Enamusel inimestest Eestimaal on saanud tavaks, et hommikul vaevalt üles ärganud ja jõudmata veel nägugi pesta, keeratakse lahti raadionupp, et teada saada, kui palju on õige kell, mis me, ilm on tulemas, mis vahepeal maailmas hoia siin kodukandis on juhtunud. Ja ega raadio ei peta ikka kui nupp lahti keerata, ikka tuleb sealt juttu, ikka tuleb sealt muusikat. Ja alati on teadustajad platsis. Teie, Heino Irjas, olete nüüd olnud küll õige palju aastaid siia raadiomajas. Jah, tänavu suvel sai 30 aastat 30 aastat. Kuidas te siia sattusite? Nagu enamik teadustajaid ikka konkursiga. See konkurss oli, esimene konkurss oli 1949. aastal. Pääsesin seal teise vooru kaugemale ei pääsenud ja järgmine aasta siis proovisin uuesti õnne. Ja jõudsin siis teadustajaks. Mis teid siia majja tõmbas? Vaat see on küsimus, millele praegu ei oska vastata, ma olen seda mõtelnud, et mis siis tõmbas? Ma ei leiagi põhjust, et midagi oleks eriti eriti tõmmanud. Juba nooruses sai raadiot kuulatud ja midagi erilist ta endast ei kujutanud ja. Nii et sellele küsimusele niisugust täiesti ammendavat veidi täiesti selget, täiesti ühest vastust anda lihtsalt ei saa, lihtsalt tulin. Ja olen jäänud ja siis küsimegi teistpidi, mis on teid nii kaua siin kinni hoidnud? Kui nii naljaga oleks öelda, siis lihtsalt laiskus, laiskus selles suhtes, et ei ole viitsinud otsida mingit muud. Aga võib olla ka see, et lihtsalt töö on hakanud meeldima ja ma olen leidnud selles töös ka midagi, midagi huvitavat. Huvitav on võib-olla alati värsked uudised, mõnes mõttes vaheldusrikas töö, tähendab see, et ühte uudist tuleb päeva jooksul küll paar-kolm korda lugeda, aga uudised on alati uued. Saatega On küll enam-vähem kindel, aga selle sees on ikka alati midagi uut huvitavat, mida nõuab diktoride tähelepanelikkust. Ajataju. Kui teadustaja on tööl, siis on tal kogu aeg üks silm mõtteliselt kella peal. Ta teab, millal tal on järgmine saade. Ja ikka vilksamisi vaatame kella peale, kas see aeg on tulemas? Muidugi. Üldist silmaringi. Oskust orienteeruda. Keelte hääldusreeglites. Operatiivsust teinekord tuleb materjal tõesti nii tulipalavalt, et toimetaja jõuab mõne materjaliga stuudiosse just pool minutit enne saate algust. Ka see uudis tuleb kuulajale teatavaks teha. Ilmad, kuulaja aru saaks, et ta on nii. Tulipalavalt kirjutas masinast just tulnud. Need on siis sellised üldised nõudmised, aga ütleme konkreetselt, mida on diktori tööd teilt isiklikult nõudnud nende 30 aasta jooksul? Ja meie töö on selline, et hilisööl saated lõpevad alles kella ühe ajal. Hommikul algab pool kuus ja see tingib ka seda, et teadustaja peab sel ajal kohal olema. Kella poole kuueks mingi ühiskondliku liiklusvahendiga raadiomajja ei jõua. Seega me oleme öösiti siin oma puhketuba. Ja see, kes õhtul tuleb välja, on siin, lõpetab saated seal ära ja hommikul pool kuus alustab jälle. On selleks, et mikrofon ei tohi kunagi tühjaks jääda. Teadustaja on alati majas, tee aed on hoopis teistsugune aeg, kui teistel inimestel. Võib nii öelda jah, sest võrreldes nendega, kes käivad tööl kindla graafiku alusel hommikul kella kaheksast kella neljani, siis nendega võrreldes on tõesti meil. Näiteks tänane päev oli mul niimoodi, et mul oli terve päev päev vaba oma toimingute jaoks ja tööpäev algab alles õhtul. Pidupäevad pidupäev, Nad on meil alati tööpäevad. Milline oleks see uudis, mida te ei ole veel teatanud, aga mida te hirmsasti tahaksite inimestele öelda? See uudis võiks olla see et on lõpuks kokku lepitud kõigi relvade hävitamise kohta.