Head kuulajad, nii nagu igal aastal jõuluaeg, toob lauljanna Annely Peebo Eestisse kontserte andma muidu siis, nagu me teame Viinis elava ja töötava metsosopran Annely Peebo, nii ka tänavu aasta, nii et tore, et te võtsite vastu Anneli kutse tulla meie saatesse ja pühendada tunnike Vikkerraadiokuulajale, aitäh. Mina tänan kutsumast. No oli see alles avastamis nüüd numbrit vahetab, kuidas teie kontserdi- ja ooperielule mõjus? No ma oleks peaaegu öelnud, et kontserdinumber oleks olnud null kui mitte viimased kolm kontserti siin Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Kui neli oleks toimunud, siis oleks see number olnud null. Et see kõlab täpselt nii, nagu ta kõlab. Et siin ei ole midagi ilusaks rääkida ja neid kontserte oli aga väga palju seoses 250. Beethoveni juubeli puhul ja, ja, ja kõik need tuurib küll Koreas ja Jaapanis koos Paavo Järviga ja Euroopa tuurid mitte ainult Beethoveni üheksandat, vaid ka Beethoveni missa Solemmist oli, oli plaanitud palju laulda. Siis mul oli oktoobris veel tore projekt esimest korda Christian Isolde Prangeenega. Seda oleks saanud tsiteerida ja septembris oleks seal on toredad kontserdid Moskvas ja nii edasi ja nii edasi, et kui ma nüüd iga kuu tagasi mõtlen, on see päris niisugune ilus kontserdi aasta praegu niimoodi mööda läinud, et kõik kõik, kes siia taha, sest meie elul ei ole ju nii, et me lükkame need kindlasti kõik edasi või teeme tööd ja võtame need asjad kiirelt järgi. Läinud projektid jäävad seinaga läinud projektideks, et selles mõttes on natuke natuke päris palju tulistama. Kurb. Aga see aasta ei läinud siiski nulliga lõpuni, see tähendab need kolm kontserti siin Eestis kuus viivoxi ansambliga Viinist, need on endiselt poistekoori poisid. Need kontserdid olid imelised ja ma arvan, see laval olemine oli ka seekord natuke teistsugune. Ja lihtsalt publik seisis püsti, nõudis meilt veel ja veel, et see oli nagu hästi tore. Kuidas on laval esineda, kui publik on maskides mida see interpreidele tähendab? Seda loomulikult kõnetasin ka väga vähesed inimesed, kes olid ilma maskita, siis ma palusin neil nagu rohkem rohkem naeratada kui kunagi varem, et midagigi sealt tagasi tuleb. See on muidugi nii nagu inimene kujutab ette onlainis, et sa vaatad ikkagi siukest üsna tühja pilti, sest ainult silmades seda energiat, et ei taju ja ja naeratus on ikkagi see, mis võlub, Põlub vastastikku. Aga inimesed näitasid seda aplausiga, näitasid jalgu trumpides, tõusid püsti selles mõttes, et me leidsime ikkagi lahendused, kuidas teineteist toetada saame. Aga see pilt on kurb ja ma mäletan, see oli 90.-te aastatel, kui ma käisin esimest korda Aasias nii-öelda oma oma soolo kontserte laulmas, siis siis välja müüdud saal täpselt nagu arvutipilt, kõik nad istusid niimoodi sirge seljaga, käed umbes põlvede peal, kõigil olid tumedad juuksed, pilusilmsed, et kõik olid niimoodi tumedalt riietatud, et see arvud, pilt, see korrektsus oli nii ehmatav, sest meil on ikkagi igaüks oma isikupäraga, kes istub vasakul, kes paremal, kellel põlv üle, kes, kes halvastuses heas tujus. Ja tihti on lihtsalt põnev jälgida publikut, kui Sa näed, et vanahärra selle pärast kaasa võetud, sest memme ütles, et sa pead tulema muga kaasa, siis ta istub seal kõrval niimoodi tossuse mossis ja väga see klassikaline teema teda ei huvita. Ja siis, kui sa võtad ta niimoodi sihikule ja siis kõnetad teda läbi läbi muusika ja naeratad talle või pilgutad silma, siis sa näed, et seal läheks sirgemaks. Põsk läheb punasemaks ehk et see sünergia, mis hakkab nagu lava inimese ja publiku vahel tööle, on nagunii eriline. Aga, aga vaatame, mis tulevik toob, kas need maskid jäävad meil pikemaks ajaks ette? Ma mõtlen kontsertsaalides või mitte, aga isegi, kui nad ette jääma peavad, siis see oleks nagu tore, et inimesed julgeksid kontsertidel käia, sest et see on üks suurimaid teraapiaid, mida me praegu teha saame mitte ainult mitte ainult kontserdil käimine, üldile, muusika, muusikaelamus ja suhtlemine teiste inimestega, te teate ise, kui keeruline see praegu on olnud ja kui paljud inimesed on ikkagi psüühiliselt haigeks jäänud, taustas kõik psühhiaatriahaiglad on ikkagi nii täidetud, et sinna sinna ei ole võimalik isegi ühtegi haiget inimest juurde viia. Et see üksildus Eestis ei ole seda võib-olla nii kaua tuntud, aga see üksildus on praegu ikkagi massipsühhoosi saanud ja inimesed väga kardavad oma eksistentsi pärast ja, ja paljude muude asjade tõttu ka. Ja ma pühendasin eile üleeile ühe lauluga kõikidele emmedele daatidele, kes on nüüd palju olnud jõulude aeg üksi, sest lapselapsed ja lapsed ei tohi tulla või kardavad tulla, et see kõik. Ja see kõik mängib nagu niisugust rolli, isegi kui sa püüad olla positiivne, isegi kui sa püüad püüad olla see jõud nii-öelda siis siis kuskilt ikkagi kuskilt ikkagi murrab see ennast ka, sest sest see see On see energia lihtsalt, ma olen energia, energiainimene ei, ei, ei voola sellisena ja, ja kui te ütlete, et kõik kõlab praegu hästi negatiivselt, sest see aasta ei olnud ainult mitte negatiivne, sellest aastast on ka väga palju õpitud ja ja sellest aastast on ka aru saadud, et see aja maha võtmine toob omad väärtused ja, ja omad prioriteedid, et selles mõttes, et iga igal asjal on ka oma plusspool. Et kindlasti on seda öelnud paljud dirigendid, kes on ainult ainult teel, et, et see aasta on tulnud nagu väga palju niisugust süvenemist ja uut repertuaari ja ja, ja ka mõnel inimesel on isiklik elupaika läinud, et selles mõttes, et väga-väga eriline aasta, aga minul oli õnne õnneks Viinis september oktoober ikkagi laval laulda Carmenit ja võluflööti, nii et, et need esimesed kuud, mis kus hooaeg algas, ühesõnaga septembrini oktoober olid mul väga tihedad, kui, kui seal ei oleks parasjagu neid lugusid mängitud, siis oleks olnud kurb, sest kolmandast novembrist läks meil kinni on ta kinni kuni 18. jaanuarini. Et siis on, on näha, kas pikendatakse või või mitte. Aga järgneva aasta on praegu ka põneva aasta, sealt on tulemas Wagneri projekt ja mul on, mul on Tokios maikuus toredat vaagna oblikaalad koos saimanoniliga. Uus Ma üks esitenoreid, kes tegelikult on maailmast täna Jonas Kaufmann kõrval üks niisuguseid nõutumaid ja on samamoodi Beethoveni üheksas tulemas, mida püütakse nüüd, eks ole, järgi teha. Paari kontserdiga. Jaa, jaa. Tsigoine, paroon, mustlasparun ja, ja siis meistrilauljad ja igasugused toredad projektid, et vaatame, kas need siis saavad teoks. Katsume sellele 2020.-le aastale Euroopa ooperimajades mingi kas kokkuvõtte teha või kuulajale anda pildi sellest, et mis siis õieti toimus, kas kevadest saati olid uksed lukus ja siis hooaja alguses, septembris-oktoobris, paar kuud oli lahti ja siis olid jälle kõikuks. Kus kui rääkida Euroopa raames, siis on see nagu põnev fakt, et minu üks väga hea sõber, üks baritoni sõber jõudis mulle öelda sügisel, et ta tegi selle aasta jooksul 2025 ooperiprojekti. See tähendab, tas sattus olema nendes riikides, kus parasjagu elu toimis. Et teha viis ooperiprojekti nii-öelda kolmveerand aasta jooksul on, on suur saavutus tali Itaalias täpselt siis kui Itaaliast lahti ta oli Austrias, siis kui oli, austas lahti, ta oli taaniskoli taani lahti, ühesõnaga tegelikult oli ju võimalik võimalik. Ja ma tean, et ka minu sõbrannaga miljonilinn üks tuntud soome sopran kes on maailma lavadel Kabila, käis väga palju ringi, ülipalju ringi, et inimestel, kellel sattusid projektid nendesse riikidesse, neil oli ikka palju õnne. Minul olid kahjuks just nimelt nendes riikides tegevused, kus, kus pandi kinni vahetult enne. Aga sellegipoolest see see aasta ei möödunud. Tantsite klassikaraadiole 2012. aastal ühe intervjuu, kus te, see oli siis see aeg, kui see USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotist tikkis ülemaailmne kriis ja see hakkas juba natuke leevenema. Ja te ütlesite selles intervjuus, et majanduskriis on Euroopa ooperiteatritele laastavalt mõjunud. Repertuaariteatrid ei vea välja ja õitsevad projektidel põhinevat produktsioonid. Mis te arvate, missugune koroonakriisi selle esimese aasta mõju ooperikultuurile ja ooperimajade traditsioonile? Hirmus keeruline küsimus, sest tulevikku ei oska ennustada. Lihtsalt praeguses seisus on näha, et kõik üritavad üle elada lihtsalt seda, seda aega kõikvõimalike võimalustega, mis, mis antakse riigi poolt. Aga kahjuks on väga suured agentuurid, kes ikkagi täna on olnud nii-öelda esi. Esiliidriagentuurid on läinud suures osas pankrotti, neil on jäänud võib-olla 13-st agentuurist kaks osakonda üle ja ja võib-olla saab see olema kui väiksematele agentuuridele väiksematele niisugusema firmadele, kellel ei ole nii suuri kulutusi, iga iga päev kuulutusi, et saab olema nagu uus võimalus, aga aga noortel lauljatel saab olema väga raske, sest keegi neid ei oota mitte kuskile. Ansamblis on põhimõtteliselt täisprojektid, mis on planeeritud, neid lükatakse edasi, uusi projekte, ei keegi ei julge planeerida. Enamus ooperimaju kuskil väljaspool Euroopat baseerub ikkagi sponsorite raha peal. Täna ei ole neid sponsoreid niimoodi võtta. Et see pilt on üsna niisugune, nukker Austria on, on, on ikkagi riiklikul toetusel baseeriv kultuuriprogramm ütleme riigiooperis rahvusooper, et meiega, nii kiiresti see see allaminek ei toimu, aga me oleme, me oleme olnud praegu kuus kuud nii-öelda nii-öelda töötud, et 80 protsenti makstakse palgast. See on isegi suur protsent. Aga, aga nad kasutavad seda, seda juhust praegu kõik nii riigiooper kui rahvus kui, kui draamateater rahvusteatrid. Sest. Ette ennustada on väga raske, mis tuleb ja mis saama hakkab, sest sest see on nii kompleksne teema, seal on nii palju osalisi ja ja mitte ainult oskustest, talendist tahtmisest ei piisa, kahjuks on seal nagu niisugune suur masinamasinavärk taga ja, ja kui need lülid, kui ei tule, siis saab olema raske. Aga ema on mul alati öelnud, et isegi sõja ajal oli patareid, mis alati toimis, inimesed tahtsid, teatrisse minnes oli parim teraapia ja ma olen siiralt veendunud, et et see jääb ja, ja see saab jälle aktiivseks. Mil moel see taastub, kas siis täis saalidena või jälle teatud teatud lubatud arvude arvudega publikus, aga. Eks tulevik näitab, aga kas me võime öelda, et kõik see popmuusika oma kõigis vormides on tänu streeningu kanalitele, selle kriisiga paremini hakkama saanud põhjusel et nad on nagu mobiilsemad ja kiiremad kui me võrdleme sümfoonilise kammermuusika ooperimuusikaga? Ma arvan, et klassikaline muusika, eriti ooperivaldkond, kontserdid, tänasest toimitakse väga tublisti ja ma arvan, et neid vaatajaid ja kuulajaid on tulnud väga palju juurde selle aasta jooksul ooperitega natuke keeruline, sest sest ooperimajas Treimimine näiteks meie teatris ka ei ole nii lihtne, sest öeldakse, et ei ole nagu seda naeru eriti operetti, ei ole seda, seda tagasisidet ja siis ei taheta nagu sellisena seda müüa, kuigi riigi oper praegu tegi metrekuga Tosca ja palju teisi projekte ka. Ja vaatajaid oli nagu ülipalju. Loomulikult on popmaailm lihtsalt massi massimuusika ja seal seal toimub rohkem. Aga, aga ma olen teine generatsioon, ma lihtsalt selle Youtube'i, Youtube'i teemaga, ma vaatan seda ja ma õpin sealt võib-olla teatud asju, aga Ma ei ole veel nii kodune kui teine, noorem põlvkond, kes täna paljutki elavad, sellest, et selles mõttes, et see on minu jaoks võõras maailm. Mulle meeldib käsitsi kirjutatud kiri. Niisugune inimlik isiklik kontakt et selle tõttu mul on väga raske kaasa rääkida, sest ma nagu ei investeeri sinna suunas väga palju. Kuigi võib-olla peaks või võiks. Aga ma tahangi sellele viidata, et see kriisiaasta on nagu mõnes mõttes veelahe ühed lähevad edasi, astuvad sellest digimaailmas kiiresti edasi ja, ja siis teised hindavad neid väärtusi, mis siiamaani on olnud see, millele inimene oma tasakaalu otsides toetub. Kuidas me võime mõelda, et kas niisugused suured areenikontserdi pinnaku vanasti andsid kolm tenorit või niisugused suured ooperifestivalid konderoonas või Wagneri festival Vairotis, et kas need taastuvad, et kas inimesed vajavad veel niisuguseid tohutult suuri kontserte? No neid on olnud juba varasematel aegadel, on, on jälle kriis käinud läbi jälle tulnud, et, et see, see saab olema kindlasti jälle mingi aeg teema kas just nii suured kui need kolme tenori kontserdid, aga ma olen täiesti veendunud, et elu käib lainetena, ma olen tihti oma õpilastele öelnud, õpime elufilosoofiast nii palju, et me neid laineid ei pane üles-alla käima, vaid vasakult paremale käima, siis sa saad nagu samal tasandil oma oma nii-öelda Latakaid. D aga, aga lihtsalt see, see, see võnkumine toimub ja meie elus see on loomulikus, täiesti loomulikus ja ma olen täiesti kindel, et need kontsertidele saavad kõik toimub, aga vabaõhukontserdid. Aga millal see on, see on siis hetkel ette teadmata, sest minul ei olnud, uskuge Online'i õppesse, sest ma pean tunnistama, et ma olin, olin siiralt hädas oma oma väiksema lapse oma väiksema poja nii-öelda online algusega, sest sest meil oli kolm Stahli, kus me pidime kogu aeg aktiivsed olema, sest siis ei olnud veel välja kujunenud seda ühte ainust. Ja sa pead iga päev nende kolme portaali vahel laveerima. Vahest tulid mingisugused ülesanded või, või vastused õhtu kell 10, et selles mõttes, et olla nagu 24 tundi päevas kogu aeg aktiivne kontrollida, ära anda, pildistada, et üks 11 aastane laps ei ole selleks veel valmis, vähemalt ei olnud, austas valmis ja need kuud, mida ma ikkagi oma mehega koos pidin teda toetama ja jälgima, olid väga keerulised. Väsitavad pluss, ma olen ju õpetaja viimased juba viis aastat jõudsin palju kolleege riigiooperis, rahvusooperist ja ka nii-öelda koolis õpilasi. Siis see onlain-õppe oli minu jaoks ka ilma, et, et sa saaks kedagi saata, sest saade jõuab ju hilinemisega teiseni. Siis leidsime me muidugi meetodeid, et on võimalik Youtube'ist kõikvõimalikud klassikalised karaoke versioonid välja võtta muidugi tempodel või helistikke tõttu tihti ei sobinud, aga siiski otsisime lahendusi. Ja tehniliselt saime me tegelikult üsna üsna üsna palju edasi, et sellesse usku ei olnud, aga ma näen, et see on toiminud. Ja ma olen muidugi seadnud neile ka ikkagi ülesandeid. Me tegime näiteks klassiõhtu praegu vanematele jõulude aeg, igaüks pidi kodus üles võtma siis kas siis ühel laulu või harja või jõululaulusaatega ja looma endale miljöö. Ja siis me lõikasime selle nii-öelda filmina kokku, et sellest tuli tund aega nii-öelda ilusat lassi õhtut ja ja saatsime selle siis nii-öelda kooli vepsaidile, matele, et kõigil olid ikkagi ülesanded ka ja, ja, ja see võrdlusmoment tekib ju neil endal ka, et selles mõttes, et peab pead ju hea olema ja ja pingutama, et tegelikkuses on kõik võimalik, lihtsalt me peame uued uksed ja aknad avamaja püüdma, siis lahendusi leida. Ja ma ka siin Eestis võtsin ühe virtuaal õpilase, kes kõnetas mind kunagi aastaid tagasi ja minu suur talendi austaja tahaks kangesti laulmist õppida. Mõtlesin kallikene, et see saab olema keeruline, sest mind ei ole siin, et see, see õpe peab olema ikkagi niisugune järjepidev ja, ja, ja kuidas me seda teeme, siis ta ütles, et aga siis proovime onlainist jõudis küll eelnevatel aastatel Viini miini mitmeid kordi, aga nüüd need viimased viimased kuud me oleme teinud iga nädal online'is ja ta käis Pärnus minuga isegi laval. Sest ma ütlesin seda, seda tubliduse tuleb premeerida ja siis ma tegin publikule ühe toreda üllatuse, ütlesin, et et see, see tulemus on nüüd kõigile siis kuulda ja kutsusin ta lava, laulsime koos. Et tegelikkuses see, see, see töö on nagu käinud aktiivselt edasi õpetaja töö ja nagu ma eelnevalt mainisin, et ma olen ka etenduse saanud laulda. Aga need kontserdid, kontserdid on see, mis, mis teeb artistile ikkagi seda repertuaari reisimisrõõmu. Sest ooperiteatris sa teed ikkagi repertuaari, mis ei ole alati uus, vaid jooksnud juba viimased aastad, et see jah, et see kontsert on see, kus sa saad olla sina ise sina ise, et ei mängi ühtegi rolli. Selle tõttu oli minul konkreetselt nendest kontsertidest säästa. Ja eks ka publikul on kontsertitest puudus, kui ainult 50 protsendiga või, või pooles ulatuses pääseb saali, aga ma arvan, et see kõik saab ükskord läbi. Võtame Annely Peebo teie ka ühe teise teema, mis eesti ooperikultuurile on väga tähtis, mis saadab meid aastast aastasse, nimelt see on Estonia uus ooperimaja. Rahvusooper elas 2020. aastal üle hästi dramaatilise direktori vahetuse ja uue direktori tulekuga hakati ikkagi rääkima, et et vaadake, kui hästi elab Riia ooperiteater, et meil on palju säravaid soliste ja neil on paindlikum repertuaar ja neil ei ole just väga uus ooperimajaga just niisugune, mis sobib lauljatele, sobib balletile, sobib publikule. Eesti sörgib jälle sabas. Mida teie selle kohta ütlete? Riia ooperi direktor Egils silins oli just oktoobris ja septembris minu eskamiinu karmanisse. Nii et selles mõttes kohtusime nüüd alles hiljuti laval ja proovides. Ja tema võttis selle ooperimaja ülejäänud alles hiljuti ja juhendab seda seal. Tundes seda, teades tema niisugust modernset mõtlemist, võib see tõsi olla, ma küll ei tea, Riia ooperirepertuaarist praegu hetkel midagi. Ta küll mainis ka, et tal oleks hirmus hea meel, kui ma tuleks sinna neid külastama, see oli hästi siiras ja armas kutse, sellepärast et Eesti ooperiteater ei ole mind väga Eestisse kutsunud. Et olid mõningad teda ka need mõtted olid alati kuskil väga niisugune lühidalt ette või, või mitte konkreetsed. Et kunagi oli üks Carmeni teema ja siis ma käisin seda peaproovi vaatamas ja ma lihtsalt olin ehmatanud selle selle Carmeni lahendusest, kuna ma olen neid Karmen Carmeni projekte nii palju maailmas laulnud ja Hiinas Pekingis maailma kõige suurema ooperilaval ja et on juba kogemust ja on juba nagu selles mõttes nägemus sellest tükist ja rollist. Ja kui siis ma näen, et see, see, see lõpp on nii, nii uskumatult haiglaselt režissööri poolt lahendatud, siis ma lihtsalt ütlesin, et seda ei ole, seda, seda ma ei saa lihtsalt teha, ma ei saa teha, kui Donsuse peksab Carmeti jalaga, tähendab, see peab olema armastuse, viha, surm, seal peab olema midagi, midagi nii võimast, midagi nii ilusat, et peaaegu et need huuled veel puutuvate nelist, aga ei siis et see peab olema üliilus ja siis ma nagu ütlesin ära ja tundus, et peale seda oli, oli nagu väike solvumine. Aga Riia nüüd on, on väga toredasti kutsunud, et ma kindlasti sinna lähen, aga võib-olla nüüd uue ooperidirektori mõtted muutuvad ja ta kutsub ikkagi eestlasega siia tagasi, siin ju käib ikkagi üks või teine kuskilt mujalt õppiv või tegutsev inimene ka, et see on seal muidugi hästi tore. Sest sest seda horisonti, mis keegi teine kaasa toob, seda, seda on siin vaja seda tõsiselt vaja, siis siin on väga, väga palju handeid. Aga puuduvad tihti eeskujud, dirigentide, veel on see võimalus praegu suurem ja parem olnud, sest ikkagi need dirigendid, kes meil praegu siin Eestis kõik on üles kasvanud, on täna maailmas kõik tegevad ja erinevate kultuuride orkestrite ees. Nad toovad ikkagi nii-öelda seda horisonti kaasa. Aga lauljate mõttes instrumentalistina on ka natukene teistmoodi, aga lauljate mõttes on see natuke keerulisem, sest eesti lauljad käivad küll. Riias käivad küll Soomes, aga seda pilti on nagu väga raske saada, sest turg ongi keeruline. Need lauljad on elamu ja meil on niisugune mõtteviis, et kui me saaksime uue ooperimaja, siis see tähendab automaatselt uut hingamist, aga meil ei ole ooperilavastajaid nimetatud Carmen ka kõik muud niisugused maailma ooperiklassikalavastused. Me toome lavastajat sisse, meil ei ole omi lavastajaid. Tenorid sisse. Meie ooperimaja piletimüük seisab, põhineb Soome turistidel ka Vene turistidel. Ma arvan, et kuitahes uhke lahendusega arhitektuurilise lahendusega ooperimaa neid probleeme ei lahenda. Ma pean siiralt, ütleme, ma olen uue ooperiteatri poolt ma olen uue ooperiteatri poolt selle mõttega, et sest see teatri innustaja ei aita väga areneda, ta on ikkagi väga niisugune väike ja, ja ei anna nagu seda, seda mastaabi välja. Kui Eesti üks andekas inimene lähekski tulekski näiteks Viini riigiooperilavale seda ehmatuseks peab tõdema, et see lava on kolm korda suurem ja see, see tunnetus ja see, see nii-öelda häälesaatmine, see learning by doing tuleb ikkagi ainult sellest sellest kogemusest. Et isegi kui ma olen 10 aastat laulnud seda rolli, satun sellisesse olukorda, sest mina räägin sellest täpselt selle, selle teadmisega, et ma olen joviimi lavadel olnud. Täna juba 24 aastat sattusin Pekingisse maailma suuremale lavale ja siis Karmenil on seal 230 inimest koorise. Need naised on kõik tumedate varrukatega värviliste kleitidega ja sa pead sealt keskelt välja, tuleme kogu publik, 6000 inimest peab sind nägema, Peaksid nägema, et lihtsalt need on nagu teised mastaabid, hoopis teine lahendus, teine energia, teine kiirust, teised sammud. Et ühesõnaga seda, seda, seda peab kogema. Et tegelikult ütleme, laulja arenguks, ütleme repertuaari valikuks ka oleks nagu suuremat maja vaja. Teisalt, eks ole, nagu ta räägib, ei ole siin lavastajaid ja muid see see kindlasti on, on võimalik, aga toob kaasa finantse. Et nagu ma eelnevalt ütlesin, et kui, kui oleks natuke rohkem ees kuusi, olen kindel, kahetsed, saaksin noori inimesi ja, ja muusikuid sinna suunas arendada. Sest kunagi ütles mulle üks Eesti dirigent, Taneli hakkame koos meistriklassi kursused tegema, sest mina olen meistriklassi kursused, teine juba päris paljudes riikides. See suvi oli Kreekas planeeritud, mis muidugi kukkus ära Hiinas planeeritud. Ma teen neid iga aastaga Austrias ja need on väga edukad õpilased võidavad konkursse, et selles mõttes, et, et minu õpped, õpetamisega otsimise töö on läinud praegu üliaktiivseks, kuigi kuigi ma olen ju endiselt tiivne lauljaga, mulle tundub, et see kombinatsioon ongi see võlu. Et kui sa iga päev näed, kus need ohud varitsevad, siis sa oskad seda paremini lihtsalt edasi anda ja tegelikult laulja, perfektsionism jahtimine on üks, üks väga vale vale siht, sest sest kui sa Saberfektsionismust jahid sisse, jääd kogu aeg rahulolematuks, kogujad rahulolematuks, et see, see, see sisemine balanss, mis lõpuks ikkagi olema peab seda peab keegi sulle õpetama või selle arusaamist õpetama ja ka müügiefekti õpetama, et iga päev ja alustame nullist nii-öelda oma oma arenguga õpime lihtsalt üle läbi aastate seda taset kiiremini teatud teatud tasemele viima. Aga see, see teekond on sellepärast keeruline, sest ta hakkab iga päev nullist ja, ja doseerimine vahest resonantsi vahest. Et nendesse kohtadesse peab tulema ikkagi sisemisest instinktist ja tunnetusest, mitte mõttekontrollist. Sest lauljad on väga-väga seotud oma psüühikaga. Ja see on suur oht, me, me peame ju teadma, mida me teeme, me peame olema kontsentreeritud. Aga kui see psüühika võtab ja kuulmine võtab võimu üle, siis kaob see kehaline instinkt, mida me tegelikult kõik oskame, teeme, me köhime. Me naerame, me ärkvel, kõik rappub kaasa. Me me haigutame, kus kõik kõrisõlm laskub ja tagant avaneb, eks ole see meie lauljate teekond, et kõik need instinktid meis olemas, aga inimesed ei oska neid lihtsalt kasutada, kui neile seda ei õpetata ja lihtsalt muusikaakadeemia siin on kindlasti väga-väga fantastiline kool ja ma tean, et siia toodud ikkagi Soomest õpetajaid kõike. Et see võiks olla eelvärvilisem, värvilisem, võib-olla mitteakadeemias, aga just nende meistriklassi kursuste poolest, et lihtsalt, et inimesed saaksid nagu korra kasvõi nädala või, või kvartalis korra uut mõtlemisainet. Et ma arvan, et kui siukseid asju siia tuleks ja see hakkaks toimima, siis, siis julgeksid paljud ka natukene suuremaid samme ette võtta, aga repertuaari mõttes on see suurem maja kindlasti teema ja arengu mõttes ka, sest, sest ma olen seda isiklikult kogenud küll väikestes majades ja suurtes majades ja need on kaks eri riasse. Kaks eriplaneeti. Selle teema lõpetuseks, mis on maailmas teie lemmikooperimaja, missugusel laval te tunnete ennast kõige paremini? Ja keeruline küsimus. Neid on olnud tegelikult päris mitmeid. Kummaline on see, et, et me räägi nendest ooperimajadest, mis on nagu meelde jäänud ja miks on meelde jäänud. Ma mäletan, et kui ma laulsin Soome ooperimajas esimest korda Russini Ilviaczareemsi Dariupho oli, oli režissööriks, tegi kõik need kulissid, et selles mõttes, et see oli väga tore seda vanameistrit tundma saada. Siis selles majas toimus iga proov, õhu, sel saali niisutamine ja iga vaheksali niisutamine ja enne etendusi saali niisutamine ja ma mäletan, et, et sa läksid lavale seda niisugust tolmust natuke, võib-olla vanade Uber teadete kopitanud õhku seal ei tundnud, kõik oli värske, keegi jäänud nii lihtsalt haigeks, sest kuivusest ju, eks ole, tekivad tihti probleemid. Et see oli nagu nii moderne, nii lihtne inimestel olid. Isegi tantsijatele kindlasti jaga lauljatele massaaživõimalused ja sauna. Ma mäletan, et kuidas, kuidas see võimalik on, et te elate siin sellises sellises luksuses, et see oli lihtsalt üks võrratu tore kogemus. Teiseks, mulle meeldivad väga aasia teatrid. Sellepärast, et nad on akustiliselt ikka väga hästi tuunitud. Mitte ainult teatrikontsertsaalides, sest ma mäletan, kui osake, aga linn tegi uue suure kontsertsaali. See on, see on nii meeletult suur, kui ma nüüd mingid arvu nimetan, siis ma võin valetada, aga see on nagu jalgpallistaadioni ja mul oli seal Mahleri kolmandat vaja laulda ja see algab niimoodi vaikselt. Et siis ma ütlesin, ei kuule küll mitte keegi ei ole, ei ole nagu põhjust laulda kõvemini, aga ju siis ju siis ju siis nii peab olema. Ja kui ma selle esimese tooni sinna lendu lasin, proovis, mõtlesin, et see on uskuma, et selles mõttes, et, et nad on osanud nagu akustikaga väga palju mängida ja kui sa selliseid elamusi saad nagu kaasa tihti tihti mõju muidugi ka kulis sinul selle teatrielamuse juurde, sest sest folk super minu koduteater on väga raske, väga raske lava tan akustiliselt väga raske lava, näiteks Garmini etendus meil tihti kogu lavakülgedelt ja tagant lahti, et lava oli suurem, kui kuulate areaal. Ja sul ei olnud ühtegi kulisse selja taga. Kulistan reeglina selleks, et aitab häält, eks ole tagasi peegeldada ja mitte ühtegi kulissi laval. Et, et see kõik jäi nagu minu arust kogu aeg siia enda ümber tiirlema, mitte ei läinud lava ja selle tõttu oli vaja rohkem ja veelgi rohkem jagada ja müüa ja ühes suunas kogu aeg laulda, et see, see on nagu hästi-hästi keeruline teema. Aga muidugi last, skaala, laskeala on lava, mis toob endaga kaasa aura. Ei saa midagi öelda, et kui sa tead, et selles garderoobis on käinud Marie kallases garderoobis, on olnud see ja see ja see see lihtsalt teeb inimesega midagi, ma ei suuda seda sõnadesse panna, see teeb midagi ja lihtsalt see respect ja see au selle vastu nagu eriline, kuigi Riccardo Muti oli justkui mina siin esimest korda läksin, oli, oli ära läinud sealt ja distsipliin selles majas nagu puudus. Sest etenduste aeg ma kuulsin ikkagi, kui tehnika omavahel seal rääkisid ja see teine pool, see on Itaalia teine pool. Ja ka aga Itaalias on need teatrit väga palju, mis, mis on erilised, mitte näiteks Palermos väga uhke suur tempel, kus ma olen palju laulnud, et on seal annetti ja mulle meeldis ka Naapoli. Nii uskumatult keeruline linn, nagu see Naapoli seal on, ma olen seal väga palju elanud, läbi aastate seal palju laulnud. Aga need, need nendel majadel on lihtsalt eriline aura, seal on eriline aura. Ja samas eks nad kõik suured ooperimaja, nii nagu Basti Viini riigiooper, et nagu ühte välja noppida on väga raske, igalühel on mingi oma positiivne mälestus või nagu ma rääkisin Soomes, ka see modernsus, niisugune lähenemine hästi lauljatest sõbralik. See asi, kus ma ütlen, et see võiks, peaks igal pool olema, et võib-olla Eestis tõesti kui uus ooperimaja tulevad, siis saame siin ka seda, seda modernset maailma niimoodi nautida ja ma pean tunnistama, et juurte juurde tagasi tulemine on nagu minu jaoks hästi oluline olnud, miks ma käin ka neid jõulutuure siin tihti laulmas seekord küll läbi Eesti kontserdi on just see, et et neid, neid Eestimaa külastus jääb kuidagi aina vähemaks, sest töö tõttu ja pere tõttu ja muud igapäeva kohustused. Ja kui see võimalik on, siis ma seostan seda alati mingisuguste kontsertidega ja, ja ma näen, kuidas ma olen ju 94.-st aastast põhimõtteliselt Eestist läinud, kuidas inimesed seda naudivad ja, ja, ja endiselt see, see, see fänn Klaboni olemas. Et see ei tule niisama, neid, neid tuleb hoida, nende juures tuleb käia. Ma loodan väga, et ma saan seda seda joont pikemalt hoida, siis nii-öelda juurte juurde tagasi tulla ja kui siis ka ooperimaja, mis iganes vanas või uues ideid omab ja, ja võib-olla siis sobivaid rolle, siis olen ma loomulikult tulemas ka ooperimaailma siia. Kaja loodimisel on ooperisolist metsosopran Annely Peebo ja nüüd võib teie nime ette lisada tiitli professor. Lõpetate laulu selles samas Viini kõrgemas muusika- ja teatrikoolis, kuhu te ise 93. 94. aastal. Ma ei ole selles koolis Lynisoneid, kuule, päris palju miinis on olemas. Konservatoorium on kõrgkool, on olemas kõikvõimalikud stuudiod ja muusikakoolid, tegelikult mina, minu teekond algas niimoodi, et mind kutsuti kui eks järgne kuu tähtajale, kui, kui ekspert, ühesõnaga Välin ekspertkomisjonidesse, kui otsiti uusi Lauluprofessoreid, mis oli muidugi auväärt auväärt kohustus, sest kui väline ekspert ütleb, paneb veto, ütleb ei siis siis kõik need ülejäänud üheksa komisjoni liiget seda inimest võtta ei saa. Aga tänu sellele, et ma seal aastaid käisin ja, ja see oli muidugi raske kohustusest pea kõik kolleegid küll riigiooperis rahvusooperis tulite, ikkagi kandid kandideerivad. Ja kui sa neid nimesid näed, tead nende oskusi, tead nende tugevaid ja nõrku külgi, see on väga raske, väga raske selle otsuseid langetada. Aga tänu sellele kogemusele siis pakuti mulle siukseid asenduskohti ja et tulge ja aidake, sest ma siiamaale ei tahtnud ikkagi seda kohustust üle võtta just nimelt selle statsioon naarse töö pärast, sest mind ju ei ole nii tihti ja, ja ma tean, et lauljad vajavad ikkagi iganädalast toetust. Aga mind ei lastud sellest kuidagi välja, öeldi, et need lapsed või, või need noored on saanud poole aastaga nii suured hüpped, et võiks ikkagi edasi tegutseda ja niimoodi ma sattusin siis nii-öelda niux asi Eiseni ja ma võtsin alguses ainult neli õpilast ja ma ei kuulanud neid, ma võtsin ainult need, kes olid siis nii-öelda ennast eksamite kirja pannud ja ja ma nägin ju, et tegemist ei olnud kõigi puhul suurte talentidega, aga ma ütlesin, et me paneme, pole poole aasta pärast. Tellingud Poolas oli rohkem kui poole aasta pärast ühe konkursi konkursil ennast kirja, mitte et me sinna nüüd võitma läheks või mitte, et me peaks seal mis iganes trikke tegema, aga et meil oleks fookus. Ja kolm nendest võitsid, nad olid eri vanuses, võitsid konkursid ära. Et see oli nagu nii uskumatu, uskumatu lugu, sest ma teadsin, mida nad oskavad, ma teadsin, mida nad ei oska. Aga nad olid suutnud saada selle lühikese ajaga. No ma olen õnnelik, et ma tõenäoliselt on mingi õpetaja ikkagi anne olemas, sest sest see asi jõuab kohale. Minu teema on just see noorte lauljatega hakatakse väga paljud nii-öelda pea tuuni treenima ja kõik peab olema niisugune hästi sale-sale saledus, tegelikult tuleb sellest pimedusest keha tumedus keharaskusest. Nii nagu Birgit Nilsson ütles, et Mantchannufarne sain pehmanhintnist. See kõlab väga halvasti, et ma saarel tees olevuse taga oled. Suhteliselt väga keeruline, keeruline teema ja et see vähem on rohkem less is more. Et need on niisugused teemad ja mina olen hakanud õpetama tegelikult natuke teisest süsteemist nii-öelda selle keha kehatoetuselt, kus on meie mootor, autosse istudes paned mootori tööle, siis hakkad autoga sõitma, meil on sama asi. Meediafragmat, refro, meie mootor, siia võid sa laagerduda kogu oma jõu ja oma vihajaama rõõmu ja kõik võid siia lagedad, aga mitte mitte kõri kõritasemele. Sest seda valdkonda, maju käsitlen kogu aeg saksa keeles ja inglise keeles praegu eesti keeles takerdub keel veidi. Et ja, ja ma arvan, lihtsalt nendel noortel lauljatel on tänu sellele tulnutena meie loomulikele instinktidele tulnud üsna niisugune kiire kehakontakti kõla lihtsalt sügaval ümaram kõla. Loomulikult puudub see repertuaar ja puudub stabiilsus ja kõik, aga nad on osanud ennast müüa. Ja see on see põhitaset komisjonis istudes, inimesed tihti ei hakka laulmisest midagi, seal istub mingi manager või, või, või, või dirigent ütleb. Näed, ta oskas, oskas seda jagada ja ma uskusin teda ja et siis siis nagu ka nii-öelda nõrgad kohad jäävad vahest märkamata ja see ongi just see teekond, see, see reis, meie reisijad, learning by doing. Isegi kui su teatud repertuaar on juba nii kehasse sisse lauldud, siis sa näed, et läbi aastate see hääl kasvab, hääl kasvab. Kui see õige tehnika oma oma teekonda jälginud, siis on vaja ju edasi areneda, siis Mozartist, Rosiinist läheme me võib-olla edasi Straussi maaler juurde ja sealt edasi Wagneri juurde ja nii edasi. Seal vahepeal on muidugi palju võimalusi, kes, kes või häbi, kes, kes prantsusrepertuaar ja, või vene repertuaar, aga see eeldab, eks ole, teatud arengut. Et need inimesed, kellel on algusest peale tihti on just slaavi lauljate lagunes peale väga suur materjal. Neil ei ole sugugi kerge, sest neid noori lauljaid pannakse kohe suuri rolle laulma kohe suurte asjade peale, aga keha ei ole treenitud. Neil ei ole seda stabiilsust veel kehas. Et siis see, see kurb tõsiasi, nii ilus, kui see materjal on, et tihti ollakse siis viie-seitsme aasta pärast lihtsalt väsinud hääl on, hääl on nagu ära lauldud. Et see teekond on, peab olema nagu hästi fokusseeritud ja ma mäletan ise, kuidas ma nagu palju-palju aastaid ütlesin, teater seima ja seda ma ei taha seda veel laulda, ma ei või, ma ei võta seda, see ei ole alati seotud riskiga, sest kui öeldakse, et kuulge, kui te ei taha tööstusena, siis võtame kellegi teise näiteks. Aga ma ma tundsin, et, et asi pole mitte nendes kahes aarias, asi on nagu kogu kogu partiis, kas ma, kas ma suudan seda nagu niimoodi edasi anda, et ma olen autentne? Karmen ikka näiteks oli see viis kuni kuus aastat, pakuti mulle eelnevalt, kui ma hakkasin seda üldse laulma ja alati ütlesin ei, sest neid kahte ääred ei ole ju midagi laulda absoluutselt. Aga lihtsalt see kolmas vaatus ja kõik see, see areng ja see isikupärasest seda, seda, seda, seda, seda figuuri nii-öelda Carmenit kritiseerib igaüks igaks, sest mõni näeb, ütleb, et liiga vähe provokatsiooni, liiga vähe tantsu, teine ütleb. Liiga palju tantsul liiga liiga palju provokatsiooni, et see erootilisuse ja, ja niisuguse provokatsiooni arusaam on inimestel nii erinev, kes tahab rohkem paljast nahka näha, kes tahab kaetud nahka näha selles mõttes, kes tahab tantsu? See ei ole kunagi kõigile sobib ja siis ongi vaja artisti jaoks nagu seda otsust ja seda teekonda ütles, et ma, mina tunnetan seda sellisena. Ja kui sa saad nagu režissööriga, aga nii palju nagu kokkuleppele, et on nõus sellega, mida sa pakud, sa oled nõus sellega, kes sa oled siis, siis tuleb selles parim ja ma mäletan, et kui ma lõpuks otsustasin seda teha, siis, siis need kriitikad olid lihtsalt uskumatult, et head ülistavad, mis oli muidugi tähtis, sest sest ma teadsin, et see, see roll saab minu üheks paraadi rulliks ja jah, aga selleks oli vaja just see õige otsus teha end iseenda jaoks. Neis on olnud julgust rollist ära öelda, et see on kahjuks nii tihti sõna eiga, teed natukene suuremaid samme aga see on seotud riskiga, see on selge, et täna kindlasti ma näen paljude lauljatega, nendega tehakse ainult aasta lepinguid, ütleme, statsionaar teatas, et ja, ja kui ei ole ka kontaktisikut nii nagu peadirigenti või kunstilist juhti, kes oskaks sulle nõu anda, kes oskaks sind märjast olukorda päästa siis, siis sa pead lihtsalt neid tegema, sest sulle aasta lõpus öeldakse, et näete, Te ütlesite nii palju ära ja seda ei tahtnud laulda, et siis me ei pikenda lepingut või me võtame kellegi teise ette, praegu visatakse ikka väga palju noori külma vette, sest puudub tihti kompetentsus koosseisude peale ja, ja noh, ütleme rollide rollide jagamise peale. Et see on minu, minu meelest praegu kõige kõige suurem. Aga ütleme meie teadvus küll praegu peaks olema positsioonil inimesed, kes on tegelenud laulu laulmisega, mitte ainult režissöörid, mitte ainult mingisugused manageerida kuskilt majanduse alalt. Ma saan aru, et seda on vaja, aga on vaja ka inimesi. Eriti jopel teatas, kes häälestaja laulmises midagi teabe repertuaarist midagi teab, et kui ma tulen selle kunstilise juhi või direktori juurde, ütlen ühe rolli nimeta teab mida, millest ma räägin või mis tükist ma räägin, see ei pea olema nüüd ütleme väga midagi erilist, aga klassikaliste asjade puhul. Ja seda seda ei kohta seal on, sest meil on, meil on tõesti igal pool, kus, kus käid, on, on, on jah, inimesed ees, kes, kes muusika valdkonda muusikaanilisel Manageerimist jagavad häältest väga ei tea. Ja selle õppimise ja õpetamise lõpuks ma küsin, et nii suure staažiga laul ja kui te olete, kas te vajate veel mingit kõrvalist pilku, kontrollivad kõrva või te olete ise oma kõige karmim kriitik? Mul on muidugi õnn, sest sest täna ma saan ikkagi koostööd teha dirigentidega, kellel on, kellel on natuke suurem visuaalne ja ja tänu lõpetamisele õpid või ise kaasa väga palju pid kaasa näed lihtsalt teiste pealt ka, mis, mis, mis on õige, mis on vale. Et iga niisugune kõrvalt kuulav kõrv, kes asja jagab, on suureks toeks. Aga ma arvan, see stabiilsus täna ja see see niisugune arusaam tehnikast on, on, on üsna niisugune põhjalik. Et isegi kui mõni asi ei õnnestu või mõtted on mujal parasjagu või, või oled õrnalt haige, sest ega publik ei saa seda teada, sest kui sa juba publiku ette tuled, siis sa pead oma maksimumi andma. Ja keegi ei tea, kas sa ööse magasid või oli laps võttis või mis iganes muud probleemid. Et see käib artisti elu juurde, nii nagu see aasta ka, et ma 24. ei olnud ju kodus, ma tulin varem siia seoses covidi tõttu ja ja nii see on, et nutta ei ole mõtet. Me vaatasime online'is oma pakkide jagamist, laulsime onlainis artisti elu. Aga nüüd mul kadus mõttelõng korraks. Võtan sellest sõnasabast kinni, te ütlesite, et hääl kasvab ja ma olen aru saanud, et ka teie hääl on kasvanud sedavõrd, et te saate endale lubada kontraality partiisid. Jaga soprani partiisid. Mul on nagu hea rõõmetseni supla sahtlite generatsioon on möödumas, sest sest vanasti oli või oli see Christian Ludwig Walter Berry aeg siis oli väga konkreetselt Walter Berry oli üks minu laulu vastajatest, et selles mõttes ma sedasi tuntud Mozarti ansamblit väga hästi tean. Krista Ludwig elab kaks tänavat minust ülevalpool vanaprouad, et oleme kõik endiselt seal lähestikku. Ma näen teda vahest ka supermarketis toitu ostmas ja et vanasti oli jah, nii-öelda liid ja opereti ja ooperibarokk ja modern, kõik olid erinevates sahtlites. Täna on ikkagi õnneks see, et, et kui sul hääl võimaldab laulda sirget tooni ja sa saad teha seda nii-öelda barokki ja liidi. Samas oopality ei ütle sulle keegi, et vat tegelikult oled sa ju see. Ja teisalt, ja õnneks on olnud minuni nii-öelda eestvedajad, kunstilised juhid olnud. Julged, ütleme minuga, ma tohtisin laulda tunnel viiratleteks Iowanis noorena, sest mul oli see kõrgus olemas, rääkimata kümned rusiinad, neid laulavad ju nii metsad kui sopranit, rosinad viga, sellest parvjerd, vilja, vilja, vilja ajamast ja siis ma olen laulnud silmad, mis on sopran roll tegelikult need soprani rolle, frika on olnud päris palju, aga aga selleks peab olema inimene, kes sinusse usub, kas siis dirigendile või, või, või siis kunstilise juhina. Ja õnneks mul on neid võimalusi olnud, aga see läheb kogu aeg sinna suunas, et et ette laulmistel ka inimene tuleb, laulab metsosoprani, aaria ütleb, et kui kui talle meeldib, siis valige. Ma olen näinud aastaid tagasi Saaremaa ooperipäevadel, et tookord teie kahte väikest poega teiega koos, ma arvan, et nüüd nad on juba teismelised noormehed, mis neid huvitab, praegu? Täna on tõesti juba suured-suured, mehed, vanem poeg on meeter 81 saab 15 aastaseks, väiksem saab 12 aastaseks ja nende suur huvi on tennis. Me alustasime muusikakoolidega nii nagu ikka, kui üks vanematest on muusik või, või ka mitte ja tunneb ära anded oma lastel. Aga see ei saanud nende nende Laidoner soft, kuidas siis nende niisuguseks hobiks või energiaallikaks, sest ma nägin, et see, see, seda tehti ikkagi rohkem minu pärast, kohustused täideti ära, klassiõhtut mängib imeilusti ära. Aga see ei olnud see koht, et mida nad oleks nautinud, et see oli ikkagi see mast peab. Ja mingi aeg siis tekkisid sellest muidugi üha üha suuremad pinged ja lausa tülid ja siis ma ütlesin ka, et lõpetate aasta ära ja siis otsustada. Vaatame, et põhimõtteliselt nad on täna mõlemad suured sportlased, kuigi mõlemas on suured anded, eriti väiksem poiss, ta laulab igat laulu järgi ja ta tuli isadepäevale minu juurde, ütles, et emme tahaks issile üllatus teha, ma ütlesin ta ime, ma laulan talle, mõtlesin, sina laulad, oi kui tore, mis sa tahad laulda. No võtame selle Schuberti forelle mõtlesin suurtelt forell, et seal on kolm salmi, et kas oskad neid ja sealt tuli järjest kaugeni halleluuja, suubelgi forell järjest tuli laule, nii et et kõik, mida nagu õpilaste puhul on kuulnud ja, ja minu, minu laulmisel kõik ta teab, et see on sellest ooperist ja sellest rollist, et seda tegi ta seal oli see onu ja see ja ühesõnaga midagi jääb külge. Ja võib-olla siis see huvi tekib hiljem võib-olla tekib hiljem, aga, aga ma näen, surumisega ei ole. Ühesõnaga minu ema küll surus mind, ütles, et kui sa alustasid, sa viid selle muusikakooli lõpuni ja ta oli väga range muga ja ma olen talle tänulik, sest tänu sellele oli mul ka see edasine teekond võimalik. Aga ma näen, et, et minus ei ole seda surumisjõudu, et nad saavad nii palju energiat oma teistest tegemistest ja nad on palju elurõõmsamad, et ma loodan, et see, et meil ei ole nagu muusikast praegu üleküllust, et nad iga päev kodus kuulevad kas siis õpilaste näol või minu näo. Et võib-olla on selles see asi, aga, aga kindlasti jääb neil palju külge ja, ja ma usun, et nad hiljemalt, kui nad ise sellega tegelema oma lastele selle edasi annavad või vähemalt siis ma olen range vanaema. Ma saan aru, et te võtate õpilasi oma kodus vastu? Ei, mitte kõik ja oma kodus ka, aga lihtsalt seoses selle online õpetamisega siis see arvuti on ja üsna üsna niimoodi keskel ja klaver meil on suur tiibklaver kodus, et siis see kõik on ju kuulda. Ja et oma kodus käivad küll mõned kolleegid, kes siis ja teised ei ole võimalik lihtsalt kuskil kuskil säärane kohtumisi teha. Aga suuresti praegusele onlainid, et see iga päev õpetajad tihti viis-kuus tundi, et see, seda nad saavad. Kuulda no me salvestame seda jutuajamist 28. detsembril ja selleks ajaks, kui on aastavahetus, te olete juba oma viini kodus, oma perekonna keskel, kuidas te tänavu aasta uue aasta saabumist tähistate? Nii nagu te ütlesite, pere keskel, see meil on 28.-st tänasest kõik kinni, nii nagu siin Eestis Harjumaal endiselt kinni ja, ja meil on keelatud ka ilutulestiku tegemine. Erinevalt Eestiga on meil lihtsalt see kontroll palju rangem ja meil on ka politseitöö peale kaheksat ei tohi välja minna selles mõttes, et kui inimene tahab koeraga jalutama minna või ise ta on psüühiliselt lihtsalt vajadus minna värsket õhku hingamas ei, ja ka lihtsalt mitme mitmete kaupa on, see on see keelatud. Ja kui ma tulen ka hiljem kuskilt proovis, siis mul peab olema ettenäidatud ikkagi tunnistuseta, et ma käisin seal, tulin seal, et et see, see suur tee, minu minu kodukant timis tuleb otse Viinist on on nagunii lihtne kinni panna ja nii lihtne kontrollida, et et see on ebameeldiv ja ma pean tunnistama, et see on ebameeldiv, ega kedagi siis kuskilt ei, praegu ei trahvita või kinni ei hoita, aga inimesi hoitakse nagu hästi-hästi fookuses, kõik peavad olema ettevaatlikud. Et selle tõttu ma kardan, võib-olla tehakse kaks, 31 erand. Aga selle tõttu inimesed on ikkagi oma oma rõdudele kodudes ja võib-olla siis jah, oma aiast lastakse mõni rakett, mis on juba valmis ostetud. Aga see saab olema veidi teistsugune, aga esimesel jaanuaril te vaatate Viini Filharmoonikute uus aasta kontserti? No selle nad võtavad üles sajaprotsendiliselt ja ilma publikute see aasta, sest see on ikkagi niisugune suur traditsioon ja väga suur sissetulev traditsioon et mitte ainult pila Monikutel endale, vaid kogu televisioonile ja, ja nii edasi, see, seda nad ei lase võtta. Seda tehakse. Aga sain aru, et ka Eestis siin võetakse nii-öelda 29. see see pea proovina üles, siis saadakse üle kanda, et publikut see aasta ei tule. Ma tean, et kiirustate nüüd lennujaama. Ma tänan teid intervjuu eest, soovin teile pehmet maandumist ja tere tulemast jälle Eestisse. Suur tänu parimat uut teile, ka. Saatejuht oli täna Kaja Kärner ja loodame kohtuda uute külalistega järgmistel laupäevadel. Kuulmiseni.