Hilda, me oleme sinuga töötanud majas koos 15 aastat, aga siin on muidugi ilmsed Ta inimesi rohkem, kes sinuga kauem koos töötanud. Ja ma arvan, et ka nemad ei tea täpselt, kes sa oled. Sellepärast et sinus on tõepoolest üsna mitu palet. Teinekord näitad sa niivõrd tõsist nägu, et ei julge ega söanda su juurde tulla, aga teinekord oled sa nii nakatavalt rõõmus. Kes sa tegelikult iseloomult oled, kui ma pole sa iseennast? Kuule, ma pean mõtlema. Aga ma arvan siiski, et ma iseloomult olen, kaldun rõõmsa inimese poole, aga mõnikord jah, olen ka kuri. Ja seda juhtub viimasel ajal üsna tihti. Huvitav, miks ei tea mitte kuri teistega ka mõnikord iseendaga ja ja no iseendaga konfliktis olen ma üsna sageli. Kuidas sa sellest üle saad tööga? Sest et ma olen pannud tähele, et töö on ikkagi kõige parem sõber ja kõige truum sõber. Aga kuhu sa kõige meelsamini lähed? Pärast tööpäeva lõppu või lihtsalt kuhu, seda, kus sa tahaksid kõige parema meelega. Olla pärast tööpäeva lõppu ma tahan olla iseendaga. Tänul omas kodus iseendaga ja kohe üks tund aega julgesti, nii et mitte keegi mind ei tülita, keegi minuga ei räägi. Ja ma pean ütlema, et ma naudin seda aega. Siis ma tundub, et ma pean endaga väikselt nõu, panen endas mõned asjad paika ja siis võin edasi hakata elama. Aga sa oled ka vist niisugune inimene, kes ei tea praegugi su jutust aru saan. Ei tea, kes sa tegelikult täpselt oled, mõni inimene teab. Võib-olla küll, aga ma ei ole selle üle kunagi nii juurelnud ja ma arvan, et ega see ei olegi nii väga tähtis. Mis asjad sulle meeldivad? Minule mulle meeldivad, mulle meeldib üldse väga palju. Mulle meeldib kõigepealt minu töö. Mulle meeldib minu perekond. Mulle meeldivad minu töökaaslased. Ja mulle meeldib maa. See kunagine lapsepõlvekodu maha inimesed. Näed, kui palju äkki tuli välja? Väga mulle ei meeldi see, kui inimesed mõtlevad üht ja räägivad teist. Kui inimesed on arad. Kui nad ei julge jääda iseendaks. Minule meeldib otsekohesus selgus ja. Ja muidugi ka ausus, see on peamine ja meie tööst teisiti ei saagi. Ja just nimelt kuulajagi tunneb sind ilmselt otsekohese, ausa ja teravareporterina ja tänu sellele said sa nüüd sel aastal juba teist korda ajakirjanike liidu preemia. Sinu saated on kõik küllalt terava ja otsekohese sisu ja suunaga. Nojah, igal asjal on kaks poolt. Ühtedele meeldib teravust, teistele jälle ei meeldi. See on kadunud, ta piludaks. Ja selle all ma pean seda teadma ja pean seda arvestama. Ja võib-olla see teadmine tihtipeale, et ei või meeldida, otsekohesus, ausus, see teadmine viibki mind mõnikord koju üksinda omaette olema. Kas sa valmistad oma saateid kaua ette? Küllaltki kaua. Väga kaua, ma tahan tükk aega enne mõtlema ja ma pean tükk aega ennem inimestega tutvuma ja ja see võtab aega. Kas mõnikord tuleb ka hoopis teise sisuline saade? Ettevalmistustöö käigus? Tuleb sest, et ma ei näinud ju niisugust elu ette, ma ei osanud arvata, et elu tegelik elu on midagi muud kui minu mõte. Ja selle tõttu ma olen püüdnudki hästi palju olla just selle tegeliku elu sees. Kui mul on natukenegi mahti. Ma käin ikka laudas kindlasti kusagil farmis ära, sest millegipärast on minule farm meelispaik ja nüüd kevadel kutsub mind põllu äärde. Just praegu on kõige huvitavam aeg maale, sest on käsil põllutööd, küntakse külvatakse. Ja kui mõni läheb põllu äärde kuulama lõokese laulu, siis. Mulle tundub, et traktori hääl on mõnikord isegi parem ja meeldivam kui lõo laul. Olgugi et nemad kaks kaks säält sobivad kokku. Kas kägu kukub juba? Ei, muidugi kukku. Siis, kui me saade nüüd eetris on, oled sa jälle maal. Sa ütlesid, et sõidad hommikul maale, sellepärast me pidime jutuajamise tegema päev varem. Mis puhul? Lähen lugu tegema õieti oma järgmist saadet ette valmistama. Lähen inimeste keskele, see on uus koht, uus paika, uued inimesed ja olen teatud mõttes erutatud. Sest et ma olin kindel, et need uued inimesed pakuvad mulle annavad mulle uue laengu. Ja ma nii väga ootan ja loodan, et ma saan nendega kontakti. Ja aeg enne komandeeringusse sõitu on omakorda niisugune huvitav, sellepärast et kunagi ma ju ei tea, mis või kes mind seal ootab ja kuidas mind oodatakse, kuidas mind vastu võetakse. Aga samal ajal ma tean, et kõik oleneb minust endast. See on nagu väikene katsumus. Ja see võib-olla ongi see ajakirjaniku üks kõige huvitavam osa tööst just see, kuidas ma lähen uude keskkonda uute inimeste keskele ja kuidas mina suudan noh, seal nendega kontakti võtta, nii et et ma saan ka saate niisugusena, nagu ma olen seda planeerinud, see tegelikult on kõige magusam tööajakirjaniku juures. Vähemalt raadioajakirjaniku juures küll. Kas sa töötad üsna suure pingega? Nii tundub kõrvaltvaatajale, küllap sa ise võid ka seda öelda, et ega sul jõude momente palju ei ole. Aga ometi siia stuudiosse tulles nimetasite ühte rõõmu veel. Ja ma arvan, et selleks kuluvad vist need jõude momendid. Jah, see on muidugi see on rõõm olla oma perekonna keskel oma väikese pojapojaga. No ma ei oskagi seda rääkida, sest et minu jaoks on temaga koosoleku aeg pidupäev. Sulaselge rõõm. Jaa, jaa, täis üllatusi. Ja ma pean ütlema, et vanaematunne on pandud mind paljuski teisiti mõtlema ja teisiti ka võib-olla teisi inimesi hindama ja. See on tore tunne ja ma mõtlen, et ükskõik missugune naine või kes või kunas või millal tema saab vanaemaks siis temas midagi muutub. Ja muutub toredas suunas. Ja mul on sellepärast ka hea meel, et see väike inimesega disräägitakse, et on kangesti minu moodi vigurit täis ja ja lõbus ja särtsakas, ja noh, muidugi võib veel toredamat olla, kui leiad teise piisa, väikese piisa enda kõrval, sinuga sarnaneb. Siis tuleks sulle soovida palju jõudu eelkõige palju õnne preemia puhul. Sest nii nagu ütlesin, said selle preemia teistkordselt, kusjuures tegelikult töö nende aastatega ei ole sisust palju muutunud. Aga et see töö nii mitmekordselt on tähelepanu väärinud, see näitab ainult seda, et sa pole aastatega väsinud. Võib-olla küll ja küll tahaks, et see väsimus niipea ei tulekski, sest et ajakirjaniku töö on minu arvates maailma parim ja kõige huvitavam töö.