Liivi jõe näol New Yorkist ja Toomast idujale, Stockholmist on tegemist ebavanades ristidega ja tahakski nüüd kuulda, mida taolised seminarid ele annavad, kui neil võrdlete eelmist seminari. Millest on nüüd tükk aegamööda, et mis on selletaolise seminari kasutegur, võib-olla kõige rohkem keele tarvitamise võimalus on kõige kasulikum. Ma olen leidnud, et, et osavõtmine seminaris võimaldab mul kuulda väga head eesti keelt ja väga ikka väljendamisviisi ja, ja siis ka ise proovida. Kõneleda natukene paremini, kui ma senini olen teinud. Möödunud kord läks seminaril 77. aastal, ma mõtlen, et et üks suurim elamus oli kohata kirjanikke, kes kasutavad eesti keelt ja kelle tööga ma olin natukene tutvunud kodus New Yorgis, aga ma ei olnud iial autoreid kohanud ja nii nendega tutvust teha oli Mul nii kuidagi väga täiendas seda tunnet kirjanduse vastu kaduva kirjanduse vastu. Konkreetselt oleks ütelda umbes niimoodi, et me olime Kirjanike majas vastu võetud ja vestlesime noorte autoritega konkreetsetes asjades, et kas ei võiks tõlkida eesti kirjandust välismaa keeltes, näiteks inglise keel, rootsi keel, prantsuse keel ja niimoodi, no muidugi see paneb juba palju rohkem mõtlema keelte vahe siia kasutamist ja oskusi ja, ja tõlkimist, standardeid ja niisuguseid asju, nii et üldiselt ma mõtlen, et keel ja kirjandus ja selle tähendus on, mis mul on kõige rohkem nii meelde jäänud kui eri tähtsusega möödunud seminarist. Jah, ega ei ole ju paha, kui mõni väliseesti noortest võtaks kätte Eesti kaasaegse kirjanduse vahendamise selle maakeelde, kus te hetkel elate, et tutvustada ka eesti kultuuri. No mõned seal oleme katsetusi teinud tõlkimisega muidugi niisugune valminud luulekogu, neid on vähe, neid on ilmunud üks Itaalias ja kas Rootsis on ka või ei ole vist? Mõned üksikud vihikud on ilmunud luuletõlgetest. Ja üksikud luuletused on ilmunud Ameerikas, aga midagi suuremat sõjaliseerima küll tulevikus. Mida sina, Toomas arvad, mida need seminarid sinule alanud Eestit külastamine annab palju konkreetsema pildi Eestist ütleme välismaal. Me kuuleme kogu aeg Eestist ja tihtipeale kahjuks me kuuleme, kuidas olukord oli enne teist maailmasõda. Mitmed meie vanema generatsiooni inimesed elavad alles selles vaimus, mis oli tol ajal. Nüüd saame külastada tänapäeva Eestit ja näha, mis toimub tänapäeval. Ja ütleme, külastada Tallinnat ja no eriti seminaride puhul on võimalik külas teisi osasi Eestit siis kui vanemate inimestega rääkida, see on ikka üks tohutu areng, on olnud üle aastate peale teist maailmasõda. Me oleme jõudnudki mõtte juurde. Mida teie jaoks tähendab Eesti. Vanemad tulevad siit, see on noolelt yles kasvatanud eesti keelega seega on ka huvi olnud eesti keele ja kultuuri vastu ja seda ma tahan ka edaspidi edasi arendada. Ja teiseks on ka väga huvitav mul olnud, et noh, me elame välismaal ühes poliitilises süsteemis, et siin hoopis teist süsteemi kuidas inimesed elavad vastutusele Eestimaapinna, mida Eestimaa. Lewis juurde? No ikka esivanemate juured on siin, millest oleme kasvanud ja kuidas elame nüüd võõrsil. Teatud määral kuulun osalt siia, kuna siin on kõik mu sugulased ja, ja terve ajalugu on siin ja ikka midagi ühist on ka tänapäevaeluga. Kodus, New Yorgis, kus muidugi ma olen ameeriklane ja olen eksisteerin, käin, elan täitsa 100 protsenti ameeriklasena siiski mingisugune kuuluvus siia on. Te olete nüüd õige mitmeid mitmeid kordi Eestimaal olnud. Kas see kodune tunne tekib kiiresti? Iga kord iga kord on, võtad nii eri aegu, mõnikord läheb väga kiiresti ja teinekord enda vastu panekveni. Kui ise ei ole täitsa valmis, siis võtab võib-olla mõni pääs harjud ära selle mõttega, aga kui juba kord siia sisse elada mõni nädal, siis on raske lahkuda, tuleb lahkuda ja siis niimoodi, eks ole, asuda ühes kohas, teisse ei ole alati kerge. Ja ma leian, et see on väga huvitav olla eestlane, see on vähemalt minu elu väga palju rikastanud sellega, et kui reisid, et siis kohta eestlasi üle maailma ja seega on ka ma olen reisinud palju rohkem, kui ma arvan, ma olen, muidu oleksin reisinud. Ega ma nyyd mitu korda ei oleks nagu Eestisse toonud kolleeg, sugulasi siin olnud või esivanemad ja ka ütleme laulu pidusi külastada, kes siin Eestis või siis meil välismaal see teeb elu ikka palju huvitavamaks ja kui me tuleme nüüd lõppeva seminari juurde, siis mis, nagu seekord on kõige rohkem huvi pakkunud, millised päevad, millised esinejad, millised loengud. Ma mõtlen, et tänavu teatripäev, tähendab teisipäev oli kõige tihedam kava kõige rohkem käimist, jooksmist kõige rohkem võib-olla pakkuda tootja, kõige kaasahaaravam. Meil oli kaks teatrietendust ja suur vestlusdraamateatri keldris ja ja hulk teatri inimesi olid välja tulnud meid vastu võtma ja, ja rääkida oma tööst ja elust ja väga pikk päev oli, aga see oli väga rõõmus päev, et me tõesti saime tunda, kuidas teater siin töötab ja kuidas inimesi, kes söövad, teadsid, töötavad ja see oli just aja peale seda, kui me istusime, vaatasime seda kohutavalt pikka Hamletit, mis oli haruldane tähendus, lihtsalt briljantne noor Hamlet, see Juhan Viiding, nii et ma mõtlen, et meie teatripäev oli seda võrra pikem isegi. Õhtul enne käisime draamateatris. Muidugi, ilusaid päevi on olnud meie. Et maale, kes oli väga ilus tõesti. Jah, see oli siis sõit Lahemaa rahvusparki. Kas jaaniööl sõnajalaõie leidsid? Mina küll ei käinud otsimaski. Aga olete kuulnud sellist sellist, noh metsa oli sõnajalgu täis ja ikka jaa, jaa. Minu aeg on möödas, ma kuuse terve metsa, metsapõrand oli mehi täis kellaga. Dekotsise sõnajalaõit, sõnajalga ja kuldsed mehi oli palju metsas. Toomas käis siis otsime, sõna lõid, ei, mitte otseselt sõna eeldaga. Päev pärast jaanipäev oli hommikul vara üles, läksime välja, kuulsime linnulaulu, mis oli väga huvitav, kahjuks ainult kolm tükki. Meie kursusest võtsid sellest osa, et nii vara hommikul Jah, sest eks sinul oli ju seni ja seni on olnud ju ainult ettekujutus vanemate jutu järgi Eestimaa said näha, kuidas need Eestimaa ürgsed metsad välja näeb, tema looduspark oli väga huvitav ja eriti need see soomaastik ja samblad Salini värvirikas ja see tulvas tulvaga ütmene. Et see oli mul väga huvitav näha, et see on teistlaadi maastiku Ena, ma olen varem näinud. See oli täiesti elamuseks, milline temaatiline päev sinul kõige rohkem on see nimi? Või see on raske öelda, mis mulle tõesti meeldib annet tegutsema nii mitme erineva alaga, nii et saab kohad rääkida erialaspetsialistidega. Et saab niisuguse suure laia Haanalise programmist osa võtta. Sest tavaliselt enim iga inimene tegutseb oma eluala pealt, mis on väga kitsaaineline. Et see on minu suurimaks elamuseks, et nonii, mitu erinevat ainet, kunsti loengut, mulle meeldis väga eriti Jaak Kangilaski kes andis väga huvitav pildi Eesti kunsti loomisest ja tänane päev, mis on jõudmas lõpule mõrandaga Glehni lossi seal muusikapäevaks. Ah see kool siin laulis väga huvitavalt, eriti eks viimases lauludes trummiga sai väga elavalt. Kas on aega olnud nii tihedamaks kokkupuuteks ka Eestit ka noortega? Ja me oleme olnud noh, enamus iga õhtu ikka linnad peal väljas annad ja tantsimas ja kohtanud uusi inimesi nendega rääkinud, eestunud. Kas eesti noorega saate kiiresti kontakti? Õhtuti, tantsukohtadest saab küll väga kiiresti ja see ei ole kuidagimoodi probleemiks. Väga lahked ja Vastu tule lõikud. Eelmisest korrast on neid kaks aastat möödas. Millised muutused on silma torganud siin kahe aasta jooksul, muutunud? Rõõmsad, kollased Ungari bussid on tänavate peal ja peaaegu terve Tallinn on tellingutes, see on kohe juba niimoodi. Silmapaised Maidunud linna ära nagu linnalist kipsis. Nojah, ma tean, et see on hea, seda restaureeritakse ja see on käimas, nii et niisugused muudatused töö edeneb, see on paista juba. Et kõik see töömees käib Lempia ettevalmistuseks Lenti hotell on pooleli valmis, siis piirital kõik need uued hooned, see tohutu töö, mis on tegemisel ja eriti käed, kõik inimesed räägivad olümpiast ja lootused on suured, saad rahvas töötab, et sellega õigeks ajaks valmis jõuda. Jah, teie seekordse Eestimaa külas käigi uhke suurim elamus. Laupäeva õhtu, enne kui läksime haldjas jaanitulele, sõime ühes vanas talumajas Lahemaa rahvuspargis õhtusööki, mida oli valmistanud üks kohalik naine niisuguse vana ahju juures ja ta pakkus meile siia hernesuppi ja ilusat suured musta leivatükid ja siis võtsime veel kartuliputru ja Hollotšenki oli krõbedad, hästi krõbe just nagu unenäos näoks, kuidas kõige krõbedam pekitükk peaks maitsma. Ja siis selle otsa oli veel pannkoogid ja moos, mis oli vist punasesõstramoos ja siis väga-väga palju värsket piima, seda sõime siis selles vanas talumajas. Väga rahulik, ilus atmosfäär oli, väljas olid niisugused valge nagunii, aga niisuguseid vanade õunapuu närudjaid lihtsalt rahulik taluõue kaevuvesi väga lihtsalt niisugune pastor Aare, nagu oleks õige niimoodi enne jaanituld ollagi. Jah, eks see leidis kindlasti kujutuse, kuidas on elanud üles kasvanud teie esivanematest? Just nii, ma mõtlen kõigi meie ees vanemad, eks ole, niisugune lihtne vana talumaja ja lihtne elamine. Ja millise suurema elamuse toomas, seda puga sobib mulle ka külaskäik Lahemaa rahvusparki. Et oli võimalik minna loodusesse. Me olime juba siis varem nädal aega olnud seminarist osa võtnud istunud päevade läbi, neil oli võimalus minna välja liigutada väske, ilus loodus, näha, põhjaeestiranda, labas käia. Ja ka huvitavad loengud Eestimaa kohta, geograafia ka oli üks väga huvitav loeng eesti saunast. Saime saunas käia, väga tore, vana saun korralikult puudega köetud ja väike tiik kohe seal kõrval. Las värske kaseviht, kali oli ka ja see oli väga karastagaa siis. Värskendav enne siis pidu, jaanipäevastes pidu. See oli tõesti elamuseks. Las ta oma praeguses elukohas olete ka võtnud osa sellistest välisesse noortele korraldatavate suve kodustest suvekoolidest. Olen küll lootsid, meil on, korraldame kuulsuseid, kutsume metroo, nimetus on lehend metsaülikool Rootsis. Seni oleme korraldanud kaks kuulsust. Ma võtsin ise esimest osa, kus rääkisime peamiselt eestiainelised ained. See oli siis esimest korda neli päeva, teine kuulsus oli meil 10 päeva. Ja siis on meil ka etteringid olnud, kus oleme õppinud eesti kohta erinevatelt aladelt. Ainelised, nii et olge siis Eestimaa sõiduks hästi ette valmistatud ja eks see kordan, seminar andis siis lisateadmisi nendele, mis te kunagi olete oma metsale koolides saanud. Ja, ja noh, see on ikka alati kõige parem, et koha pealt seda informatsiooni saada. Sest minu ike välismaal, et raamatu kaudu ja nii, et see pole sama, kui ise koha peal oma silmaga näha oma silm on ikka kuningas. Ameerikas iga aasta toimub augusti lõpul Kanadas Metsaülikool ja 77. aastal, kui ma olin siin Tallinnas ja võtsin osa seminarist Metsaülikool palus mind. Et ma tuleks ja räägiks sellest Saminariks augusti lõpul, siis samuti tänavu, meid on kaks-kolm inimest siin ja nähtavasti on jälle vastav arutelu siis metsaülikooli sele seminari kohta. Jõgevatuultes lõhnab mul. Sellega tänaseks lõpetagemgi tänase saate toimetas Unumetner Meadlas Tallinn Kreutzwaldi tänav 14, Eesti raadiosaadete toimetus. Me kohtume eetris taas homme samal ajal ja samal lainepikkusel. Homses saates ajame juttu Tartu Ülikooli tänavus tehtud õpetajatega. Niisiis taaskohtumiseni, homme tänaseks aga head ööd.