Mõte peatusi teel 60.-ni. Oleme nüüd külas juubelipäevani jõudnud vabariigid teenelisel kunstnikul riikliku kunstiinstituudi õppejõul Lepomicol tema ateljees uues kunstihoones. Muidugi, mis lapsepõlves on nähtud, see püsib ikka kaua meeles ja võib-olla isegi tihtipeale jälle mõtted lähevad selle juurde tagasi. Mina olen sündinud Viljandimaal. Tuhalaanes. Ei saa öelda, et seal oleks olnud kõige ilusam maastik Sakala kõrgustiku üks osa, seal vahelduv künklik maastik. Metsade lepikutega vahelduv, aga muidu ikka nii väga ilus ja kahtlemata kodukoht on ikka südamelähedane olnud ja jääb kõigile. Siis oli nagu ikka need vanad valla koolid, algkoolid, kuueklassiline, põhiliselt kolm õppejõudu oli ja siis õppetöö toimus nii-öelda kolmes ruumis, igal õppejõul oli kaks klassi käes, üks tegi siis nii kirjalikult ja teine klass vastas suusõnaliselt, see oli tavaline. Väikese koolisüsteem ja aega, kui tagasi mõelda, ei teagi, milles see õieti see otsus tuli või? Tol korral meil oli koolis teisigi, kes nii tegid seal huviga. Ja võib-olla isegi nii andekamaid, ma ei saa öelda, et oleks just niisugune eriti silmatorkavalt midagi saavutanud, aga siis mingil määral tekkis huvi, et Tallinna riigi kunsttööstuskooli tulla. Ja siin ma mäletan, et esimese õppetunni õieti, mis ma olen siis kunsti suunassaa oli siis tol korral oli minu naabruses sündinud ja Johanna ja tema oli tol ajal juba nimi ja ta oli Pariisis tol korral ja siis ta käis suvekord seal Pariisist käis kodumaal ja, ja ta oli mõnda aega oli kodutalus. Ja siis, ehk ma ei tea, kes, kas mina muidugi võib-olla ei tundnud teda, aga mingil määral meil siiski tunti ja no ma ei tea, keegi vist paluseta tuleks siis natuke konsulteerige, vaataks, tähendab minu töid, et kas siis on mõtet minna eksamitele. Ja siis see Johan käis siis, ma käisin karjas tolgorele, määratan karja juures, siis ta soovitas mul lehmi joonistada, võiskitseerida teadsin, ma tegin nendest lehmadest esimesinis, Grapkiisid. Esimese ateljee vaateid 1927 riigi kunstitööstuskool. Meil võeti vasta 40 õpilast kursusele tol korral ja ma õppisin siin nii manni juhendamisel siis ja tegime peamiselt maalisime seinu ja lagesid ja ornamendi ja, ja niisugust pinnakujundust rohkem kõikse toimus siis liimivärviga normorta ka niimoodi suurema niiskuse pinna peal, mis aasta arvunud kanna 29 30 niimoodi. Mis aastate läksite? 27. läksin ka, kui ma lõpetasin algkooli kohe, tähendab kevadel ja sügisel 27. maastuse, siis kuus klass oli algul jah-jah, 60 kuueklassilise haridusega võeti siis kooli ja, ja siin oli samuti nagu keskkool ja meil oli isegi niisugust ainet, tol korral rääkimata. Eesti matemaatika, vene keele ja nendest kursust oli raamatupidamine ja palju niisugused ained, mis arvati heaks, et vot peab olema ühel meistril, sest siit tulid välja kõik meistrid, mina sain ainult selli, paberid, tähendab, siit ava siis lõpetan, sai ka meistri diplom jaanipäeval meie promo, nii mõnus jah, meil tol korral ja ühtlasi ka ta siin, kui tal oli jälle mingi tellimused, siis rakendas õpilased abitöölistena väikesenisuse kaalid teenistuse mõttes. Tegi siin balti jaama, neid seinapannoosid ja jälle üliõpilased olid siis talle abiks. Omal ajal oli Einmann kohviku ta siis oli endale kauplenud ja pani kõik õpilased tegema Emaaliteedilist põrandast laeni ornamendi täis. Muidugi, mis hiljem kõik blogijate üle, sest ta oli ka natukene tolle aja uurijad, ütlevad, ta rändas palju, ta käis tol korral, kui mina just läksin kooli, siis ta oligi parajasti matkalda, oli Hispaanias tol korral ja need, mis ta sealt kaasa tõi, need olid väga huvitavad maastikud ja Ta tegi huvitavat dekoratsiooni, väga julged ja unisust hästi palju kasutas ultramariinsinist, see oli nii, nii nagu temale tüüpiline ja seda ta ka isegi õppetöös ikkagi nagu eelistas muidu meil värvid kulusid seal ära, sest neid raisati kohutavalt palju. Hoiatas jälle. Vot ärge nüüd värve nii palju siin kulutage, sest meil ka oli, Jozeela oli nii napp tol korral ja ja tihtipeale segati, segati ja vaadati kraanikausist alla, ega siis seal need värvid olid neil vabalt kasutada. Luku taga ei olnud, aga siis kui vot see ongi huvitav, et kui mina tulin kooli, siis nii manni ei olnud ja mina olin esimene, esimene õppejõud on Žanna mees siis sest meid pandi siis sinna tuuri erialasse nii kauaks tööle ja mina tegin seal ühe kõrva valmis. Talgarnid algasin skulptorina, tähendab see sama õppetegevust kaugemale jõudnud, kõrvas ihunud, sest siis tuli nii man tagasi ja siis ma läksin ikka ülesse dekoratsioonimaali. Te ütlesite, et meistripabereid ei saanud, saite ainult selli paberid, miks, sest ma ei lõpetanud riigi kunsttööstuskooli neljandalt õppeaastalt annaksin Läksin härra Tartus, tähendab, ma käisin neljandal aastal kuni esimese semestri lõpuni siis 31.-st aastast, siis ma läksin Tartusse. Ballasematiive 1931. Tallinna kool oli ikkagi teatud määral noh, nagu ta oli tal riigi kunsttööstuskool ja siin oli see õpe metoodiline tase oli ikkagi nagu ajast ja arust ja ma mäletan, näiteks Voldemar Päts andis ka joonistamist ja tema meetod oli näiteks niisugune ta tuli, istus õpilasele kõrvale võttis siis pliiatsi söepliiatsiga, tavaliselt siis tol korral väga palju joonistati press söega ja hakkas ilusti tegema, tegi siis ühe, kas ütleme silma või nina või mingisugust detaili näos tegi teatud maale ära, siis ütles, tehke niimoodi edasi ja läks, istus järgmise õpilase juurde. Ja siis paljudel oli niimoodi tekkinud, niisugune vaatasid ja nutsu, oli huvitavalt tehtud niisuguste suurte joontega veetud kõik. Ja tekkis niisugune artused, ei juletud siis seda detaili enam edasi teha ja ei tulnud ka see teine osa niisama teod välja, niisugusi osava käega tehtud. Ja see tegi õpilased väga passiivseks ja tihtipeale mõned isegi ootasid, järgmine kord, millal jälle tähendab, päts tuleb, istub kõrvale, teeb tööd edasi, ta teeb teise silma ja teeb teise silma või mingisuguse muu detaili. Aga siis siis andis mulle teise tõuke, just Saagrits läks seen, sel semestril läks Tartusse. Ja Saagrits nagu mõjutas omamoodi, et vot, et ma siiski otsustasin Tartu kasuks. Ja läksin siis Tartusse, muidugi minu võib-olla teatud naerab. Niisugune väikene vastuolu tekkis või ma ei viitsinud õieti nagu korralikult koolis käia enam, sest mulli tekkis, niisugune ei olnud huvi, tähendab niisuguse töö vastu, mis siin toimus. Ja siis läksingi, võtsin kätte ja läksin Tartusse ja seal muidugi oli hoopis teine plaan tervel sellel koolil ja, ja tervel sellel õpilaskonnal kui ka õppejõududel. Ja see kõigepealt mõjus seal niisugune hästi lihtne kodune miljöö, väga sõbralik vahekord õpetajate ja õpilaste vahel. Kuna tainas ikkagi oli niisugune. Teatud külmus ja teatud ametlikus õpilane oli ka õpilane ja õppejõud, see oli ikkagi ei tea kui kõrgel nii üleval, aga seal tekkis niisugune lihtne loomulik kontaktõppejõudude ja õpilaste vahel ja see oli muidugi niisugune, mis püsis seal kuni selle kooli eksisteerimiseni. Pallases oli üldiselt ka väha õppejõude. Seal algas muidugi süsteem oli hoopis teine, see oli ikka vaba niisuguse, mitte mitte kindla kursuse või klassisüsteemiga, vaid see oli ateljeesüsteemiga. Nii et viidi edasi just õppeedukuse järele. Siis ma pean ütlema, et vot muidugi noorel inimesel on nagu mingisugune edevus edasi püüda kiirelt ja mina sain siis seal männiku juures kolm akti, ma joonistasin ja millegipärast otsustati mind kohe viia edasi maaliklassi millest muidugi tol korral nagu jah, nagu ütlesin, et võib-olla ja isegi nagu vaikselt tundsin nisust kõdi, et nii ruttu edasi sain, aga nüüd tagasi mõeldes siis ikka oleksin võinud seal vabalt veel olla, tähendab terve semestri siis viidi jah, maaliklassi ja seda juhendas Ormisson Villem Ormisson ja seal vormise juures ma siis mäletan, et ma tegin ühe naturmordi kaladega. Kool omandas selle muidugi tol korral, kui kool omandas, ta maksis ka väikese summa, sest neil oli oma materjal kõigil ja ega ei ole niisugust praktikat nagu praegu, et kool omandab kõik tööd, mis üliõpilased teevad need tasuta ikkagi väike hambavaluraha katalgoria. Aga õpilane ise ostis värvid ka ja keka materjal oli meil ikka pidi olema kõigile oma. Ja see muidugi oligi raske, sest värvid olid küllalt kallid. Niisugust luksust nagu tänapäeval üliõpilastel on, et neil lõuendit neil on värvid, neil on kõik olemas. Meil ei olnud, me pidime ikka ise vaatama, missuguse, missuguse tüki riiet või vineeri või, või siis kas kotiriiet või mis oli kõige odavam ikka ja millest või. Ja siis oli ka niimoodi deka, seda lõuendit kasutati niipalju kui ka veel andis ja ta lõpuks oli raske tõsta juba. Ma mäletan, Auduvad just, et tal oli ainult üks lõuend ja ta tegi sõber selle kogu aeg sinna peale ja ta ei kasutanud veel isegi tube, värve, vaid lihtsalt värvi muldasi ja töötas. Vaat see oli niisugune nagu hirmus suur tahe tol korral teha midagi, aga just puhttöötahe oli, mis oli Pallase kooli niisugune omapära, kes sinna ikka läks, tahtis ka midagi teha, ei olnud nii, et et lihtsalt viilimist ja kui oli niisugused pausid, et ei läinud või, ja olid ära kasvõi nädalapäevad. Aga tegid selle tasa sellega jälle. Nädal vehkisid hommikust õhtuni, sest neil võis töötada hommikust kuni hilisõhtuni Kadriorus selle juures üritas ma olin siis vormissioni juures kevadeni kevadel normissioni juures ja siis läksin siis järgmisel aastal, siis läksin professor riigiateljees. Ja triigi juures muidugi oli jällegi niisugune. Sest nagu meil ka teistes erialades oli, meil töötasid kõik õpilased koos, kes oli seal olnud, ütleme juba mõne aja või need, kes siis tulid, need töötasid koos, tähendab, ühe seadeldise ühe mudeli juures ja see oli väga selles mõttes õpetlik ja väga nii-öelda isegi edasi viivad. Et kes noorena tuli sinna või nooremana, tuli see nägi, kuidas vanemad vot töötasid ees ja see vältis, võib olla palju niisugust isoleeritust, mis klassisüsteemi juures tekib ja oma kursuse juures ainult sest minu arust see on niivõrd kasulik ja niivõrd vajalik näha juba, kuidas tähendab vanem õpilane töötab ja ja see ju isegi no peab ütlema, et direktor staarkov teinekord poolitas seda, ega meil õppejõudu tarvis ei ole, meil on, ainult tähendab võimalused, teil on mudel, teil on ruum, kus te saate töötada ja omavaheline võistlus. Just kõige tähtsam, mis õppetegevuses peab olema teie konkureerite omavahel ja andis häid tulemusi, mitte see, et õppejõud nüüd igal sammul valvab, mida tehakse, et ta igat pisiasja tuleb ja ütleb, et vot see on nii või teisiti. Aga just see omavaheline õppimine minu arust andiski niisuguse tuumakuse ja isegi selle võib-olla mida nüüd nimetatakse Pallase koolkonnaks või sest see parandus nagu aastast aastasse edasi Ühed tulid, teised läksid, aga midagi jäi ikka püsivad mõni, nii et ma siis otsustasin, et ma lähen riigi juure. Ja seal olidki juba siis ESA prints ja uut maa ja ma mäletan, seal oli veel teisigi. Üldiselt me teame ju, hoiad riigist on väga palju kirjutatud ja tema elukäiku ja kõiki ja ta lõpuks haige oli. Ja ka suri nii ootamatult tol korral. Kuid riik ütles veel, et vaat, mina olen kõik teinud ja nüüd noored tulevad, teevad edasi. Siis tundus see nii nagu imelikuna, sest ta oli alles 56, kui ta suri ja ta avaldas neid mõtteid juba võib-olla 50 aastased teatud niisugune passiivsust loomingu suhtes ja, ja üldse nii nagu kibestumist, tervest elust ja siin muidugi kui tagasi minna, siis omamoodi oli ka mõjuv Gailiti aktsioon, kui nad juuru päevil löödi, tähendab kindralitest reameesteks ja nii ta nagu mõnitavalt isegi suhtuti riigi ja ja raua ja põlatult realistideks nimetatud tolle aja mõttes, kui siin nüüd Vabe tuli ja hakkas oma turismi ja niiskus uue Pariisi moega silma paistma ja nagunii kohta nõutama omale kunsti Harnassil. Sellest on olnud juttu aga niipalju, et ega tema oli väga napisõnaline, ega ta palju ei armastanud nii-öelda seletada. Ta oli niivõrd otsustava ja kuidagi selge väljendusega, nagu ta ütles, siis ütles hästi teravalt. Ja on tihti niimoodi juhtunud. Tabu. Ta on nagu isegi nagu pilkanud. Mõned niisugused mõtted, näiteks kui ta ütles, et ma olen küll naljamees, aga ma ei salli, et nalja tehakse ja rohkem ta ei ütelnud. Siin pidi ise mõtlema, mis, mis, mis siis seal nalja oli tehtud töö juures ehk jäljed, ega te hüljest ei maali, rohkem ta midagi ei hakanud ütlema, et vot, et kas nüüd vaadake, kas see kont on seal või ütles isade sigade hüljes teema ja on jäänud meelde, mis muidugi puutub nüüd niisuguse igapäevasesse õppemeetodi kas need on ikka tavaliselt olnud, nagu nad ikka on ja ja, ja siin on riik vahel rääkinud palju huvitavamaid probleeme just omavahelises jutuajamises kui klassis, kus need siis olid, kas tema juures kodus või kohvikus ja tema juures koherneris käiga tema ei käinud koht, kus tema armastas rohkem niisuguseid väikseid trahtereid, kus liikus lihtrahvas. Ega ta kunstnikega väga palju õis seltsinud, temal ei olnud ateljeed muidu teistel õppejõududel oli paljudel seal oli ka oma maaliateljeekooli juures ja siis nad käisid konsulteerimas ja läksid oma töö juure, akad riigil seal ateljeed ei olnud ja vot Uls üldse huvitavaid riigil üldse ei olnudki ateljeed. Mina elasin lõpuks riigi juures ja me kõik siin, kes olime riigi õpilased kordamööda, olime tema nii-öelda nagu valvurid, et teda ikka õigel ajal koju saada ja kui ta oli vahel ära kadunud, et üles otsida ja, ja üldiselt tema tervis oli ta tihti käisiuse südamekramp, et siis pidi olema keegi tal kodus, kes, kes sel momendil talle kunstlikku hingamist tegi ja niimoodi siis pidime olema nende õpilased juba Saagritsast alates siis Aavik ja lõpuks olin mina, tähendab nii, tema juures elasin, aga maalimiseks ta kasutas ikka. Kasutas kas oli seal Emajõe motiive, ta maalis vahel seal hotellis tema jõeäärsel hotelli aknast või viristatuaalselt ja mõneks ajaks ja siis oli seal, kus ta elas, täna riik, nii kui koju läksid trikerlas Riia maanteel. Umbes nii, kus on põllumajandusakadeemia hoone, selle vastas seal nurga peal Liivimaa see hotell ja siis sealt siitpoolt natukene läks, saue värav läks sinna, üks niisugune hoovimaja sisehoovimaja. See oli niisugune pime korter, tube oli seal küllaltki aga suurte puude all ja nii et seal Priit kant joonistas, kui ta portree ettegi, siis ta seal joonistusega maalitud seal üldsegi polnudki võimalik, laseb teie koduks ka mõnda ja mina valasin ka seal köögi kõrval üks pisike tuba, seal külm tuba, ei viitsinud seda külmutada, muidu ahi oli sees. Õhtuti tuli koju ja, ja siis triik pakkus ikka teed või midagi, mis tal oli seal parajasti. Ja siiski tihti jutustas. Aga muidu tihtipeale tuli ajas öösel ülesse, ütles näiteks nii summa, mäletan ühe juhtumi, et mul on siin pudelist natuke Tammar virnist. See oli Prantsusmaa lakk. Et ma vaatasin Etilt, millal ta seal käis, võib-olla käis vahel tihtipeale ka siis, kui ei olda õpilasi, tema käis, vaatas üksikuid teed läbi ja tegi oma puldist. Et ma vaatasin, teil oli töö sisse tõmmanud väga matiks, et homme fikseerida sellega üle nii et ta nii nagu hoolitses ja mõtles võib-olla rohkem kui meie tol korral isegi nägime, mis tema, kuidas tema suhtlus ja, ja, ja vahel tuli jälle teinekord niisuguse jutuga bot, et mul on siin üks huvitav raamat, et kas te olete seda lugenud, et seda tuleb kindlasti lugeda ja tõi selle raamatu sinna ja ja siis ta nagu ei arvestanud ka sellega, et teine magab, et maja üles tuli kohe. Vot mul on niisugune mõte praegu ja rääkis jälle ära, mis tema töö kohta arvas või selles mõttes just need niisugust tähelepanekut ja märkused, mis ta tegi ja, ja omavaheline keskust, eluse, see oli palju tuumakam. Näiteks ta ütles, et vaata teile nimelised mitmat, ma pole tähele pandud, teile sobivad niisugused arhailised teemad või eepiline laad, sobib teile kõige rohkem? Lõpetamata lõuend, eksirännakud ja eneseleidmine. No ütleme siis esimene see pool aastat ja järgmise aasta ma olin Sist riigi juures ja siis katkes, käin. Kaugemale ma ei jõudnud ja kolm kolmandal ma olin juba ära. Ja siis ma olin kolm pool aastat vahepeal ära ballasest eemal ja, ja kunstist eemal ja kunstis samuti eemal ja töötasin hoopis. Hakkasin külmunud muidugi maalritöödega peale, et natukene raha teenida, aga õpe rahases ja olin Tallinnas siin maalri juures hinda suve. Ja siis vaatasin sellest ka suurt midagi ei korjanud. Palju see ikkagi tol korral see niisuguse abitöölise palk oli ettevõtja juures katuse värvimine või, või mingisugune sisemaalrid kuigi tasu. Ja siis ma hakkasin fotograafiks ja siis töötasin mõnda aega fotograafina ja ja nii need aastad läksid ja ei olnudki enam niisugust nagu kindlat plaani, et oleks üldse jätkantsest elu kuidagi oli läinud nii teise rööpasse juhuslikult käisin kord Peipsi ääres ja tulin Tartust läbi ja parajasti siis oli see lõpetasid juba Saagritsia Sagritš võransu pärsimägi. Lõputööde näitus oli siis just sügisel ja, ja siis puutusin jälle kokku selle miljööga ja nende inimestega ja vot siis millalgi määral otsustasin uuesti järsult tulin tagasi. See oli üks väga tore näitus ja võib-olla see mõjutuski mäletan, igaüks oli nendest juba nii nagu väga selgelt välja kujunenud ja, ja omapalgeline ja ühtlasi huvitav. Pallas oli nii nagu niisugune tõesti tartu helliklaps ja, ja siis, kes kuidagi meie kunsti nii põhisuund tundis, eelistas kindlasti juba ballasti Pallase koolkonda kui Tallinna riigi kunsttööstuskooli. Ja selle tõttu tekkiski teatud niisugune linnadevaheline väikene vastuolu. Pallas oli alati progressiivsem alati demokraatliku maasüsteemi poolt seda maalinikust ja mis Pallasel oli omane. Nendes tihti on minu tööde juures probleemid, et vaat et mis on siin ballasliku ja mis on siin riigi kunsttööstuskoolipärandid ja loomulikult midagi, on ju siin ka Tallinnast mulle külge jäänud sõjaornamendiealisus tegur patiivse käsitluse katsed. Et igaüks nagu ajanes oma teed ei saa öelda, et vot Pallase tee oleks olnud ainult üks ja siin ma tunnen ennast ikkagi põhiliselt Pallase Pallase koolkonna mehena, aga siiski teatud määral. Jah, ma pean ütlema, et see, mis maa alul tegime, kahtlemata ma ei ole selle suunaga enam. Nii nagu ma võib-olla õiges peal Ja sõjapäevad muidugi tekitasid segadust ja hiljem see okupatsiooniaeg, noh see oli ka niisugune tegeteeriminega siis. Ja kõik see, mis toimus, ütleme meie kunstnikkonna hulgas tundub see suur verelaskmine või kaotus nendeks liimandi, Juhani laigu kummid seal, need olid ikka tol ajal veel täiesti nisus loomingulise küpsuse perioodis, me olime noored poisid alles mis meile, kes me nüüd juba oleme jõudnud vanaduseastmesse ja sellepärast tekkiski nagu peale sõda tühi. Ja nii et see vahepealne kaotus on väga ränk olnud Eesti kunstile üldse ja eks ikka see põdemine kestis mitu head aja varastada ja muidugi, sest kui me võtame seda, mis meil oli pakkuda siin, nüüd nõukogude aastate alul puudus see tugev, tugev, nii-öelda keskpõlvkond, kes oleks andnud võib-olla meie kunstiljani kindla näo ja ilme ja, ja suuna ja mis aastal te kunstiinstituudi juurde läksite? Kunstiinstituuti kutsuti mind peale kohe Nõukogude Eesti vabastamist. 44. aastal, kui siin pandi uuesti see tarbekunsti instituut käima, siis see on alles oli direktor alul sarnane tähendab siis allkirjaga kutsel. Siis sidusin ennast kooliga. Ja siiamaale nüüd on sisse kestnud. Nüüd muidugi on aeg juba sealt. Mina olen instituudis olnud niisugune õppejõud, kes on siis andnud seal akvarelli ja ja igas erialas võib olla küll mitte nüüd igas tarbekunsti, aga siiski näiteks keraamikast, tekstiilis on Ahhaas ja niisugune. Kui kuskil puudu on tulnud kellelegi, siis ikka ja maalis ma olen, on olnud nüüd üks vend, viimane lend, mis minemast ta lõpetas, see on põhiliselt olnud kogu aeg minu juhendada. Varem oli kammulist, see oli see kursus, kus lõpetasin, maalin ja siis Suumann jaa. Jaa. Poiss, vot need kolm on ka veel kuidagi minu käe alt. Oleneb, kuidas keegi ennast on suutnud realiseerida ja sest peab ütlema, et annet kui niisugust ega ainult sellega ei saa elus edasi. Ja siin peab, ütleme, õnnetu aasta orkov oli ikkagi ka teatud määral õigus, kui ta ütles, et 99 protsenti tööd ja üks protsent annet sisul, geenius. Sest palju andekaid keskuses on ka minuga koos õppinud ja kes keda olen mina siin võib-olla õpetanud kui nad ei ole ikka töötanud ja hellust distsiplineerinud just, ega see kunstitegemine on ikka raske amet, ega ta ei ole niisama, ta tuleb sulle vaim peale ja samuti varr varrukast raputatud. Ka nõuab tõsist tööd ja enda endas algamist, paljudest asjadest tuleb loobuda paljudest mõnudest ja mugavustest tuleb loobuda. Mina pean enda suhtes küll ütlema, ma ei ole midagi kergelt saavutanud ja ma isegi pean olema tänulik oma isale, kes oli väga range, range ja nõudlik. Ja ma pean seda ka veel nii nagu toonitamad karjapoisipõlvest siiamaale nagu mingisugust elamusi või muljet ammendanud. Ta on andnud võimaluse olla loodusega ja elu nagu nii rohkem süvenenult jälgima õpetanud. Ja vot see kõik kuini tagasi mõelda on vanema inimese just nagu hakkabki tekkima vanemale inimesele, ta mõtleb tagasi palju ja kui palju nüüd see muidugi õigustatud ja kui palju see takistab, võib-olla uue tulemist ei tohi, ka minevikus ei tohi elada, aga vahel on väga huvitav. Nagu teha veel tagasirännakud. Ja siis tekib niisugune mulje, et see on nii nagu inimene nagu mägironija. Mida kõrgemale ta läheb, seda kaugemal ta näeb. Ja kunagi ei saa öelda, et vot ikkagi oleks nagu tipp saavutatud. Et see viimane redelipulk on veel nagu ei tea, kui kõrgel ees, et kuhu peab ronima. Ja ma tunnen endal ka, et nagu kõik see, mis on tehtud, et see on veel poolel teel, et midagi nagu veel tegemata, mis paneks punkti peale sellele, mis on tehtud ja mida üldse oleme suutnud teha. Ja minu arvates ega see kunstitegemine on sama nagu nagu ütleme, üks lihtne töötegeminegi, tema on omamoodi elukutse. Ja siin ei ole ka põhjust mingist kiuubeldamiseks minu arvates see on lihtsalt üks niisugune aastate paratamatus, mis on kätte jõudnud ja muud mitte midagi, töö käib edasi ja ega selle tõttu nagu nagu Noonist etapp, et vot nüüd mul on nüüd see mod hakkan tähendab tegema siis või ei hakka üldse seega loomulik, mis on näha, et et inimene töötab niikaua, kui ta suudab.