Ahhaa mulle meenub, et keegi teist kas mitte vend ei ole kirjutanud isegi raamatut Ruhnu kohta, mehe vend kirjutas, tal on kaks raamatut kirjutanud ja üks on just Ruhnu elust, kuidas me elasime Ruhnus. Ja siis meil oli Ruhnu näitus Stockholmi linnas, milles oli kaks aastat tagasi ja Traigu mehe vennal on ka nii ehitus, niisugune mees ringi lehed ja siis tantsisime veel Stokordness kaarikkis Ruhnu tantsud ja siis jälle Ruhnu riides käia ja see suhtlastele teda huvitav paranenud, sellest vahet on, kui ta viimati vabal käsitja lakei siin mine v aasta. No siis te olete nagu valus jajaa. Jalutan ringi siin Tallinnas ja siis tuttavad tulevad siin, mul on sugulasi. Ei, aga kui pikk see vahe oli, kui nüüd te lahkusite Ruhnust, siis esimest korda jälle? Mina läksin Ruhnust, eranelikümmend kolm ja ma tulin tagasi 63 siis käisin Ruhnus, kui Ruhnu Kingo mängud olid, seal see oli 67, ah siis tuleb mitu korda siin alad ja, ja kassal tuli tuttavat Paikud olla alatega ja Ruhnus oli veda huvitav olla või oli väga palju muutunud? Natuke ikka mitu aastat läinud ja see on ju normaalmuutub. Inimesed elavad ju uus moodi, meil oli ikka vanad maju ning vana elu ja nüüd rohkem uued majad ja uus elu, sest elu läheb ikka edasi. Ja ega ta paigal ei saa ju niisamuti meil ka igal pool, kus on aga nüüd eestimaise iga kord, kui tulen, siis on palju rohkem autud ning Ehidakse suurid maja käsitlemist, Pärnus on seekord päikest võtma ja, ja vähe päikest. Nädal aega muidugi on kõik sugulased tuttavad ära nähtud ja, ja natuke tule, räägime ja siis jalutame linnas ja avada, need on kohvrite pakkimine ärasõiduks. Huvitav, mida nüüd külaline võib Eestimaalt kaasa võtta näiteks teiegi kui juhite ja teil on ilusad niisugused laudlinad ja viga ilusad nukud rahvariietes. Ja siis teil on vedajad, kilod, ahhaa, talihali elul Tallinna eks samal ajal tõievist ju punktist vaid ilu, rikkalik on samad, ei sahmad. Rootsi killud ei, ei, oli just niisamasugused, kui Eesti kilud. Maitse poolest maitse ei ole nii. Nii hea kui eesti kilud tehakse Valmes teistmoodi, mina ei tea, mis te peate SSS kilurohtu kaasavat. Jää ja laanil. Suur aitäh vestluse eest, head reisi ja taaskohtumist. Äide teile. Ja kõik, mis oli korralik, aga, Siiski küla üle kassa jõuluvõiva on savala. Oma muljeid, tähelepanekuid külaskäigud sünnimaale jagas teiega Eva Stevenson Rootsist. Järgmine vestluskaaslane on pärit ookeani tagant Ameerika Ühendriikidest Connecticuti osariigist. Johannes ligi teed läksid sünnimaga lahku juba õige varakult. Mina olen sündinud 1894 ja siis ma läksin 13. aastalt Tallinnast Leningradi ja siis tal Peterburi meremehele läksin välja. Ja jõudsin lõpuks tulevaks Ameerik, kas jäite mereametile truuks siis kogu eluajaks? Ma olen ameti poolest lukusepp või masinas, kuidas kutsutakse ja siis jään maale tööle. Ja olin sel ajal maal, töövabrikutes ja töökodades. Aga mis olid need asjaolud, mis teid siis nii noore poisina viisid jäädavalt eemale? Sünnimaast uudishimu? Vaata maailm, just mina tahtsin minna merekooli. Tahtsin praktikat saada ja tahtsin maailma näha, mõtlesin tagasi tulla ja Eesti. Ja siis jääda iesti, aga ajad määrased, teise kursi. Läksin Ameerika Jenson, abiellusin ja kasvatasin pere üles ja. Jah, nii see elu edasi läheb, aga aasta 10. läinud ja lõpuks ikka on see kodumaareis ettevõtet. Ma olen kaua aega ta seda soovinud siia tulla, aga üks ja teine takistus aina oli ees seal. Ja, ja siis nüüd ma tegin, vihastasin välja, ütlen, lähen enne, kui kui suren, panerbin oma omad jalad kodumaa pinnale. Ja siin ma nüüd olen siis. Aga huvi Eestimaa oma sünniavast on aastakümnete jooksul kindlasti kogu aeg olnud. Huvi ja eesti keel on palli muutunudki, sel ajal pean teist korda, mõtle, mis see sõna tähendab. Aga teile tuleb teha komplimente, sest teie eesti keel on veel väga hästi säilinud, kui arvestada seda, et te ei ole ju Eestimaal nii pikka aega olnud, seal on teda seal, seal seal on, meil on palju eestlasi nüüd tulnud ja, ja. Teie abikaasa oli eestlane, abikaasa oli soomlane, mina räägin soome keelt ka väga heasti. Nii et soomlane juba Beta, soomlane säradi. Vaata, mina olen täis soomlane, vaia lehmalt ja teie kodune keel jäi siis kodulady. Keel oli soome keel. Teil siin laual vaatan Villem Grossi vaikimise motiivid, nii et kasvatada vaba aega aktiivselt ära eesti keeles lugeda. Mõne lehekülje sinna, kas tundub raske? Tundub küll palju uusi sõnu, mis mina ei tea, võib-olla peaks sõnaraamatu võtma, sest eesti keel on nii palju muutunud, siin selle aja sees uuendani palju leian. Palju soome keelegi sõnu on siin näituseks naudime ja tillasi baasidesse. Palju lilli, nii et teie külaskäik sünnimaale sattusid väga suvisel ajal, kus tõesti? Hiljem veel palju ja lillesiia. Minu, minu vennanaine tõi need lilled siia ja tolle lilledega oli ta laeva sadamas mind vastu võtmas. Ja oli neil väga rõõmus mind näha. Keda ma esimest korda, kuidas me, keda ma kunagi enne ei ole näinud esimest korda neid näen siis, eks, seni oli kirjutatud, vahetatud pilt aga nüüd oli see otsene kontakti nägemus. Ta tundis mind ära, aga mina küll ei oleksid teda ära tundma, mitte ütleme mina olen palju tema, tema mehe, minu venna Oskari nägu ja lima, mõtlesin korrutada kuidas tema tunnen, kui me ei ole kunagi teineteist näinud, aga siis läks nii kergesti ära. Aga milline see tunne nüüd õieti oli, kui te vastaste laevalt maha astusite nüüd Eestimaa pinnale nii kauaigatsetud maapinnale? Oo ei pane ikka pea ümber käima. Korraga, kui on nii suur, et mootorit siin ja ma alguses ei teadnud, kust otsast peale hakata koega. Siis mul on siin olnud palju abi minu, minu sugulaste poolest ja kes on meil ümberringi näidanud palju siin jah. Ja olen neid ekskursioonide peal käinud Kadriorus, eile õhtul käisin siin ja ma olen rõõmus, et ma läksin, käisin siin mustamäel, see on tore ehitus, seal jää, käisime vaatamas ja, ja see on väga tore on ja ja võib-olla, kui kõik kenasti läheb, siis uuesti, et olen siin, 1980. aastal. Kas siis, kui Boydio Pisaraid ma. Ka abielupaar köslerite praeguseks elukohaks on Ameerika ühendriigid, Nelid ja kui eris köslerid jätsid sünnimaaga hüvasti kahekümnendatel aastatel, kui Eesti elasile majandusliku kriisi ja kõigile ei jätkunud tööd. Tööotsingul satutegi raja taha ja jäädi peatuma New Yorki. Seal kaks noort inimeste nendest leidsidki. Milline tunne teid valdas köie üle nii pika aja, jälle astusite Eestimaapinnale? Ei oska ette kujutadagi seda tunne, et seal oli üks iseäralik tunne. Ja siis ma maandusin, siis ma nägin, et kõik asjad on nii palju muutunud, et ma ei tundnud linna äragi. Ja neil nii palju muutunud. Nojah, eks sõda oli, sõda, tegi oma töölinn, on uuesti üles ehitatud Amistel programmis huvitavat on seni olnud. Meie oleme käinud, Ragnar s Me oleme käinud, täna käisime siin laulupidu filmi vaatamas, lugu ajas ja siis me oleme Toompea Toompeal, käisime Toompeal, jalutasime ringi, käisime, vaatasime kõik need vanad ehitust ja asjad ja siis jalutasime tagasi hotelli, mis siin vahepeal olime, nägime neid ka. Käisime taandama sugulaste juures. Venna juures käisin ka ja, ja eks sugulaste nägemine, eks ole kah väga suur rõõm. See oli täitsa suurem ja, ja oleme palju muutnud, nemad vaevalt tundsin, et meedia me vaevalt tundsime neid. Venna perega on vahepeal kasvanud, neil pole näinud Novend, temal ei ole peredel olenevalt abikaasa olemas, aga siis selle 50 aasta jooksul eluaeg päris kohe ja me näinud. Aga mis nüüd Tallinnas ja nüüd ikka Eestimaal ringi liikudes, mis nii kõige rohkem meil on, on köitud, mis nagu meeldinud, silma torganud. Mulle meeldib see, et Tallinna linn on palju ilusam ja tammega puhas linn. Ma ei tea, ma ei tunne justkui linna ära ja ma tunnen, et ma olen võõras siin linnas nurga ümberringi, kõik räägivad eesti keelt, see annaga, selle koduse tunde ja muidugi osad ja muidugi isegi siin hotellil sämpanis räägivad eesti keelt, singliks on tulnud teistest kohtadest, senist, tema tulevad siia. Aga teie oma koduse keele olete ikka säilitanud eesti keele, sest eesti keel on tõesti väga kena, emakeel ei unune kunagi ära, teised keeled ununevad ära metsa läbitud vahepeal emakeel ei unune kunagi. Kas sugulased saadatele, kirjandust, kasvate lugeda eesti keelt ja vahetevahel ja ja meil on tuttavad Ameerikas käed kokku saame, räägime eesti keelde omavahel. Põhjaga noorem generatsioon, seal abiellutakse välismaalastega, seal juba assimileeriv imis protsessid, nii et seal ta muidugi parata, raamatut hävinud ja, ja see on ainus linn ja Tartu, lähme nüüd oma Miku selle tuuriga ja siis vaata, ma ei ole kunagi Tartus käinud ka ennem, nii et mul Uusan näha, jah, eksareis hakkabki siis ka sellega lõpule jõudma. Milliste muljetega ta Eestimaalt lahkuda? Ma ei tea praegu otse ütelda, mul jääb jää mulle ja mul on hea meel, et ma olen näinud siin just sellel põhjusel ma tulin ja nii et jääb mulje. Ja palju ehitusõige, palju ehitus on siin? Meie järgmine vestluskaaslane on sündinud Kanadas ja seal käib ta praegu ka kõrgkoolis. Möödunud suvel võttis helbe hõbe, et kolmekuise õppepraktika reisil ookeani taha Soome ja selle aja sees käis teraga oma vanemate sünnimaal Eestis. Eestimaast oli tal seni ettekujutus ainult kirjanduse ning vanemate jutustuste piltide järgi. Ettekujutus ja tegelikkus. Millise mulje helbe hõbele vanematesse nima jättis? Mina ei saanud ette, kui ta väga palju sellepärast köik rääkisid, erinevad juttu, enne kui ma tulin Soome, mul oli teine mulje, kui minu vanaema vend tuli Kanadasse. Tema rääkis mulle, et siin Kanadas on nii hea olla, aga mulle ei meeldi nii palju, see ei ole minu kodu ja ma ei saanud temast aru. Sellepärast dialoog, kuidas ta elab ja mis siin on, ja siis, kui ma käisin tema kodus, siis ma sain aru, et see on väga kena ja tal on hea meel olla siin keek. Kodu. Tule kodumaa tunne. Aga kas teil tekkis ka natukene kodust tunnetatav maal, kus räägitakse eesti keelt, kus seal sündinud? Aa, ja seda ma olen tahtnud nii palju teha, tulla siia, sellepärast ma olen nii palju eesti kultuurist ja ja see oli nii kena tollase Joala sugulastega ja rääkida nendega ja näha, mis need teevad. Kuidas nendel meeldib elada siin ja ma ütleksin küll kodune keel on eesti keeles on olnud ja seal mu minu esimene keel, aga kust eesti keelt veel seal kaugel Kanadas kasutada saad sõpradega ja sugulastega? Seal on nii palju eestlaseid Torontos, et mul on eesti arst, mul on Eesti hambaarst, ma käisin rahvatantsus ja veeemmlemas ja kelkaalid eestlastega ja kõik rääkisid ühest keelt ja lootide eesti keeles ja loen. Kas kodumaalt tuleb kirjandust, mida lugeda Antaldiv kirja? Mõnel siingi on surra Moldovat talge ja, ja meil tõesti läbi lugeda, mis täna küll kaasa on antud. Ja vaata kava. Ja, ja nüüd te olete mõnda aega siin vahepeal olnud Soomes ja kindlasti ekse eesti keeltki aitas teil nagu kiiremini sisse elada soome ellu. Olla Soomes ja töö seal ka, kui ma oskaks eesti keelt, miks kõrval istuma protiseerimusliku w Soome nii kaugele maha sellepärast et me ütleme, soomlane on nagu sugulane meile ja nende elu ja nende iseloom on nii sarnane, et tulla Soome oleks mul nii hea meel, sellepärast et ma saaks olla rohkem koduma lähele kultuuriköögile. Ja kui tulla nüüd nende Eestimaa puljate juurde tagasi, mis teil nüüd siin kõige rohkem meeldis, millised kõige Toledo Apulierit kaasavit, mis teile kõige rohkem südant soetasin, see, kui ma käisin selle kontserdi täna Rocca al Mare vabamuuseumi ja tantsisin polkat. Ja kuna te ütlesite, oli see rahvatants ja siis muidugi loomulikult pidi see meeldima. Ja mul meelde saam köige rohkem olla sugulastega ja nendega kaasa olla. Ja käisime lauluväljakul, käisime autoga seal mustamäel ja Esme kontropordna. Proppilt tulite, korvpallipilt on paremini selgitada ka midagi. On jäänud mulje, et kuidas me võiksime siis kokkuvõttes, kas tasuks üle lahe külje? Aa tasub, ma tahan jälle tulla, aga pikema tõlla külla tuli meelde, et Eesti mõne uue sõbra juurde saab. Väidelda mida tähendab teie jaoks Eestimaa Eestimaa see maa, kus minu ema isa sündisid ja elasid noore elu. Ja sellepärast, et mina olen kasvanud ülese eesti perekonnas. Mina ütlen, et ma olen eestlane, aga Kanadas inimesed ütlevad, sa oled kanadalane, sellepärast on kodakondsus ja rahvus on sama. Minija ema Elsa on, ütled mulle kogu minu elu, et ma olen eestlane. L1 intervjuu rajadega sündinud noorega. Meie viimaseks külaliseks on noor Austraaliast, kõnetasime teda südasuvel Tallinna botaanikaaias ja seepärast jutulilledest eelkõige tulebki. Me saime mõned väiksed jälle kullerkupu, need seemned ja, ja need me viime tagasi ja me loodame, et kui ma õieti teeme nendega, siis me saame nendest midagi kasvama. Ja ma saan aru, et te peategi koduks praegu Austraaliat olete vanematuseni emal ja, ja vanemate sünnimaale olen praegu, kust siis nii sorav eesti keel, vanemate käest ikka emakeel, eks ole, ema õpetab sedasi, see jääb seal ikke alati emakeeleks, on ta rääkinud kullernuppudest ka? Jah, on natukene rääkinud, palju rääkinud Piritas, sest ta elas Piritasin edasi, nii et see oli seal. Ma käin nüüd oma ema, ema kodumaa on, eks ole, ma käin tema temal Ta sammude järel õppinud siin kõik, mis, millest ma olen kuulnud, mida me ei tea, nüüd vaatan ja vaata seal siin siin, tema elas siin, tema õppis siin, tema tegi niiviisi ja see on väga hingeline, väga-väga hingeline on seda näha ja näha ja kuulda inimesi, kes, kes räägivad ka emakeelt siin kogu aeg igal pool tänaval on, on minu emakeel. Mitte ainult mõnikord, kui me näeme Austraalias eestlasi, tunneme ära, et on eestlane, ta naine, tal on selg sellas selgroo rinna peale, et siis siis lähme juurde, et kas ta räägib eesti keelt ja mina olen ka eestlane. Näete, näete, kui, kui, kui tähtis on see mulle tulla tagasi mu ema kodumaale.