi Aleksandr Lukašenka režiimile aga Valgevene liidril onud, kelle poole abi järele pöörduda. See on Venemaa. Kui Vladimir Putin kohtus Aleksandr Lukashenkoga septembris, siis ta lubas oma valgevene kolleegide toetust poolteist miljardit dollarit. Õigemini enamik sellest summast läheb eelnevate võlgade restruktureerimise. Eks vastuseks lubas Aleksandr Lukašenko muuta Valgevene põhiseadust, nii et anda osa oma volitustest parlamendile ja valitsusele. Strateegiliselt on see Moskvale kasulik, sest jätab tõrtsa Valgevene eliidi ainuvalitseja positsioonist ilma. Valgevene oli Lukašenko jaoks nagu tema isiklik talu, kus tema oli ainus peremees. Põhiseaduse reform tähendab Lukašenko volitusi ja loob tingimusi. Intensiivse integratsiooni jaoks loodetakse Moskvas. See põhiseaduse reform ei ole veel isegi alanud, ei pane Vladimir Putinit muretsema sellest, rääkis ta detsembris oma traditsioonilisel pressikonverentsil. Lähtun sellest, et Valgevene rahvalt tuleb lasta lahendada kõik küsimused oma riigi sees. Tahaks ühte, et see toimuks ilma välise sekkumiseta. Me näeme praegu, õitsev sekkumine toimub, see on opositsiooni info, poliitiline rahaline toetus välismaale välismaalt, aga mitte kunagi ei tule mitte midagi seada. Mingis mõttes on Vladimir Putinil õigus välismaalt ehk läänest tulevat Moskvasse ja Minski peamiselt vaid sanktsioonid. Eriti solvav Aleksandr Lukaženko jaoks rahvusvahelise olümpiakomitee otsus keelata talle ja tema pojale Victorile külastada rahvusvahelises spordiüritusi. Aleksandr Lukašenko isu on suur spordifänn, tema lemmiksport on jäähoki. Viktor Lukašenko on Valgevene olümpiakomitee asepresident. Lukaženko vanem lubas juba kohtusse minna ja rahvusvahelise olümpiakomitee otsus edasi kaevata. Maailmas ei ole õiglust, kui sa viid läbi õiglas, poliitikad ei ole siin mitte kellelegi vaja. Sa oled vaenlane, milles ma olen süüdi, et ma kaitsen oma riiki, mille eest mind karistatakse. Tänasel päeval kontrollib Aleksandr Lukašenko ikka olukorda oma riigis. Kõik enam-vähem tuntumat opositsiooniliidrid on kas vangis või sundemigratsioonis, nii nagu ka Svetlana Tsihhanovskaja. Sel sügisel käis Eestis teine tuntud Valgevene opositsionäär Valeriitseb kaalu, kellel Valgevene võimud ei lubanud kandideerida presidendiks. Tema sõnul streigiliikumine, mida opositsioon lootis, suruti maha Lukašenko režiimi poolt. Poliitika järgi peavad kõik ettevõtted kuuluma riigile, et oleks võimalik koondada vähemalt 50 protsenti töötajatest. Kui vaja on inimeste palke, seal töötab, on umbes 400 dollarit ja see turvapadi, mis lubaks neile mitte töötada, on minimaalne. Täna on selge protestilaine ei ole enam nii võimas, nagu see oli augustis või septembris, kui tänavatele tulid kümned kui mitte sajad tuhanded protestijad. Lukašenko peamiseks probleemiks osutus mitte opositsioon, vaid majanduslik olukord, mida ei saa parandada Venemaa abita. Venemaa omakorda tajub Valgevenet oma ainuhuvide tsoonina ja kui selleks, et hoida minski oma huviorbiidis, tekib Moskvale vajadus vahetada Lukašenko välja mõne mugavama partneri vastu, siis seda moskva teebki peamine, et lääs ei sekkuks, sest praeguse Valgevene opositsiooniga saab Moskva niikuinii hakkama. Ka tänavune kultuuri aasta kannab koroonaviiruse pitserit teatrid, kontserdikohad, isegi näituse korraldajad said oma uksi avada ja siis need jälle kinni panna, mõnel pool koguni mitu korda, aga vähemalt eesti filmikunstil läks päris kenasti. Tõnu Karjatse lugu. Lõppeval aastal valmis 12 täispikka mängufilmi, 15 dokumentaalfilmi koos eesti lugudega neli lühimängufilmi ja üks täispikk animafilm ning koos tudengifilmidega ulatas aasta filmisaak ligi 40-ni. PÖFFi publikuauhind läks esimest korda kodumaisele filmile ja sealjuures jagamisele. Oscarile esitab Eesti isegi neli linatööd kolm lühifilmi ja Veiko Õunpuu viimased, kus räägitakse küll soome keeles, kuid Eesti on peatootja kaastootmine. Erarahastus muutuvad üha olulisemaks. Aasta lõpus riigikogus heakskiidu saanud otsus laiendab Eesti filmitegijate võimalusi osaleda Ta kaastootmises ka viie protsendilise osaluse. Kamaid kaastootmisnäitajaid oli näiteks Christopher Nolani Tenet, mis näitas Tallinna täitsa uue nurga alt. Sama tegi ka PÖFFil esilinastunud chinomoya ulme debüüt all. Jumalad, mille rahvusvaheline edulugu on veel ees. Väga edukas on mujal maailmas olnud Kolumbia Eesti ühistöö üht kaotust igavesti kandsin, mis pole Eestis veel linastunud. Eesti filme käis lõppeval aastal vaatamas 450000 vaatajat, mis oli omamoodi rekord arvestades seda, et kunagi varem pole kinod pidanud silmitsi seisma osalise sulgemisega ja vaatajaid hirmuga nakatuda koroonaviirusesse. Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp. 450000 vaatajat ühe aasta peale on ikka väga-väga hästi. Eeloleval aastal on Eesti filmi instituudil filmide tootmiseks kasutada seitse miljonit eurot, mis tagab, et kodumaise filmitase ei, langejärge on ootamas uued lood uutelt ja ka juba tuntud tegijatelt ning juba kevadel jõuab kinodesse mitu lõppeva aastanumbriga filmi lootuses, et viirus selleks ajaks järele annab ja vaktsiin aitab olukorda normaliseerida. Anna mulle vajub põhja. Koroonaaasta pani aga rohkem mõtlema sellele, kuidas levitada filme siis, kui kinno minna ei saa. Siinsed levi firmad seadsid üles oma voogedastusplatvorme, millega liitusid ka kodumaised filmitootjad. PÖFF toimus esimest korda ka digiplatvormil. Voogedastusplatvormidele mõtleb tõsisemalt ka Eesti filmi instituut. Kindlasti on meie eesmärk, et rohkem rahvusvahelisi linastusi toimuks ka suurematel platvormidel, et üks asi on see, kui sa oled neti kinos või Telias üleval, ERL-i jupid päris, aga teine on hoopis see, kui näiteks ikka Eesti filmi saab Amazon Braini, Netflixi YouTube'i, et me tegeleme nende uute kanalite leidmisel aeg lisaks festivalidele eesti film leviks ka voogedastusplatvormidel, et see on kindlasti meil üks selline järgmise aasta eesmärke. Tuleme nüüd saate lõpuks tagasi koroonakriisi juurde. Viiruse leviku pidurdamiseks kasutatud piirangud tekitasid vaidlusi kõikjal läänemaailmas. Õiguskantsler Ülle madise ütles Indrek Kiislerile, et Eesti on valinud piirangute kehtestamiseks mõistliku vaate, kuid vabadused ja õigused on väärtused, mille ülekordamine ei tee kunagi liiga. Küsimus sellest, et kuivõrd demokraatlik õigusriik on kaitstud, väärib kindlasti küsimiste väärika muretsemist, näiteks et inimeste massi jälitamine mobiiltelefonide abil jäi ära üksnes selle tõttu tehnoloogiafirmad polnud sellega nõus. Pärast teist maailmasõda pole kellelgi midagi taolist või näiteks peale kaebamis formulore, mida samuti Lääne-Euroopas on kasutatud, pole kellelgi midagi taolist pähegi tulnud. Nii et kindlasti, kui see kriis mööda saadetud, ma usun, et ta saab. Et siis tasub mõtiskleda, et kuidas need asjad nii läksid, et kas liiga pikk rahuaeg liiga pikk, demokraatliku õigusriigikogu vähemus on pannud nüüd arvama, et jõhkrutsemist ja võimu kuritarvitamist nüüd enam meil siin või igal juhul mitte meiega, et ei tule. Kardan, et selline ülbus on täiesti põhjendamatu. Väga suure avaliku halvakspanu osaliseks said need inimesed, kes kogunesid maskide vastu protestima Vabaduse väljakule. Et nii rasketes olukordades nagu pandeemia on tekkinud massi emotsioon, paljudel tahtmine olla õigel poolel, mõnedel tahtmine just selle tõttu, et nad väga nurka surutakse, iga hinna eest vastu olla. Et see tasakaalukas arutelu pandeemia ja teematõrjumiseks rakendatud meetmete asjus on muutunud sisuliselt võimatuks. Võik sunnitakse valima poolt ja seda on kurb näha, kuigi see on inimlik, Doris Lessing ja tema vanglad, milles me vabatahtlikult elame, millel olen nüüd ka selles kriisis mitu korda viidanud. Et eriti kohale, kus ta seletab, et seda on ajaloos ikka jälle ette tulnud, tuleb jälle praegu ka, et tekib pealtnäha üllas ja õilis massi emotsioon, kus enamus teab täpselt, kuidas asjad on ja nõuab, et kõik mõtlevad ja tunnevad samamoodi või kui ka ei mõtle, ei tunne samamoodi, siis ei tohi seda öelda. Ja Doris Lessing ka nendib, et selliste tugevate massi emotsioonide järel tihtipeale lähevad mõned aastad mööda. Ja korraga inimesed ise ka imestavad ja siis on natuke häbi. Aga minu ametis võib-olla kõige olulisem nurk, mille kaudu mina seda vaatama just see, et ka küsimuste esitamine piirangute õiguspärasuse kohta asetatud justkui põlu alla ja see on midagi, mida vabas ühiskonnas tegelikult. Ma väga loodan, et rahva enamus ei taha, mida peaks tahtma? Siin teine asi, mis mul meelde tuleb, turis lesingu on Salvador Dali vanaema lemmikvärss, mille olulisem osa kõlas niimoodi, et suur oli pidu härbeda väljal kõik läksid hoogu ja kurjust täis. Süüdati kloostrid, sest nii õige naisja minu ametist vaadates praegu tundub, et kloostrid, mida tahetakse põlema panna lihtsalt massi emotsiooni kütkes on seesama õigusriiklus, õigus ja kohustus küsida, kas inimeste elu ja tervise nimel, mis on vaieldamatult väga suur hüve seatud piirangud, pikad tegelikult täidavad seda eesmärki. Kui ei täida, siis ei ole neil piirangute lõigustest. Kokkuvõttes keeruline aasta oli, aga julgust annavad lood inimestest, kes püüavad raskustest üle olla. Keeruline oli ka Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi lastehooaeg. Lihula hooldekodu hiliskevadise koroonapuhangu tõttu jätkusid peale eriolukorda veel kohalikud piirangud ja võistkond sai oma hooaega alustada alles siis, kui teistel klubidel oli kuus seitse mängu. Juba mängitud jalgpalliklubi treener Jaanus ketrov rääkis Juhan Epnerile. Tänavu õppis ta paremini tundma nii iseennast, oma klubi, noori ja nende vanemaid. Me alustasime täiesti nagu noh, isegi mitte nullist, vaid miinusest ja see tähendas lastele meeletult suurt koormust, näiteks August oli vist selline kuu, kus meil oli nagu kuu jooksul vist üheksa mängu, seda oli väga-väga kihvt, nagu vaadata treenerina mulle, et me saime nagu suures plaanis hakkama. Hea näide on, kui me näiteks Eesti meistrivõistluste esimeses mängus juuli lõpus kaotasime suurelt Florale Tallinnas siis hooaja viimases mängus sedasama võistkonda Tallinnas võitsime. Kui ma nüüd näiteks sinna oma ees, siis mõtlen, et kui tuleb näiteks minna nagu kodumaa kaitsel on ja siis ma ei lähe kunagine kui kuskile kodukaitsega kaitseliidu poolehoid, ma võtaksin needsamad kutid ja läheksime Eesti vabariiki kaitsma. Niisugune saigi aastal 2020 tänase saate toimetaja Madis Hindre jaak, kogu raadiouudiste toimetus tänavad oma kuulajaid, soovime teile rahulikku aasta lõppu ja paremaid uudiseid uueks aastaks.