Täna on pisut eri moodi sümfooniakontsert, mida ütlete, orkestri direktor seltsimees Hammer? On ju läbi aegade olnud sümfooniaorkester kunsti kollektiiviks, kuhu on koondunud vabariigi instrumentalistina paremik. Ja nii on see ka praegu, vaatame siin keelpille kui Mati Kärmas jussikese vägal Emil Laansoo, Jaxep, Peter rikandi, Moissei Albert, Enn, Paul Purga, seaduslow Savialov, Andrus Järvi, Jaan Reinast, Toomas Tammeleht, Allar Kaasik, Kaupolt, Aleksander Jõgi. Samasugune pilt on, kui me vaatame puhkpilliosa Samuel Saulus, Jaan Õun, flöödid Heldur Värv, Leolete Olev ainumäe opoed. Hannes Altrov, Rain, Kaarin, Hans suur valik klarnetit. Andres Leppnurm, Ilmaraazmets fakotid, Uve Uustalu, Aado Tamm ja kale Kauksi metsasarved, Loit, Lepalaan, Rail silda, trompetit, Heikiga laus, tromboon slemist, laeva sillamaa hard ja nii edasi ja nii edasi. Need on kõik sellised nimed, kes võiksid vabalt esineda ka solistina. Ja tänane Kontsert sellega ongi nagu ka põhjendatud ja päris loomulik ja on ju ka Erzovski kaks puhkpillikvintetti, keelpillikvartett, kammerorkester ja nii edasi. Nii et tänase taolised ERSO solistide kontserdid on igati põhjendatud ja peaksid ka publikule suurt huvi pakkuma. Ja kui meelde tuletada kõiki neid nimesid, mida te ette lugesite, siis need variatsioonid või õigemini kombinatsioonid solistidest lause lõpus. Ja päris kindlasti sellepärast, et kui praegu sellel kontserdil on neli solisti ja viimase palana valitud solistide ansambli Theo Äraveli Molero siis edasi me saaksime teha ju ka igasuguseid kombina tsioone. Tänan, solistide kontsert, kas me võime siis nagu solisti vaadelda ka dirigenti? Ja päris päris kindlasti. Andrus Järvi, mis pärast Haldi muusikat nii harva kuuleb, võib-olla kõige suuremad põhjused on selles, et küllaltki vähe on aldi repertuaari, mis köidaks mängijaid ja muidugi ka mängijaid ei ole kuigi palju. Aga mina arvan niimoodi, et, et mida aeg läheb edasi ja viimasel ajal on juba juurde tulnud väga palju ja lootustandvaid noori andekaid aldimängija see viga kunagi kindlasti paraneb. Idaldi poole kallutas. Seda ma ei oskagi täpselt ütelda, võib-olla lihtsalt puht füüsilised eeldused olid nagu Aldile sobivamad. Aga mulle tundub, et meil on neid instrumente ka siiski suhteliselt vähe liikumas, kui viiuleid v liigub siis Alt üsna vähe. Ja seda kindlasti ja, ja eriti häid pilli on vähe. Siiamaani me oleme kuidagi hakkama saanud, kas või praegu, meil omal vabariigis on küllaltki tublid meistrid ja näiteks meile orkestris aldirühmas mängib peaaegu suurem osa mängib kõik selgeks villaku instrumentidega. Enne te ütlesite kääletaildile mehe repertuaari suuri kontserte vist ei ole üldse raske üles lugeda. Ja suuri kontserti on vähe, küll aga, aga nad on siiski päris huvitavad. Ja minu meelest täiesti põhjendamatu on see, et nii nii vähe neid mängitakse. Kui nüüd tulla selle täna kuuldud telefoni kontserdi juurde, mida te ütleksite ta kohta kommentaari korras? See telemanni kontsert, see oli üldse minu kõige esimene kontsert, mida ma üldse hakkasin mängima, kui ma peaksin mängima. Ja seda ma mängisin. Ma võin isegi täpselt ütelda, see oli 10 aastat tagasi, täpselt. Ja nüüd on mul esimene kord võimalus seda lugu mängida koos orkestriga ja mul on selle üle väga hea meel selle üle sest ma olen alati unistanud sellest, et saaksid orkestriga mängida. Ja see lugu mulle väga meeldib. Ta on ilus muusika. Te olete nüüd üks neist ERSO solistidest, kes täna õhtul siin mängib. Aga kui suured võimalused üldse ennast ERSO solistina tunda on, kas on rohkem ikka orkestrantide? Ikka rohkem kipub sinnapoole küll, jah. Soolamänguvõimalusi siiski on vähe sõnu, sest on kahju sellepärast, et väga raske on hakata mängima soolot, kui ei ole tükk aega selle asjaga tegelenud. Näiteks minagi kaks aastat tagasi lõpetasin konservatooriumi ja see telefonikontsert on mul nüüd peale selle võiks ütelda esimene ülesastumine peale konservatooriumi lõpetamist. Ja see teeb asja muidugi raskemaks. Tunduvalt. Kas tulevik heledamaks ei lähe? Noh, eks siin ole muidugi oma initsiatiiviga rohkem tarvis ma mõtlen kindlasti mängida oleks võib-olla võimalik. Aga. Eks ta on sõidetud ikka suurte raskustega. Kui te konservatooriumi lõpetasite sellel kontserdil mängisite partoki kontserti, kas ei oleks näiteks mõelda kasvõi seda kontserti üles soojendada? Ja see on mul plaanis nimi Jaak septon. Kontserdipublikule nüüd juba tuttav. Hiljuti oli soolokontsert, mille ümber tehti siin ja seal üsna palju juttu. Aga tegelikult on ta Tulnukas Moskvast Moskva konservatooriumist. Ma lõpetasin Moskva konservatooriumi 74. aastal, viis-kuus aastat olen, mängisin riiklikus sümfooniaorkestris ja ma pean ütlema, et see On väga tore kollektiiv. Ja üldiselt orkestri töö mulle väga istub. Sest siiski heas ansamblis nauding mängida. Ma olen ka mänginud Moskva orkestrites, nii et ma võin seda. Õigemini saan võrrelda, et ma pean ütlema ja väga palju on neid kvaliteete, mis on meil siiski selles orkestris on siin palju paremad kui Moskva konkreetseks minna. Mille poolest näiteks? Kõlakultuur esiteks jaa, jaa. Teatud määral ansambli kultuur samuti eriti murdub. Meil on üsna palju interpreet, kes on Moskvas aspirantuuris ennast täiendanud, aga kui lausa nüüd konserve Toimis õppida, ma õppisin, elasin Moskvas kuus aastat, aspirantuuris ollakse kaks aastat, oli võimalus kuus aastat olla Moskvas ja nooremast east alates just see elamine selles keskkonnas, vot see on just see mis nagu õpetaja, no põhiline on jah, see atmosfäär, tohutu palju häid kontserte, häid soliste. Ja muidugi väga hea õpetamiskultuur, samuti konservatooriumis minu pedagoolisel. Taavi Toistrahhi õpilane ja samuti Kastoljovski õpilane Olga Kaaversneva mitmete konkursside laureaate. Ja juba kuulub sellesse noh, võib öelda isegi vanemasse, kui keskmisse põlvkonna praegu viilude ja väga hea viiuldaja ja. Kõige lihtsam asi mida näiteks just meie Tallinna konservatooriumis puudu ja et just tihti, kui tunned tõesti, et sul ei ei tule üks või teine asi, siis pedagoog võtab viiuli, näitab, Sa vaatad nagu jumalad. Kuidas sest tõesti seal On väga palju hea klassiga pillimängijaid pedagoogidele, aga te olete ise saanud väga hea kooli. Kuidas te suhtuksite endasse kui pedagoogi? Ma ei oska öelda, teatud mõttes ma olen vahel mõelnud, sellest, võiks nagu rohkem tegeleda pedagoogikaga, teisest küljest nagu tune ennast natuke noore olevatel. Kuna see vastutus siiski õpilaste ees on suur ja ja see just eriti see tunne, et sa pead midagi andma. Aga tuleme nüüd kontserdi juurde mängitud Šozzani poeemi juurde, mida te teosest arvate? See on väga-väga hea teos või nagu maailmas öeldakse, et ainuke Sosoonil ta tegelikult ei ole muidugi ainuke, aga noh, see on tõesti ainuke tuntud teostav. Ja see kuulub kahtlemata kõigi viiuldajad repertuaari. No ma ei ütleks, et mulle see teos põhimõtteliselt nagu öeldakse, istub, aga teda on siiski kasulik mängida ja ma tihti tunnen, et see kontseptsioon kuidas mina teda nägin, see ei ole siiski kõige paremini. Aga muusika mulle meeldib ja sellepärast ma teda mängin, küsin jaan õrnalt, milline on kõige ilusam flöödikontsert? Kõige ilusam flöödikontsert on ikka see, mida parasjagu mängitakse. Täna siis Mozart, täna Mozarti Edur, tänane Solma soorne kontsert tähistab mul omamoodi juubelimängimist, kuna 1970. aastal oli vabariiklik konkurss. Kosmoses õnnestus esimest korda orkestriga mängida ja see oli just seesama õnnelik Solmas orne kontsert, mis viis mind esimesele kohale, tõi mind esimesele kohale kontsetajad viimasel ajal ka palli mänginud. Hea, päris põnev on, on sõita ringi ja mitte ainult kuulata teiste orkestrite kontserti, vaid ka kaasa teha. Selline mängimine annab tihti selliseid impulsse, mida koduse orkestriga võib-olla kunagi ei saaks. Omamoodi toredaks näiteks oli gruusia orkester kes ümarale Mozartile mängis juurde kaunis kaunis tulist, sellist karakterit ja, ja, ja, ja suuri kontraste see kulub solistile, ma mõtlen mul eriti ärajust. Teravate aistingute saamine, värske Mozart. Aga kui nüüd võrrelda Gruusia Armeenia Mozartit, Armeenias oli Mozart nagu pisut euroopalikum Mozart kui Gruusias. Aga, aga siiski huvitav on, on omavahel neid võrrelda, neid orkestrid ja huvitav on omal mängida. Kodus on siiski kõige kõige parem ja, ja ma peame orkestrist väga lugu. Kes siis veel peaks pidama komite orkestrantide ja nüüd ootan sind Mozartit ja püüan vägisi kikivarvastel seista ja puudrilõhna ja, ja pits Kraasid omale ümber mõelda. Jätame Jaan Õuna mõtlema, jõuame veel rääkida dirigendiks. Dirigent Peeter Lilje. See on esimene niisuguse nime all kontsert, esinevad meie sümfooniaorkestri solistid. Kas see on siis nüüd üsna värske idee või on ta pikemat aega juba haudunud kusagil? See idee on vist arvatavasti juba mõned aastad olnud, aga ühel või teisel põhjusel on ta ikka lükkunud edasi ja nüüd siis täna, 15. mail toimub nii-öelda esimest korda ERSO solistide kontsert halveneb täna paneme nurgakivi ühele ilusale traditsioonile mis jääks kestma aastaid, kus iga kevad ühe viimastest sümfooniakontsertidest pühendame meie orkestris realistidele kus need siis saaksid ennast ka meie publikule demonstreerida koos orkestriga, kus ta on ju neil tegelikult muidu orkestriga võimalusi esinemiseks kaunis piiratult, kuna filharmoonia plaan on nii koostatud, et väga palju on külalissoliste eni. Paraku jäävad meie omad muusikud ilma võimalusest esineda orkestriga. Täna esinenud sotsialistidest on arvatavasti kõik nimelt tegelikult meie muusikasõpradele juba ammu tuttavad. Valisime sihilikult meie noorema generatsiooni muusikud Estonia tegelikult vanematel orkestri solistide olnud võimalus siiski juba pikkade aastate jooksul mängida ikkagi ühel või teisel korral orkestriga. Ka täna esinenud solistidest ei ole muidugi keegi nüüd esmakordselt orkestriga, nii näiteks on meil ja õunaga võimalus olnud seda sama kontserti mängida juba käesoleval hooajal kahe meie maal sümfooniaorkestriga nimelt pilisi ja Armeenia riiklike orkestrit. Ega tegelikult oli selle loa asemel kavandatud algselt Mozarti flöödi-harfi kontsert kuid inimene selle välja vahetama, kuna meie arsenalist seenika silla maatidesse ettevalmistusaega liiga napiks, et tulla rahvate. Samuti on väga tuntud muidugi v muusikutele Saltrovi nimi võib-olla vähem on esinenud meie orkestriga Andrus Järvi ja suhteliselt vähem esinenud muidugi orkestriga koos Jakset. Küll oma viimase hooaja tegevusega on näidanud ennast väga võimeka interpredina ja arvan, et seda koostööd Jaxeptovi orkestri peaks tihedamalt. Katsun ettevõte, juba on ka meil planeeritud järgmine ühine üritus nimelt Pärnu festivalil suvel, kus Jaak mängib Mozarti viiulikontserti Nüüd ma küsiksin tänase kava ülesehituse kohta, kas see oli põhiliselt tingitud nendest teostest, mis on solistide repertuaaris või oli mingi teine printsiip? Algselt tegelikult meil oli planeeritud mängida terve esimene pool prantsuse muusikat, kus siis oleks Artur Kapi avanenud Don Carlose asemel kõlanud Berlioosi avamäng kas venenud liini või Rooma karneval või ei olegi nüüd täpselt enam oluline. Hiljem me siiski lähtudes orkestri eelseisvatest kastrollidest Leningradis vahetasime selle avamängu, kuna meil tuleb see seal mängida, siis on parem, kui juba kord kodupubliku ees on see teos ette kantud. Jäi siis sinna Artur Edasi integressi. Sosooni põel küll juba algselt kavandatud prantsuse muusikast juurde tuli talt elemendi aldi kontserdi teises osas. Nimetatud Mozarti harfi flöödikontserdi asemel tuli lihtsalt flöödikontsert ja lõpuks Ravelli boolero, mis oli nagu ka tegelikult seotud prantsuse muusikaga. Nüüd me oleme jõudnud Keerowelli boolero juurde, mis on ääretult populaarne teos, aga siiski suhteliselt vähe kantakse ette, mispärast. Siin on arvatavasti väga mitmed põhjused, kõigepealt nõuab väga suurt orkestri koosseisu, et ta kõlaks sellistes proportsioonides sellise balansiga, nagu teda võib-olla autoron kavandanud. Teiseks peab, ütleme siiski tegelikult teos ei ole kirjutatud vast päris kontsertpala, nad on siiski mõeldud balletiga või koos tantsijaga, kust arvatavasti avaldaks veel suuremat mõju. Sest iseenesest teose ülesehitus on väga preventiivne, kordab ainult praktiliselt kahte teemat ja muidugi rääkimata novelli geniaalsust organisatsioonist, mis pidevalt tõusuna kulmineerub siis lõpuks kogutati orkestris. Ilmselt eelistada teda ka siiski sellepärast, et ta esitab kõigile orkestri solistile väga suuri nõudmisi pillivaldamise, seda võib-olla mitte niivõrd näpuosavuse poolest. Küll aga nõuab väga suurt ja pikka hingamist kõigilt ja pilli kõigi testituuride valdamist, sest väga paljudel pillidel on soolo väga äärmistes kõrgustes, näiteks trombooni trompetit. Seetõttu ei ole dias arvatavasti ka jõukohane päris iga keskkonnas orkestri repertuaar teoseks olema. Meie orkester on teda korduvalt siiski mänginud. Mõned aastad tagasi mäletan maris Jansons juhatusel santeeri klasson, seda juhatanud nüüd külastajad pühapäeval päevases kontserdis Itaali katarri juhatusel. Ja siiski valisime ta oma solistide kontserti. Kava on ta ju omamoodi ka S10 orkestri solistide paraad. Peeter Lilje jutust käis juba väga-väga põgusalt läbi see lause, et ees on Leningrad, palun täpsemalt direktor René Hammer. Ja ees on tõepoolest Leningrad. Omal sõja ajal oli niisugune lause, et selja taga on Moskva, taganeda ei ole kuskile. Meil ees, Leningrad ja see on ka väga vastutusrikas külalisesinemine. Peaaegu et kõige vastutusrikkam, seekordsed ja juba traditsiooniks muutunud külalisesinemised Leningradis toimuvad mai lõpul. Kontserdid on 27. ja 28. mail kaks kontserti erinevate kavadega. Esimesel kontserdil on meil kavas Beethoven ja Mozart, avamäng korreolanus ja neljas klaverikontsert Kalle Randaluga, Kalle Randalu viimasel esinemisel Leningradis sai väga hea vastuvõtu ja see on ka aluseks tema käesolevale meiega kaasa tulekule. Ja Mozarti kreedo missa koos RAMi poiste ja noortega kellest samuti Leningradi publik peab väga lugu ja hindab neid. Teisel kontserdil esitame Artur Kapi avamängud, on Carlus. Siis professor putnikoviga, Mendersoni viiulikontserdi ja Sibeliuse teise sümfoonia. Ei ole vist tarvis lisada, et need kontserdid on meile erilise kaaluga, seda enam, et Leningradis seisab orkestri ees esmakordselt ja üldse Leningradi filharmoonia suures saalis esmakordselt Peeter Lilje. Üldiselt võib aga öelda, et välja lähme hea enesetundega ja loodame, et metsamaaga ka tagasi tuleme. Kõige lähem lootused need kontserdi teine osa ka ilusasti läheb. Loodame.