Kirjandusteemadel istuti samuti rahvusvahelises seltskonnas sel nädalal. Nimelt lõppes Tallinnas rahvusvaheline eesti kirjanduse tõlkijate vahendajate seminar. Osavõtjaid oli Bulgaariast, Saksa Demokraatlikust Vabariigist, Tšehhoslovakkiast, Ungarist, Poolast, Kuubast ja Soomest. Kuue päeva jooksul kuulati ettekandeid eesti kirjandusest. Loodi huvitavaid kontakte, käidi nii Tallinna kui ka Tartu muuseumides, külastati Anton Hansen Tammsaare sünnikodu. Toome siinkohal mõned lühiintervjuud osavõtjatega. Aleksander Beer elab Saksa demokraatlikus vabariigis. Praegu töötab Aga korrespondendina Helsingis. Kuidas tekkis huvi eesti kirjanduse vastu? No esiteks, ma pean ütlema, et olen sündinud Tallinnas kadalinnas koolis käinud, siis ma muidugi koolis õppisin eesti keel ja see jäigi nii. Ja pärast sõda, mind huvitas väga, kuidas nüüd Nõukogude Eesti areneb, ma lugesin palju ajalehti. Kui töötasin kirjastuses, siis sain ka eesti kirjanduse teate. Pärast hakkasin lugema loomingu ja kirjastusel ettepanekuid teha, mida võiks tõlkida. Esimene raamat olid eesti muinasjutud, need ma kogusin, tegin valimikku ja trükkisin ka seal oli suur edu Saksa demokraadises Vabariigis nagu haigete lasteraamatutel. Siis tulivad muud ka materjali Johannes Semperi punased nelgid siis Juhan Smuuli, Muhu monoloogid ja ka teisi. Siis oli veel valimik eesti novelle, mis nüüd hiljuti ilmus. See oli väga pikka aega tööd, aastad läksid mööda ja nüüd see ilmus siiski, aga seal on ka minu tõlgetzeeessurs jõge, rabamännid on torgitud seal ja ma ei teagi, mis veel on. Te olete praegu Helsingis, kas eesti keel on teid aidanud ka kohaliku rahvaga suhelda ja soome keelt? Olete teenid selle seminari käigus ka saanud uusi andmeid eesti kirjanduse kohta ja nendest teostest, kuulnud, mida te paremini tundnud? See seminar andis mulle väga palju, sest tegi väga avaru ülevaade, mis eesti kirjandusest sündib ja ka tema juured. Nii et mul on kergem esitada ettepanekuid, mida võiks tõlkida näiteks nüüd on väga huvitav hiljem krossi uus raamat, vaikimise motiivid, selles teenede pannukueetsesse tõlgitakse. Kui tihti te olete Eestis käinud? Viimastel aastatel? 10 aasta eest olin käinud siin aga ajakirjanikuna ja nüüd olen esimest korda eesti kirjanduse tõlkijana. Tiiu põder on küll päris eestlanna, sündinud Võrumaal 10 aastat, aga juba on tema elukohaks Kuuba. Mis teid seminarile tõi? Mis mind just siia sellele seminar-nõupidamisele teid oli minu huvi Kuubas hispaania keele ja kirjanduse vastu ja seal ma siis astusin ülikooli ja nüüd lõpetasin ära selle eriala. Ja kuna siin Eestis hispaania keele tundjaid ei ole just eriti palju siis kutsuti mind ka sellele nõupidamisele. Kindlasti sal sellel seminaril, nagu ütleme jõudu juurde teha mõnda tõlketööd, kasvõi väikest jutustustki eesti keeles dishispaania keelde Need siis kuubalane saaks ka veidikene tundma õppida meie maailmavaadet, meie elukäsitlust. Olgugi muidugi, et hispaania keel ei ole minu emakeel, aga kuna kuubalased on ümberringi, kui mul mõni kahtlus tuleb või siis seal nende käest abi praegu hakkasin mina ja siis ta põlv, hakkasime koos tõlkima asuriini. See on üks hispaania kirjanik sajandi algusest ja hakkasime kahe kahasse tegema, et kuna ma Eestimaal ei ole juba viibinud nii kaua aega, siis minu eesti keel muidugi ei ole tugev ja ka samaaegselt on jälle mul tugev hispaania külg, aga aastal on väga hea kirjanduslik niisugune maitse ja kahekesi jah, töö läheb palju kiiremini, siis ei pea nagu sõnaraamatus nii palju otsima üldse ja et vaatame siis juba üks kolmandiku raamatust on meil ära tõlgitud. Nii et siis eestlasteni viia veidikene seda hispaaniat ja see hispaania, häälikumaailmavaadet ja. Ja nüüd Vladimir Matsuri Tšehhoslovakkiast. Tahtsin rääkida sellest, mida üldse eesti kirjandus võiks tšehhi lugejale tänapäeval anda. Mulle tundub, et ta võiks anda küllalt palju tavalise tšehhi jaoks. Eestis on eelkõige põhjamaa. Teatud määral see mõjutas ka seda, kuidas neid üksiktõlkeid tõlkeid eesti keelest vastavaid Neid, mis ilmusid näiteks veel enne teist maailmasõda Tundub, et käesoleval ajal on siiski olukord muutumas ja et ettekujutus eesti kirjandusest hakkab muutuma sisu rikkamaks, sügavamaks. Ja seda tänu siis 70.-te aastate tõlgetele oli kokku lugeda, et ligi 20 või isegi üle 20 Eesti kirjaniku on tšehhi keelde tõlgitud. Alustades Tammsaarest, Alver, Unt, Kaplinski, Sirge, Walton, Beekman, Rannamaa rannet, Paul-Eerik Rummo, Enn Vetemaa, Jaan Kross, Lilli Promet, Mats traat, Viivi Luik, Jüri Üdi, Paul Kuusberg. Kas mu loetelu on täielik? Probleem on muidugi selles, et mõned neist autoritest on ilmunud juba raamatu kujul, mõned aga ainult ajakirja artiklitele. Igal juhul on meil aga veel suured plaanid täpsemalt eesti kirjanduse suhtes. Keda te ise olete tõlkinud? Ja 10 eesti luuletaja antoloogia pealkirja all helin või kellade järvedes. Ühtlasi ilmusid ka kaks tõlget eesti draamakirjanduses, mida ma tegin? Aga siis on veel teada see, et te ei õpi eesti keelt mitte ülikoolis, vaid. Meie eraõpetajaks Prahas on Küllike Raiend, kes on pärit Tartust, sealt siis ka see nimi Külli kool. Ja nüüd, kui see seminar-nõupidamine on lõppenud mis te siis kokkuvõttes võib öelda nende kontaktide kohta, mis siin on saadud Olindad, õppida. Mulle tundub, et kogu minu viibimine Eestis see oli minu esimene külaskäik siia oli minu jaoks suur õppereis. Kohtusin selle tõsielu Eestiga, mitte ainult kirjandus Eestiga, mida ma varem tundsin paljude inimestega, kellega mu seni oli võimalus ainult kirjavahetust pidada. Nendega võisin siin isiklikult kohtuda, see oli minu jaoks väga tähtis. Teie esimesed kontaktid eesti kirjandusega tekkisid siis, kui oli tšehhi keeles tõlkijate kokkutulek Prahas. Kas niisugused kokkutulekud seminarid on teil regulaarsed? Ja see on tõepoolest regulaarne, igal aastal korraldatakse suvel niinimetatud suvekool, kus on siis tshehhi keeles telkides Slavistid koos seda korraldade Karli Ülikooli filoloogiateaduskond Prahas umbes 20 aastat töötab juba see kool. See arv muidugi kõigub Agani jämedas hinnangus kusagil 60 100 vahel iga kord gümnaaskunud. Ja praegu korraldatakse samalaadset suvekooliga Bratislavas. Ja siin on siis ulatus slovaki keeles tõlkimisele. Vladimir mat sureton siin saatmas Kirjanike Liidu esindaja Jaak Jõerüüt. Teiegi olete kaasa elanud nende päevade sündmustele, mis siis koduste poole pealt on öelda kokkuvõtteks. Mis puutub Vladimir Mathura eesti keele tundmise ja eesti kirjanduse tund, mis siis me Vestlesime temaga eesti kirjandusest, mitte autorit või teost vaid luuletuste tsitaatide fraaside kaupa nagu Vladimir natukese aja eest ütles, kui kasulik on neil oma silmaga näha inimesi, kellega nad ainult kirjavahetuses on või kelle raamatuid nad on lugenud? No on ju täiesti ettekujuteldav, kui kasulik on Eesti Kirjanike liidul või eesti kirjanikel. Ühesõnaga eesti kultuuriinimestel näha neid inimesi oma silmaga, kellest nad on siiani ainult teadnud, et need Eestimaad ja tema kultuuri laias ilmas tutvustavad.