Jõudsime koos Eugen Kapi ka Moskvasse, siis kui matusetalitus Moskva konservatooriumi suures saalis juba algas. Raske räägida inimeses kunstnikus, kes oli meile suureks sõbraks keda meie armastasime ja pidasime suurt lugu. Tema loomingus ja ta endas kui inimeses ja kunstnikust 45 aastat olid seotud Tšeturjaanil Moskva konservatoorium, aga ja nüüd tema kirst seisis leinarüüs. Kons sümfooniaorkestrist vaheldusid üksteise järel kõlas Doriani muusika. Alla lõpmatu vaheldusid auvalved, kõik heli loed. Kogu nõukogude liidu heliloojate organisatsioonid olid esindatud ja muidugi palju-palju moskvalasi, kes jätsid viimast jumalaga. Tsetteriaaniga. Tema soov oli olla maetud Armeenias. Selsamal päeval erilennukiga. Lendasime välja koos tema kirstuga Jerevani. Juba läks pimedaks, all juba pilgutasid Jerevani tuled, kuigk, lennud millegipärast ei saanud maanduda, tiirlesid tiirles ümber lennuvälja ümber. Siis hiljem saime teada, et sel ajal puhkes lennuvälja kohal suur torm. Sadu ja lõi välku. Kaugelt kõlas koori esitus kurb. Armeenia China Rees. Prožektorid valgustasid. Kuidas vihmapiiskade. Loorihal viidi tema kirst lennukist. Selle kurva. Toimus matusetalitus ooperis diaatris. Kõrge postanentelt. Armeenia tammepuukirstus. Lammasta. Lillede uppudes lillede sees. Ja viis tundi voolas rahvas jätist temaga jumalaga, lapsed, vanad noored töölised, üliõpilased, sõjaväelased ei olnud lõpu. Sellel voolul ei peatud seal mingid kõned, kõlas ainult tema ja armeenia muusiga. Siis kella kolme paiku. Viidi teda sealt välja ja leinarong suundus panteoni. See asub Armeenia Jerevani ühes pargis, kus on juba maetud Armeenia kuulsad inimesed. Helilooja kommitas kunstnik Martti Rose ja, ja paljud teised. Seda ei saagi nimetada leinarongis, see oli rahvameri. Kõik tänavad olid äärest ääreni täis rahvast, sellel ei olnud lõpu. Kõikides reprodukterites kõlas tema muusika. Tund aega sammusime panteoni. Tänavad olid üle puistatud, visati tema katafovski alla. Roosid, nelgid, kallad. Ja mitte ainult Jerevani elanikud jätsid tema jumalaga. Jery vanni on kokku sõitnud paljudest armeenia kohtades. Lihtsalt inimesed, talupojad, töölised, kõik tahtsid jätta jumalaga oma kuulsa poega. Vahepeal hakkas kib oma vihma. Siis tuletati meelde, et kui maeti kommitaaži, et siis sel päeval ka vanas vihma. Ja rahvas rääkis, et loodus nutab koos meiega. Panteoonis toimus juba leinamiiting, kus kõnelised Moskva heliloojate liidu peasekretär Reinikov, Armeenia hele lülite liidu sekretär Mirsa Jaan kõnelis Hadžetoriaani lemmik interpreet Leonid Kogan, kes on temaga koos sõitnud paljudes paljudes välismaa reisides kes kõneles, et tema on vallutanud miljonite kuulajate südameid ja miljoneid sõpru Nõukogude liidule kõneles saabunud Jaapanist tema õpilane, terahara kes tuli jätma jumalaga oma hapetajaga talle kirstu. Poeg pani teine maamulda, mis ta võttis enne ärasõitu Moskvas Novatiivitši kalmistul kuhu ta sõits koos isa kirstuga, et isa saaks jätta jumalaga oma abikaasaga. Helilooja, Niinama karvaga poeg pani talle vene mulda kirstu. Siiski sai pandud tinakirstu sisse. Ja mullas oli juba kiviplaatidest Suurna sarkofaag kuhu paigutati tinakirst. Siis pandi suured paksud plaadid peale ja. Suri Suur Armeenia poeg, kes tegi maailma kuulsaks Armeeniat. Ja need matused, see oli suur armeenia, armeenia rahvas, suur lein. Jutu aedes Armeenia muusikateadlasega Rafael Ärmjaaniga ütles kunagi Hatšhaturjan. Ma kavatsen sõita Armeeniasse. Aga võibolla mind tuuakse, kui kommi tassi, see tähendab kirstus. Kuid ma ei, ma pean tagasi sõitma ja olla koos oma rahvaga. Nüüd täitus tema soov. Jaani looming, see on terve epohhi Armeenia ja ka Nõukogude muusikas. Ta nimi seisab Sergei Prokofjevi Stakovitš kõrval. Sest ta koid nimetas Tšeturjaani idamaa sümfoonilise muusika alusel rajajaks. Kuulus Armeenia kunstnik Martti Russarian ütles. Ma olen 5000 aastat vana, sama vana Ärampaatiatooriaan. Kunstnikud kätkevad endas oma rahva eluloo ja ajalugu ja kunagi ei tohi neilt küsida, kui vanad nad on. Seitsmendal mail hütz meditsiinis tilku vana, hästi vanaaegses kirikus. Toimus jumalateenistus, pühendatud katalycossi poolt Arammi Doriani mälestuseks. Kõik tema omaksed ja meie külalised olime seal. See oli väga ilus koor, solistid kõlas suurepärane muusika ja katali Kossi jutt. Hatšhaturjan ja see oli väga ilmalik. Ta ütles, et on niisugune legend, et 70 aasta jooksul maa pealt tuleb jumal ja paneb mõnele lapsele käed ja peale. Ja 70 aastat tagasi tuligi Tamale. Jah, ma ütlesin Türiaani paljulapselises perekonnas. Ta pani nooremale pojale käe pea peale ja temast sai meegeenius. Kasvas temast meie geenius. Ma ütlesin, et üle on, ma ei tea, kui suurt rahvakangelast. Kõikides sõnavõttudes punase joonena käis läbi on surnud tema põrn kuid täise lahkes suurimatusse täiendab ja jääb elama miljonite rahva südametesse.