Kaheportaal ja Kristjan Port Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Jõuluperioodil on inimesed härdamad kui ülejäänud aastal, olgem rõõmsad selle üle, mis on, ega kuluta energiat sellele, mida pole. Seega on vähemalt aastavahetuse paiku toidupangas rohkem annetusi unustatud inimestele saadetakse heade soovidega SMS-i ja nii edasi. Ühesõnaga tajutakse, et inimesed Ankallid mingil hetkel mingil põhjusel läheb see tunne üle, kusjuures lemmikloomadele paistab armastust jaguma võtavad kauemaks. Keegi või miski peab ju selles süüdi olema. Kas põhjus võib olla tehnoloogilises arengus töise info jõudmises kõikjal ja igal ajal erandiks vaid aastavahetuse nädal. Jõulude eel avaldati huvitav teadusharud artikkel, mis võib osutuda selgitavaks osaks suuremas inimeseks olemise mosaiigis. Artikkel rajaneb kahel uuringule milledes. Kokku küsitleti kolmesadat kahtekümmet kahte last vanuses viis kuni üheksa aastat ja kolmesadat täiskasvanud keskmise vanusega 35 aastat. Uuritavate kogumis oli mehi ja naisi usklikke ilmalike eri rahvuste ja kultuuride esindajaid. Neid käsitleti muuseumites koolides, parkides, erinevatel festivalidel ja laboratooriumitingimusi. Ostes küsimustega sooviti teada, keda rohkem väärtustatakse, kas selleks on inimesed või mitte inimesed. Viimaste näideteks olid sead. Pärdustamist testiti ohverdamise valmiduse testküsimustega. Vastajatele kirjeldati hüpoteetilist stsenaariumi, milles kaks laev on uppumas ja nad pidid otsustama, kumba neist eelistaksid päästa. Valida võis ka päästmisest loobumisel. Alternatiivi laevukest erinevus tulenes reisijatest. Erinevates küsitluse olukordades oli neil kas üks, kaks, 10 või 100 reisilist vastavalt siis kas inimesed, koerad või sead. Uurijad lähtusid hooletusest. Täiskasvanud eelistavad päästa inimesi ja lasevad loomadel uppuda. Samas kahtlustati, et lasteorientatsioon eelistada inimesi loomadele on nõrgem. Põhjuseks oli varasem uuring, milles lapsed pidasid ühtlaselt talumatuks teha haiget teisele lapsele või koerale. Antud tähelepanekust johtuvalt püüdsid teadlased ümber lükata levinud arusaama, et laste moraalne haardeulatus on piiratud ja see alles areneb. Nüüd oli neil kogemusest tulenevalt põhjust väita, et lapsed mõistavad loomade rolli inimeste elust täiskasvanutest. Rohkem ja inimesekeskne moraalsus on hilisemas elus sotsiaalselt omandatud ideoloogia. Teadlaste oletus pidas paika kolmveerand lastest eelistasid päästa 100 koera, kui teises laevas oli üks inimene. Kaks kolmandikku lastest eelistasid inimesele ka kümmet koera ja umbes poolte laste puhul, kui valida oli ühe inimese või koera päästmise vahel, langes liisk siiski koera kasuks. Sigadel nii hästi ei läinud, kuid natsidel on põhjust optimismiks, sest pooled lastest helistasid päästeenne 10 siga kui ühe inimese. Kui ka meil on isegi lootust, kui teises laevas on uppumas 100 inimest sest kümmekond protsenti inimhakatistest eelistasid päästa. Ühe põrsake laevatäiskasvanud helistasid ülekaalukalt inimesi loomadele. Kuigi umbes kolmandik oleks päästnud üheni. Selle asemel 100 koera ja veerand täiskasvanutest hellitas jätta ellu 100 siga kui päästeks inimene. Seega lapsed helistasid ülekaalukalt loomade päästmist inimestele. Täiskasvanute puhul oli pilt vastupidine. Teadlased panid tähele, et lapsed, kellel oli regulaarne kokkupuude koertega, eelistasid korterite lastega võrreldes palju sagedamini karva koondade päästmist inimestele. Teadlased oletavad, et täiskasvanuks saamise käigus omandatakse sotsiaalne ideoloogia, mille järgi on inimene loomadest kõrgema moraalse väärtusega. Ja paistab, et lapsed veel nii ei arva. Põhjuseid selleks võib olla mitu. Mõne teooria järgi on üks neist evolutsiooniline ja rajaneb kasulikule. Koostajale loomadega lastes on taoline õrn instinkt veel alles, mis hilisema elu jooksul mattub töisemate sotsiaalselt. Kujundatud inimese ülimuslikkust rõhutavate sõnumite alla. Aga äkki on põhjus mujal? Järsku viie kuni üheksaaastased lapsed mõtlevad, kellega on toredam mängida. Sellise. Nurga kaudu võib oletada, et kuna hüpoteetilises laevaõnnetuses ei olnud teised lapsed, vaid nõndanimetatud jutumärkides inimesed ehk siis täiskasvanud siis peamiselt mängimise kogemusele rajanevad laste maailmas on ju nõndanimetatud inimestega koos veedetud kogemus Snap koertega peredes mängib neljajalgne lapsega rohkem kui tema vanemad. Loomapäästmiseelistus on seega peaaegu et programmiline. Eriti kui samal ajal teatab lapsevanem. Ekraani tagant, et tal pole aega, kuna peab tegema tähtsat tööd. Mis sellest, et antud töö tulemusel on ta määratud suure tõenäosusega uppuma sest talle helistatakse isegi siga. Aga kuidas ikkagi seletada jõuluperioodile järgnevad inimpõlguse perioodid, aega, kui lemmikloomale pööratakse rohkem tähelepanu? Kuigi loom on ju igas mõttes võõramaalane teisest parteist ja harimatu võimule. Ta on põhjus selles, et vihatakse iseennast sest kusagil sügavuses veel elab lapselik õilisus. Kuula varasemaid portaale. L2.