Kas see, et sa oled raadios olnud diktor ja reporter, toimetaja ja tõlk on olnud vajadus või on see temperamendi küsimus? Noh, kuidas nüüd öelda, alguses oli see lihtsalt pärisjuus. Et ma üldse raadiosse sain, tead, sa ju tead, et ma tulin juba Leningradis, seal lihtsalt valiti diktoreid, leiti, et maaling kolmest kandidaadist kõige sobilikum ja nii ma siis oma eluraadiole maha müüsin. Reporteriks ja toimetajaks sain ma juba vajaduse pärast. Et noh, lihtsalt meie saatekava laienes ja tulid uued saated, uued toimetused ja mina, kui noor inimene tahtsid kangesti ennast proovida ja ja nii ma olin siis toimetaja. Siis oli vajadust tõlgi järele, meil oli kauaaegne väga tore tõlk Konstantin täht, tema tervis läks viletsaks ja ühesõnaga oli vaja. Ma proovisin. Ja proovisin päris õige mitu aastat. Siis kui moodustati meie välisinfo toimetus, pressibüroo siis ja tulid meie saated, maailm täna siis ma niimoodi leidsin, et, et see oleks nagu minu iseloomule ja ja kõige sobilikum ja seda tööd olen ma siis nüüd siiamaani teinud. Aga nii pikkadel raadi aastate järele võib vist öelda ka, et mis asi see on, mis raadiotöös võlub, sest ega siis naljalt ära ei minda, kui siin siia pidama on jäädud. See on täitsa õige, see meie töö on tõesti niisugune, et, et ei oska öelda, mis seob me kõik teda kirume, eks sa tead seda omast käestki. Sest meil ei ole ei püha ega pühapäeva, meil ei ole hommikutega õhtut. Aga millegipärast jah ei kujuta nagu ette, et kusagil mujal peaks töötama veebruarikuus sai 39 aastat, kui ma mikrofoniga tutvust tegin. Ja ausalt öelda, ma ei kujuta ette, et ma oleksin kusagil mujal töötanud või näiteks peaksin praegu otsima endale mingit muud kohta. Ja neid inimesi on, meil vajas väga palju. Raadiol on minu arvates niisugune eriline omadused, et ta väga kiiresti teeb selgeks, kas sinust tuleb raadioinimene või ei, sest ta tõesti ikkagi nõuab rohkem kui mõni töökoht meie oma majaski on niisugune diferentseeritud, näiteks meie infosaated nõuavad palju rohkem oma töötajatelt kui Ma võib-olla mõne teise toimetuse saated sest sealne toimetaja saab oma tööaega niimoodi reguleerida, ta teeb, millal tal on aega, millal talle sobib. Võib-olla isegi, kui tal on tuju, aga meil on, on sul tuju või ei ole tuju. Saade on sul täpselt pool kuus eetris ja ta peab sul valmis olema. Aga ikkagi ikkagi ära ei läheks ja nii ma vaatan ka meie noortega kes tuleb ja läheb, noh, see on võib-olla aasta kõige rohkem. Aga kes jääb, see jääb siis juba tõesti aastateks. Noh, ega tänapäeval pole enam miski uudis, 40 aastased vanaemad ja sina oled nüüd ligi 40 aastat üksi raadiost tööd teinud. Aga üks asi selle juures on kindel, et sa oled alati noortega lävinud ja väga hästi kontakteerunud ja noored on sind omaks pidanud. Ma mõtlen, on inimesi, kes kuskil maal endaks jäävad ja muutunud ajas muutunud suhetel ennast kuidagi mõjutada ei taha lasta ja ja sealt võib-olla tekib see noorte ja vanemate kolleegide kontaktitus. Sinul seda muret ei ole. Kas siin on tulnud mõistus appi või on sul loomus niisugune? No vaata edasi kirjutas nii kenasti, et natukene võib seda varieerida, seal oli naiskaastööd, tajaid kas kannatataks ära või elatakse üle. Eks ole. Seda võib ka öelda niimoodi noorte ja vanade suhete kohta, et kas kallutatakse ära või elatakse üle. Aga muidugi muidugi siin oleneb ikka enda loomusest, ka on küllalt inimesi, kes, kelle juures generatsioonide vahe väga selgesti esile tuleb ja ma olen oma toimetuse noorte kolleegidega enda arvates hästi läbi saanud. Ja nemad on mind ka siiamaani ära kannatanud. Aga muidugi endal tuleb ka ikkagi selle eest hoolitseda, et noh, kaasa minna eluga, mitte jääda niimoodi oma kunagiste tõekspidamiste juurde, sellepärast et kõik muutub, kaasa arvatud eesti keel, sest minu omal ajal teadsin, et tohtis öelda ainult õigesti, aga nüüd tohib öelda ka õieti ja veel palju-palju muudki. Nii teisiti. Ja no nende raadiaastate jooksul on ikka lapsed pooliti olnud raadiolapsed siinsamas kõrval kasvanud ja võivad nüüd sulle kodus jutustada oma raadiomemuaare, sel ajal kui ema teetegi Ja mul on kaks last. Ja tütrega oli niisugune asi, et kuidagiviisi saanud teda lasteaeda ja siis ta tõepoolest käis minuga siin tööl kaasas. Ta oli väga seltskondlik laps ja ta tundis raadiomaja märksa paremini kui mina, näiteks mina ei ole raadiomaja pööningule saanud, aga tema alles hiljaaegu tuletas meelde, kuidas tema laagrid raadiomaja, pööningu nurgatud tahavad jõuda, siis näiteks kui palju emal oli. Emal oli palju tööd, sellega on nad harjunud, et emal oli palju tööd, aga mul on väga toredasti kõik niimoodi seatud minu poega nimelt sündinud raadiopäeval. Neid inimesi on vähe, kes selles suhtes suudaksid minuga võistelda. Nii, patrioodid. Nõnda, et lapsed jutustavad oma memuaare ka, kuidas siis nüüd sinuga. Kas äkki ei hakka memuaarides? Kui sa tahad teada, mis seal tehakse ja ei ei ole, ei ole mõeldudki ega plaaditsenudki, aga ega iial ei tea, mis elu meil tuua võib.