Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, kolmandast jaanuarist. Stuudios on Kai Vare. Mobiilsed kiiruskaamerad tabavad tõhusamalt kiiruseületajaid kui patrullid, aga patrullidele on suurem ennetav mõju. See, kui ta võtabki lasu ja äppist, näeb, et politsei korraks kiiruse alla juba see on ju ennetus. Koroonakriis on mõjutanud majandus nii, et Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on nüüd samal tasemel kui Hispaanias. Eesti positsioon on veidi tõusnud ja Hispaania siis väga tugevasti kukkunud. Suurbritannias on oodata piirangute karmistamist, sest haiglad on koroona patsiente täis. Eestis valitakse kõige populaarsem muinasjututegelane. Aga me oleme ju kõik tänapäeval digimaailmalummuses, seda enam tasuks võtta aeg maha ja võta aega lugudele. Käimiseks ilmateenistus lubab ööseks lund, külma on üks kuni seitse ida, siis hommikul kohati kuni 10 kraadi. Päeval sajab kohati lund ja lörtsi, saju tõenäosus on suurem, põhjarannikul on. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis miinus kaks kuni pluss kaks, Ida-Eestis miinus kaks kuni miinus viis kraadi. Politseistatistikast selgub, et kõige tõhusamalt tabavad Eesti teedel kiiruseületajaid mobiilsed kiiruskaamerad. Kiiruseületamisi tuvastati lõppenud aastal kokku ligi 240000. Margus Muld jätkab. Kokku on selliseid välgutavaid mobiilseid kiiruskaameraid Eestimaa teedel pildistamas kaheksa ja eelmisel aastal on automaatsed kiiruskaamerad oma piltidega kiiruseületajate taskust hoiatustrahvide näol riigieelarvesse raha teeninud üle nelja miljoni euro. Saaremaal on selliseid kaameraid üks ja aastaga on see välgutanud üle 3000 korra võrreldes politseipatrullide poolt tabatud kiiruseületajate, ka on erinevused märkimisväärsed. Matis Sikk, Kuressaare politseijaoskonna patrulltalituse juht. Masin tööjõu vastu inimene ei saa. Kui suur see vahe võib olla kordades kordades. Politseipatrullid teevad Saaremaal liiklusjärelevalvet väljakutsete vahel sel ajal ja kui kiiruseületajate tabamisprotsent on kaameraga võrreldes väiksem peavad nad oma tööd tiher seistest põhjendatuks. Sander armus Kureser politseijaoskonna patrullpolitseinik. Ei saa öelda, et see tühi töö on isegi, et me praegu ei peida enda bussi, meil on buss lageda peal, et väga suur osa sellest kiiruse mõõtmisest ongi ennetustöö, et see, kui ta võtabki lasu ja äpist, näeb, et politsei korraks kiiruse alla juba see on ju ennetus. Kaamera on halastamatu, siit ei saa eemaldada ei oma naise ega naabrimehe kiiruse ületavat fotot. Veel kord matissik kõik, mis kaamerasse tuleb ja kõik, mis on selle piiri ületanud, mis sealse järgi trahviks on määratud minema, seega läheb. Eelmisel aastal fikseeriti Eesti teedele ka kokku ligi 240000 kiiruseületust ja üle 195000 kiiruskaamerate piltide põhjal. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt. Koroonakriis on segi paisanud ka Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodangu näitajad. Eesti SKT inimese kohta on nüüd enam-vähem sama kui Hispaanias. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Koroonakriis lõi euroliidu liikmesriikide majanduskasvude vahele sügavad lõhed. Ühel pool on Hispaania, mille majanduse maht vähenes möödunud aasta kolmes esimeses kvartalis talis aastases võrdluses ligi 12 protsenti. Teisel pool on Iirimaa, kus majandus samal ajal hoopis kasvas kolm protsenti. Swedpanga peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et ka Eesti on võrreldes teiste riikidega hästi hakkama saanud ja meie majanduslangus on tegelikult olnud väike. Eesti positsioon on veidi tõusnud ja Hispaania siis väga tugevasti kukkunud, sisuliselt vähemalt sellise esialgse arvestuse järgi on need osakaalud Euroopa Liidu keskmise suhtes peaaegu võrdsustunud. Kas aga need muutused on püsivad, kas Eesti sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta jääbki Hispaania tasemele või olukorra normaliseeruda, langeme hispaanlastest jälle allapoole? Sellist muutust väga palju kaotada ei ole võimalik, siis peaksin lähiaastatel toimuma Hispaania puhul mingid väga suured muutused. Kas Lõuna-Euroopa kehvem hakkama saamine mõjutab ka euroliidu üldist toimimist? Tõepoolest, Lõuna-Euroopa riigid siin Itaalia eritega, Hispaania, Kreeka, Portugal ikkagi võrreldes põhjapoolsete riikidega on näidanud pikemas vaates oluliselt nõrgemaid tulemusi, nõrgemat tootlikkust. Nõrgemad majanduskasvustruktuurireform ei ole tehtud piisavalt paljudes riikides, see mõjutab kindlasti majanduse ühtset toimimist. Suurbritannias, eriti Londonis on haiglad koroona patsiente täis, inimesed hakkavad aga kriisist väsima. Joosep Värk on Londonis. Suurbritannia on viimastel nädalatel aina suuremates raskustes koroonaga kõige hullem seis valitseb Londonis, kus mitme haigla intensiivravipalateid täidavad pea ainult koroonapatsiendid. Mõned haiglad on ka juba loobunud uute patsientide vastuvõtmisest ning saatnud nad edasi sinna, kus veel ruumi on. Samuti mitmes haiglas hakatud plaanilist ravi katkestama, sest pole enam piisavalt personali kõikide patsientidega tegelemiseks. Samal ajal on endiselt näha inimesi, kes haiguse olemas olugi ei usu. Näiteks Londoni südalinnas asuvast Saint Thomase haigla ees hüüdis uusaastaööl rahvamass, et koroonaviirus on väljamõeldis. See kõik annab märku sellest, et lisaks meditsiinipersonalile on viirusega võitlemisest väsinud rahvas. Mitme ERR-iga vestelnud Londoni elaniku hinnangul ei suuda inimesed enam reegleid järgida. Näiteks mööda jõge jalutama tulnud Joe sõnul ei tea valitsus, mida ta teeb. Inimesed ei tee seda, mida nad peaksid tegema. Uus valitsus arvab, et nad teavad, mida nad teevad, aga tegelikult ei tea. Ma arvan, et meedikud annavad oma parima. Inimestel on sellest lihtsalt hing täis saanud. Pärast üheksat kuud siseruumides olemist on inimestel küllalt saanud ja nad on isehakanud otsuseid tegema, ütles Joe. Samal ajal leidis hour pritsi imetlema tulnud, et süüdi pole ainult valitsus. Ma olen näinud palju inimesi jalutamas ringi, ilma maskideta teiste inimeste läheduses. Ma arvan, et inimesed on selles olukorras sama palju süüdi kui valitsus. Suurbritannia on viimase kuu jooksul paistnud silma kiire tegutsemisega koroonaga vaktsiinide turule lubamisel. Tänaseks on nad heaks kiitnud nii Pfizeri bajontekki kui ka AstraZeneca ja Oxfordi vaktsiinid. Viimast vaktsiini hakataksegi juba uuest nädalast inimestele pakkuma. Loodetakse, et see kiirendab vaktsineerimisprotsessi tempot, sest viimase kolme nädala jooksul on suudetud siis teha vaid ligi pooleteisele protsendile elanikkonnast. Joosep Värk, London. Täna 101 aastat tagasi algas vabadussõja relvarahu, on kaitseminister Jüri Luik mälestas vaikuseminutiga vabadussõjas langenuid ja asetas Eesti rahva nimel pärja vabadussõja võidusamba jalamile. Ta rõhutas, et Eesti iseseisvust ei saavutatud kellegi armust, vaid 400 päeva kestnud ägeda vastupanu ja suurte ohvritega. Läänemaal koguneti hommikul vabadussõja kangelaste auks kõigi maakonnas asuvate vabadussõja mälestussammaste juures. Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres väli peab vabadussõja meenutamist tähtsaks. See, et me oleme täna vabad omaenda riigis ei ole iseenesest mõistetav. Vabaduse saavutamiseks on meie esiisad andnud oma elud. Me oleme noor riik ja väga oluline on teada ja mäletada seda, mis on selle hind. Ja selle väärtus läbi selliste sündmuste ja läbi nende ausammaste kanname edasi seda väärtusta, seda teadmist läbi oma põlvkondade. Esimest korda valitakse Eesti rahva lemmik muinasjututegelane, sellega loodetakse muinasjutud nutiseadmete ajastul taas au sisse tõsta. Jaanuarikuu jooksul saavad kõik esitada lasteekraani kodulehel oma kandidaadi jätkabreni Kundla. Lasteekraan korraldab koostöös Kiikla muinasjutukülaga konkursi, kuhu on oodatud eelkõige laste lemmikmuinasjututegelased, räägib Kiikla muinasjutuküla eestvedaja Rutt Linnart. Raamatu lugemise või jutu kuulamise harjumus nagu hakkab kuidagi unustusse jääma, et on muidugi palju peresid, kus ongi tavaks eriti muinasjutte lugeda, aga on ka selliseid tava, eks ju, et laps saab selle nutitelefoni kätte ja vaatab siis sealt, mida ta vaadata tahab. Kui me siin tegime jõulumemme mood, siis alustasimegi, et muinasjututund, mis meil oli kavandatud algselt 20 minutilise eks tuli tihti teha 10 minutit, sellepärast et lapsed ei tahtnud nii pikalt kuulata. Meid. Jutuvestja Meeli Õunapi arvates muinasjututegelaste valimine omamoodi vastuvoolu ujumine. Kuna me oleme ju kõik tänapäeval digimaailmalummuses, seda enam tasuks võtta aeg maha ja võta aega lugude rääkimiseks. Oma lemmik muinasjutu tegelastest tulid jutuvestjad esimestena meelde need, kelle sarnane ta ise tahtis lapsena olla. Mika need üldtuntud ja klassikalised muinasjutt Tuhkatriinu pöial-liisi lumivalgeke peategelaste näol on ju tegemist nagu tütarlapse ideaal võrkujuga, kes on töökas, lahke, sõbralik ja ilus ka veel pealekauba. Jaanuarikuus esitatud muinasjututegelaste seast tehakse valik veebruaris. Eesti rahva lemmik muinasjututegelane kuulutatakse välja märtsikuus kiitlas toimuval muinasjutupäeval Kiiklast raadiouudistele Rena Kundla. Ta siin räägib nüüd ilmast. Ööl vastu esmaspäeva tuleb valdavalt pilves ilm, kohati sajab lund, saju tõenäosus on suurem põhjarannikul. Puhub läänekaare tuul üks kuni seitse, saartel põhjakaare tuul viis kuni 10 meetrit sekundis. Külma on üks kuni seitse, Ida-Eestis hommikul kohati kuni 10 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, saju tõenäosus on suurem põhjarannikul. Puhub kirde- ja idatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus viis, rannikul null kraadi lähedal. Aitäh, te kuulsite Päevakaja.