Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile algab saade olukorrast riigis, Anvar Samost ja Kalle Muuli. Keset suurt suve nägime siis Sest väga tõsistest asjadest nagu ettevõtte tulumaks, testi, riigi reiting, inflatsioon, noh, räägime pisut suvistest, teatrietendustest ja mõningatest piltidest, aga enne seda kõike toredat, meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Olukorrast õigeks. Esikohale paigutasime siis valitsuse otsuse, mis mis lõpuks võttis mingi seisukoha ettevõtte tulumaksu osast, millest on juba aastaid räägitud, et Eesti peab vastavalt Euroopa Liidu nõuetele midagi tegema oma omaettevõtte tulumaksuga, mis praegust on selline, et kui, kui ettevõtja seda ettevõttest välja ei võta, siis ei pea taga? Ei, te ei pea tulumaksu maksma, ehk siis investeeritud või investeeritud tulu pealt tulumaksu ei ole. Ja samuti võeti siis põhimõtteline seisukoht, et et ka üksikisik võrdsustatakse selles mõttes ettevõtjaga, et kui ta on oma investeeringutelt tulu saanud ja ei kasuta seda muuks kui investeerimiseks, siis siis ta tulumaksu maksma ei pea. Nädala sündmus number kaks on rahvusvahelise reitinguagentuuri standard ja Poor's esmaspäeval avaldatud otsus alandada Eesti riigireitingut, see oli varem stabiilne nüüdse riigireitingu, et riigi riigireitingut vaid riigireitingu väljavaadet. See väljavaade oli varem stabiilne, nüüd ta negatiivne, mis tähendab seda, et kui praegused kliendid Eesti majanduses jätkuvad, siis järgmiseks võtab agentuur tõenäoliselt ette reitingu enda alandamise. Oma otsuses siis juhtis agentuur muuhulgas tähelepanu ka sellele, et Eesti eelarvepoliitika, mis mitu aastat järjest on olnud suhteliselt konservatiivne, siin on hakanud muutuma natuke lõdvemaks ja eraldi märgiti ära siis valitsuse eelarvestrateegia Kolmandaks pronkssõduri saaga jõudis vist lõpule 12-st Tõnismäelt ümbermatmiseks välja kaevatud punaväelased kaheksa siis sängitati sõjaväekalmistule sinnasamma, kuhu viidiga pronkssõdur ülejäänud siis põrmud lähevad kodumaale. Omastele kes on tuvastatud? Ja nädala sündmus number neli tuleb siis meelelahutuse vallalt vallast, nimelt neljapäeva õhtul andis 22-le 1000-le kuulajale Tallinna kesklinnas lilleküla staadionil kontserdi. Aga pika elu eaga ja samas sugugi mitte allakäinud rokkbänd. No meelelahutuse vallast võiks veel neid sündmusi siin nimetada. Päris hulgi ja kõike ei tahakski nimetada, aga võtame siis viiendaks Ilmar Raagi koolivägivallast jutustava filmi klass, mis saavutas Karlovy vari filmifestivalil päris suurt edu. Euroopa kinopidajate organisatsioon tunnistas ta siis parimaks Euroopa filmiks. Eelmises saates pooleli viimane teema ja me lubasime, et me räägime siis sellest kindlasti edasi hakkame sellest kohe peale, et meil jälle sellist olukorda ei tekiks, kus meil aeg kipub otsa saama. Läksin nimelt sellest, et, Valdo Randpere on juhtinud tähelepanu mitmele asjale, mis tema meelest Eesti internetimeediaga viltu on, Eesti internetikasutusega ja Postimehes on ta avaldanud kaks artiklit, üks nendest siis sellisest huvitavast suhtluskeskkonnast nagu reit ja teise nüüd panna tagasi sellest fenomenist, mis on noh, ütleme nii, Eestis maailma taustal küllaltki ainulaadne nimelt sellest, et igaüks võib ilma oma isikut mingilgi moel identifitseerimata minna ja kirjutada internetis noh, nii alates kui tundmatutest, tundmatutest, lehekülgedest kui ka täiesti tuntud ja soliidset ajalehtede veebiväljaannete, nii sinna artiklitele tekstidele oma kommentaare, kus põhimõtteliselt võib võib kirja panna absoluutselt ükskõik mida solvanguid, sõimu, laimu noh, ka lihtsalt lollusi, eks, ja. Valdo Randpere pakkus siin ka välja mitmeid mitmeid ideid, kuidas seda noh, nii tema kui ka kui ka ilmselt minu meelest piinlikku situatsiooni taltsutada, aga ma ütleksin, et ega, ega siin midagi keerulist ju tegelikult ei ole, et siin võib vaielda selle üle ja võivad need väljaanded panna sinna oma kommentaari rubriikidesse kõikvõimalike discleimereid, aga selge on see, et kõige eest, mis on ära toodud mõne ettevõtte poolt kirjastataval internetileheküljel, vastutab lõppkokkuvõttes see ettevõte ise. Nii et kui keegi on pandud näiteks Delfi kommentaaridesse kirja, et noh, ma toon näite lihtsalt, et kuna Rein Lang on selle teemaga varem tegelenud et Rein Lang siga siis põhimõtteliselt Rein Lang võib minna kohe kohtusse, anda kohtusse Delfit opereerima ettevõtte ja nõuda oma hea nime taastamist ja miks ka mitte kahjutasu minul on, siiamaani on tegelikult suhteliselt arusaamatuks, miks seda tehtud ei ole, sellepärast et seaduste puuduse taha minu meelest asi ei tohiks jääda. Kui inimest kuskil tõmmatakse, solvatakse mingil muul viisil vallandatakse avalikult, siis selle osas ei ole ju mingit vahet, kas seda tehakse. Noh, ma ei tea, raadioeetris eks ju, kas see tehakse internetis, kas tehakse lihtsalt plangu peale kirjutades? Ma ütleksin isegi internetis on see lihtsam, sellepärast plangu omanik tihti tõesti ei saa vastutada selle eest, mida plangu peal sõditakse, kuna ta ei ole blank üles, polnud sugugi mitte selleks, et sinna soditaks. Aga mitmed Eesti internetiväljaanded tegutsevad just nimelt sellel põhimõttel, et me oleme internetiväljaande püsti pannud selleks, et sinna võimalikult palju kommentaare koguda. Ja seetõttu on see vastutav isik väga selgelt ja hästi teada. Kuidagi on vist avalikkusel kujunenud muljet et teiste meediakanalite tegevust reguleerivad mingid seadused, aga, aga interneti suhtes ei ole seadust vastu võetud. Olukord on peaaegu risti vastupidine. Üldiselt ajakirjanduse tegevust ei reguleeri mingit eraldi seadused, ei ole olemas ajakirjandusseadustega ega ka mingit mingit spetsiifilist meediakanali vastutust sätestavad seadused on loomulikult olemas rahvusringhäälingu seadus ja nii edasi ja nii edasi, mis ühe või teise kanali tegutsemist korraldavad, aga, aga iseenesest ei ole kuskil nagu eraldi ühegi kanali kohta ajalehtedel on selline raadiol, selline või televisiooni on selline vastutus. Seda, seda vastutust sätestavad. Tsiviilseadused üldiselt karistusseadustik, kui vanasti oli veel laimu eest ja solvamise eest suisa kriminaalkaristus, seda enam ei ole. Ja mõnda ajakirjanikku isegi karistati selle seaduse niisuta täpsemalt ühte ja et, et need kehtivad igasuguse avaliku sõna kohta, mis on, mida mingil viisil siis levitatud ükskõik mis kanalis ja, ja täpselt samamoodi ta põhimõtteliselt kehtib kehtib ka internetiväljaande kohta, vastupidi, et internetiväljaväljaande kohta või väljaannete kohta on nagu praeguse justiitsminister Rein Langi algatusel hoopis eriseaduse hoopis pisut kitsendav seadus vastu võetud seaduse. Arutelu käigus läks muidugi hulga lahjemaks, kui ta algselt oli ja väga palju väga palju argumenteerida seal sõnavabadusega. Mu meelest ei ole sellel sõnavabadusega mitte mingisugust mitte kõige vähematki pistmist, kui kui inimese isik on tuvastatav ja kui on määratletud see, kes vastutab ühe või teise. Väljaütlemise eest kogu see, kogu seda asja võiks, võiks vaadelda ka täpselt samamoodi ajalehe puhul. Kui ajaleht trükib mis tahes solvangu ära, siis ta ei saa apelleerida sellele, et, et me ei suutnud nagu tuvastada jah või ei suuda tuvastada. Kui ei ole, ei ole solvaja isik teada ja, ja ei ole teda võimalik. Otse hagedassis hagetakse või nõutakse seda kahju sellelt, kes seda solvangut või laimu või valet ütle, mis iganes levitas ja, ja vähemalt paberajakirjanduse puhul on neid kaasusi päris palju, kus on edukaid kohtulahinguid peetud ja on ka üks raha välja mõistetud ja on ka raha välja mõistetud, et, et pigem on see tõesti võib-olla sellise juriidilise praktika puudused. Muide, muide, see ei puuduta ainult paberajakirjandust, et ma mäletan, et kunagi oli aastaid tagasi, näiteks 10 aastat tagasi oli üks juhus uudisteagentuurile ETA, mida tänaseks enam olemas ei ole. Kus mõned seda noored toimetajad otsustasid kobeini surma puhul koostada omapoolse nimekirja inimestest, kes oleks pigem võinud ära surra ja seal oli mitmeid Eestis tuntud lauljaid kaks nimed Krist sellesse mõni veel, aga no ma nii täpselt ei mäleta seda nad kasutades siis sugugi mitte paberit, vaid samamoodi andmesidet lahetasid selle Nende poolt koostatud teksti sugugi mitte avalikku kasutusse, vaid selle uudisteagentuuri klientidele. Mille alusel siis kohus luges seda levik levi nagu piisavaks, et teha vastavad otsused ja raha välja mõista. Et minu meelest on nagu internetti suhtelises Eestis mingisugune, nagu sa ütlesid, mingi imelik, selline segane suhtumine, et ühest küljest interneti on küll Eestis olnud suhteliselt igapäevane juba rohkem kui 10 aastat, noh, võiks öelda, et suurtes piirides 12 13 aastat samas endiselt seda peetakse nagu mingiks väga eriliseks meediaruumiks või keskkonnaks milleks iganes, et tegelikult ju see internetikirjutatud kommentaar on samasugune asi nagu tavaline lugejakiri. Mis siis, et see nii-öelda avaldamine on automatiseeritud ka lugejakirja avaldamise võiks tänapäeval paberlehe 100 automatiseerida, et see ei ole sugugi mitte keerulisem kommentaari avaldamis. Automatiseerimine ometi kui oma lugejakirjade külge koostab, siis reeglina pannakse sinna sina ka oled kindlasti paremini kui mina juttu kinnitada, reeglina pannakse sinna ainult need kirjad, mille sisu A tundub millegi poolest huvitav mille autor p on teada ja, ja noh, silmnähtavalt tuvastatav, eks ja siis reeglina see ei panna sinna kirju, mis võivad isegi sisult olla huvitavad ja mille autor on tuvastatav, aga kus kutsutakse üles kedagi tapma või midagi põlema panema või kedagi hävitama, tama või rahvustevahelist vaenu õhutatakse midagi sellist, eks ju. Roppusi ei panda üles, et et kui inimene, inimese nimi on teada ja, ja, ja temaga mõte on selge, aga selle kirja sisu koosneb põhiliselt kolme tähelistes vähestest sõnadest, siis Postimehes, eks. Aga samas nagu sel hetkel, kui seesama juriidiline isik tihti, kes annab välja ajalehte nii-öelda pöörab teise näo poole ja asub välja andma internetiväljaannet tootma internetimeediat, siis seal automatiseeritakse igast roppust avaldamine, kus see trend on täiesti imelik, et kui mõni aeg tagasi oli Eestis veel vähemalt üks suur päevaleht ehk siis Eesti Päevaleht, kes nõudis oma kasutajatelt kommenteerimiseks identifitseerimist siis nüüd on see piirang maha võetud ja seda käsitletakse kui mingit suurt sõnavabaduse arengutest. Ma paluks vabandust, et mina näen, et see on tegelikult täiesti vastupidine, et see töötab sõnavabadusele räigelt vastu. See on täiesti arusaamatu, peab olema Valdo randperega nõus, et ilmselt Eesti ühiskond oleks palju tervem ja, ja Eesti inimeste tööaeg oleks palju paremini kasutatud, kui eesti lehed ei võimaldaks sellist. Ja mitte ainult mehed, vaid ka muud ettevõtted ei võimaldaks sellist jaburat meelelahutust internetikasutajatele. Iseenesest noh, ma veel kord ütlen, et kohtu süsteem toimib, seadus on olemas. Miks neid kohtulahendeid ei ole, et see on, võib-olla ka, tuleneb sellest, et interneti nagu ka inimesed hindavad kuidagi teistsuguseks tavalisest meediast, aga uskuge mind, et 10 aasta pärast ei ole enam niimoodi 10 aasta pärast on kindlalt kõigile selge, et internetiväljaanne on täpselt samasugune meediaorganisatsioon nagu raadio, televisioon või ajaleht või kes iganes, siis need kohtuasjad ilmselt tulevad, nii et selles mõttes seda perspektiivi silmas pidades on lehtedele kindlasti kasulik. Esiteks alustada kiiresti nende kommenteerijate identifitseerimist, teiseks korraldada ka see, et neid kommentaare keegi toimetab, vaatab eelnevalt läbima, need avaldatakse või siis noh, mis oleks veel lihtsam tegelikult panuse kommenteerimise jama üldse kinni. Nii et ma arvan, et ajalehtede interneti võrdluses see erinev tava ja erinev suhtumine on väga palju ka siiski ajaloolise tagapõhjaga, et ajalehed tekkisid ajal, kui kui isegi vabariik oli haruldus, rääkimata siis sõnavabadusest ja kus ajalehe väljaandmiseks oli vaja kõigepealt taotleda lubasid ühesuguseid paljudes maades, nii see ei olnud. Igatahes, nad olid valdavalt monokristliku reziimi reziimi ajal nagu, nagu tekkimas või tekkinud ja, ja kus neid ka suleti, kui nad midagi valesti või, või režiimile sobimatut trükkisid ja nii edasi ja nii edasi ja sealt on lehtedel on algusest peale olnud väga tugev seadusandlik regulatsioon, mis on aja jooksul nõrgenenud kogu aeg. No ma ei tea, ma tahan, lihtsalt võiks igapäevaselt minagi. Ta Hiina territooriumil viibides Google'isse otsingusõna Republic of China, eks, mis siis on taiwani saareriigi ametlik nimetus ja ma arvan, et sa ei saa seal mingit vastust, vaid vastupidi, et natukese aja pärast külastavad sind mõned Hiina julgeolekuteenistuse agendid. Ja, ja, ja, ja internet pigem on tekkinud ajal, kus selline noh, tundus, et nagu sõnaga sõna sõna on selline Mäksa vabame Mäksa, Mäksa lubatavam ja kui, kui vaadata nagu Eesti olukorda, siis ju tegelikult ma ei usu, et seda asja saaks korraldada nüüd tagantjärgi lihtsalt üksikute kohtuasjade toel, et kes tunneb ennast solvatuna, kaebab kohtusse, ta võib seda teha, aga ma arvan, et see üldiselt ei, tervikuna ei suuda mõjutada või korrastada interneti ainult seal selles hirmus, et keegi kaebab kohtusse. Nüüd seda solvangut ja, ja laimu on anonüümsel kujul nii palju seal, et üksikud kohtuasjad ja need summad, mis mõistetakse kindlasti ei, ei mõjuta nii tugevalt, et keegi hakkaks väga oluliselt kontrollima oma kanalit. Pigem see äriplaanid on kõik üles ehitatud ikkagi sellele, et et saada võimalikult palju neid, neid klikke ja kommentaare ja, ja karavan läheb oma teed edasi, nii et selles mõttes ma arvan, et justiitsministri pingutused, et mingeid eriseadusi teha internetile võib-olla, et on isegi õigustatud. Sest õige õige aeg seda seda ise reguleerida või isevoolu teed või üldiste seaduste alusel reguleerida on mööda lastud ja nüüd peaks hakkama või siis kuidagi muud moodi sekkuma, et ma, ma ei usu seda, et et sa Anvar jõuaksid ära hageda kas või ainult neid neid, seda sõimu, mis ainuüksi praegust meie meie saate peale ilmub erinevates, nagu nagu portaalides ja väljaannetes, et sa läheksid peassegi enne kui sa jõuaksid kõik kohtuskäigud ära käia. Samal ajal ei kannata portaalid eriti suurt majanduslikku kahju, sel ajal, kui sa kohtusse pöördud. Vot Ameerika kohtusüsteem. Näiteks on ju väga hästi teada mitmeid näiteid, kus aastakümneid, võib-olla isegi 100 aastat, et teatud küsimustes kuskil seaduslik raamistik oli olemas, ei, ei mõistetud kohtutes välja mingeid kahjutasusid ja siis pärast esimest suuremat avalikult teadaolevalt rahaliselt mõjukamat juhtumit hakkas neid juhtumeid tulema nagu seeni pärast vihma. Et ma arvan, et sisene regulatsioon, millele siin viitasid, küll seal on veel tulemas, et ühel hetkel ikkagi tõesti. Ma arvan, et leitakse, leidub mingisugune inimene või organisatsioon, kelle kohta avaldatakse kuskil mingit rõvedat jama ja see inimene organisatsioon läheb kohtusse, hageb seda väljaannet või ettevõtet, kes on seda internetiväljaannet kirjastanud ja ta saab sealt raha ja mitte vähe, sest et kui me vaatame näiteks seda, et kuidas on muutunud internetis teenitav raha, siis seesama Delfi, mis veel mõni aasta tagasi ei teeninud suurt midagi, see on muutunud täielikuks rahamasinaks või kasumimarginaalid, on võrreldavad vaatajatensiiet võtetega. Raha paneb asjad paika sul, sul ei ole mõtet minna hageda mingit riiulifirmat, kellel on kuskil mingi messiks pood, kus on 10 sõnumit ja kellel kellel ei ole võimalik mingit raha saada, aga kui tegemist on suurekaliibrilise ettevõtlusega, siis sealt on võimalik raha kätte saada ja ma arvan, et see raha sealt ka kätte saadakse. Ikkagi arvan, et sa võid oma isiklikke õigusi saada kaitsta kohtus, aga, aga see ei muuda tervet süsteemi. Teine asi on veel seepärast seda, kui esimest korda on mõni selline ettevõte sunnitud välja maksma mitusada 1000 krooni, muutub see süsteem nii kiiresti, et sa ei suuda jälgida Eesti kohta ei ole veel kelleltki mitutsadat tuhandet krooni välja mõistnud, need on vist üks, kas nii suurt abi on ajalehtede vastu olnud, aga, aga see selleks et tegelikult on see, et seal ilmub nii palju alusetud alusetuid väiteid, et nii palju valet ja, ja nii palju igasugust põhjendamatut jama on muutnud ka ka nende portaalide enda usaldusväärsuses, selliseks keegi tegelikult ei võtagi seda väga tõsiselt, mis seal kirjutatakse ja, ja ka see kindlasti mõjutab seda, et inimesed ei pöördu oma õiguste kaitseks kohtusse ja, ja ei ürita sealt mingisuguseid summasid kätte saada, löövad lihtsalt käega, et noh, paljugi, mis peldiku seinale kirjutatud. Sel neljapäeval siis sai valitsus lõpuks hakkama. Otsusega, mis eelmisele valitsusele silmnähtavalt üle jõu käis nimelt juba mitu aastat on teada. Kui ma õigesti mäletan, siis esimest korda, kui see teema laiemalt avalikus jõudis, avalikkuse ette jõudis, siis oli rahandusminister Taavi Veskimägi aastani 2003. Nimelt siis valitsus otsustas lõpuks ära seda, et kuidas alates 2009.-st aastast 2009. aasta esimesest jaanuarist lahendatakse see ettevõtete tulumaksuküsimus, nimelt siis Euroopa Komisjonil on juba ammu teada seisukoht, et. Eesti praegune maksusüsteem, kus, Maksustatakse. Tütarettevõtte poolt et väljamakstava dividendi, et see on vastuolus ema- ja tütarettevõtte direktiiviga, seal on olemas üks Euroopa kohtu otsusega Kreeka firma osas 2001.-st aastast. Ja noh, oli selge, et Eestile on antud selles küsimuses erand, mille lõpp oli teada ettevõtjad otseselt kõik pingsalt lahendust eelmise valitsuse ajal seal paraku ei tulnud, valitsus vist isegi ei arutanud seda ametlikku, mitte ühtegi korda, ehkki pressikonverentsil olid rahandusminister ja peaminister mitmel korral sunnitud teemat selgitama. Ja nüüd siis neljapäeval praegune valitsus on valinud välja variandi, mis põhimõtteliselt vist siis peaks meid sellest muutusest päästma tulumaksu, ettevõtte tulumaksu nii-öelda taaskehtestamisest. Aga mina nüüd ei julge öelda, et siin oleks tegemist mingisuguse väga geniaalse lahendusega või isegi sellise lahendusega, mis nüüd selle olukorra lõplikult ära lahendaks, et iseenesest ka ühe ettevõtte juhina, mis Eestis tegutseb. Ma väga sooviks, et valitsusel õnnestuks praegune süsteem säilitada, aga kui ma nüüd loen siit seda skeemi, mis politsei poolt välja pakutakse, siis minu meelest on tegu sellise kosmeetilise muudatusega, kus muuhulgas näiteks tuleb välja. Ma arvan, et kõikidele ettevõtjatele raamatupidajatele üllatuseks dividend, mida kõik tänases mõistes tundsid dividendi, noh et see nagu ei olegi dividend. Et kui siis tsiteerida täpselt rahandusministeeriumit, siis kui Eestis asuv tütarühing maksab dividendi oma välisriigis asuvale emaühingule siis Eestis tasutav maks on Eesti äriühingu kasumimaks. Tütarühingule makstavat dividendi, kui sellist ei maksustatakse, dividendid maksu kinni ei peeta. Samas kõik on teadnud, et seda asja, mida siin rahandusministeerium kasumimaksuna kirjeldab, ongi kogu aeg silmas kirjeldatut laialdaselt kui dividenditulumaksu. Nii et jääme huviga ootama, millise, millise seisukoha Euroopa Komisjon selles küsimuses võtab. No põhimõtteliselt ma arvan, et see on, see on iseenesest hea, et valitsus püüab Siinset ettevõtlust kaitsta, hoida teda niisuguselt maksustatuna, nagu ta on Eestile edu toonud. Mis on taganud nii nii eelarvesse ettevõtetelt laekuvate summade suurenemise seetõttu, et ettevõtteid on rohkem ja nad tegutsevad paremini kui ka kui ka igatpidi muu soodsa majanduskeskkonna. Ma ei tea, kas seda varianti nüüd annab nii hästi reklaamida kui siiamaani kehtivat varianti, et Eestis on ettevõtte tulumaks null kui te just seda raha oma isiklikuks tarbimiseks ei kuluta seda, seda tulu, mis siis ettevõte on teeninud vaid investeerite selle uuesti. Aga, aga. Ma arvan, et see ei lähe läbi. Esiteks seal taga on nii suured suured raha huvid, nii suured jõud, kes pikisilmi ootavad, et et Eesti, olgu ta nii väike või või, või kuitahes siiski muudaks oma muudaks oma süsteemi nagu sobilikumaks ja Euroopa kohandatamaks, et paljud Euroopa riigid kaitsevad oma ettevõtlust ja, ja teevad neile suuri soodustusi. Aga seda tehakse siiski põhiliselt sel viisil ettevõtlustele kehtestatud tohutu suur tulumaks, selleks et rahvas rahul oleks ja siis vabastatakse tagantjärgi need ettevõtted selle tulumaksu tasumise kohustusest, ehk ehk saavutatakse siis peaaegu et seesama olukord, mis mis Eestis praegu. Aga küsimus on selles tehnikas ja ma arvan, et see, see tehnika on ikkagi selline formaalne, see on puht tram raamatupidamislik, et kes sellesse sisusse süüvib ja ja väga suured huvigrupid süüvinud sellesse. Euroopa Komisjon kindlasti sööbib sellesse. See ütleb, et poisid igasuguseid asju võib ju igat moodi nimetada, aga aga probleem on teil tegelikult lahendamata. Ma tahaks öelda seda, et, et iseenesest minul on ükskõik, kas dividendi nimetatakse dividendideks või mitte. Et kui see aitab dividendi dividendideks ei nimeta ja tõepoolest õnnestub see praegune selgelt ettevõtluse arengule riigile tervikuna väga kasulik süsteem säilitada, siis ma olen nõus kogu oma ülejäänud elu üldse saadividemite suhu võtma. Aga tõesti, et kui ma vaatan seda ettepanekut, sest see tundub kuidagi natuke liiga liiga lihtne, ta võiks nagu läbi minna, aga kui ta tõesti läheb, siis müts maha ja ma arvan, et kõik ettevõtjad peaksid praegusele valitsusele äärmiselt tänulikud olema. Nüüd üks, üks teine muudatus, mis sealtsamast. Ma ühe asja veel ütleks juurde, et tegelikult noh, kuna on olemas risk, et ta ei lähe läbi, siis tekib küsimus, et mis siis saab, kui see ei lähe läbi, kui Euroopa Komisjon ütleb ei ja kui meil ikkagi jääb kohustus esimesest jaanuarist 2009 midagi muuta Ma arvan, et Eestil tuleb Euroopa komisjoniga kohtusse minna sellisel juhul ja sellest seda on vist, seda võimalikku stsenaariumit on siin maininud ka vähemalt üks endine rahandusminister. Siis võib juhtuda seda, et meil tuleb teha mingi seadus väga-väga lühikese aja jooksul väga, väga läbi mõtlemata ja, ja ilma pikalt ette hoiatamata mingit mingi teistsugune variant, et see tegelikult, mida teha siis, kui meil ei õnnestu Euroopa liidule Rehepapp või teha, et mida, mida teha siis see variant võiks ju ka põhimõtteliselt kuskil kellelgi sahtlis olemas olla, aga mine tea, võib-olla Don. Jah, aga räägime ühest teisest muudatusest vee, milles valitses neljapäeval, tegi, et see on nüüd selline, kuidas ma ütlengi nagu vähem tõsine asi ja puudutab kindlasti palju vähemate inimeste ja ettevõtete käekäiku. See on siis see, et tehnilist lahendust peaaegu näinud Aga ma ei tea, Tallinkil oli, oli algselt 16000 aktsionäri, nüüd on kindlasti vähemaga. Ligi 30000 tegutsevad ettevõtted, kes annavad tööd sadadele tuhandetele inimestele. Aga noh, ma saan aru, et sinu huvi Tallinki aktsia ei ole päris omakasupüüdmatu, et et mõte on selles, et mul ei ole Tallinki aktsia hind. Et võib-olla sa kavatsed neid ostma hakata siis, kui see seadus vastu võetakse. Et ma ei ole seda tehnilist lahendust seal näinud, millega valitsus kavatseb ja seda ilmselt ei ole keegi läinud, välja arvatud mõned inimesed rahandusministeeriumis, et millega siis kavatsetakse edaspidi võrdsustada maksualane ütlemine ettevõtetele ja eraisikutele ettevõtte aktsiate oma omamisel ja, ja nende nende pealt müügitulu teenimisel. Ehk siis ilmselt sätestatakse mingisugune peene nimega investeerimiskonto, kust siis kaubeldud aktsiatelt tulu läheb maksustamis alles siis, kui sa sellelt kontolt kuskile teisele vaba kasutusega kontole silutakse. Ehk siis, kui te olete müünud Ma ei tea küll, mis nipiga, aga tulusalt näiteks 100 Tallinki aktsiat ehk siis ostuhinnast kõrgema hinnaga siis praegusel praeguses olukorras peate te selle aasta lõpus deklareerima või noh, mitte aasta lõpus, aga just nimelt aasta alguses eelmise aasta alguses ja peate maksma sellelt 20, palju neid ei saanud veel 22. 21 on järgmisel aastal kaks protsenti tulu. Selleks et edaspidi on siis niimoodi, et te võite selle saadud tulu jätta sinna arvele ja osta selle eest näiteks Arco vara aktsiaid ja siis omakorda veel midagi toredat, eks, et nii kaua see raha sealt nagu kontolt eratarbimisse ei suuna, nii kaua siis valitsuse idee kohaselt tulumaksu tasuma ei tea, et ma olen niisugune kiuslik inimene, ma küsiks kohe, et miks ma ei võiks selle Tallinki aktsiatest teenitud rahaga osta näiteks kinnisvara. Et kinnisvara kinnisvaraga spekuleerimine on tänases Eestis teatud ringkondades kindlasti vähemalt sama populaarne kui aktsiatega spekuleerimine ja neid kinnisvara omanikke, kes viimastel aastatel miljonit krooni tulu on teeninud kinnisvaraostust-müügist on kindlasti rohkem kui 16000, nii et. Ma ei, ma tegelikult päris täpselt ei saa aru, et miks see, miks see muudatus nagunii esiteks mõningates inimestest nii suurt vaimustust tekitab ja teiseks, et miks see nii väga vajalik nagu peaks olema minu meelest ikkagi valitsus võiks kihvt kohelda kõikide varade kõikide vara liikide omanikena ühetaoliselt, et mitte niimoodi, et millegipärast aktsiatesse ja investeerimisfondidesse investeerivatele teatud eelis nende inimestega võrreldes, kes ostavad, näiteks müüvad noh, ma ei tea, kinnisvara või noh, mida iganes. Ega keegi ei ole ütelnud tegelikult mida sellelt investeerimiskontolt siis Ta tegelikult pressikonverentsile juttu lausa sellest, et teatud riikide aktsiad lausa üritatakse sealt nimekirjast välja, nii et ma arvan, et kinnisvara kohe kindlasti, et, et. Kuidas ta lõpuks jääb ja mis invest, mida, mida siis investeeringuks loetakse milliseid fondi osakuid, milliseid aktsiaid ja, ja millist, millist vara üldse võib siis investeeringuks pidada? Noh, lõppude lõpuks sa võid ju mingeid riiulifirmasid osta selle eest või mis iganes. Et noh, iseenesest mu meelest plaan kõlab nagu loogiliselt, mis, miks peaks olema erand selles, et kui ma ostan endale mingi juriidilise isiku ja selle nimel, siis ostan endale aktsiaid ja muud see juriidiline isik ei tee kui ainult mul aktsiate kasutamiseks. Et ma pean siis ekstra kulu veel selle jaoks tegema, et noh, võiks olla siis investeerimiskonto lihtsalt. Noh, kontroll on mõnevõrra lihtsam selle juriidilise isiku üle, et kõik, mis juriidilisest isikust Eestis nagu välja läheb, on nagu väga selgelt kontrollitav, et noh aktsiate puhul kujutage ette, et see oleks lihtsalt nagu defineeritud kui aktsia, kui selline, et ma kujutan ette, et nii mitmeski maailma piirkonnas on võimalik aktsiatest nimetada suhteliselt laia koalitsiooni asjadest, mis Eestis kindlasti võib-olla aktsiaid No igatahes võib ütelda, et mõlema asja puhul nii ettevõtte tulumaksu puhul kui ka siin üksikisiku investeeringute pealt tulumaksu mittevõtmisel on valitsus päris sellisele keerulisele teele läinud, mis mis huvitav on lihtsalt jälgida, et mis sellest tulevikus saab, et praegu ei oskagi nagu prognoosida, et kas üks asi üldse õnnestub ja kas teine asi põhjustab noh, kohutava hulga pettusi või või, või teeb rikkad veel rikkamaks ja vaesed veel vaesemaks, et eks seda näeb. Olukorrast riigis. Majandusteemadel ka jätkame siin, et Eesti on olnud aastaid sellises toredas olukorras, kus iga uus teade mõnelt rahvusvaheliselt tuntud reitinguagentuurilt on olnud positiivne ehk siis Eesti reitinguid on tõstetud. Ma mäletan ka neid aegu, eesti reitinguid kirjutati tähega B ja mitte just päris, mitte p-ga. Ja, ja reitinguväljavaateid on kogu aeg hoitud nagu positiivsetena. Ja eks ta, eks ta mingis mõttes loogiline oli, ainult ühel ühel hetkel pidi tulema ka neid teateid, mis ütlevad, et asjad enam nii hästi ei lähe. Eriti, kui vaadata seda, mis ümberringi toimub. See nädal siis reitinguagentuur standard ja Poor's üks lugupeetud vaid maailmas muutis Eesti riigireitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks. Samas muidugi need reitingud, mis praegu on tasemel A, need jäid siis nagu samaks. A-tasemega reiting on tegelikult päris reiting ja ega neid riike maailmas just liiga palju ei olegi. Sellist reitingut omavad. Et huvitav on lugeda ka seda otsust või teadet, mis siis agentuuri. Sammuga kaasnes ja kuidas seda Eestis interpreteeritud, et minu meelest suhteliselt ühemõtteliselt võime siit lugeda välja seda, et reitinguagentuur rõhutab valitsuse eelarvepoliitika tähtsust. Kui vaatame, kuidas kommenteeris seda teemat peaminister Andrus Ansip, siis Andrus Ansip teatas, et tema meelest reitinguagentuuri nii-öelda rõhuasetus oli eelkõige laenamise piiramisel. Noh, eks igaüks näeb igas tekstis täpselt seda, mida ta näha tahab ja ei saa öelda kuidagi, et Andrus Ansipi tähelepanek oleks vale olnud, aga tõsi on ju see, et kui aastaid on igasuguste valitsuste ajal olnud Eesti eelarvepoliitika kõikide muude, nii selle regiooni kui üldse maailma riikide taustal ikkagi äärmiselt konservatiivne, siis nüüd uut valitsuse eelarve strateegiat vaadates tuleb öelda seda rangust on nagu vähemaks jäänud ja, ja, ja see on küll suhteliselt küsitav, olukorras, kus, Seda ranget eelarve poliitikat oleks tunduvalt rohkem vaja kui seda oli vaja näiteks aastal 2000 või 2001. Jah see on nüüd nagu oludest tingitult, aga kui puhtformaalselt vaadata eelarvet, siis ega Eesti valitsused on ju oma eelarveid konservatiivselt teinud kogu aeg ja ka praegune valitsus võib-olla ei ole nii konservatiivne, kui ta kavatses olla ja lubas olla. Aga põhimõtteliselt, et ega Euroopast ei leia palju riike, kus eelarve oleks tehtud ülejäägiga, pigem on ikkagi valitsustel protsent paar või rohkemgi. Puudujääk eelarve, nii et. Puhteelarvet vaadates ei saaks valitsusele midagi ette heita, et oleks teinud mitte konservatiivse eelarve või et ta oleks teinud eelarve või mis ei vasta eurokriteeriumitele või ja nii edasi ja nii edasi. Et tegelikult mu meelest nagu olu koga pentsikus on selles, et meil on, meil on valitsus, kes hoiab konservatiivset eelarve poliitikat, meil on Eesti pank, kes hoiab raha hästi ja, ja ei ole mu meelest ka just just kohutavalt leebed norme teinud. Ei ole kommertspankade jaoks. Et aga, aga inflatsioon vohab ikka ja jätkuvalt ja ei ole tegelikult ühte organisatsiooniga, mis suudaks kuidagi seda olukorda mõjutada või ohjeldada, et tegelikult see, mis on meie rahapoliitika tugevus ja mis on meie majanduse ja üldse edu tugevus olnud see, et et on valuutakomitee süsteem ja, ja suurt midagi ei ole võimalik rahaga mängida, see mingi osa mingis hetkes nagu osutub selleks et meil ei ole võimalik kuidagi muuta ka vastupidises suunas nagu taltsutada seda inflatsiooni väga palju. Noh, alati võib ütelda, et võiks teha suuremaid jõupingutusi, aga ei, ei saa ju kindel olla, kui ka valitsus teeks miljardi või kahe või kolme korra veel konservatiivsema eelarve, et siis see kuidagi väga oluliselt seda olukorda mõjutaks. Et praegu on tekkinud selline situatsioon, kus mulle tundub, et varsti Eesti pank ja valitsus lähevad tülli, sest kui vaadata neid peaministri ja ja Eesti Panga asepresidendi reaktsioone, mis tulid reitingu väljavaate alandamisele, et siis need olid küll peaaegu et nii sinu, vastupidi, hästi-hästi viisakalt üksteise peale näpuga näitavad, et näete, valitsus on süüdi, näete, Eesti Panka. Ka süüdi iseenesest on ju tegelikult väga positiivne, kui keskpank ja valitsus on riigi majanduse suhtes erinevatel seisukohtadel, see näitab seda, et noh, nad on üksteisest sõltumatult, mis on üks korrektselt toimiva lahenduse, nagu aluseks Jah, et aga, aga noh, ega nad tõmmatud ja, ja, ja see on, see on, see on kindlasti raha, raha, rahasüsteemi tugevus, aga ega neist ei sõltu kellestki. Neist ei sõltu ka eriti palju midagi teha nad ka eriti palju midagi ei saa, ma, ma arvan, et nad võiksid ju mingeid meetmeid ette võtta, aga, aga kas, kas sellest ka väga suurt praktilist kasu on, et see on üsna kahtlane küsimus on eelkõige. Et minu meelest see valitsus on olnud üsna nõrk sellise konservatiivse eelarvepoliitika sõnumi edastamisel, et olen ka näinud välismaalasi, kes, kellel on Eesti nii-öelda Välispidise majanduse pildi kohta teatav otsustav sõna öelda ja üsna selgelt, et nendel inimestel on raske aru saada, et kas iga järgneva valitsuse eelarvepoliitika saab olema sarnane eelnenud valitsusest, eelarve poliitikaga ja tundub, et selle valitsusega on see kuidagi nagu eriti raske, kuna see kõik, mis, Avalikkuse ette tuuakse, see on pigem nagu selline ebamäärane, aga ma tahan öelda seda, et Eestil on nagu läbi ajaloo hästi palju oma majanduspoliitika kujundamisel õnne olnud ja eriti palju õnne olnud selle väliskeskkonnaga. Kui me vaatame praegust väliskeskkonda, siis ausalt öeldes seda, mida ei saa teha Eesti keskpank, kui Eesti valitsus teevad meie eestvedaja Euroopa keskpank ja Euroopa teiste riikide valitsejad, ehk siis hetkel, kui Eestil oli tõeliselt vaja sellist arengukiirendust kahetuhandenda aastate alguses siis Euroopas ja kogu maailmas intressitasemed erakordselt madalad ja tänu sellele kümned tuhanded eestlased said väga odavalt eluaseme laenu võtta. Nüüd, kui on selge, et see odava eluaseme laenu võtmine on viinud täiesti käest ära mitmete Eesti varade hinnad, sealhulgas kinnisvarahinnad siis olukorras, kus me ise midagi teha ei saa, on Euroopa keskpank iga paari kuu tagant tõstnud. Intressimäärasid sel neljapäeval ei tõstnud, aga ma arvan, et oktoobris või septembrist tõstab uuesti? Jaa. Teisest küljest, kui vaatame, et Euroopas suuremates Eesti eksporditurgudel ei olnud eriti tugevat majanduskasvu, mistõttu ei olnud ka eriti tugevat nõudlust, siis see olukord on ka muutumas meie naabermajanduselt Soome, Rootsi kaugemalt vaadeldes Saksamaa, Prantsusmaa on kõik hakanud kasvama suhteliselt enneolematu tempoga, mis tähendab seda? Siin on turgudel on võimalik päris palju eksportida. Väliskeskkonnaväljavaated on Eesti seisukohast praegu väga head, nad tasakaalustavad Eesti majanduse tasakaalustamatuse. Jah ma ei usu nüüd, et intressitõusud, mis siiamaani on olnud väga palju, oleks Eesti kinnisvara turgu näiteks mõjutanud. Muidugi inimesed maksavad intressi natuke rohkem ja, ja nii edasi, aga, aga et see mõjutaks otseselt nende laenu võtmist, see, ma arvan, et see mõnisada krooni maksavad. Et sa lähed ostma maja Tallinna äärelinnas, mis praegusel juhul maksab kuskil nelja, viie miljoni krooni vahel ja nelja, viie miljoni krooni pealt, isegi kui sa võtad selle näiteks 30-ks aastaks, nagu mitmed riigikogu liikmed on teinud, nagu me sel nädalal avaldatud avalikest sellest majanduslike huvide deklaratsioonis nägime, et ka sellisel juhul see kuumakse kisub sinna kuskile 20 25000 krooni kant ja sellise kuumaks juures juba intressimäära paari protsendipunktiline muutus. Ei, ei väljendamine sadades kroonides, nagu sa ütlesid, vaid tuhandetes. See on õige mitmetes 1000, see on õige ja õige on see, et kinnisvara ost, müük on, on natukene vähenema hakanud või aeglasemalt toimuma hakanud ja enam sellise suure faktiga ei lähe, aga ma arvan, et selle põhjus ei ole see intressitõus. Et pigem on, on muud põhjused lihtsalt et see rahvahulk, kes üldse võiks lubada endale sellise kinnissellise sellise hinnaga kinnisvara ostmist hakkab otsa lõppema. Et lõputult ei kasva juurde, aga aga palgad tõusevad. Valitsuse soovimatus teha konservatiivsemat eelarvet on ju tingitud sellest, et et on vajadus, vähemalt poliitiline vajadus tõsta seal. Riigisektoris palku 10 20 rohkema protsendi võrra, et see toob kindlasti uut raha turule ja, ja see, et kuskil on Euroopa keskpank, kes jälle 0,25 protsendi võrra intressi tõstab, et ma arvan, et see ei mõjuta, et ajal, kus see piiks-piiks laene isegi võetakse, mille, mille protsent on 400 aastaselt, et inimesed ei loe nii täpselt seda, seda, seda rahastust. Bightiks laene õitseb tavaliselt just sel ajal, kui kinnisvara laen on inimestel väga raske saada ja ma arvan, et, et hetkel, kui Soomes näiteks seesama nii-öelda piiks-piiks laen tegelikult tuli turule siis, kui Soome majanduses olid äärmiselt rasked ajad ja siis läks nendel väga kallite laenude pakkujatele tunduvalt paremini kui neil, läheb praegu, et ma arvan, et ka Eestis saab täpselt niimoodi olema, et see nüüd ei iseloomusta küll mingit enneolematut jõukust või heaolu, mitte jõukust, aga seda, et ei pea seda, et inimestel on teistel viisidel võimatu laenu saada või raha saada. Kinnisvara laen ja piiks-piiks laen on kaks eri asja, kaks eriotstarvet aga, aga, aga kindlasti need palgatõusud, mis järgmise aasta eelarvega tulevad, need paiskavad uut raha turule, tekitavad tekitavad uusi inimesi, kes, kes jõuavad endale kinnisvara osta ka ka 0,25 protsenti kõrgema intressiga, kui, kui praegu. Käisin eile ühte päris ma ütleks lausa väga head uut teatri etendust vaatamas. Viinistu kunstimuuseumis oli vist esietendus, kui ma õigesti aru sain esietendust siis Mart Kivastiku näidend eesti asi ei hakka seda sisu siin ümber jutustama. Kohati ka sellepärast, et meie saade on päeva eetilise kuulata, võivad ka mõned alaealised. Aga aga mis ma tahtsin selle eelmise teema kohta sellelt taustalt öelda, on see, et vaata siis neid inimesi, kes sinna Viinistu kunstimuuseumis etendust vaatama olid tulnud, kuidas nad olid tulnud, milliste autodega ja istusin seal hoovi kunstimuuseumi hoovi peal kohvikus ja nii arvutuse kohaselt keskmine tohin, mis sealt väravast sisse sõitis, oli umbes 350000 krooni. Mis tähendab seda, et mõni inimene tuli ka pisut odavama autoga, aga väga paljud inimesed olid väga kalli autoga. Ehk siis mul tuli selline mõte pähe juba mitmendat korda viimase aasta jooksul, et see jõukas keskklass, millest armastas rääkida ja neid inimesi oli saduseleks. See jõukas keskklass, millest armastas rääkida kogu aeg, Edgar Savisaar ja millest ta viimasel ajal pole kordagi enam rääkinud. See on Eestis tekkinud. Aga kahjuks need ei ole. Edgar Savisaare valik. Aga aga kui sa juba autodest rääkisid, ma räägin ka, kus ma eile käisin, ma käisin vaatamas tennisevõistlusi Kadriorus, on, see toetab seda juttu ja see algas pihta sellega, et Kadriorgu ei olnud võimalik sisse sõita, sest tee peal seisis seisis üks parkimiskorraldaja, kes ütles, et ruumi ei ole autosid kuhugi panna, ahel ütleks, et siit väike vihje linnavalitsuses Mati Songiseppa tuleks jälle karistada. Et sinu eriarvamus, aga, aga, aga ma ei hakka rääkima, kui palju need autod võiksid maksta, mis seal olid, aga, aga kohal oli siis president isiklikult, kes jälgis Eesti ametiauto, mis on maksumaksja Eesti naiste meistrivõistluste finaali ja pealtvaatajaid oli, oli üle 1000. Müüdid piletid 150 krooni oli, oli ühe päeva pilet. Aga mis mul nagu turgatas pähe seda, seda publikut vaadates oli see, et Eesti on vist küll ainus riik Euroopas kus riigi meistrivõistlused tennises jälgib rohkem inimesi kui riigi meistrivõistlusi jalgpallis ja see teeb Eestile ainult au. Aga räägi oma teatrijuttu edasi. Ja siis seal samal etendusel oli juba päris mitu valitsuse liiget ja teiste seas ka justiitsminister Rein Langi. Ma ei saa kuidagi nagu aidata, seda vist ei ole ammu teatris käinud. Ma tegelikult olen kuulnud, et Rein Lang Ilmselt püsiv teatrikülastaja, et kas nüüd vastab tõele või mitte, aga olen kuulnud jutte, et on praktiliselt ära vaadanud siin aastate jooksul kõik. Diplamiste teatrite lavastajad, see seletab ka seda, mis ta oma sünnipäeva korraldas, sellepärast et võib-olla oli just see ainus tükk, mis tal veel vaatamata oli mida, mida ta pidi püssirohukeldris jälgima ja see võib olla selgitad. Näiteks ka seda, et miks ta siis sinna püssirohukeldrisse oma sünnipäeva nagu viis, aga ma hästi ei usu seda. Muidugi Rein Lang on inimene, kes on eesti teatri lavastust aga väga hästi kursis ja teab küll üsna täpselt seda, millest see konkreetne Hitleri teemandietendus räägib, kui ka ilmselt teab seda, mis asju seal püssirohukeldris improviseeritud lava peal kasutatakse. Et ma ise ei ole ühtki muidugi läinud, nii et ma ei ole antud antud teatrietenduse suhtes mingisugune asjatundjaga siin mul tekkis tegelikult teatav paralleel ühe teise ütleme nii lollaka looga siis et siis, kui kuu aega tagasi või pisut enam ma esimest korda nägin seda eelnõu, millega riigikogu liikmed üritasid oma kuluhüvitisi suurendada lisaks kõigele maksuvabaks ja ja tšeki vabaks teha siis mina mõtlesin kohe selle peale, et issand jumal, et see tähendab ju tegelikult kaks nädalat SL õhtulehe esikülgi kus riigikogu liikmeid mõnitatakse kõigil mõeldavatel viisidel. Pärast selgus, et see tähendas ka kahte nädalat Postimehe esikülge, kus riigikogu liikmed mõnitati kõikidele mõeldavad kriisidel, aga, aga noh, selles mõttes, et asi oli ju kohe selge, mis sealt tulema. Ja samamoodi, et kui mulle oleks keegi öelnud kaks nädalat tagasi, et kuule, mis sa arvad, et kui mõni Eesti vabariigi valitsuse minister korraldaks oma sünnipäeva 50. juubeli tähistaks seda üritusega, kus esineb näitleja, kes kehastab Hitlerit ja kus lava peal haakristiga lipp et siis ma ei oska kohe võinud öelda, et saate aru, et see tähendab kümneid vene erinevate meediaväljaannete poolt kirjutatud uudiseid teemale. Väike fašistliku Eesti fašistlik natsimeelne valitsus tähistas ministri sünnipäeva natsisümboolikaga eks ju, et et iseenesest ma usun täiesti ja mitte ta ei usu, vaid ilmselt see ongi niimoodi, et see etendus on pigem antifašistliku Ajanovi natsivastane või totalitaarse vastane, selline kriitiline etendus ja ja loomulikult on sellest ajalooperioodist käsitlevate etendust päris imelik mängida, kui seal vastava perioodi sümboolikat lava peal oleks, aga antud olukorras teades kõike seda, mis meil siin toimub on ikka uskumatult rumal või noh, hoolimata minna ja tähistada oma sünnipäeva sellisel viisil ühe ministri poolt. Et Rein Lang on tegelikult äärmiselt arukas inimene, miks ta seda tegi, see mulle nagu müstiliseks? Salong on valinud selle taktika, et ta mitte midagi selle sünnipäeva kohta kommenteeri, parem ongi, tegelikult tahtsingi õige taktika. Et kui ta oleks midagi õigustama või ükskõik, mida ta ütles ka siis, kui ta hakkaks vabandama või, või, või ükskõik, mida ta sel teemal ütleks. Ainult ainult jama, see tekitab nii et olgu-olgu vait. Edasi soovitan ma soojalt ja nii kaua, kui vähegi kannatab, aga see on ka põhjused. Me peame ainult oletama, mis, mis tema peas võis olla või, või ei olnud seal üldse mitte midagi tol hetkel, kui ta otsustas selle oma sünnipäeva just nii korraldada ja nii nii seda tähistada, aga, aga no on, on ikka näha, et Venemaal kisub kisu skandaali päris kõvasti ja jõuga. Ja, ja püüab, püüab ikkagi Brüsselisse viia seda sõnumit, et, et Eesti vabariigi valitsuse tasandil toimub midagi mu meelest nagu üks kõige rämedamaid kirjatükke, mis sel teemal Vene ajakirjanduses on ilmunud, on? Küllap sa, Anvar, tead sellist väljaannet nagu RVK Daily. Paremini kui mina. Mul oli siiamaani see tundmatu väljaanne, mingi majandusleht, mida siis antakse koos latiga välja, on teinud pika-pika loo, kus siis räägib Euroopa Parlamendi endine president Klaus Hansson, ta nimi räägib sellest, millest te ilmselt mitte midagi ei tea, aga, aga millest siis ajakirjanik on meelitanud ta rääkima. Ja küllap talle on ette antud kirjeldus sündmustest, mis ei pruugi üldsegi tegelikkusele vastata, aga siis loo pealkiri või alapealkiri on see, baltlasi ähvardab Euroopa liidust väljaheitmine. Ja, ja selles stiilis läheb kogu see lugu edasi. Ühesõnaga väga tõsiseltvõetav, praegune Euroopa parlamendi konstitutsioonikomitee aseesimees Hirsch. Ja, ja siis ta arutab seal selle üle, kuidas Eestit peaks karistama Euroopa liidu poolt, kuidas Eesti valitsus peaks mingi seisukoha võtma ja nii edasi ja nii edasi. Selline uskumatu tekst, mis, mis must-valgel nagu on ära toodud, kusjuures allikateks on mingis mõttes igati lugupeetud inimesed, need ei ole sugugi sugugi mingid vene marurahvuslased ega, ega ka mingisugused suured eesti vaenlased. Saksa sotsiaaldemokraatliku partei liige. Ma ma saan aru kõigest sellest taustast, mis Saksa sotsiaaldemokraatlikul parteil seoses Hitleriga võib-olla, aga, aga ikkagi ja, ja noh, ma arvan, et parem kui lang vait on ehk läheb mööda. Jah, eks see on vist nagu ainuke asi, mida saab nagu kõigile soovitada, et minu meelest see kõige hullem asi ongi see nüüd, et et olukorras, kus taga Erjetult on Venemaa püüdnud Eestit näidata, kui mingit natsimeelset riiki võtame, justiitsminister kätte läheb, korraldab oma sünnipäevaetendusega, meil on noh, ütleme küll teistsugune, aga siiski täiesti selge kokkupuutumus natsirežiimiga. Et see on nagu kingitus ikka tegelikult nendele, kes meile halba soovivad ja. Välismaale Euroopasse, Ameerikasse jõuaks ikkagi nagu täpselt ühel viisil, et me võime siin Eestis seletada, mida me tahame, võime vait olla või mitte vait olla. Kuskilt keegi ikkagi saab selle kuskil kuklas, siin pesitsevad teadmised. Eesti justiitsministri sünnipäeval esines Hitleri kostüümis näitleja või midagi taolist. Jah, ja Elisa enne ka mingisugune suure partei poliitik, praegune Pärnu linnapea marssis kirsasaabastes ja ja käesidemega käsi püsti ringi. Lõpetage ära, mehed. Olukorrast riigis. Ajaloost võiks veel rääkida natukene midagi, mis Eesti ajaloost, et et minu meelest toimub sel nädalal üks ütlemata positiivne asi, et minu jaoks oli üllatuseks, et 2003. aastal põllumajandusministrid olid siis vist. Jaanus Marrandi ja vaata mõtlema, kas see teine või seda, Tiit Tammsaar vist. 2003. aastal oli põllumajandusministeeriumisse üles pandud kõikide Eesti vabariigi põllumajandusministrite pildid. Aga lisaks nendele olid üles pandud ka kõikide Eesti NSV ehk siis okupeeritud Eesti territooriumil tegutsenud ebaseaduslikku võimuorgani. Nii-öelda põllumajandusministrite pildid. Nädal aega tagasi edasi uus põllumajandusminister pärast nelja-aastast rippumist, siis need pildid maha võtta ja. Neid pilte poleks üldse kunagi tohtinud üles panna, sest kujutage ette, mis oleks juhtunud, näiteks kui siseministeeriumis oleks üles pandud kõikide Eesti vabariigi aegsete ministrite pildid, kellest paljud surid Siberis või üldse teadmata kohas. Ja sinna juurde ka siis Eesti NSV siseministrite pildid. Et ma arvan, et see tuleks käsitleda hoopis teistsugusena, kuigi ma ausalt öelda ei näe mitte mingit vahet, et ühed okupantide käsilased hoidnud kõik. Eesti NSV on ikka üks vägev asi, et oleks nagu surnud. Mulle aga samas ta elab ja ta elab nii võimsalt, et inimesed isegi ei saa aru, et õlu mulle selle piltide jutuga meenus. Kaks situatsiooni üks oli see, kuidas kadunud Lennart Meri välisministrina välisministri ametisse asudes puhastas kogu välisministeeriumi. Sisuliselt kõik inimesed vahetas seal välja, laskis lahti ja hiljem muidugi tegi 92. aastal seda ka presidendi kantseleis, aga aga see selleks, teine asi, mis mulle silme ette tuli. Küllap on seda paljud paljudes asutustes, aga millegipärast jäi mulle meelde just Helsingi Ülikooli kliinikumis või haiglas, kus olid haiglaseinte peale pandud kaunistuseks maalid sellistest väljapaistvatest, arstidest, osakonnajuhatajate, st. Ja, ja siis nende maalide juures olnud ametiajad mis Eestis olid ilmvõimatut või oleks ilmvõimatut näiteks 1934 kuni 1957. Et meil on palju räägitud katkestuste kultuurist ja, ja, ja, ja see katkestus, mis toimus Eestis 1940. aastaga alates. Ilmselt mõjutas väga tugevasti kogu meie töökultuuri arusaamu, elust suhtumist ja nii edasi ja nii edasi. Inimesed, kes mingit järjepidevust mingites ametites kandsite lasti, kas lihtsalt lahti lasti maha, viidi ära Siberisse, mis iganes tehti, aga aga, aga kogu see noh, järjepidevus Eesti vabariigiga lõigati läbi mõne aasta jooksul ja, ja mis see kõik puutub põllumajandusministeeriumisse, minu meelest on on hull lugu see, et me ei suuda nagu ei ole suutnud läbi lõigata järjepidevust Eesti NSV ka. Et, et see, see kultuur oleks võinud sealt kuskilt katkeda, see ei ole ainult kellegi portreed seina peal. No las nad olla sai meil pronkssõdur, see 15 aastat siin Tõnismäel olla last, said need portreed olla iseenesest, see ei ole asi, mis, mis mõjutaks reaalset elu, aga, aga need inimesed ja, ja kogu see mõtteviis elab edasi mitte ainult seina peal vaid ka, vaid ka tegelikus elus. Selle selle mentaliteedi kandjad töötavad paljudes tähtsates ametites. Ja just nemad võimaldavad neid pilte seal seina peal olla, olla see pildid pigem pigem peegeldab seda, et meie meie järjepidevus, võib-olla selle okupeeritud riigiga või okup okupeeriva riigiga ei ole, ei ole katkenud või vähemalt selleaegse mingisuguse suhtumise, mentaliteedi töökultuuri, mis mille iganes, mida me nimetame, et noh ma arvan, et, et meil ei maksa pahaks panna põllumajandusministrile seda, kui ta hoidis seina peal neid pilte ajal, kui president jagas nendele samadele meestele ordeneid võib-olla et et see väljendub väga mitmes viisis ja see põllumajandusministri ministeeriumi piltide lugu on ainult üks selle ilminguid, et ma ei kujutaks ette, et näiteks Eesti välisministeeriumi seina peal oleks kõikide nende ENSV välisministrite pildid ei suudaks neid ilmselt üleski lugeda. Ma saan muidugi isenesest aru, milles põllumajandusministrite puhul see erinevus mõne inimese peas on tekkinud, et Eesti NSV-s oli mitmeid põllumajandusega seotud funktsionale, kes olid seitsmekümnendail kaheksakümnendail aastatel inimeste seas tegelikult päris laialt lugupeetud ja austatud ja noh, võib öelda ka täiesti asja eest. Minister Männik näiteks, ja seal oli veel veel inimesi, need, kes tegelesid näiteks Lahemaa rahvuspargi asutamisega seitsmendate aastate alguses looduskaitsega ja, ja noh, oli palju neid mehi, kes ei täitnud Automaatselt kõiki lollusi, mis Moskvast tulid, ei lohistanud Maju kolhoosikeskustesse kokku ei rikkunud, ei, ei, ei külvanud noh nii-öelda Risbysiti maisi ja tegid kõik selleks, et nende inimeste elu seal kolhoosides nagu materiaalses mõttes oleks nagu parem. Ja ma arvan, et mingil hetkel oligi parati oligi parem ja, ja ma arvan, et tegelikult nende inimeste hea nimi elab aga aga see on hoopis teine asi. Need olid mehed, kes põhimõtteliselt tegid selle süsteemi raames süsteemi nii palju inimlikumaks, kui nad suutsid ja tegid selle süsteemi raames võib-olla midagi ka sellist, mis oli selle süsteemiga mitte päris kooskõlas. Aga neid inimesi ei saa panna ühte ritta Eesti vabariigi seaduslike esindajatega, nad olid ikkagi ühe teise võimuesindajad ja mis sisendas võimu head esindajad, nad ei, nad ei muutunud selleks nagu legaalse võimu esindajateks. Et põllumajandusministeerium võiks neid omaaegseid tublisid põllumajandusjuhte meenutada kuidagi teisiti, aga panna nad ühte ritta Eesti vabariigi ministritega, et see on ikkagi pehmelt öeldes räige. Seal peaks olema see kuskil see katkestuse koht ja kummaline, et ei suudeta nagu vahet teha sellele, et mingite tegude eest võib inimestele lugupidamist avaldada, aga, aga riigi ja okupeeriva riigi järjepidevust nagu rõhutada, sel viisil on küll äärmiselt kummaline. Tänaseks lõpetame Anvar Samost ja Kalle Muuli, järgmisena jälle.