Heligaja tere hommikust, head raadiokuulajad. Algab aasta viimane helikaja, mina olen Miina Pärn ja mina olen Lisette velt. Täna räägime rahast. Kuidas kujunevad muusikute esinemistasud, kas raha on klassikalises muusikas või popmuusikas, kui palju maksab sümfoonia ja kas see on odavam või kallim kui kolmeminutiline raadiohitt? Saame tuttavaks tänaste külalistega muusik ja Eesti Autorite ühingu juhatuse esimees Vaiko Eplik. Tere helilooja ja heliloojate liidu esimees, Märt-Matis Lill. Põhjamaade sümfooniaorkestri mänedžer Kadri Tali, tervist sündmuste turundaja Aivar Kuusk rõõm, muusik, mänedžer ja Eesti fonogrammitootjate ühingu juhatuse liige Danel Pandre. Tervist. Ma alustaksin viktoriiniküsimusega. Mis te arvate, kes on maailma enim teeniv muusik aastal 2020. Kõige esimesena pakuksin võib-olla iseennast. Mina. Aleksandril Laidvee pärit, ma olen seda statistikat natuke jälginud minu arust, tema on pikka aega seal number üks Ma tean ühte kindlat fakti, et Eestis ta raudselt ei resideerunud. Forbesi andmetel on maailma enim teeniv muusik aastal 2020 ja juunikuu seisuga Kanye West, kelle tänavune teenistus ulatus juunikuus 241 miljoni dollarini. Tõsi, tegemist on väga mitmekülgse inimesega, kes hiljuti kandideeris ka USA presidendivalimistel ning tasub mainida, et olgugi, et ka muusikaedetabelites läheb tal hästi, siis lõviosa tema tänavusest teenistusest pärineb täiesti muusikavälisest tegevusest temaketsi impeeriumist. Mida aga teha siis, kui C5 ei seisa räppar, laulja, muusikaprodutsent ja moedisainer, millised on eesti muusiku võimalused endale? Leib lauale tuua. Vaiko Eplik. Ehk siis mida teha, et temal hinge sees hoida olukorras, kus sul ei ole võimalik esineda, on küsimus, ma saan aru. Ja ka siis, kui on võimalik esineda Selles mõttes on võimalik oma tööd teha, siis ma arvan, et iga endast lugupidav muusik ja nii mõnigi, kes endast lugu ei pea, ikkagi teeb oma tööd, ehk siis esineb ja tegeleb muusikaga. Aga pigem on probleem selles, et olukord on praegu nii etteaimamatu, et see töö tegemine on väga keeruline ja ausalt öeldes kasvõi ise tunnen praegu, et nagu tahaks mängida, tahaks nagu inimestega kokku saada, tahaks nagu esitada oma muusikat, sest et seda saab viimasel ajal teha väga harva. Ja ausalt öeldes on nendest päevadest, mis varem olid tööpäevad, on kujunemas, tõelised pidupäevad, et kui ärkad hommikul üles ja tead, et sul on võimalik õhtul kohtuda oma voolikuga, siis tahaks juba lihtsustatuna syya hommikust. Aga tean ka näiteks oma tutvusringkonnas juhtumeid, kus inimesed on näiteks juba kevadel kaotanud oma ettevõtet, Nad ei ole suutnud oma kohustusi täita ja nii mõnigi tuttav muusika näiteks täiendanud ennast ehituse vallas tegeleb. Võib-olla ma ei tea näiteks micro betoneerimise selliste asjadega, et on selline aeg nagu on ja endal hinge sees hoida. Tuleb olla tänulik selle eest, kui üldse oma tööd teha tahad. No üks katteallikas ja tegelikult oli, on ja jääb ikkagi salvestatud. Muusikast laekuvad tasud, mida tegelikult praegune aeg mõjutab, aga mis ei ole päris kadunud need, kellel on ikkagi palju autorlust esitust ja kes omab ka nii mõnegi loo nagu salvestatud pornoga õigusi, siis temal tegelikult mingi väike Dixon nagu permanentne küsimus. Kas see on nüüd nii märkimisväärse suurusega, et sellest nagu igapäevased kulud nagu kaetud saab, on ju, et see on nagu iseküsimus ja kindlasti ei ole ka ringhäälingus liiguvad rahade tõusuteel, vaid pigem vastupidi otseselt mõjutab üle terve maailma. Aga noh, see on üks selline konkreetne katteallikas ja võib-olla ka pisuke leevendus nii mõnelegi muusikaga tegelevale inimesele. No siin on veel see lisaaspekt, et on muidugi tänuväärne, et ühingud korjavad avaliku esitluse tasusid ja autoritasusid edasi ja aga noh, fakt on ka see, et varem või hiljem hakkavad need kukkuma juba sel aastal tegelikult kõigi kolme siukse kollektiivse esindusorganisatsiooni sissetulekute ja laiali makstavate tasude langus on vaieldamatu, võib-olla mitte nii suur kui esialgu kvartali. Aga võimalik, et see suurem langus on alles ees ja pahatihti ikkagi on tegemist selliste tasudega, mis ei ole veel kindlad, ei ole ju mingi igakuine palk, mida sa saad oma kontole eeldada ja sa saad olla kindel, et nüüd selgub. Mul tuleb selline summa, need summad on autoritasude puhul küll igakuised, aga iga kord erinevad sõltuvad reaalsest kasutusest. Ja mis puudutab teisi ühinguid, siis need arveldavad oma liikmetega nagu märksa harvemini. Et see ei ole tegelikult igakuine sissetulek, mida tegelikult ei asenda inimesele mitte miski, kellel on laenud, liising ja nii edasi. Et sellest kyljest jah, kahjuks pean natukene nagu seda optimismi tagasi tõmbama. Ma jätkan ühe teise vaatega, et Classic FM avaldas mõni aeg tagasi artikli selliste väikeste näpunäidetega, et kuidas siis tegelikult muusikuna ikkagi päriselt rikkaks saada. Ja üks võimalus, mis on seal välja pakkusid, on see, et haara ohjad enda kätte ette ja hakka mänedžeriks. Ja siis seal oli näide sellest, kuidas muusikamaailm kergitas kulme selle peale, kui Šojale operehausi. Muusikajuht Antonio Papano teenis 539000 naela ja samal ajal Lorin maalsel teenis New Yorgi Filharmoonikute ees 1,4 miljonit dollarit. Kas see on nii, Danel Pandre, kas mänedžer teenib raha? Eks see ikka teenib jah, loomulikult, ega ta, see on töö nagu iga teinegi, on ju need väited, ma päris täpselt ei saanud nagu aru, et mis seal siis nagu muutus, onju, aga selliseid summasid teeniti jumala eest ega ise asjaajamine on ju alati hea plaan, küsimus nüüd on, et kuhumaani, millise Osada sinu päevast nagu võtab, on ju, et kui sa oled ka ise näiteks interpeetekas, siis paned mobiiltelefoni klaveri kaanele siis kui kontsert algab või või sa lipsustatud hommikust Süües juba mõtled eelseisva kontserdi peale, et on inimesi, kes saavad sellega suurepäraselt hakkama nagu sellise mitme rolli jagamise multitaaskinguga, aga, aga ma arvan, klassikalises mudelisse päeva lõpuks ikkagi nagu liiga hea plaan ei ole ise kõiki asju tehes, et kui ikkagi igaüks keskendub sellele konkreetsele rollile, mis nagu võimalikult parema tulemuse toob, et siis nii asjad lähevad, et võib-olla spordimaailmast hea näide on see, et neid sportlasel ikkagi märksa vähemgi sellest ise treenivad. Et saavutada kõrgeid tulemusi. Samas enamik mänedžere teenib protsenti enda poolt esindatava artisti tuludest. Kui need artistil tööd ei ole ja tulusid ei ole, siis ei saa ju ka mänedžer ega kirjastaja ega produtsent promootor oma võileivale paksu kihti määr. Et jah, see nagu rollide koos oleme lahusus, ta võib ju ajas nagu erineda, kindlasti ta nagu turgude lõikes võib ka erinev olla ja meie ikkagi väga väikeste mahtude juures on täiesti okei, kui teid kõiki asju ise, aga niipea kui H1 suureneb ja ikkagi tööpäevad lähevad pikaks, on suhteliselt mõeldamatu. Siit on juba juttu keskelt välja tulnud, et artistidel jääb raha vähemaks, isegi mänedžeride leiab raha vähemaks ja tihti öeldakse, et see raha on hoopiski üritus turunduses. Aivar Kuusk. Te olete väga pikalt väga erinevaid sündmusi korraldanud, kas on tõsi, et see on see koht, kus see raha liigub, mis ka muusikuteni jõuab? Suures pildis 2020 on selline noh, minu jaoks hästi äge väljakutseaastal. Märksõnad on paindlikkus, leidlikkus ja tänulikkus tagantpoolt ettepoole tänulikkus. Hästi tore on vaadata, kui üldse midagi toimub, siis kui tänulikud on kõik osapooled seal minu jaoks uus, et kõik lihtsalt naudivad seda hetke, lihtsalt nii toredasti. Korraldasin enda siidrifarmis Smilersi akustilise kontserdi. Ma pole kunagi tundnud seal ruumis nii palju tänulikkust armastust, sest kõik lihtsalt olidki nii tänulikud. Nii kaunis, kõik, nii artistid lava peal, nii publik kui ka kogu teenindav personal ja see oligi nagu kaunis vaadata. Ma ei ole kunagi uskunud interneti teel pidutsemisse ja ma ei ole ka seda nagu otseselt niimoodi teinud interneti teel ei saa pidutseda, inimene tahab olla teisega koos. Fakt ühes kohas, mõned vahvad lahendused, näiteks eile tegin ühele Eesti riigifirmale rabamatka ja lõkketoidud kõik küpseski lõketel ja sütel ja rabajärve ääres. Tegin klassikalise muusika kontserdi, kus anumari uuspõld laulis itaalia keeles kuulsaid lugusid ja see oli ka nagu äge lõkete vahel rabas päike, loojus. Kõik oli õige, et selles mõttes tuleb leida lahendusi. Näiteks viies mai, kui veel riik või täiesti lukus. Ida-Tallinna keskhaigla palus, et ma leiaks lahenduse õdede ja ämmaemandate tänamiseks ja kuna keelatud avalikke sündmusi korraldada ei tohtinud, koguneda ka ei tohtinud kaks pluss kaks ja kõik see jutt siis ma lahendusi seda niimoodi, et panin inteka hoovi püsti suure kontsertlava. Saatsime õdedele ämmaemandad talle sõnumi, et olge head, daamid, tulge kell üks akende peale. Sinna tuli sadu lugupeetud meditsiinitöötajaid ja siis tuli kaugelt nii-öelda musta pika mantliga saller kitarre käes ja ilusa pooletunnise kontserdi, kus me saime inimestele öelda, et te olete tublid, hoiame pöidlaid, aitäh, et olete olemas. Et see on see selline nagu lahenduste leidmine, et minu jaoks väga äge väljakutse. See kõlab väga kaunilt kõik, aga kui me jätame korraks selle kriisiaasta nüüd kõrvale, siis kui võtta ette teie valdkond, kõik need sündmused, mis te korraldate, kui vabase muusik seal on, kas on nii, et tellija valib? Jah no suuresti see on ju kolmepoolne koostöö ehk et nii tellija korraldaja kui artisti vahel ma arvan, et see on hästi nagu tähtis ka korraldaja poolt aru saadud, keda sa kuhu kutsud. Et ma arvan, see algab kõik sealt ja see on ka nagu müügioskus kliendile põhjendad ära, miks mingi artist mingis kontekstis on parem? See ongi osa sellest kontseptsioonist on samamoodi nagu sündmusel, menüü on väga tähtis, et sellise sööd läheb inimestele korda, on see, on see samamoodi muusikaga, et see ongi, ma arvan nagu pikaaegne töö kliendiga klient õpiks usaldama ja samamoodi saada nagu kliendist aru anda aastatega, et milline artist millised seltskonnale nagu sobib, et see ongi selle nagu töö nagu võlu, et aru saada, mida sa siis pakud ja sa ise ka usud sellesse, mida sa seal teed. Räägime esinemistasudest, kuidas kujunevad esinemistasud kontsertidel ja kuidas need kujunevad üritustel, mida üks artist võib küsida, kas kõike võib küsida? Õige hind on täpselt see, mida klient on valmis kinni maksma, et hästi huvitav on vaadata nüüd selle aasta artistid hinnakujunduspoliitikat, et esimesed kuud ütleme juuni, juuli, kui hakkasid uuesti sündmused pihta, siis nagu ma ütlesin, siis üks märksõna on seesama paindlikkus, et loomulikult ei tähenda seda, et kui artist maksis 2000, et ta peab ennast nüüd 300 euroga müüma, aga klient on läinud selles mõttes ka nagu oluliselt tundlikumaks, et nii nagu oli, ütleme 2008 lõpaks 1009 seal masu mõnes mõttes ka meie sektorile, hea, et fookus läks uuesti paika. 2006, seitse kaheksa tegelikult enam kleiti nagu lõpuni ei huvitanud, mida sa teed, sest kõik muudkui tellisid, kõik muud korraldasid, käisid kuskil, aga fookus minu jaoks läks natuke nagu kõikuma, et praegune olukord ka nagu aitab seda fookust nagu täpsemaks ajada, et et selles mõttes need artistid, kes on paindlikud veelkord, et ei tähenda seda, et peab ennast nagu ma ei tea, kolm korda odavamalt müüma, aga veel kord. Aeg on raske, ses mõttes klientide eelarved on väiksemad ja need, kes on paindlikud, nendele ikkagi on tööd. Takso aitab. Aga Vaiko Eplik, kas sinul on näiteks välja kujunenud oma tariif, mida sa küsid, kui sa esinema läheb või see on ka seotud nende kohtadega? Kuhu sa lähed, Ma pigem ütleks jah, et mul on erinevad tariifid ja et need on tegelikult ka pidevas nagu korrelatsioonis nagu valitseva olukorraga turul. Sest et pahatihti ikkagi kui ma esinen näiteks avalikul üritusel, kus on publik, kes teab, et nad tulevad mind kuulama ja minu pärast kohale, siis on säilinud üks ja tavaliselt väiksem kui näiteks siis kui ma pean nii-öelda siis selle briti vormis tegema avaliku etteaste näiteks kellelgi kodus. Et see on midagi väga eksklusiivsed ja samamoodi, mis puudutab üritusturundust, siis seal ka see tasu on tavaliselt selle võrra suurem, et kui sa just väga ei usalda näiteks korraldajat, nagu näiteks härra kuuske kindlasti võiks usaldada, tunneb oma klienti, tunneb artist, eks ole, aga need on sellised üritused, kus Ma ei taha olla vale inimene vales kohas. Ja juhul, kui see juhtub, sa tahad, et see tasu oleks selline, mis aitaks sind repertuaariga lõpule saada. Nii et see on pidevas muutumises ja ma pean ütlema, et tule seal korra tuues ikkagi selle koroona ja siis see siis ka viimasel ajal on täiesti tavaline, et mis puudutab näiteks avalikku kontserti piletitega inimestele, kes tulevad just nimelt sind kuulama, siis tasu on juba ette kokkulepitult mitmekäiguline. Ehk siis, et üks tasu on siis juhul, kui me saame teha, ma ei tea, ainult läbi video, kui midagi juhtub, keelatakse ära, pannakse kinni siis kuni teatud piletiarvuni on üks summa, näiteks pool sellest tasust, mis sa muidu normaalselt oleksid küsinud. Ja siis juhul kui piiranguid ei ole ja saab üle poole saalitäis müüa, siis sa saad loodetavasti täi sinna. Et see on paraku reaalsus nagu millega tuleb arvestada, et need hindu ei ole mitte ainult nii-öelda puhud. D väga erinevaid, vaid ka ühe konkreetse projekti raames võib seal olla kolm erinevat tasumäära, millega sa siis arvestad vastavalt sellele, kuidas asi toimub, kui toimub Märt-Matis Lill, me oleme nüüd pikalt rääkinud interpreetide poolest, aga räägime nüüd heliloojatest, heliloojat Te töö, näiteks klassikalises kompositsioonis on väga palju pikem protsess, mis sellisena nagu muutustele ilmselt reageerida ei saa. Kui tulla konkreetselt heliloomingu sinna juurde, siis kas heliloojatel on ka olemas teostet tariifid? Ma arvan, et see sõltub ikkagi väga üksikutest helilooja, sest Eesti on üldiselt selline riik, kus ei ole sellist väga selget ühtset teadvustad, kuidas mingit a'la näiteks hinda kujundama, et võrreldes mõne teise maaga, kus mõist olen vaadanud näiteks soome heliloojate liidule, on kodulehel soovituslikud miinimumtariifid, noh, ma arvan, et see on väga hea, et ikkagi hoida mingisugust tõesti nagu miinimumtaset mulle üldse tundub, et Eestis, kultuurivaldkonnas võib-olla näitlejad on ühed vähesed, kes on suutnud nagu enda jaoks nagu väga selgelt läbi mõelda, et mis on see absoluutne miinimum, millega nagu endast lugupidav professionaal on nõus üldse välja minema. Nii et selles mõttes jah, ei oska küll midagi väga nagu täpselt siin öelda, et see kõik on selline läbirääkimiste küsimus, mis teeb tegelikult noh, ausalt öeldes kõrvalt vaadates eriti nooremaid heliloojate nende olukorra tihtipeale võib-olla üsna keeruliseks. Sest noh, see soov on ju sind esitatakse, mida juhtub väga harva helilevad tegelikult peavad reeglina tegelema millegi muuga, Eestis on sisult ainult kaks vabakutselist heliloojat, nii et see võimalus üldse midagi teha nii suur ja seda on väga lihtne ära kasutada. Aga väike pilk minevikku nõukogude ajal ostis heliloojate liit heliloojate loomingut. Taktikaupa saan varu, selles mõttes takti, kaupaid luges taktide arv. Ma olen ka seda kuulnud, ma ise ei ole nüüd nii pika elukogemusega, et oskaks seda nagu otse kommenteerida. Aga jah, et olevat olnud kuidagi nii, kuigi ega tänapäeval ka tihtipeale minutites on mingisugune selline umbkaudne arvestamine ikkagi mingil määral käib, on ja, ja noh, kasvõi sellepärast, et ega kontserdikorraldajate ka neil on ju mingisugune ettekujutus, et nad tahavad viieminutilist asja või tervet kontserdit täitvat asja. Aga jah, nõuka ajal ma vaatan kadunud Eino Tamberg, tal oli selline väga soe ja samas terav huumori ütles, et mõne neli all peaks küll maksma selle eest, et ta ei kirjutataksegi, kirjutaks nagu vähem. No aga see ongi võib-olla lihtsalt loomulik olukord, kui nõukogude ajal oli nagu liiga kindlalt paika pandud need tariifid, siis võib-olla tekkiski selliseid kurioosumeid salongi võib-olla siis hea, kui näitlejate liidu näiteks eeskujul ongi mingid miinimum, eks ole, tariifid, millest alates hakkame siis tasust rääkima, aga samas mitte ainult heliloojate hulgas, vaid ka mulle meenub kohe üks niux Betti Alveri luulekogu, kus näiteks eestiaegses versioonis on read palju pikemad, aga nõukogude antoloog sees versioonis on read poole lühemad, sest maksti rea kaupa. Et noh, siin on erinevaid nagu näiteid sellest tuua, et mingis mõttes ma arvan, et on hea, kui on mingid miinimumid paigas. Aga seda ülemist piiri ma arvan, et ei tohiks kehtestatud. Jah, et nagu mingi nali, mida sellest ka räägitakse, et ainult loll helilooja kirjutas taktimõõdus neli neljandikku, kui oleks võinud kirjutada kaks neljandikku, eks ju. Aga see ei kajastu just, aga see kõik on selline kurioosum, mitte vallast, aga ma arvan, et tavainimene ja ka näiteks ma ise ei kujuta ette, mis tänapäeval maksab üks sümfoonia. Noh, ma arvan, see sõltub jällegi, nagu ma ütlesin, et see sõltub, kes seda sümfooniat kirjutab, et mida sa kirjutad, Erkki-Sven Tüür, et siis on see kindlasti nagu üks suurusjärku, seda kirjutab mõni noorem äsja võib-olla konsist tulnud helilooja, siis tõenäoliselt on see kordades väiksem summa, mida ta lõpuks kätte saab. Aga on see summa täiesti teises suurusjärgus, kui ühel, ütleme väga edukal kolmeminutilise raadiohitid. Selles mõttes, et nüüd me peame rääkima, sellest oskab Vaiko ka kindlasti hästi kommenteerida, ma ei ole niivõrd nagu raadiohiti asjatundja, aga ma saan aru, et sellistel raadiohittidele ikkagi seejärelturg on see, mis toob selle põhitulu, et heliloojad saavad reeglina nagu selle summa nagu ette kätte, nii et selles mõttes on nagu raske võrrelda. See loogika on nagu niivõrd teine, aga noh, ütleme nii, et sümfooniakirjutamine on meeletult töömahukas ettevõtmine, aasta sümfoonia peale on nagu täiesti nagu rahulikult võib minna maakleril umbes nii oli, on ju seal olid, et kui mõelda, et aasta tööd ja ikkagi selline kõrgelt kvalifitseeritud professionaalseteks, te võite ise mõelda, mis mõelda mingile elualale, mida te teate, et mis, mis seal palka saadakse, et mis see võrdväärne võiksid olla aasta peale. Aga kui sümfoonia kirjutamiseks läheb tõesti aasta, siis Tanel Vaiko, kuidas üks suurepärane raadiohitt sünnib. Esiteks, ma tahaks kohe paar täpsustust teha, esiteks. Ma ei usu, et tänapäeval väga keegi tellib Sult raadiohiti, sest et miks ta peaks seda tegema, miks ta peaks selle eest maksma, suur summa mängiks raadios ja siis seesama autorulteeriksed autoritasusid, et ma arvan, et neid juhtumeid on tänapäeval. Ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga üsna vähe, pigem võiks rääkida sellest, kui keegi kirjutab laulu tellimuseks näiteks mõnele reklaamile või siis, kui keegi kirjutab muusika mõne filmi jaoks või siis mingisuguse, noh, ma arvan, et need juhud on võib-olla pigem tihedamad või seda tuleb rohkem. Ja mis puudutab seda sümfoonia teemat, siis minu jaoks pigem palju huvitavam teemaga või sellest miseks sümfoonia maksab, on see, et kestaks selle tellima. Sest et meil Eestis ei ole nagu sellist metseenlust välja kujunenud, meil ei olnud kunagi oma aadlit Eestis, eks ole. Meil ei ole sellist traditsiooni, kus siis keegi tellib, eks ole, heliloojalt teose, et meil puudub nagu see klass ja kahjuks meil puudub ka nagu noh, äriringkondades selline nagu tava, et näiteks oma ma ei tea ettevõtte juubeliks tähistada seda siis näiteks sellega, et tellida siis kelleltki suur vormiline teos või, või panen, et härra kuusk teab teisiti. Eelmine nädal tegin ühe Eesti firma jõulupeo 25 inimest ja kirjutasime jõulupeo käigus inimestega ise sümfoonia. Minu väide oli see, et kui sa annad inimesele paberi, kus noodijooned talle kustukummi ja, ja pliiatsi siis inimene saab kirjutada või joonistada sinaka, olin Mumme nii palju, kui ta tahab ja mummud on ilusa paberi peale, siis on võimalik seda ju interpreteerida. Ja tegime toreda koostöö. Vambola Krigul iga, kes on suurepärane löökpillimängija ja algas siis sellega, et ta tegi Pooletunnise sissejuhatused, kuidas läbi aastatuhandete muusikatele talletatud alates sel Gregi inkadest, lõpetades Itaalia avangardistidega, kes keerasid, loodi jooned spiraali ja ühesõnaga siis tekkis poole tunniga 25 unikaalset paberilehte, kus iga inimene kirjutas enda sümfoonia eesti keeles kirjutas Mumme vanglale siis kokku pannud ühe toreda väikse sellise ansambli koos igasuguste vahvate pillidega ja siis ta võitsid tunnikene aega töötasid need 25 aiast läbi ja see oli 25 unikaalset maailma esiettekannet ja see oli lihtsalt nagu ülijabur. Naljakas ja tore, stan tegid seda suure pühendumusega ehk et, et muusikud mängisid nii nagu päriselt muusikat esitatakse, et see oli äge kogemus. Mina olen väga seda meelt, et kõik need kogemused, mis aitavad nagu muusikat üldse kui meelelistelist kõrvailu inimesteni toona igati teretulnud, aga see on täiesti teine asi, mille eest me nagu professionaalid seisame. Sest tegelikult noh, oleme ausad, et on ju nii, et millega me eristame amatööri professionaalid teavad seda, et professionaali ei saa lavale ja amatöör ei saa lavalt alla. Et see on nagu üks põhiline, selline asi, et me nagu sellise rõõmu pärast tahaksime tohutult, et rahvas oleks kaasas, aga seda teost on tegelikult rõõmu nendel tegijatel, aga pärast kuulajatele see, et mida me pakume nendele, kes elavad sellest, et meie info tegelikult on ka siin vale, sellepärast et me tahame ju öelda, et see mitte ei ole paari tunniga chip chip, eks ju, et saame nii eladagi, et me tahame öelda, et need inimesed pühendavad oma elu viieaastasest saadik võib-olla hiljem võib-olla veel varem ja ehitavad üles oma karjääri ja hoiavad ennast nagu tippsport taset vormis. Teeme nii, et sa mängid hokit ajaviiteks, mitte kunagi ei kahtlustada, et hokistaar saab nagu liiga palju palka. Aga kui seal laulab kooris, siis sa ikka arvad, et Vaiko Eplik võiks saada vähem oma kontserditasu, sest tegelikult see otse nagu huvitavad, et inimesed väga tihti me peame mõtlema, miks me infomuusika koha pealt on nagu teine kui näiteks tippspordi ja et see on, see on tegelikult kommunikatsiooni küsimus ja see on ka valekommunikatsioon, kui me tahame massidesse midagi nagu viia nagu segamini, nagu võib-olla selle Amatöörluse ja professionaalsuse, et need on tegelikult nagu heinavanker ja ja kosmoserakett. Märt-Matis Lill, teie vaade sellele sümfoonia küsimusele näete, saab ka kiiremini. Nojah, aga siin see termin sümfoonia, ma ütleks, on nagu pigem tinglik, et nagu ma ütlesin, et sellised nagu maailma ajalukku jäänud sümfooniad nii mujal kui siin võtavad ikka oluliselt kauem aega ja teine asi on see, et ütleme, sellises lääne kunstmuusikas on sümfoonial veel natuke selline ootus, et see peaks nagu sisaldama mingisuguseid eksistentsiaalseid dimensioone ka, et noh, jällegi maalerist, keda, keda ma mainisin või kas meie, Erkki-Sven Tüüri noh, see on ikkagi mingis mõttes selline nagu kreedo või maailmanägemus, mis, mis sellest läbi kumab ja sinna juurde siis mingisugune väga isikupärane kunstiline teostus, et noh, see kõik ongi väga ajamahukas nõuab väga palju kogemust ja, ja selles mõttes see on nagu loogiline, et et need asjad ei sünninägu. Jah, et loomulikult mingeid kurioosseid näiteid võib tuua justkui teisest nagu äärmusest, kus asjad peakski kiiresti valmima, aga üldiselt jah, need ei ole pigem nagu tõsiseltvõetavad selle, selle žanri mõttes. Noh, ja võib-olla on ka küsimus selles, kuidas üldiselt muusikasse suhtutakse või kuidas üldiselt väärtustatakse kunsti või kunstniku tööd meie ühiskonnas. Nagu Valter Ojakäär on kunagi kirjutanud levimuusikas oleme kõik asjatundjad, täpselt samamoodi on täiesti arusaadav, et laulame me ju kõik, kui oleme natukene võtnud, et siis on ju ka väga lihtne, nagu siis võrrelda enda esitust ja siis enda arvates anda hinnang teise omale. Ja see ei ole ainult muusika probleem. Meil on ka siin viimasel ajal olnud väga kõnekad näited sellest kujutava kunstiklassikat ei osata mõtestada ja tekib õigustatud küsimus, et kus on, eks ole lehm ja ma võiksin selle ise sama hästi kiiresti valmis kirjutada, see päris täpselt nii ei ole. Ja pigem on võib-olla sellised laiem probleem suhtumisest kunsti, kuidas meie ühiskonnas. Ühe mätta otsast vaadates tundub, et võib-olla popmuusikud saavad liiga palju raha. Teise mätta otsast vaadates võib see täpselt nagu vastupidi olla. Kas me saame rääkida ka sellest, et žanrite kaupa Õnnet tasud kuidagi erinevad? Nad on kindlasti erinevad erinevates nii-öelda tehnikates ja eri subkultuurides valminud, et muusika ka on tasustatud, aga erinevatel viisidel nagu enne Märt-Matis siin mainis, et kui helilooja vajab oma tööks väga pikka keskendumist ja aega, et seda teha siis on välja kujunenud, et heliloojal on vaja saada enamus oma töötasust ette, ta saaks rahulikult pühenduda oma teose loomisele. Samal ajal kui enamik levi muusikuid näiteks mina kaasa arvatud, teeme oma tööd nii-öelda tasuta. Ja siis hiljem toetume selle nii-öelda levitamisest ekspluateerimise eest, eks ole, laekuvatest tasudest. Siin tegelikult ju selles terminis popmuusika, peitub ka vastus, et popmuusika ei saa eksisteerida ilma populaarsuseta. See nüüd ei Mikelivalentoni. Jah, ja kui eestikeelne vaste levimuusika on sellel muusika, mille eeldus on levida. Just nimelt nii, et selles mõttes see lõputu nagu vastandamine või sageli intriigi otsimine sealt, kus seda ei ole vaja, et nagu klassikaline muusika ja levimuusika nii-öelda, et et nad ikkagi oma printsiibis on ikkagi väga erinevad asjad, kuigi kõik kokku on üks uue muusika ja, ja võib-olla populaarseid näiteid nii siin kui sealpool. Aga jah, nii nagu Vaiko väga tabavalt ütles, et ühte tehakse nii-öelda ette ära heas usus, et äkki tal läheb hästi. Ja eks vajab, eks ole, aastaid ettevalmistust ja koolis käimist ja õppimist ja nooditundmist ja teist sisuliselt võibki harrastada igaüks, eks ole, et need ongi kaks täiesti erinevat nii-öelda kultuuri. No on imelik, et on tekkinud nagu selline põhimõte või selline arusaam, nagu nad kõik see muusika raha oleks nagu ühes potis, levimuusikud saavad rohkem, et siis selle võrra klassika saab vähem, see ei ole nii, sest et popmuusika tegelikult ju ei ole kuidagi riiklikult nagu rahastatud, kui siin välja arvata mingisugused nii-öelda žanriliidud, eks ole, ja nii edasi, eks ole, mis mingil määral võivad olla, aga eeldavad samuti erialaharidust, eks ole, viljelemisega et võib-olla võikski siis jagada muusika selles mõttes nagu kahte lehte, et mis on siis amatööride ja professionaalide muusika. Ma ütleks veel seda, et ma olen mingi natuke jälginud seda enim teenivate muusikute tabeleid ja noh, heliloojad on seal ikkagi väga tagapool, et ikkagi pikka aega Liandrile kleeber seal täiesti ütleme klassikalise muusikaliga. Paul McCartney oli teine üsna nagu oodatud nimetaja. Kanye West oli mulle muidugi üllatusena, aga noh, seal võib-olla seletab, et tal on palju muud tegemist, mis raha sisse toob. Ja siis üks esimesi, kes seal üsna seal tabeli lõpupoole ette tuleb, on Philip Glass, aga ma tean väga hästi, et tema sissetulekud tuttavate tuttavate kaudu, kusjuures tulevad pigem filmimuusikast, mitte siis jällegi sellised klassikalisest heliloomingust ja see on jälle asi, et aga väga paljud heliloojad ka muide siin Eestis on selliseid asja ära kasutanud, et jällegi pühenduda rohkem siis sellele oma asjale ma tean, näiteks Rootsi üks hinnatumaid sümfoonilise muusika või sümfooniaorkestri heliloojaid Andra Silberg ise mulle kunagi rääkis, et ta tegi mingisuguse pop lugude sarja, seadis orkestri leiva taal Gran, kui ma õieti mäletan, oli, kes seda laulis, see tõi talle nagu tohutu tulu, lõpuks ütles, et see oli see lõpuks, mis jälle võimaldas tal pikemalt keskenduda nagu selle oma asja tegemisele, nii et ütleme, et see üks helilooja ei pruugi olla nagu ainult see, et ta teeb seda klassikalist asja, vaided otsib ka neid nagu muid väljundeid, mis aitaks tal seda oma asja teha. Näiteks praegusel ajal lisaks filmidele ka näiteks akadeemilise haridusega heliloojatel üks tähtis suund on näiteks mängud samamoodi sarnaselt filmidega ka näiteks mängutööstus vajab väga tihti just nimelt orkestriga ja teinekord tipporkestrite ka sisse mängitud nii-öelda narratiivseid arendatud vormiga teoseid. Vanasti ju ka nõukogude ajal ja Šostakovitši, eks ju, ellujäämise vorm oli filmimuusikat, et suured klassikud on ju alati film on, on üks nagu tarbemuusikavorm, mis on olnud ka sissetuleku allikas, nii et ütleme niimoodi, et selle suure kunsti sündimise paatos on palju suurem ja raskem ja ma ütleksin niimoodi, et kui me võrdleme siin klassikalist popmuusikat, ma ei ole isegi kunagi väga selle peale tulnud, et seda võrrelda või öelda, et üks on meelelahutus ja, ja teine ei ole meelelahutuse tegelikult mõlemad peaksid kuuluma meelelahutuse valda, aga selle sündimise protsess on väga erinev ja hakkab väga-väga pika suunaga ja mitte üldse tahtes kuskilt midagi ära võtta. Väga palju, klassikaline haridus on üks maailma kallimaid hariduse üldse, et siis ühe inimese kohta panna nii suured ressursid. Ma ei julge teile öelda, kes mu õppejõud on olnud ju palju ära tundma oma elus olen saanud nii et mul on moraalne kohustus anda tagasi selles riigis, kus ma elan nii muusikutele kui igale inimesele teist ja siis veel pikka võlg üles. Ma ütlen teile nii, et selles mõttes on see väga-väga pikk ja raske teekond, aga ühte pisi ka, nagu need võimalused pida, on olnud tohutu eelis meil klassikaliste muusika artistidel, nii et ma ütleksin, et kui me siis sinna püünele lõpuks saame, kust me taluma peab jame et see ei pruugi õnnestuda. Tippu jõudmine on niivõrd oluline protseduur ja paljudele ei pruugi see üldse sõltuda sellest, kui hea sa oled, vaid see, millest sa tegelikult tehtud, mis su psüühika on ja popmuusikasse jõuab ka väga palju klassikuid ja selle selle hariduse inimesi ja ühte asja ma kutsun küll üles mitte arvata, nii et kui sul on raha, siis minult ära, vaid tegelikult on väga vastupidi, et kõik, mis puudutab kõlalist maailma ja hästi korraldatud hästi tehtud hästi sooritatud etteastet sisse, toetab meid nii klassikuid k-popmuusika valda ja ühte naeruvääristada oleks nagu äärmiselt lühinägelik. Mina olen suur popmuusika fänn, olles ise klassikalise muusika taustaga ja tehes oma tööks ja hobiks ja minu armastus on klassikaline muusika. Aga ma ei kujutaks ette, et ma alavääristaks neid, kes tegelikult toovad saali massid. Sellel on oma põhjus, et me, me räägime ikkagi publiku arvudest, mis on kordades erinevad. Jah, ja ma kutsun siinkohal üles nendesse numbri lõksudesse nagu vähem jääda, et nagu see esialgne küsimus ka enimteeniva muusika kohta, et kui seal ikkagi ketsi müük moodustab sellest märkimisväärse osa, siis see annab ka tegelikult paljudele teistele sellistele üles paisutatud võib-olla numbrilistele figuur hoopis teise tähenduse, et selge on see, et muusika puhul üks suur osa on elav esitus ja see on rangelt lahus väga paljudest teistest nii-öelda ärilistest aspektidest, eks ole, nii et kui neid komponente sealt ükshaaval elimineerima hakata, siis tegelikult need tulemused on sootuks midagi muud. Nii et sellest pealkirja maailmas tasub nagu terve mõistusega ennast mõistlikult eemal hoida, et need igasugused konsolideeritud miljonid ei peegelda kindlasti nagu tõelist pilti, liiatigi veel nagu heliloomingust konkreetselt saadavat tulu, see on kindlasti üks osa, aga kui suur on juba järgmine küsimus. Muide, ma küsin vahele, et Kadri Tali ja Danel Pandre, kas teie mänedžeri, täna teete sarnast tööd olles nendes erinevates žanrites? Ma arvan, et eriti praegu me teeme sarnast tööd, et lähme lennujaama vastu, ootame testi tulemused, mõtleme suured rahad. Me oleme kontserdi alla pannud, et see vastutus on nii suur, et ei tea kolme vahele, kui siis saame aru, et vähemalt testid on negatiivsed, mis iseenesest on positiivne, aga seda ta sõnadena päeval ei tohi kasutada enam. Siis me lõpuks, kui me selle kontserdiga ära teeme, siis tunneme rõõmu sellest, et oleme nulli saanud ja kui mitte mõtlema, et millest me oma võlad ära maksame. Et vastutus on nagu mega suur ja ma kujutan ette, et siin ei ole see klassikaline muusika või või mis see on, et mänedžeri töö on, selles mõttes peab ikka väga inimesi armastama, et seda tööd teha. No siinkohal kasutan võimalust küsida luba Kadri talile töövarjupäevaks tulla, et siis saaks teada, millest see täpselt koosneb. Valuta tähtajad, Kadri väga tabavalt ütles, vastutus ongi ju märksõna, eks ma mänedžeri töö, see ei ole siukest baasi olemas, et ei ole minu asi, see hetk, kui see projekt on käimas, on iga jumala detail sinu asi, sõltumata sellest, et kas selle kantakse ette flöödi või, või paist ruumiga. Ega ma arvan, kui tugev On ka üht rääki ujumas on läinud, minus. Üks küsimus, mida veel tahaks puudutada, püüdes korraks kriisi kõrvale jätta, on see, et mis ühe artisti elu jooksul juhtub näiteks tema esinemistasudega. Vaiko Eplik andsite äsja välja kogumiku oma kõigi ilmunud sooloplaatidega. Kui te täna aastal 2020 esitate näiteks esimeselt plaadilt laulu kosk, mis omakorda on veel jää vääre kaver, et kas on täna rohkem väärt, kui siis. Võtab mis võtta etaloniks, kui võtta siis nii-öelda krooni kurss ja minu honoraride ja siis teha jagamistehe ja võrrelda honorari tega, mis ma sain krooni ajal, kui see lugu sai esimest korda repertuaari võetud, siis on see pilt üks. Kui võrrelda näiteks suitsupaki hinna käes, siis ma arvan, et see pilt on mõnevõrra teine. Et siin on lihtsalt nii palju vahepeal juhtunud ja, ja nii palju on muutunud ka minu nagu artisti karjääris, eks ole, sõna, mis mulle küll ei meeldi, jah, aga, aga pole parata. Siis ma arvan, et esimesel pilgul, kui võrrelda nii-öelda krooni kursiga, siis ma arvan, et see kosk on praegu väärtuslikum, kui ta oli siis aga kui võrrelda näiteks suitsupaki hinnaga, viies asi nii-öelda kooskõlla, siis ma arvan, et see pilt on üsna sarnane. Sest näiteks minu ansambli esinemistasud näiteks, kui võrrelda näiteks Claire's Birthday esinemistasusid ja minu ansambli praeguse esinemistasusid sellest aastast, mil meil oli rekordiliselt kolm kontserti aasta jooksul siis ma arvan, et need hinnad on üsna sarnased. Kui suitsupaki hind on tõusnud viis korda, eks ole, siis minu ansambli kontsert maksab võrdlemisi sarnases määras. Aga ma praegu hakkasin mõtlema sellele, et kas vahe popmuusikas on muidugi suurildistuseni, aga üldiselt popmuusika ja klassikalise muusika vahel ei tulegi välja iki siin küsimuses, selles mõttes Vaiko Eplik teid maetakse isegi siit kõrvale ka põhimõtteliselt, kas ei ole need klassikalises muusikas, kui tegemist on tõelise staariga, et tema väärtus tema vananedes nagu kogu aeg kasvab ja popmuusikas nii-öelda seda vananenud artisti, et tema väärtus nagu hakkab langema? Tahame Rolling Stones vist rääkida, et tegelikult vanusest üldse võib nii ja naa minna, et esiteks ikkagi, kui sa teed tööd häälega, siis kindlasti on, on iga siin väga suur asi, millest rääkida, aga üks asi on väga hea võrdlus, et vaata, kui sa võtad noore inimese igas valdkonnas, jätame nüüd klassika, aga võtame klassikalise muusika siis neid tasuta lõunaid ju reeglina ikkagi ei pakuta. Aga kui sa oled suur staar, sest sinule tahab lõunale minna, ega väga palju sul seda vaja ei ole. Nüüd on küsimus, et kuidas sa saad sinna sellest lõunate vaesest ajast sinna väga ohtrate orgijateni. Et tegelikult on küsimus selles, et kuidas psüühiliselt, kuidas see teekond välja näeb seal võib-olla 10 aastat, võib-olla 20 aastat, et mismoodi sa, selle, kas sa ootad heliloojana, et sinu teos 10 aasta pärast hakkab kõnetama võib-olla 20 aasta pärast võib-olla 100 aasta pärast ja kas me, nüüd, kui me võrdleme, kas siis popmuusika vallas on midagi, mis? Ta kõnetab inimesi 100 aasta pärast. Et siin ma võib-olla ütlen, et on põhjus, miks näiteks metsas on mingid teatud tunnid mingi teatud muusikažanri jaoks et selle klassikalise muusika teekond nagu sellises kultuuriloos on väga sügav ja pikk ja teistmoodi, nii et võib-olla nii, et on suured honoraride ja aga see võib ka olla nii, et kestab paar aastat. Ma hea meelega tegelikult ei jääks kõrvale sellest teemast, sest tahaksin kõigepealt täpsustada, et esiteks ma arvan, et 100 aasta pärast kindlasti popmuusikat, mida kõlbab kuulata ka 100 aasta pärast, lihtsalt popmuusika ajalugu on seotud salvestusmeediumit ajalooga ja popmuusika varsti saabki umbes nii-öelda sajaaastaseks selles vormis, mida me praegu teame ja on järgnevusi meloodiaid ja selliseid klišeesid popmuusikas, mis olid liikvel, 100. tagasi ja mis on ka kindlasti 100 aasta pärast nii-öelda kasutusele, sest nad lihtsalt toimima. Mis puudutab nüüd popartisti, seda karjäärikõverat, siis fakt on see, et enamik artistid on noorest peast siis nõutud ja siis umbes minu eas siis nagu kaovad pildilt. Sest et keskealine popmuusika, popmuusika on tegelikult noorte muusika popmuusika, nagu selles mõttes, nagu me teda täna tunneme, ikkagi on pärit 50.-te aastate lõpust, ta isegi ei ole sajaaastaseks selles mõttes saanud, see oli sõjajärgne nii-öelda Peebeeguumerite põlvkond, kellele hakati tutvustama siis konkreetselt noorte tehtud ja noorte jaoks mõeldud muusikat. See ongi tegelikult popmuusika ja meil Eestis on see ajalugu veel natukene lühem, meil võib olla 62. aastal võib lugeda ametlikuks eesti popmuusika avapauguks rohelisi niitusid, eks ole, Eesti raadio meeskvarteti esituses. Et selles mõttes see on lihtsalt nii noor meedium, et siin ei saa sellelt pinnalt üldistada võrreldes klassikaga ja kui sul väga veab, siis sa tuled sellest nii-öelda keskeaugust välja ja siin on kaks varianti, kuidas sa tuled, sa tuled siis kas nostalgia nähtusena või siis sa leiad mingi uue kvaliteedi, noh, väga hea näide on võib-olla näiteks Riho Sibul, kes näiteks on leidnud, eks ole hoopis teise nii-öelda nagu karjäärisuuna või kvaliteedi oma tegevuses ja on siiamaani aktuaalne ja alati on ka erandeid, nagu näiteks Koit Toome, aga neid saab olla ainult üks, need on siis inimesed, kes nagu alates 14.-st eluaastast kuni 140. juubeli, nii on lihtsalt nemad ise. Ameerikas on muusikatööstuses üks selline suhteliselt kole mõttekäik väga levinud pole mitte midagi väärtuslikumat surnud popstaaži T-särgist. Tegelikult sealsele karjäärikõver juttu, väga hea kokkuvõte, et suured plaadifirmad väga-väga suures osas tegelikult elavad ikkagi nii-öelda päkk kataloogist ka väga palju meie seast tänaseks lahkunud heliloojate interpreetide loomingut, nii et ikkagi see kõver on tegelikult lõputu. Aga samas dünaamika on tegelikult klassikalises muusikas, mulle tundub üsna samasugune, kui seal interpreet, siis on see nagu karjääriloogika üsna sarnane popmuusika. Kui sa oled dirigent või helilooja siseselt. Ma arvan, et tegelikult asi, kas muusikasse on pöördumatult pöördumas, just et üks on nagu vana klassika, mida siis publiku mõistes peab pakkuma ja tahaks pakkuda, aga ei ole midagi asendamatumat, uskumatumat, elamust kui töötada elava heliloojaga. Nii et see on nüüd küll väga selge. Räägiks väikse anekdootlik kolhooselise kahe maailmasuhtest, et George Köffhvi naine, kes oli geniaalne laulukirjutaja, helilooja mõlemat nagu ja ta mingi hetk Pariisis palus audientsi Morris Ravellilt ehk siis ühelt 20. sajandi olulisemalt muuhulgas orkestri heliloojalt, kelle partituur heliloojana vaadates alati jääb nagu hing kinni selle rafineerituse lihtsalt nagu täiuslikkusest, mis sealt vastu vaatab ja mida sa tead, kuidas see kõlab, on ju, et see on lihtsalt nii peenekoeline ja nii kõrge tase. Et see on nagu jumalik, et on aru saada, mis hundi tahtis, aga siis nad olid seal natuke lobisenud ja kuidagi tuli välja, mida kösshintsis ikkagi oma asjades teenides selle plära välja kommenteeritud, töötaks hoopis mina teilt tundavat. Naravellil endale tema suur traagika oli see, et temast kõik teavad ainult ühte teost, mida te ise kuigi kõrgelt ei hinnanud, eks ole seda kuulsat poole rattaid või veel rohkem tuska talle teha, eks ole, kui ennast Köffhaniga võrrelda. Aga meil on õnneks ka Eestis siiski selliseid näiteid, kus inimene On nii hea klassikaline komponist kui ka suurepärane levimuusikakirjutaja. Esimesena tulevad meelde näiteks Olav Ehala ja Sven Grünberg, aga miks mitte ka Ülo Vinter näiteks minevikust või Uno Naissoo, kes küll rohkem levimuusika poole kalduv täpselt samamoodi Elleri õpilane, Erkki-Sven Tüür? Absoluutselt. Eino Tamberg siiamaani uuringute järgi kõige lauldu mune laul on Eino Tamberg. Jaanuaris kõrve, eks ole. Aivar kuusk mille järgi te valite selle, kes tuleb esinema, kas kõlab klassikaline muusika või siis popmuusika? Suuresti saatke kõik ideest, et kellele ja miks korraldama, et selles mõttes noh, loomulikult oleme me kõik inimesed, et, et kui see suund on nagu paigas, siis alati on mõnus teha koostööd inimestega, keda sa tunned, et sul on nagu pikk lugu, et et siin tuleb nagu see isiklik nagu suhete valik, aga, aga selles mõttes on kõik, kõik algab ideest, et mis nagu see sündmus olema saab, et see tuleb just nagu siis koostöös kliendiga. Et mida värskemalt on need mõtted, kasvõi sedasama inimestega muusika kirjutamine, mis nagu suures pildis tõi inimestele klassikalist muusikat lähemale panin rohkem huvituma, siis minu meelest nagunii saabki maailma paremaks kohaks, et seal ikkagi nagu dialoog kliendiga, et kellele ja miks me korraldama ja mis on su sündmuse eesmärk. Aga tihti vist teile ju ka ei anta ette üldse selliseid konkreetseid muusikali soov, et justkui teie võimalus oleks sellele kliendile selgeks teha, et ma ei kujuta ette, võiksid oma peaesinejaks valida Taukari asemel näiteks Põhjamaade sümfooniaorkestri, et kas te oleksite võimeline sellise valiku nagu ära põhjendama näiteks? On teinud, aga noh veel kord, et see ongi nagu hea koostöö kliendiga, et koos nagu aru saada, mis on selle sündmuse tulema, et mis sealt nagu peaks lõpuks inimestele meelde jääma palju teinud üle-eestilise noorte sümfooniaorkestriga sündmustel kontserte, kus Jüri-Ruut Kangur koos särasilmsete muusikutega esitab näiteks maailma tuntud filmimuusikat, mis tegelikult on kaunis muusikaga, aga inimesed tunnevad selle ära ja see kõnetab näidata, et spekter nagunii lai, et siin nagu otsest vastust ei ole, aga ma ütlen, et alati on nagu tore istuda kliendiga koos maas ja saada nagu arvata, mis on seal eesmärk, et ka publik nagu naudiks ja saaks hingele pai. Mina pean mänedžeri õudselt oluliseks, et ette võtta, tegelikult teavad väga juhi kõrgel tasemel, millist kuvandit nad tahavad ja kellega nad tahavad koos lavale tõusta. Et üks asi on see meelelahutuslik aspekt, mida sa seal pakud sellel üritusel, aga teine on see pikem ajalugu nagu me rääkisime juba muusikaajaloos, siis tegelikult igal ettevõttel on oma iga aasta uus nägu ja mingi mingi areng ja näiteks on suur vahe, kas sa siis tõesti tellitasin Estonia, mis elab ka 10 aastat ja 20 aastat ja aitad kaasa mingi suure muusikasündmusele ja see ei pruugi kõigile võib-olla sellel hetkel isegi olla kõigemeelsem sündmus, aga ta igal juhul uhkusega nagu kannab seda endas hiljem. Ja siis on veel see asi, et ma, mida ma ettevõtte juhtidel alati ütlen, et kui teie valita näiteks mingisuguse oma kodukoha toreda asja, mida te tahate teha ja tutvustada, siis te peate arvestama teiega koos seal asutuses on näiteks 400 inimest, kellel on kõik kodukohad. Ja nüüd te tegelikult peate väga selgitama, et miks teie kodukoht on eelistatud näiteks Märdi kodukohaga või kellegi teise kodu. Et kas ta juhina tahab, et näidata, teil on selleks õigus või tahate ta olla sellise haardega inimene, et selgitate, et meie oleme siin täna ja teeme näiteks mingit heateo või üritame teha nii, et see on tegelikult üks väga huvitav teema, et kuidas üldse klassikaline muusika jõuaks, ütleme, popmuusikaga populaarsusel veidigi sarnasesse staatusesse ja võib-olla kõnetaks laiemaid rahvast ka meelelahutuslikud või siis või selles valdkonnas, et see on ka väga suur nagu storytelling või jutu rääkimise. Lugu ja ma omalt poolt julgen ka öelda, et tegelikult nii-öelda sündmust usalduses on ikkagi väga suur areng toimunud, et aina enam kõik vastab sellele täpselt, mida Aivar just rääkis, et ikkagi integreeritakse muusikat Ühe võrdse osana paljudest teistest tegevustest kuni söömiseni välja, et ikkagi oleks tervik ja inimesed läheks heal meelel minema ja sagedamini. Tegelikult ongi selline mõiste nagu eriprojekte nagu hästi õnnestunud näidete varal on levimas, et kus pannakse kokku väga eripalgelisi muusikuid, teoseid on see, mis tegelikult on ainult positiivne, et mis annab tegelikult tööd ja paneb teistmoodi mõtlema ja pingutama ja tulemused on reeglina väga muljetavaldavalt. Korraks veel kadrijutu juurde tagasi kahe käega nõus, et tegelikult ju klient saab enda kuvandi läbi selle, kelle ta kutsub endale lavale. On see siis enda meeskond, on see, ma ei tea suurkliendid, aga sealt moodustab see kuvand. Üks tore näide eelmine aasta Eesti kliendile jõulupidu 1000 inimest, 200 neist olid Ukraina tublid mehed ja samamoodi üle-eestiline noorte sümfooniaorkester, maailma filmimuusika gala, Eesti tublid solistid seal eesotsas alates Taukari statist ja ühesõnaga tublid eesti muusikud ja mõtlesime kliendiga tükk aega, et kuidas endale Ukraina meestel nagu aitäh öelda kutsusin viimaseks looks Svjata Vatra Roslanini enda tütrega ja viimane lugu oli ukraina keeles ukraina hällilaul. Ja ma arvan, et enamus 200-st mehest said silmad endal märjaks, et see oli lihtsalt ilus hetk. Ja sellest räägiti, seesama üks lugu. Ma pean ühe lõbusa loo rääkima, see oli ammu-ammu, kui te kunagi mäletate, oli Eestis NATO ministrite koosviibimine, sellest oli väga suur kära ja me olime väga tähtsad minu meelest. Hillary Clinton oli sellel ajal veel Eestis ja mul oli selline võimalus teha pakkumine välisministeeriumile omapoolselt ka, et mida pakuksin Estonias toimuva kultuuriprojektina siis nendele kõikidele väga tähtsatele kõrgesti haritud ja ilmselt ka väga palju sündmusi näinud inimestele. Ja minu ainus mõte oli pisut paanikalaadne, et nad ei arvaks selle ürituse näol, et on ainult aja küsimus, millal Estonia akendele plangud ette pannakse. Nii et ma läksin maksimumi veel, ma nägin kohutavat vaeva, võtsin Eesti noorteorkestrite ja kõik panin ühe hinnaga pakkumise absoluutselt kõik, ühe enam nagu ma ütlesin, siis Bondigala võtsin filmigala, võtsin reis läbi aegade Ersolt algusest kuni tänapäevani, sealt ütleme, Tšaikovski, kõik, mis on Eestiga seotud kuni tänapäevani. Ja maandusin kõige lõpuks Vallenbergi esimese osane, Erkki-Sven Tüüri ooperil lavastatud ooperini, mis lõpeb esimese vaatuse, kus läheb vangi NATO ministrite ja olin täiesti veendunud, valitakse Vallemberg, et see oli nii ja panin pildid ja materjali plaadisin otsa. Mitte ükski pakkumine ei läinud, läbimõõt on teile lihtsalt. Aga lõpuks ikkagi olid akrobaadid ja ja tanke veel ei ole, aga akendest. No aga kui me alustasime seda jutuajamist viktoriiniküsimusega, siis lõpetuseks veel selline kiire ring, et kus siis ikkagi on muusikute raha? Oskar kõige toredam. Mina oskan vastata, oh publiku taskus. Siin me istume, maskid ees, tunneme tohutut soojust teineteise suhtes, me oleme kõik selles olukorras koos ja me oleme ometi aru saanud, et me oleme valmistunud terve elu millekski, millega ma ei ole üldse arvestanud, et kui meid publik ära võtta, siis me tegelikult oleme jumala üksi. Ja nüüd, kui see kõik see nonsens lõpeb, mida ma olen veendunud, et kunagi juhtub siis me vaatame seda publikut ja publik meid teistsuguse pilguga. Ja siis me saame aru, tegelikult ainult suured jäävad ellu see, kes suudab koostöös teha suuri tegusid, see elab ära. Selles mõttes me peame olema valmis selleks, et 2021 läheb lahti üks kõige paremas mõttes mõnus hullumaja sest kui see vesiselt paisu tagant nad ühel hetkel pääseb just kuu aega tagasi pidasin, võta kuusko, 15 mind sünnipäeva ja kliendid, kes käisid meid õnnitlemas patsutamas sõnum pidada ainult vastu, sest nii kui tohib teha, siis sa ei kujuta ette, mis huvid tegema hakkame. Aitäh, sündmused enda meeskonnale, kes on ju suuresti märtsikuust tänaseni triiksärgi trossikutega kodus köögilaua ääres olnud, et kui see aeg läbi saab, siis lihtsalt ma võiksin otseselt ma jõuga hoian enda ettevõtte püsti, sest siis kui hakkab jälle juhtuma, siis juhtub palju. Tead, see on ilus mõte ja võib-olla omalt poolt veel. Lõpetuseks ütleks seda, et kindlasti publik ja esinejad hindavad teineteist rohkem, kui see taaskohtumine tuleb. Ja võib-olla küsimus ei ole isegi mitte selles, et suured on need, kes ellu jäävad, vaid ma ise tahaksin omadele lootus, et ellu jäävad need, kes teevad muusikat ennekõike muusika enese pärast ja kes suudavad säilitada rõõmu oma tööst. Need ongi suured-suured. Selle mõttega on, ma arvan, väga ilus lõpetada, jõudu teile kõigile selleks 2021.-ks aastaks, kui see hullumaja lahti läheb, aitäh, Vaiko Eplik, Märt-Matis Lill, Kadri Tali, Aivar Kuusk ja Danel Pandre. Lõpetuseks põige muusika ajalukku. Tuleb välja, et isegi Ludwig van Beethoven teenis nooruses Viinis enamiku oma sissetulekust salongides, esinedes aga näiteks oma viienda sümfoonia, ka teenis ta 4000 kloriini ehk umbes 82000 eurot aastas. Selliste põrutavate rahaliste faktidega lõpetame selle aasta viimase heligaja. Saate tegid helioperaator Katrin maadik ja toimetajad Miina Pärn ja Lisete vält aitäh kuulamast. Ilusat aasta lõppu ja rikkalikku uut aastat.