Kõik nooremad toimetajad, kes on tulnud raadiosse tööle ja kes töötavad koos diktaritega natukene peljanud liigoiki ja ma tean ka, mispärast te olete äärmiselt konkreetne ja nõuate mõtte- ja sõna selgust ka oma partnerilt, kes teiega koostööta, see tähendab toimetajalt ja noh, küllap see on noore inimese hirmu põhjus olnud, aga, aga see on ka olnud hea kool. Mul on väga kahju, kui ma olen hirmu tekitanud noortele töötajatele, on võib-olla, et see on pannud nii tõsisemalt mõtlema selle just nimelt ahah, selle läbi on nii paljudki tõsisemalt hakanud suhtuma just nimelt sõnasse, millega nad teevad. Ma olen selline lihtsalt, et mu meelest peab lugu pidama täpsusest. Ja kui juba töö on selline, et kuulajale midagi selgeks teha, siis ta endale kõigepealt selgeks tegema selle asja 32 aastat siis ikka teadustajatööd teinud juba. 47. aastal te tulite juba raadiosse ja siis toimetajaks, aga ma tahtsin tõesti väga tulla siia tööle. Ja siis ma tulin konkursile, ma olin keskkooli lõpuklassis ja ja ma vist ikkagi pääsesin kilbile, aga kool oli vaja ära lõpetada ja kui mul kool oli läbi, siis ma tulin uuesti proovima ja siis öeldi, et kohta ei ole praegu. Ja, ja siis ma hakkasin tööle päevauudiste toimetajana ja töötasin kolm aastat päevauudiste toimetajana ja siis selle töö kõrvalt tutvusin stuudioga ja ja, ja tulevaste kolleegidega ja nemad olid väga toredad ja lubasid mul seda tööd natukene teha ja, ja kui siis koht vabanes, siis, siis arvati, et ma olen sobiv ja ja siis ma jäin selle töö peale. Miks te siis toimetajaks jäänud, kui ta mind Weeklist, teadustaja amet või ma hakkasin seltsimees ilvese kõrval tööle? Ma olen väga palju võlgnud emale, just tema on olnud minu õpetaja ja alati tänutundega teda meeles. Kuidas teil mikrofoni tunne alguses olid, mismoodi see mikrofon teile mõjus, eks ma pabistasin küll ma praegu ka väga pihta. Ja mul on väga tore töö olnud ja raadiomaja jääb mul ikka väga väga meelde. See vist ei ole paljaspari, ole, teete siin on ikka mingi magnet. Aga teate, siin saab ju kõigega kursis olla ja kõige värskega esmalt tutvuda ja mis meie elus on ja ja muidugi mul on toredad kolleegid olnud, kellega on lihtsalt lust koos töötada. Kas teil on ka niisuguseid neilis tekstid, tähendab, ma ei pea silmas konkreetset teksti, aga igalühel on natuke nagu oma iseloom ja puhas kuiv info ja on igasugust teksti. Mida ma ei taha lugeda või pole tahtnud lugeda, tehnikaalasse puutuvad natukene võõrad, mul oli see, et ma olen lugenud hea meelega jah, kui nad on ikkagi uudised. Aga ta läheb, et, et ei ole ka, tuleb vahel ja sealt toimetaja välja ja küllap pihtanud hektar niisugune, kes peab olema nii. Noh, ikka toimetaja ja diktor ja, ja minu meelest veel palju muudki, nii palju ma olen kõrvalt näinud, ma mõtlen natukene toimetaja abiline, sellepärast et ta vaatab teise silmaga ja kuulata teise kõrvaga. Et võib-olla siis ka praktikal natukene mõjub kaasand paljude aastate töö. Et siis kui toimetajaid ei ole pahandanud, siis on hea olnud, kui me oleme märkusi teinud. Ju vist igal aastal korra proovitakse leida raadiusega uusi diktoride noori. Ju te olete neid kõrvalt jälginud, kui nad tulevad ja mis oleks teil neile kõigepealt soovitada? Noh, ma arvan, nii et kui ta juba siia tuleb ja ta vastu võetakse, siis tal on vähemalt meeldiv hääl. Siis ta teab emakeelt väga hästi oskama. Ta peab oskama võõrkeelte hääldust ja otsiv vaim peab tal olema, ta peab ise tahtma kõike teada ja ja ta peab oskama ennast kokku võtta siis, kui vaja, peab kiire reageerimisega olema. Ja ometi on see diktoritöö, tähendab kogu aeg on seniit ikkagi pingulise siis kui klient jookseb kuidagi ennast maandute pärast. Noh, siis tuleb lihtsalt kas käsitöö kätte võtta või lapselapse juurde minna ja, ja siis ongi üks põhjus, mis tehnid natuke maha jätate. Nojah, natukene tahaks puhata, võib-olla kui vaja on, siis võib-olla tuleks. No mulle tundub, et vaja on, keelasid nägemiseni, nägemiseni.