Sõnaga voogol. Lugupeetud klassikaraadio kuulajad, Teid tervitab kirjandussaade koogol kus käsitletakse laia ampluaad teemasid nii kirjandusest kui elust, peaasjalikult aga ikka kirjandusest. Saate toimetaja on Maia Tammjärv ja mina olen saatejuht Kaisa Ling. Tänane koogol keskendub eesti vene kirjandusele nii selle rõõmudele kui kitsaskohtadele. Tutvume kahe tõusva tähega. Stuudios on luuletaja praamova ja prosaist Ilja prosof, kelle tekstid ka saates kõlavad. Lisaks kõneleme kirjaniku ja kirjandusuurija Igor Kotjuhhiga eesti, vene ja eestivenekeelse kirjanduse hetkeseisust. Nüüd aga vahendab kirjandus uudiseid pressiteadetest internetist ja kuluaarides. Kaisa Ling. Ants orase sünniaastapäeval, kaheksandal detsembril kell 18 kuulutatakse välja selleaastane kirjanduskriitika auhinna laureaat. Üleandmisel võtab sõna laureaat aga lisaks kostitab muusikalis-sõnalise etteastega haka Kaisa kuslapuu Joosep Essolovit, anda kirjanduskriitika auhinda annab alates 2015.-st aastast välja SA kultuurileht, mille kirjandus ja kriitika toimetajad moodustavad ka auhinna žürii. Selle aastapreemiale on nomineeritud kriitikud Klaarika Kaldjärv, Indrek Oja, Joosep Susi, Mart Velsker ja Märt Väljataga. Olude sunnil on sedakorda tegemist veebisündmusega, millest saab osa kaheksandal detsembril kell 18 raamatupood utoopia Facebooki lehel. ETV2 kultuurisaate plekktrumm kuueosaline Väikevend saatesari Elektrumi raamatud startis möödunud teisipäeval otse loomulikult piibliteemadega. Tuleval teisipäeval, kaheksandal detsembril kell 21 30 võtavad asjatundjad sarjad teises peatükis vaatluse alla armastuse ja suhted. Kirjanduse suur teostas. Jutuajamise üheks lähtepunktiks on hiljuti eesti keeles ilmunud Johann Wolfgang fon Göte romaan Hingesugulased milles muuhulgas teemaks konflikt abielu ja armastuse vahel. Nüüd saabki küsida, kas abielu isiklik õnn üldsegi on ühildatavad. Götet, Tammsaare ja teiste kirjanike abielukujutusest kõnelevad kirjandusloolane Liina Luukas, Pereterapeut Katrin saali, Saul tõlkija Triinu Tamm ning kirjanik Tõnu Õnnepalu. Vestlust suunab Joonas Hellerma. Järjestikustel neljapäevadel. 10. ja seitsmeteistkümnendal detsembril kell 13 algavad Tartu raekoja platsilt kirjaniku kodu juurest ajalooliskirjanduslikud jalutuskäigud. Teekonnad asetuvad jõuluaegsesse Tartu südalinna, kus on sõitnud saanid tuisk löönud saega ning sadanud vihma esimesest lumest, kuni selle kadumiseni on mängitud oskamatult Bostonitia visti. Jalutuskäike juhivad kogenud kultuurigiidid Ants siin Tartu linnamuuseumist ja Ülo Treikelder Tartu linnaraamatukogust. Eesti keele sihtasutuse kirjastuselt on äsja ilmunud Jaan Krossi novellikogumik sobimatute seikade võlu. Raamat koondab kirjaniku kahtekümmend liik niinimetatud oma eluloolist novelli esmailmumisaastatega 1980 kuni 2004. Ühiste kaante vahel moodustub neist mahukas jutustus, mis visandab kirjaniku või tema sarnase tegelase elukaare poisipõlvest hilise eani. Samuti annab see krossi pilgu läbi pildi 20. sajandi Eesti ajaloost. Novellikogumiku on koostanud ja järelsõnaga varustanud kirjandusteadlane Johanna Ross. Kirjandusuudiseid laiast maailmast, edastas Kaisa Ling. Lugupeetavad üsna pea teeme veidikene juttu, kahe noore tõusva kirjandustähega stuudios on luuletaja, praamova ja novellikirjanik Ilja Breurov. Esmalt kõlab aga Abramovitš luuletus su akna taga. Su akna taga ei paista päikest ega laula, linnud on kõle tuul ja võõrad hirmud. Su akna taga on üks pink, mille kuulsaks istusin. Zahkna taga 1000 varju, mille sisse peitsin end kuupaistel lumesajus hilistel õhtutundidel. Zahkna taga. Ood. Ta on tabamata imet, millest aina rääkisid ajana juhatusest välja voolas ühes sellega kasu. Külas Abraamova luulet, kus su akna taga aitäh ja nüüd ongi meil googli saates võimalik teha tutvust kahe tõusva tähega eesti kirjandusmaastikul. Minuga on siin luuletaja praamova ja prosaist hilja. Tere tulemast. Tere. Tere. Teil ei ole nimelt veel ilmunud esikteoseid, need naudingud ootavad meid kindlasti veel ees. Kui te olete juba väga edukalt esinenud kultuuriajakirjanduses väljaannetes värske rõhk, müürileht, Vikerkaar, võskurod, looming ja nii edasi ja nii edasi, palun tutvustage end veidi, kes te olete ja kust te tulete? Mina alustasin siis sellest, et ma sündisin paides, käisin esimese klassi Paide ühisgümnaasiumis siis kolisime perega Kehras ja seal ma kasvasin, 15 aastaselt hakkasime Tallinnas käima ja pärast keskkooli kolisin Tallinnasse, nii et kuidas ma kirjutama käisime, siis tõenäoliselt ma täna mõtlesin selle peale ja siis mul tuli meelde, et see oli kuues või seitsmes klass inglise keele tunnis, kus me õppisime sellist luulevormi nagu lime rikk. Õppisime seda kirjutama ja see oli nii lõbus ja ma hakkasingi kirjutama oma inglise keeles, kusjuures aastaid kirjutasin inglise keeles lihtsalt mingi lollakaid, lapsikuid asja ja mingi hetk meil tekkis sõbrannaga kahe peale siuke vihik ja siis üks nädal oli vihik minu käes ja teine nädal oli tema käes ja siis maga, kirjutasime-joonistasime kuidagi selline jagatud asi jäi sealt kuidagi jäigi kelges kirjutamise asi ja põhimõtteliselt kõik, mis ma kooli ajal kirjutasin, sest ega siis nagu midagi väga tõsiseltvõetavad, nagu ei tulnud seal, ma arvan, et mu esimene selline tõsisem luuletus valmis siis aastal 2014 siis oli niisugune tunne, et ma kirjutasin seal valmis ja ma vaatasin seda ja siis ma sain aru, et oo, ma sain midagi aru või ei tule midagi välja. Aga tol hetkel ma absoluutselt ei teadnud nagu, ei paremale vasakule, kuhu saated, mida saada, kas ader, milleks saata ja siis mul tuligi viie aastane paus kuni maa siis aastal 2009 teisteks eelmine aasta kevadel kirjutasin täiesti kogemata luuletus üle pika aja, et siis pärast seda kuidagi sõbra julgustamisel siis ütles, teatage nüüd uuesti kirjutama ja alguses mõtlesingi ei käsu peale ma ei hakka küll midagi tegema. Aga siis jah, kuidagi olude sunnil oli, oli, tuli peale dile bramo on väga huvitav taust, tegelikult olete kirjandusega võib olla väga servapidi seotud, pigem võib teid leida tiitšei, poldid. Pidudel jah, ja nüüd suvel lõpetasin ka Haapsalus, mis eriala? Palju õnne. Mitmel rindel. Ma ei ole kooliski midagi otseselt nagu peale plaatimise. Nüüd siis. Ja pool aastat õppisin kultuuriteaduste, käis mulle see Tallinna Ülikool väga ei meeldinud ja tulin ära ja siis ma olengi lihtsalt ringi telerdanud. Sealt reisinud, Tais käinud Guatemalas ja Mehhikos ja Simon Teyla, Ilja jällegi on Tallinna Ülikooli ka omad lood. Rääkige palun veidi endast kah. Mulle meeldib lugeda palju. Praegu on mul armusuhe prustiga ool ja loen teema romaani ins apollos taim. Tegelikult ma ei tea, kuidas eesti keeles kadunud aega otsides. Noh, ma hakkasin kirjutama, sest ma tundsin end väga üksi. Ma kogu aeg mõtlesin, mida ma siin maailmas teen ja keegi ei taha seda kuulata. Võib-olla seepärast ma olin üksi. Ma alustasin kirjutamisega paar aastat tagasi, aga mu esimene novell ilmus eelmisel septembril. Minu pikem lugu. Tiit-Rein sai mullu Mark Al taanovi nimelisse preemia New Yorgis ilmuvas ajakirjas Novõi surnud. Eesti keeles uus ajakiri, mis on praegu vene emigratsiooni olulisem väljaanne. Pärast seda avaldati minu lugu Eestis ilmuvas venekeelses ajakirjas Võiškarad. Selle aasta jaanuaris ilmus Müürilehes novel minul iilit, mis oli mu esimene eesti keelde tõlgitud lugu. Ma pole ja neid ikka tuleb, ma olen kõiki lugenud teie ilmunud tekste ja inimesed on seda tähele pannud tõesti hästi, sellepärast siin oletegi. Kuidas on tunne, et eesti lugejagi teid märkab ja soovib teid lugeda? Muidugi on hea meel, hästi hea meel on, sest et eriti hea meel on sellepärast, sest see on mingi asi, millega ma ei ole kiirustanud, et nagu ma ütlesin, et tegelikult juba kuus aastat tagasi oli see mõte, mis tekkis, aga siis ma otsustasin. D las asi veits nagu kasvab ja nüüd selle aasta alguses tekkis selline väga tugev tunne, et nii nüüd on vaja avapauk ära teha ja see on nagu noh, märk sellest lihtsalt, et õigel ajal õiges kohas tegemas õiget asja ja see on hästi oluline. Täiesti annab jõudu ja nüüd on jälle nagu mingi suund, mida teha, et ei ole sellist mingi eksistentsiaalse kriisi, et keda, mida nagu ette selline tore asi, millega nüüd jalad tegeleda, mõnda aega ma arvan ja tunnen hea tunne, mõnus. Sama. Kuidas teie hilja saite tuttavaks oma tõlkija Ilona Martsoniga, sest kõik tekstid, mis on eesti keeles ilmunud, on tõlkinud Ilona Martson. Elu on olnud väga professionaalne ja võimekas, intelligentne pilgi ja temaga on rõõm koos töötada. Ta suudab kõikide üksikasjadega edastada seda, mida ma öelda tahtsin. Aga ma ei mäleta, kuidas see oli eelmisel aastal võib-olla. Ma tean, kes sooritas. Liina Sahharov na Belobrovtsev soovitas mulle. Tundub, et on hästi tabatud, tõesti, nendes tõlgetes on mingeid toredaid. Täna saates räägime eesti, vene või eestivenekeelsest kirjandusest Igor kott, juh on teinud päris tugeva eristuse nende kahe mõiste vahel. Kas te üldse tunnete, et Eestis on olemas selline, ma ei tea, kogukond kirjutajat, kes kuuluvad mingisse gruppi, Eesti või Eesti venekeelsed kirjanikud. Kogu see eestivene teema minu jaoks hästi keeruline. Miks ma ausõna, et tegelikult ma ei tea, noh, tegelikult ma tean küll, miks on mingi lapsepõlvetrauma, sest et koolis mind kiusati, sellepärast et ma olen venelane, et see oli ka ikka väga vägivaldne teemad ja kuidagi kodust kaasa tulnud. Ja, ja kuna ma käisin eesti lasteaias, hakkasin eesti keelt enne rääkima ja enamasti mul ongi kogu aeg ainult eesti sõbrad olnud ja noh, olengi kogu aeg sellises nagu, nagu väga konfliktide, nagu olukorras olnud eestlaste seas oli, ma ei oska venelane. Aga kui ma koju läheksin oma vanematega rääkisin jõega me räägime kusjuures eesti keeles, siis sealt tuli teisel pool nagu niisugune negatiivne asi on nagu mida te räägite, eesti keeles, ütlevad venelased ja see on praegu kuidagi päädinud sellega. Ma tunnen mingit plastikust, isegi kui, kui sul on nagu vene asja vastu või kuidagi oma mingi isiklik siuke hästi keeruline on mingi protsess, mis loodetavasti laheneb mu sees mingi 10 aasta jooksul, ma väga loodan, aga ei, ma ei vihka kedagi oma mingi rahvuse pärast, nii ma tegin lihtsalt kuidas mina nagu tunnen, minu enda jaoks on nii keeruline teema ja alati, kui see teema läheb selle jutu peale, siis mul lihtsalt noh, lihtsalt jookseb juhe kokku ja tihtipeale ja ma ei oska midagi. Väga huvitav, et tõepoolest, et teie jutust jääb praegu ka kõlama see, et on kuskil mingi vahepeal. Et justkui ei ole venelane, ei ole eestlane rõbenimjasse. Kuidas teie puhul ei tea, kas te tunnete, et on olemas eesti, vene või eestivenekeelne kirjanike kogukond? Suunda, aga keeruline küsimus ja no mul on hea vastus, siin kirjanikud väga isekad ja üksildased peaaasi, et neel oleks paberileht või klaviatuur. Kõik kirjanikud kirjutavad omal moel, kirjanik on immigrant. Ja ta rändab sellest reaalsusest välja mõeldud reaalsusesse. Ma ei tea, mis toimub tegelikult Eesti vene kirjanduses. Tean paari kirjanikku Eestis muidugi, Andrei Ivanov. Poed Pariisbale astme, kes on Tallinna Ülikooli professor, see on kõik. Ja kas see on hea vastus või? See on, ma arvan, aus vastus, nagu te ka mainisite, te avaldasite ühe loo usku raadis, uskurvadki on nüüd pannud ennast kinni, seda ajakirja enam ei ole. Tegelikult Eesti-Vene kirjanikel ei ole võimalust Eestis avaldada vene keeles. Ei ole võimalus. Kõik, mis välja antakse, ongi eestikeelsed kirjandusväljaanded ja puudub täielikult, et tegelikult rahastus jah, keegi peaks midagi ette võtma, ma arvan ka, et keegi peaks midagi ette võtma. Kas teie praam oma oleksite kunagi valmis ka kirjutama vene keeles? Oioi tähendab? No okei, kui ma võib-olla mingi mitu aastat vene keele kursustel käinud, selles suhtes, et ma rääkida, vein aga vene keeles kirjutada ei oska minu tase on sihuke. Aga Ma tahaks lugeda, ma tõesti tahaks lugeda vene keeles, ma sain aru, sygisele sõitsin bussis ja siis ma jäin kuulama kahe noore vene neiu juttu ja siis ma sain äratada Nende tekstis on nii palju nagu sõnu, millest ma aru ei saa, aga ikkagi nendesse soov nagu noh, see on väga suur luksus osata nagu keeli ja mõista neid ja, ja siis ma sain aru, et ma pean seda keelt endas elus hoidma. Tahaks ma ei tea, millisest raamatust alustades ta ei saa liiga keeruline olla. Muidu muidu mul huvi kaob ju ja, ja ma ei tea soovinud kirjutatu inglise keeles. Tänapäeval enam mitte. Ma ei tea, vahel vist paremini, ma ei tea, ma ikka sooviksin aru saada, kas te tunnete ennast kuuluvatena mingisse rühmitusse vene? Mina mitte, aga ma arvan, kõik teised inimesed minu ümber tunnevad seda. MA juskui kuuluks mingisse vene asjaga, kuigi ma ise ei tunne seda. Ma ei tea. Teema vene käsitlused teie enda loomingus on õige põgusad Nabraamova võib-olla mainib mõnes paigas mõnda vene kirjaniku väga põgusalt, kui oluline see vene kirjandus teie jaoks ei ole? Kuskil ei ole minu jaoks mitte kuidagi olulisem kuningateks murrangut. Õige vene teemakäsitlused teie enda loomingus ja Ilja teie lugudes tihti on peategelaseks vene poiss, kellele või mees, kes armub või üritab suhet luua mõne eesti naisega ja muidugi armas teema. Miks, no ma ei tea. Võib-olla mu muusa, kuidas seda öelda, abikaasa võib-olla ta on eestlane ja, ja vot seepärast võib-olla muusa on eestlane absoluutselt. Millised on teie kirjanduslikud inspiratsioonid, keda te loete, kes teid juhib, kirjutades kuhu mina ikka nagu rohkem niimoodi viisakusest. Jah, ostan regulaarselt vikerkaart ja loomingut ja värsket rõhku ka aega ja, ja noh, lihtsalt, et hoida silma peal, et noh, ma ei soovi olla üks nendest, et ma ise teen ja siis mind absoluutselt ei huvita, mis mu ümber, mida siin miski toimunud, ma arvan, et kasulik on endale, aga tihtipeale tüdineb ära sellest kaasaegsest ajast. Mul just hiljuti oli nii, et ei suutnud väga mingi selge piir, tuleb ette mingi hetk ja, ja siis ma eks inimene soovitas mulle, ütles, et tead, kui kaasaegne asi hakkab ära tüütama, siis mine tagasi klassikute juurde ja seda ma tegin. Läksingi kohe järgmine päev raamatu koisse ja ostsin mulle meeldivad sellised normaalsed formaadid, et mul on väikeköitelise väiksed asjad sinna sisse Ramul siis oligi täpselt sellises pisikeses mõõdus. Juhan Liivi ostsin ja hakkasin seda lugema. No väga meeldis, lihtsalt siuke mingi kogumik ja tõesti soovitan teistelgi, et kui see kaasaegne asi ära tüütab, siis ikka klassikute juurde tagasi minna. Son rändamine, jää, kui sa loed midagi, jah, oligi jah, aga mul on mingi long liist ja seal on, ma ei tea, praegu on prust, see on väga suur ruma seitse osas pärast. Kuidas te jõudsite enda valitud žanride juurde, sest et raadio ärataja, luuletaja ja Ilja, teie olete oma vahendiks valinud proosa, et miks just niipidi, ma arvan, et see tuleneb sellest, et Ma olen väga halb nagu pikkade tekstide lugeja, ma olen selle tähelepanuga väga suur probleem neist raamatut ka kaks aastat lugeda ja siis vahepeal kaotan kuhugi diivani alla ära ja yles tüdinen ära jäi, siis lihtsalt ongi. Mul on hästi kerge endal lugeda lühikesi tekste luulet ja ma arvan, et see tuleb lihtsalt sellest, kui luule on tihtipeale kontsentreeritum just, just, täpselt täpselt ja ma mõtlesin selle peale ka ise üks päev just mõtlesin kuidagi üleüldse nagu paljude asjadega mu elus veel niimoodi teadnud nagu olgu lühike, aga kontsentreeritud üldse kange kraam ehitakselt, nii. Kutsun oma žanri realismiksus, sest otsin oma lugudes maailma ja elu. Üritan vastust leida küsimusele, mis on elu, miks see elu inimestele Anttil, miks me oleme siin ja miks me armastame olla kurvad ja et härra minu kirjandus on selle elu uurimus eelkõige just mulle endale. Loomulikult juhtub ka minu lugudes imesid, aga need on lihtsad, no lihtsalt imed ja suitsu sealt head nendesse uskuma, sest need teevad su elu paremaks ja annavad sulle inspiratsiooni, et elada. Ja usun, et kirjanikud, noh, kui ma juba ütlesin, on väga isekad ja see protsess on väga intiimne, see juhtub juhuslikult näiteks trammis, kuskilt tänaval. Kuid mulle ei meeldi kirjutada, mulle meeldib ehitada, mulle meeldib lugusid oma peas ehitada ja see on minu jaoks kirjandus. Kui ma loon neid lugusid oma peas, siis üritan läpaka ja hakkan kirjutama. Vot kirjutamine on minu jaoks töö, mina olen ainult vahelüli enda mõtete ja paberi vahel. Vaat kui hästi mul ma tahaks öelda, et ma olen just nagu pigem vastupidi, ma ütlesin, ma ei mõtle asju välja, vaid kirjutangi, lihtsalt, täpselt nii nagu miski oli ja paljud inimesed, kui nad loevad teksti, mis nad arvavad, et need on mingid kujundid, mida ma kasutan, siis ma ütlen, et ei, see ei ole kulunud või see ongi täpselt see kummistusena son. Mulle meeldib mõelda, et ühel päeval keegi loeb minut tekste ja nutab või naerab, kus minuga ja see on imeline, kui keegi mind mõistab. Noh kui keegi teid mõistab, nüüd, kui me oleme praegu sellises toredas kohas, kui te ei ole veel välja andnud raamatut, mida te soovite tulevikult, mis ootab meid ees braavo, atrazarovi karjäärides. Tulevikku ei tea keegi, et ma võin kohe praegu sinna auto alla jääda, kui ma raadiomajast välja astun. Koroonasse surra. Vabanda. Et, aga väike plaan on jah, et Ma võin ausalt öelda, et olen kaks korda Kulkale kirjutanud ja jalatoetust saanud, kuigi mulle öeldi, et jah, kuna ma tahan kirjastuse väliselt seda teha, siis öeldigi, et väga raske on Kulkalt saada midagi, kui kirjastust ei ole ja siis tänase plaan kevadesse lükkunud, et ütleme, käsikiri on olemas ja tegelikult on sponsori. Nii et kui ma auto alla jäämise ehk kevadel tuleb debüütkogu, aga pärast seda veel, aga noh, eks ma tahaks midagi õppima minna, mind ka nagu tõmbab sinna teatri olla. Teatril on ka väga oluline koht mu elus. Et vaatad, et äkki saab selle teatriga sügises tegelema hakata ja kui ei saa, siis üks mõte, mis mul veel muidugi on minna Aegna saarele Budanunaks. Kas võite ka avaldada debüütkogu pealkirja või vähemalt töö pealkirja? Ma olen seda pealkirja neli kord vahetanud. Ma arvan, et mu vahet on vähemalt neli korda veel nagu pealkirjas. Ma ei hakka praegu midagiütleva üks mõte, mis annan vikati, naine, aga ma ei tea. Plaanid ja plaanid. No viimati ilmusid minu lood oktoobri Loomingus novembri müürilehes ja järgmine tuleb detsembris värskes rõhus ja, ja võib-olla, aga võib-olla järgmisel aastal tuleb mu esimene raamat Rääkige veidi sellest raamatust, mis selle pealkiri on või praegu mõttenovellid. Hollo romaan praegu ma ei tea, ma kirjutan romaani, see suurromaani väga suur, kas sama suur kui prust? Vapustav ootame suure põnevusega ja mõeldes sellele tulevikule, mis kõikide jaoks praegu Eestis, olgu nad siis venelased, eestlased on väga ebakindel, aga mida te tahaksite, et Eesti või eestivene kirjandusteadlased lugejad, ütleksid teie loomingu kohta? Te olete te tahaksite, et nad sealt võtaksid? Mina ei saa kellelegi midagi tahta, et või kuidagi, ega mind tegelikult otseselt ei huvita, mida keegi arvab, sest selles mõttes, et kuigi, kui ma olin airi lehest oli välja jaanuaris, siis see oli nii naljakas, seal lollid poisid, luuletus, et väga paljud sõbrannad kirjutasid mulle ja ütlesid, et kuule tantsijat välja, ütle. Sain ära, et aa, mis tavasiin nagu mingit asja kõigi mända tekstides, tegelikult võib-olla nad võivad kõlada nagu dramaatiliselt kohati või nii, aga tegelikult minu jaoks on see kõik, püüame ikkagi veits nagu. Pigem naeran enda üle. Et see ei ole see, et kui ma kirjutan sõna valu või siis on nagu mingi vaid see on niisugune mingi AIAI pohmakapeavalu või mingi rohkem niimoodi ma ei tea, mis tahavad nagu mida, mida süda ütleb, kas teie jaoks on oluline, mida kriitik kutt ütlevad, hilja, mis nad ütlevad. Mis nad võiksidki öelda, kas nüüd või tuleb. Ausselt sinu feebeegoli esimene, mäletad ja kui me rääkisime telefoniga ja sa ütlesite, et väga meeldiv, et kõik oli toore, kui sa lugesid, aga no see oli esimene Fipak ja ma ei tea tegelikult, et kui ma arvan muu kirjandus on väga Salfis viisakas ja hea, isekas Kristižni raske öelda, raskem. Aga mis te arvate, kas eesti ja vene lugeja arvab sedasama ja ma arvan, et nad no siis on ju suurepärane, see tähendab, et on jõudnud nii tõlkes kui ka vene keeles õigesti välja. Armastus, võib-olla, ma ei, ma ei tea, minu uni, kui kõik armastavad inimesed praegu on nagu säilised. Et võiks julgemini öelda välja asju. Suur tänu teile, Abraanova hiljapasarav, siin esimest korda, uued tõusvad tähed eesti kirjandusmaastikul koogilisaates ja parunil ja kas te oleksite ette ühe teksti ja mis tekstidega on? Son, apelsinid, alleed. Milline pidi olema tema tulevik, mida vanematele ennustasid minimaalselt lenduri maksimaalselt vabariigi presidendi ametit. Tuli isegi meelde. Viidi Lõuna-Eestisse jäiti väikelinna maha ja kästi suve lõpuni keelt õppida. Celta hippinud keegi ei soovinud teemaga jännata ja ega ta ka isse kuigi innukas olnud. Seesti oksis naabripoisiga poolenisti venelasest metslastega, kes oli juhuslikult sündinud eesti perre metsa eest piirakaid kiiska püüdma koos suitsetati punast Rumbad, kuni mõistus, hägustus vedeledzi poolsurnuna kuumal liival. Ta Mussitas plikasid hüljatud ehitusplatsil, kus põrand oli kaetud klaasikildude ja katkiste kahel kividega. Mängiti pudelimängu, lakitud vineeritükk asetati põrandale, istuti selle ümberringi ja keerutati pruuni Pill pudelid, kelle poole pudelisse jäi seda keerutaja suudleski. Kui palju meeldivaid pehmeid huuli sai ta tookord läbi proovida. Praegu mälu veel vaevalt ulatub selliste mälestuste riismeteni. Peagi kaovad. See oli katkenud Ilja Fjodorovi novellist apelsini-sed alleed, mille on tõlkinud Ilona Martson ja mida võib täies pikkuses lugeda oktoobrikuisest loomingust. Kirjandussaates koogale sukeldume nüüd veelgi sügavamale Eesti venekeelse kirjanduse küsimusse ja on suur rõõm tervitada siin stuudios kirjaniku kirjastuse tuum tegevtoimetajat kirjandusuurijat. Tere tulemast Igor kati. Terekogul tere, Kaisa. Ehk aitaksite alustuseks veidi laiemas mõttes paigutada neid kaht noort kirjanik, kellega äsja suhtlesime. Kuhu paigutuvad Abraamovia Ilja prosoorov Eesti, kuhu Eesti, Vene või Eesti venekeelse kirjanduse väljadel. See on natuke keeruline lugu, asi on selles, et võib erinevalt seda käsitleda. Näiteks aastaid tagasi, Rein raud leidis, et eestivene kirjandus, eesti, vene, kirjutame kokku selles versioonis, et see on märksa laiemaväljaga, kui me oleme harjunud mõtlema sinna ta paigutas näiteks ka Sveta Grigorjeva luuled ja Rein Raua põhjendus oli see, et kui tekstis on eestivenelase identiteedist ja kogu sellega seotud problemaatikast siis keel Polegi oluline et need tekstid võivad olla kirjutatud kas vene keeles või siis eesti keeles miks mitte ka näiteks inglise keeles või mõnes teises keeles. Et põhiline on niinimetatud vene küsimus laiemas laastus. Ja kui lähtuda sellest platvormist ehk siis Rain Raua pakutud määratlusest, siis mainitud loojad, luuletaja, bramova, kirjanik, prosof, mõlemad on siis Eesti vene kirjanduse rubriiki kuuluvad autorid. Kui käsitleda neid, et selle teise raamistiku põhjal et Eesti vene kirjanduses on siis kirjandus, mis on loodud Eestis, kuid vene keeles siis vramova on nii-öelda tavaline eesti kirjandus ja proosa rofon, siis eesti kirjanduse alarubriik, ehk siis eestivene kirjandus. Küsin loomulikult sellepärast, et 2020. aastal kaitsesite Tallinna Ülikoolis ka väga põneva magistritöö Eesti venekeelse kirjanduse identiteedi kujunemisest Andrei Ivanovi teoste retseptsiooni põhjal ja seal olid kõik needsamad küsimused, millest praegu lühikese ülevaate andsite väga selgesti Eritletud, palun kirjeldage, milline on Eesti venekeelne kirjandus aastal 2020. See on väga lai küsimus, sest näiteks kui kasutada väga akadeemilist stiili, siis tuleks kõigepealt määratleda, mis on Eesti venekeelne kirjandus üleüldse. Kui rääkida aastast 2020 siis mida me ootame, kas me tahame mingisuguseid vahepealseid kokkuvõtteid teha või vaadata, mis on tehtud läbi aastate, et ehk siis ma pakun valida seda või teist? Tahaks ikkagi teada, milline on praegu see olukord, millised on võib-olla tendentsid või dünaamikat. Kuhu see kõik liigub. No kõigepealt kui rääkida identiteedist kui sellisest, Eesti venekeelse autori identiteet ja järelikult ka Eesti venekeelse kirjanduse identiteet, et see on jätkuvalt kujunemisjärgus ja see on üsna vastuoluline ja see koosneb mitmest koostisosast, millega me ei ole harjunud arvestama, kui me räägime sellest kirjandusest näiteks kust idendi teeb, tuleb millele see rajaneb ja milline on Eesti venekeelse autori või laiemalt inimese mõttemaailm laiemalt. Näiteks kui venekeelne inimene sõidab Tallinna linnas ja tal autor raadiost mängib mingisugune venekeelne raadio ja kui me kujutame ette, et me oleme kaasreisijad selles autos siis meile võib tunduda, et linn ei asu Eestis, vaid kuskil Venemaal, sest kostab venekeelne muusika on venekeelsed, saatejuhid raiuvad oma juttu, eks ole. Ja rooli taga on siis venekeelne inimene, kui ta, see venekeelne inimene elabki ainult venekeelses mullis Eesti vabariigis. No see on üks võimalik viis, kuidas elada siinsamas, eks ole. Aga neid võimalusi on väga erinevaid. Kes on ta sõbrad, näiteks kolleegid, mida ta loeb, mida ta kuulab, millist meediat tarbib ja nii edasi ja nii edasi ja kui vaadata läbi ajaloo, millist rolli vene keel oli mänginud Eesti territooriumil erinevatel sajanditel ja millist rolli ta mängib praegu ja vastukaaluks, siis millist rolli mängib venekeelse inimese jaoks eesti keel ja kuidas need kaks mõjutavad siis tema maailma, sest keel on ju mõte, eks ole, keel on mõttemaailm ja sõltuvalt sellest, kui palju see venekeelne inimene laseb mõjutada mõlemal keelel, sellest tuleneb ka identiteet. Kui me räägime Abramovast, kes kirjutab eesti keeles või Sveta Grigorjeva, siis see on üks pilt, kui me räägime hilja proosa rivist või näiteks Andrei Ivanovist, siis on veel üks lahendus, eks ole võimalik identiteedi tüüp, kui ma räägin endast, kes ma viimastel aastatel ostan noh, või laen raamatukogust pigem eestikeelseid raamatuid kui venekeelseid siis see on veel üks selline tüüp või lähenemine või viis, eks ole. Nii et ta on väga kirju seesamune, Eesti venekeelne kirjandus ja ta võimaldab siis erinevaid lähenemisi ja autorid neid kasutavad. Mis veel on taustal, taustal on see näiteks, kui palju Nõukogude Liit mõjutas näiteks eestikeelseid autoreid ja venekeelseid autoreid. Kui palju aega võttis see välja sellest mõtteraamistikust, mida Nõukogude Liit pakkus ja nii edasi ja nii edasi me näeme, et neid valikuid konkreetne üks venekeelne inimene peab tegema ja mis need erinevad nüansid või elemendid, mis mõjutavad ta mõttemaailma, vaid neid võimalusi on väga ja väga palju. Siiski aeg läheb edasi ja kuna Eesti vabariigis on ikkagi suund integratsioonile, siis ikkagi avaldab mõju autoritele, tahavad nad seda või ei taha. Kui me vaatame näiteks Andrei Ivanovi identiteedi valguses, kuidas tema mõtestab ennast, ehk siis enesemääratlemine, mismoodi näeb välja, kui analüüsida, läbida intervjuud, mida ma olen teinud selles oma töös kus ta näiteks mitmel mitmel korral räägib eesti kirjandusest, mida ta oli lugenud venekeelsetes tõlgetes või näiteks Eesti rock ja punkmuusika, mida ta kuulabki originaalis ehk eesti keeles, eks ole, loomulikult ja kui oluline näiteks need lingid on tema enda jaoks ja ka tema loomingu jaoks. Siin on küsimus kriitikutele, kui palju nad on seda märganud ja nüüd kriitikud ise võrdlevad ta teoseid erinevate autoritega, kes kuuluvad erinevatesse kultuuriruumidesse näiteks teda on võrreldud. Kui protsentuaalselt võtta välja kõik nimed, siis üsna palju leitakse linke Andrei Ivanovi teostaja eesti kirjandusse vahel umbes sama palju kui Andrei Ivanovi teoste ja vene kirjandusse vahel. See näitab, et tal on mitmikidentiteet ja kriitikud noh, nii-öelda justkui kogemata märkavad seda, nad ei sõnasta seda, aga see, kellega nad võrdlevad mis kirjanikega, eks ole, see näitabki etalon mitmedki ideed ja see on kooskõlas ta maailmatunnetusega. Ka aga sellest tööst selgub, et kriitikut, kellest te praegu räägite, need on eesti kriitikud ja see on kriitika, mis ilmub eesti kirjandusajakirjades. Jah, Ma käsitlesin kriitikat, mis ilmus Eestis üks osa, siis analüüsis neid arvustusi, mida kirjutasid eestikeelsed kriitikud ja eraldi peatükk on siis kuidas näevad ta loomingut Eestis elavat venekeelset kriitikut. Ja ma saan aru, et see on täiesti teistsugune, mida näevad Eesti venekeelsed kriitikud just, miks see nii on? Jällegi küsimus on maailma tunnetamises, sest eestikeelsed lugejad, neil on teatud kogemuste pagas, ühine keel, eesti keel, eks ole noh, enam-vähem ühine arusaam Eesti Vabariigist ja nii edasi ja nad loevad siis Ivanovi teoseid läbi selle filtri. Eesti venekeelset kriitikud järelikult see, kust nad on tulnud, mis suhe on neil eesti kultuuriga, et nemad loevad siis läbi selle filtri ja seal tugevama efekti annab Vene kirjandus. Nad loevad seda pigem vene kirjanduse valguses. Aga siiski, kui võrrelda tulemusi, kas siis eestikeelsed kriitikud näevad selgemini Ivanovi mitmikidentiteedi, nad näevad umbes sama palju Eesti kirjandus seal ja ka vene kirjandust. Aga siinsed venekeelsed kriitikud eine sellist pilti, nad paigutavad teda pigem vene kirjanduse alla. Kas teie näete selles probleemi või kas see nii? Peabki või, ja samuti loomulik. Kuna see tuli niimoodi välja, siis järelikult see on loomulik. Aga me võime natuke spekuleerida, kas on võimalik teistsugune pilt näiteks, et need mõlemad tulemused oleksid enam-vähem samasugused. Noh, siin on see vastuolu või need mõisteliselt käärid, eestikeelsed kriitikud tunnevad vene kirjandust paremini kui venekeelsed kriitikud, eesti kirjandust. Miks see on nii, ma natuke üritasin selles enda töös analüüsida, et võib-olla tuleks eesti kirjandust rohkem tõlkida vene keelde. Võib-olla küsimus on venekeelsed kriitikute keeleoskuses näiteks, et nad ei loe eesti kirjandust originaalkeeles ja võib-olla neil ei ole sellist harjumust. Ehk siis niinimetatud, et noh, selline positiivne hariduslik propaganda või kultuuriline propaganda, kuidas murda läbi sellest sümboolsest seinast, et jõuda sinna mulli, kus siin venekeelne rahvas või need inimesed toimetavad. Et rohkem signaale eestikeelsest kultuuriruumist pääseks sinna. Aga kindlasti on võimalik ka teiselt poolt anda hoogu juurde näiteks ka seda, et meie noored eesti lugejad, saaksime rohkem lugeda, värskelt ilmuvad, et Eesti venekeelset kirjandust näiteks värskelt ilmus Jelena Skulskaja raamat dublaatoveegolm linna, mida ma kardan. Minul kahjuks ei ole võimalik lugeda samamoodi Ljudmilla kluscovskaja meenutused, mida Kalle Käsper juuniku loomingus ülivõrdeliselt kiitis, kuidas saaks, väga tahaks. Ja siin on mitmeid ja mitmeid aspekte. Jah, integratsioon on kahesuunaline tee, eks ole, see on selge. Mind praegu paneb kõige enam muretsema see Eesti venekeelne pool selles suhtes, et kui palju ta saab riigilt tähelepanu. Praegu meil ei ole, kui me räägime aastast 2020, meil ei ole ühtegi riigi poolt finantseeritud kirjanduslikku struktuuri, näiteks ajakirja näol. Kas eelmisel aastal tegevuse võõrkorrad lõpetas aastaid tagasi, lõpetas raaduga, eelmisel aastal lõpetas ajakiri Plug. No see oli entusiastide töö. Nad pidid taotlema vahendeid iga eraldi numbri jaoks ja kui nad on teinud seda näiteks viis aastat, mõnel jätkus kannatlikkust teha seda näiteks 10 või 15 aastat. Aga ikkagi, kui palju inimene suudab võidelda tuuleveskitega, kui tal ei ole toetust, aga ja see on probleem ja see väljendub muuseas selles, kui siin või seal eestikeelses kultuuriruumis küsitakse. Aga kus on Eesti venekeelse kirjanduse järel, kas Me teame vanema põlvkonna autoreid, Jelena Skulskaja näiteks, eks ole, või Larissa Joonas või nüüd nii väga sarja on, me teame keskealisi kolmik, kes siin või seal figureerib. Filimonov Ivanov koti, eks ole. Kes on nende järel, no proosa Row debüteeris hiljuti, kes veel ja tekibki raskusi nimede nimetamisega ja just tänu sellele, et see kirjanduslik protsess venekeelse poole peal ei toimi. Kes peaks hoolitsema selle eest, kuidas seda teha? Kuidas käivitada töötavat süsteemi, kuidas koolitada uusi autoreid, kes neid nõustab, kuhu üldse pöörduda, eks ole, kui ei ole ühtki väljaannet, kus oleks alaline vähemalt üks toimetaja. Et selles osas on, on raskusi ja avaldab oma mõju. Tänu nendele väljaannetele tänu müürilehele loomingule on meieni jõudnud just nimelt Abramova Prohhorov, nüüd siis ja ma loodan, et see tähendab, et mingi hetk hakkab ka see muidugi vastupidine protsess millest on ka Andrei Ivanovi puhul juba ka väga teravalt tulnud, aga ehk jõuab segaringiga tagasi, et hakatakse hindama ka Eesti venekeelset kirjandust, see osas. Ja Eesti venekeelne kirjandus, no need voorused või väärtused, mida pakub Eesti venekeelne kirjandus, nendest on küllalt juttu olnud. Et identiteediga seotud küsimused, eks ole, et see on muutunud nii-öelda omaette üsna märgatavaks rubriigiks eesti kirjanduses ja üldse selline piiripealne olek, seesama piiririik, eks ole, Eesti venekeelse autori pilgu läbi, et mida siis tähendab tarbida korraga näiteks eestikeelset meediat ja venekeelset meediat, kui me räägime kas või ainult Eesti Vabariigist, eks ole või kui me võtame laiemalt, mida tähendab Eesti vabariigi meediad versus Venemaa Föderatsiooni meediad, eks ole, jällegi erinevad küsimused ja neid küsimusi on väga ja väga palju või näiteks, kuidas aru saada Ida-Virumaast Narva linnast suur linn, mis seal toimub näiteks kirjanduse vallas. Kui palju on meil kaadreid just aastal 2020 pakkuda selliseid tekste, mis kõnetaksid eestikeelset publikut? Vastus on praeguse seisuga, noh, enam-vähem ei ole üldse midagi pakkuda. No see ei ole normaalne ja aktsepteeritav olukord. Et Narvaga ja laiemalt siis Ida-Virumaaga võiks midagi mõtestatud teha, mingisugust programmi käivitada, mingisugust ühendust tekitada või loengusarja seal korraldada, leida need talendid üles ja suunata nad natuke, küll nad ise saavad pärast edasi minna, eks ole, aga aastaid Me ei ole siis sealsest piirkonnast ühtegi autorit saanud. Kahjuks ei ole tõepoolest praegu Eesti venekeelsest kirjandusest võimalik aimu saada pea mitte kusagilt mujalt kui sotsiaalmeediast. Selles mõttes on teie Facebooki lehekülg väga tänuväärne koht, et kõik, kellel on huvi, võivad seda jälgida, sest et sealt saan mina oma kõige värskemad uudised Eesti venekeelse kirjanduse kohta. Samas ei ole see sugugi võrreldav nende kodulehtedega, näiteks, mis on olemas Venemaal. Et väga palju kirjandusprotsessist Venemaal toimub just nimelt internetis. Kas aeg olekski selleks, et midagi taolist ka Eestis käivitada? Facebook'i mainitud profiil ei ole minunimeline, ta ei ole Igor kodu Facebookis, vaid salongi kirjandusblogi selline nagu kombeks öelda mikroblogi, eks ole, so nimega Eestit lukus ja ta oligi kavandatud selliselt, et vahendada infot kahes keeles eesti ja vene keeles. Et eesti kirjandusest, et info jõuaks Venemaale ja et Eesti venekeelsest kirjandusest info jõuaks samuti-Venemaale, sest keegi Venemaal ei tegele meie venekeelsete autoritega, neil on sadu ja sadu enda autoreid, eks ole. Ja samuti, et eestikeelne lugeja saksa aimu, mis Eesti venekeelses kultuuriruumis toimub, kui rääkida mingisugusest suuremast portaalist, siis jällegi on plug, mis jäi järgi sellest väljaandest, mis on nüüd suletud eelmisest aastast, rates ikkagi platvorm veebi ja alles ja seda vahel toimetajad, abielupaar, Rotar kasutavad, on ka minu loodud portaal nimega oblaga e pilved. Aga needki veebileheküljed on entusiastide tehtud jällegi, kelle poole pöörduda toetuse järgi, sest need suured portaalid, mis on Venemaal, need on ju Venemaa riigiabiga tehtud. Ja põlve peal ei saa jällegi väga kaua ise teha tõsist ja head asja. Et kas pausid siis hakkavad tekkima avaldatud materjalide vahel või mõne sellepärast lihtsalt läheb hingele see või teine projekt. Jällegi, kes võtab enda hoole alla neid eestivenekeelseid kirjandusprojekte, et praegu absoluutselt mitte keegi ei tegelenud nendega. On palju nüüd juba juttu olnud asjadest, mis on veidi kehvasti, mis on hästi Eesti venekeelses Kirjanduses hästi on, ma arvan, omajagu saaks plusspunkte loetleda näiteks ikkagi iga aasta ilmuvad mõned nimetused eestikeelses tõlkes. Eesti venekeelne kirjandus on aktsepteeritud selline alarubriik eesti kirjanduses. Et ta on joonistunud välja kõigi oma vastuolude probleemide teema püstitamisega. Ja ma arvan, et ta rikastab oluliselt eesti kirjandust ja sellisena ta on huvitav ka teistele kirjastustele. Ma tean näiteks, et suure tähelepanuga jälgitakse seda Soomes, samuti Lätis, samuti Venemaal, ehk siis naabrid jälgivad mängu nii-öelda ja ma leian, et see on see hea. Mida saab siin välja tuua. Rääkimata sellest, et tegu on väga heade autoritega. Aitäh teile, Igor koti selle sissevaate eest Eesti venekeelsesse ja eestivene kirjandusse. Aitäh teile, aitäh, vool. Daamid ja härrad, palume teie tähelepanu. Täna on kirjandussaates googel soovitamisel vaid yks raamat, mistõttu olen siin stuudios üksi. Mu hea kolleeg Maia Tammjärv on tagasi kahe nädala pärast ja siis soovitame juba raamatuid kingikottidesse. Aga miljonär raamat see vast on, mida te eile, head raadiokuulajad täna soovitan? 12. novembril esitleti Tallinnas Kirjanike Liidu musta laega saalis eelmisel aastal meie seast lahkunud poetessi Liisi ojamaa ehk väikese hipi Loomingu koondkogu kahel lahtisel käel. Kogu, mis sisaldab nii varem ilmunud kui ka ilmumata tekste, on koostanud Doris Kareva ja Andres Aule. Imeilusa kujunduse On teinud Liilesberg, kellelt ka fotograafika, kuid ülesvõtteid on teoses veel Marko mummilt ja Kaisa kaeralt. Kaardid on joonistanud Dagne Aare Mäe. Eriti liigutav on postuumselt kokku pandud kogu viimane veel ilmumata tekstidest koosnev osa, mis, nagu koostaja Doris Kareva kirjutab, on pärit Liisi kaustikutest märkmetest, käsikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatus, paberitelt, pappkasti põhjast, riiete alt või erakirjadest. Kui ainult oleks siinmail edaspidigi selliseid hipisid, nagu oli Liisi ojamaa, kes sõnastas mitme põlvkonna noorte inimeste rõõmud, aga ka ängid ja kellest praegu kõvasti puudust tunneme. See on raamat, mis sobiks kaasas kandmiseks ja uitamiseks mööda Tallinna või ükskõik millise linna tänavaid, kui ta ei oleks nii kaalukas seda nii tekstide kvaliteedi kui ka raamatukaalu poolest, aga soovitaksin seda pähe pida, laulda, deklameerida ja selleks, et mitte liigselt kirjeldusse kinni jääda, annaksingi sõna hoopis ühele muusikule, kes on viimase aasta jooksul Liisi ojamaa loomingust väga-väga inspireeritud olnud ja loonud nendele tekstidele mitmeid laule kõlab Liisi ojamaa tekst, fraas legend 1992. aasta kogust müürid ja väravad, mida esitab Timur Masiitu. Ta kirjeldus saadet koogol, kus täna said sõna alljärgnevad autorid. Abraamova viljad, prosof Dmitri kott, juh, Timur Macitov ja Liisi ojamaa. Saate on kokku pannud Katrin maadik, toimetanud Maia Tammjärv. Mina olen saatejuht Kaisa Ling. Aitäh kuulamast. Koogol tänab tähelepanu eest ning järgmiste sõna võttudeni.