Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port tuntud saksa automark reklaamiselt kunagi sõnadega, et maailm vajab eeskujusid. Autotootja oli mitmesuguste tehnoloogiate esmarakendaja muidugi mehelikult kasvatas siis antud kuvandiga illusiooni aurat. Keegi pidi olema esimene, kes just sellist reklaamlauset kasutab. Nagunii oleks varem või hiljem mõni konkurent sama teinud, sest nagu tõde, Steve Jobs, head kunstnikud, kopeerivad suured kunstnikud, varastavad. George varastas tsitaadi Pablo Picasso ja lisas, et nemad siinses George koos oma ettevõttega on olnud alati häbitud vargad. Samasse ritta võib lisada füüsik Isaac Newton, kellelt pärineb mõte, et kui ta ongi näinud teistest kaugemale siis seda tänu ronimisele teiste õlgadele, kust näebki kaugemale. Kuulus teadlane osutas teiste tehtud tööle ja eeskujule, mida ta ei pidanud uuesti avastama, vaid sai ära kasutada. Indias algas just kohtuvaidlus, milles rahvusvahelised teadusajakirjade kirjastajad nõuavad teadusartiklid tasuta kättesaadavaks tegevate veebikeskkondade sulgema. Olgu huvitava ajalise kokkusattumusena lisatud, et India valitsuses kaalutakse, et kas osta taolistelt kirjastajatelt hulgi juurdepääsu õigus ja tead teadusrubriigi ühe koma neljal miljardile alamale tasuta kättesaadavaks. Mainitud kohtuvaidluses kaaluvat kaitset kasutada 1966.-st ajastust pärinevat rahvusvahelist majanduse, sotsiaal- ja kultuuriliste õiguste kokkulepet, mille liikmete alamatele ja nendest koosnevatele gruppidele tagatakse seda põhjendamatult piiramata juurdepääsuteadused teaduslikele teadmiste ja nende rakendustega seotud rajatistele, teenustele, kaupadele ja teabele. Noh, antud pika sissejuhatuse eesmärk oli tegelikult osutada onlain-kaubamaja Amazoni lennukite ostule. Firma tegutseb suuremas mastaabis kui meie kohalik turg. Samas on tegemist eeskujuga, mida hakatakse matkima. Kopeerimisega on kiire, sest kes ees, see mees, Eesti jaekaubandus liigub, onlain-maailma tegutsemine ei tulene kohalikust leilikkusest, vaid viisakamalt öeldes, tehes Steve Jobsi tulemusena ei sünni uus Amazon, vaid kohalikku masse mastaap, mis sobib ettevõtte võimalik. Sarnaseid pingutusi teeb samal ajal mitu äriühingut ja keegi neelab mingil hetkel teised alla ja pole välistatud, et hiljem hakkab kandma näiteks Amazoni nime. Uudis võib esmapilgul paista. Igavane. Amazon ostab 11 kasutatud reisilennukit Boeing seitse, kuus seitse. Firma ei plaani tegeleda reisijateveoga. Vastupidi ettevõttele isegi meeldib, kui kõik viibivad kodus ootavat kaubakullerit. Need on esimesed lennukid, mis raamatupoed on alustanud firma päriselt endale osta. Värskest ostust eemaldatakse istmed muudetakse kaubaveole sobivaks ja seejärel lisatakse umbes 70-le renditavale lennukile, mis juba lendavad firma logo all. Umbes aasta pärast kavatseb maailma rikkaimaks inimeseks tõusnud pesuse juhitud firma omada 85-st hõbelinnast. Koosnevad lennutranspordivõrgustiku firma alustas oma lennutranspordiga 2016. aastal. Peamine eesmärk on tagada kogu USAd. Territooriumi kattev tõhus kaubavedu. Tänase seisuga peab Amazon ise kliendina umbes pooled kabapakid ülejäänute eest hoolitsevad nüüdsest kaubaveo konkurendid. Riiklik postiteenus. Kaupmehe eesmärk on aga teiste abist loobuda ja võtta kogu väärtusahel enda kätte. Kiire ja resoluutse tegutsemise taga on vähemalt osaliselt covid pan epideemiaga. Online on ta kasutama õpetatud ja kiirelt kasvav kliendibaas. Seoses Boeingu lennukit ostuga huvitavaks infopalaks muutus Washingtoni osariigi Tööandjate edetabelis. Seni oli suurimaks tööandjaks lennukitootja ise, mille käes oli see au alates teise maailmasõja lõpust. Viimaste arvutuste järgi no on aga nüüd suurimaks kohalikuks leivaisaks hoopiski Amazon. Kunagisest online kaupmehest on kujunemas oluline ja transporditööstuses tõenäoliselt kasvatades USA järel haaret ka mujale maailmas. Lisaks on firma tänu online ülesande edukale lahendamisele saavutanud IT maailmas kolmandiku osaga suurima pilveteenuse pakkuja staatuse. Võrdluseks. Google'i käes on kõigest üheksa protsenti seega Aniumida matkida. Sestap on eesti huvitavas olukorras, sest uuenduste eest pole meil kombeks ära joosta, pigem vastupidi. Seni aga pole teada, milline ettevõtte toodete valmistajate nende tarbijateni toimetamise vahelises lülis võtab endale muutuste Juhtkoha. Teadupärast pole kellelgi kerge ja kitsikusest väljumiseks heidetakse enamasti ühte. Maailm vajab eeskujusid ja selle järgimine on kõigile praktiliselt nüüdsest kohustuseks tehtud. Kuula varasemaid portaale. L2.